Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
Mis võiks eesmärgi aktiveerida - Semantilised assotsiatsioonid - Spetsiifilised isikud nt ema, isa, sõber - Aaron – kui need isikud on mingi eesmärgi enesele püstitanud siis võib eesmärk nakatada Idiosünkraasia Inimesele endale iseloomulik käitumisviis. Üldiselt peaaegu iga tegevus mis on inimese endaga seotud võib aktiveerida eesmärgi poole püüdlemise. Uurimisel on probleem et kui enamasti jagame ühte ja sama kultuurikeskkonda siis mõnedel on nn varasemate seoste tekkimise ajalugu/elulugu erinev. Kui hakkame vaatama siis üldiselt on sarnane aga mõnel väga erinev - Chen – kahte tüüpi võimu ihalemine, võib viia täiesti erinevatele seotud käitumistele, individuaalne ja kommunaalne, Kokkuvõtvalt erinevatest uuringutest: - Eesmärgid võivad tegutseda sõltumatult sellest kas inimene on teadlik ennde allikate olemasolust või mitte
o puudega inimesed o lastetoetus · Abi vajamist peab tõestama o Toimetulekutoetus peab tõestama Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2. · Majanduslik o Ühisraha, organisatsioonid, ühisturud · Kultuuriline o UNESCO, välismaalased, rahvusvahelised pühad, toidud jne, võõrsõnad, Eurovisoon, · Poliitiline o Diplomaatilised suhted, läänelike põhimõtete levik, demokraatia, ÜRO, · Kas me jagame heaolu või riske? o Bumerangiefekt halba tehes tuleb see ringiga tagasi o liblika tiivalöögi efekt ühel või teisel moel jõuab iga muutus alati meieni · internatsionaliseerumine isiklike kontaktide olemasolu üle maailma 30 · digitaalne lõhe erinevused just suurenevad, sest Aafrikas jm vähemarenenud riikides tehniline
Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 2)Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed? 3)Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks?
2. Need mehhanismid on sisuliselt seotud, kui nad töötlevad infot sama keelevälise reaalsuse kohta. Inimese individuaalsed maailmad on erinevad, st tõlgendame maailma erinevalt, vähemalt erineb mõnevõrra teisest. Kui 2 in omavahel räägivad, hakkavad lõpuks nende arvamused /arusaamad lahknema. Lõpuks jagades maailma, nähakse samal foonil on erinevaid aspekte lõputult. Kunagi ei saa aru saada samamoodi. Me räägime siiski ühest ja samast asjast. Keskkond on ühine, mida jagame. 3. Infotöötluse tulemuste "tõlkimisel" ühest süsteemist (keelest) teise tekib uudne info, sest seotakse olemuselt erinevad asjad. Teisisõnu: tulemus ei ole kummagi allika moodi. Meil on 2 mehhanismi, mis töötlevad sama asja kohta infot, siis tõlkimisel ühest infost teise muutub see informatsioon. Same tulemuse, mis pole kummagi allika moodi. Keel on mõeldud siin ühtse mehhanismina. Näiteks: Indiaanlane ja Valloon kirjeldavad sama asja: inimese suhet mingi territooriumiga
m2 Viimasest võrrandit tuleb leida kiirus v1 . Selleks on kaks võimalust: esimene on otsene ehk ,,jõumeetod", avame paremal pool sulud ja saame v1 jaoks ruutvõrrandi, mis seejärel tuleks lahendada, teine meetod aga põhineb lihtsal algebral. Läheme teist teed ja kasutame tuntud ruutude vahe valemit (a2-b2) = (a+b)(a-b). Saame m2 (v1 + v1 )(v1 - v1 ) = m1 (v1 - v1 ) 2 . 16 Nüüd jagame mõlemaid pooli (v1 - v1 ) -ga ( v1 = v1 ei ole võimalik, sest sel juhul põrget ei toimu ja teine keha jääb edasi paigale [kuulikesed liiguvad teineteisega paralleelselt]) ja saame v1 arvutamiseks lihtsa võrrandi m2 (v1 + v1 ) = m1 (v1 - v1 ) . Viies otsitavaga v1 liikmed ühele poole ja kiirusega v1 liikmed teisele poole, saame kiiruseks m1 - m2 v1 = v1 . m1 + m2 Selle asendamine eespool toodud v 2 avaldisse annab tulemuseks (jätame siinkohal arvutused
hulk/lahuse ruumala. Ühik mol/l ehk M Molaalsus = lahustunud aine hulk (moolides)/lahusti mass (kg). Ühik mol/kg Protsendiline sisaldus e massiprotsent = lahustunud aine mass/lahuse mass * 100%. Kontsentratsioon=molaarsus. Miljondikosa – väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses. Tähis ppm (parts per million). (Ka miljardikosa). Empiiriline valem – näitab millises vahekorras erinevate elementide aatomid ühendis esinevad. Empiirilise valemi leidmiseks jagame iga elemendi massi tema molaarmassiga. Molekulivalem – näitab mitu iga elemendi aatomit molekulis tegelikult esineb. Nt glükoosi molekulivalem on C6H12O6, empiiriline valem on CH2O. Jagades molekulmassi empiirilisele valemile vastava massiga saame teada molekulivalemi. (2 reaktsioonide põhitüüpi: ioonreaktsioonid ja redoksreaktsioonid) (elektronide arv redoksreaktsioonis on jääv) Oksüdeerija – aine (ioon), mis liidab elektrone Redutseerija – aine (ioon), mis loovutab elektrone
ka toodete hindu 5%. Klientidele vastu tulles ning püsiklientuuri tekkimise soodustamiseks on loodud erinevaid püsikliendiprogramme. Näiteks kliendikaart, millega igalt ostult saab 5% soodustust. Avamiskuu jooksul saab iga külastaja, kes ostab vähemalt 30€ eest, kaardi tasuta. Hiljem on kliendikaardi hind 3€. Hinnasoodustused – ettevõte teeb hinnasoodustusi gruppide toitlustamisel. Jagame ka koostööpartneritele (majutusasutustele) soodustusflaierid eesmärgiga, et nad neid enda klientidele jagaksid. Maksevõimalustest on toor- ja mahetoidu kohvikus võimalik tasuda sularaha ja pangakaardiga. 5.4 Jaotuskanalid Kuna Internet on tänapäeva inimese üks peaaegu lahutamatu osa päevast, siis on üheks ettevõtte turunduskanaliks kohviku kodulehekülg, kus saab reklaamida menüüd ning on võimalik tutvuda ettevõtte missiooniga
tunnid: 160 tundi/(jaanuari)kuus + 152 tundi/(veebruari)kuus + 184 tundi/(märtsi)kuus = 496 tundi. Kui arvestusperioodi lõpus selgub, et töötaja tegelik kolme kuu summeeritud tööaeg ületab 496 tundi, on tegemist ületunnitööga, mis tuleb hüvitada. Oletame, et töötaja tegi ületunnitööd kokku 10 tundi. Kui pooled on kokku leppinud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, tuleb leida arvestusperioodi töötasu tunnimäär. Selleks jagame kolme kuu töötasu arvestusperioodi normtundidega: (3 kuud x 4350 krooni/kuus) : 496 tundi = 13050 krooni : 496 tundi = 26,31 krooni/tunnis. Seega leiti antud juhul summeerimise perioodi keskmine tunnitasu. Kuna määrus sätestab ainult keskmise tööpäevatasu ja keskmise kalendripäevatasu leidmise, ega puuduta tunnitasu, on töö autori arvates antud arvestus meetodi sidumine määrusega meelevaldne. Samas tuleb tõdeda, et
n→∞ an =: z0 , z1 z2 z3 . . . zn ja a =: z0 , z1 z2 z3 . . . , seda kirjutusviisi nimetame (lõpmatuks) kümnendmurruks, täpsemalt, reaalarvu a kümnend- esituseks. Seega esitab kümnendmurd z0 , z1 z2 z3 . . . lühemal kujul jada (an ), aga ka selle jada piirväärtuse. Näitame, et iga reaalarv a ∈ R on esitatav kümnendmurruna. Vaatleme esiteks juhtu a ∈ [0, 1) . Jagame lõigu 1I0 := 1 [0,21] kümneks 9 võrdseks osaks, selge, et arv a kuulub täpselt ühte poollõikudest 0, 10 , 1 . Teisisõnu, leidub üheselt määratud , 10 , 10 , . . . , 10 number z1 , et z1 z1 + 1 6a< .
kulu · rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel). Tähtis on et omakapitali puhastulu jagatakse omakapitaliga, mitte kogukapitaliga. Kogukapitali rentaablus näitab kogu ettevõtte efektiivsust (investeeritakse kogu kapital). · tootlikkus- 4 TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID lk 71
ta avaldub ja ilmneb alles seadme valmimisel. Tagasiside kasutuse eesmärgiks on üldiselt võimendi omaduste muutmine vastavalt soovile. Vaatame tema toimet võimendi võimendustegurile . Negatiivse tagasiside korral: U välj U välj K = U ' sis = U sis -U ts ehk U sis = U ' sis +U ts K ts = jagame U sis U ' sis +U ts U välj U ' sis K K mõlemad pooled U'sis ja saame K ts = = = , sest U ' sis U ts U U 1 + K
Ainekava eksamiks ,, Matemaatiline analüüs I " 2007 2008 kevadsemester 1. Naturaalarvud, täisarvud, ratsionaalarvud, irratsionaalarvud, reaalarvud. Naturaalarvud arvud, mis saadakse loendamise teel, tähistatakse: IN (1, 2, 3, 4, 5, 6, ..., ) Täisarvud kõik naturaalarvud ja nende vastandarvud ning lisaks 0, tähistatakse Z m Ratsionaalarvud on sellised reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena nii et n n 0 . Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendmurdarendus ja see on alati perioodiline, tähistatakse Q Irratsionaalarvud mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud. Tähistus I Reaalarvud hulk R, koosneb k...
See on sekundaarne, e toimetulekut ohustav vaesus. Põhivajadused on kaetud, aga see on kõik ei jää üle midagi oma harrastustega tegelemiseks. Siin näide elustiilivaesus, kes kulutavad 80 protsenti oma sissetulekutest söögi ja eluaseme peale. Siis see perekond ei saa lubada oma liikmetele huvialadega tegelemist, ei saa käia reisimas, veeta lihtsalt aega. Vaesus, mis on suhteline ja materiaalne on ebavõrdsusest tulenev vaesus. See on vaesuse kõige lihtsam vorm.me jagame oma pered pingeritta, tõmbame siia kuhugi piiri. Ütleme, et kõik pered, kelle sissetulek väiksem, kui on see piir, need on vaesed. See piir on vaesuspiir. See pole midagi muud, kui heaolustandard, mille alusel me kuulutame osa vaeseks. Kõige tuntum vaesuspiir on nn eurostat suhteline vaesusepiir. Selle loogika on välja töötanud euro liidu statistikaamet. Vaesuspiir on 60 prots sissetuleku mediaanist. Kui meil on 3 kodanikku,
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 EKSAMIKÜSIMUSED 1. Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid, väljundid, operaator, olek, käitumine). Süsteemide liigitamine. Süsteemide omadused, struktuur, entroopia. Süsteem objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest....
Erlangi tabelist leitakse vastav TCH-de arv nõutaval GoS- to-point võrgud. l. · Keskmine AP-de tihedus. Kasutatakse võrkudes, kus Vertikaalne ülekatvus: 3. Jagame TCH-de arvu 8-ga ja ümardame ülespoole. võrgu reaktsioon kasutajate päringutele on aeglane, Võimalusel tuleb vältida AP-de paigutamist üksteise kohale. Nii Kontrollime SDCCH-de arvu piisavust. näiteks olukorrad, kus palju kasutajaid on väikesek suurendatakse nedevahelist distantsi erinevayel korrustel. Vajadusel korrigeerime TRX-de arvu.
= . Suurus on siin objektile langeva valguse lainepikkus. Kui valgus langeb alusele mingi muu nurga1all, on meil võimalikud kaks erinevat olukorda valguse amplituud võib olla suunatud kas paralleelselt (p-polarisatsioon) võiristi (s-polarisatsioon, saksa keeles senkrecht) langemistasandiga. Üldisemal juhul jagame me analüüsi tarbeks kiire kaheks ristiasetsevaks komponendiks (p and s) ja liidame nad uuesti peale keskkondade üleminekupinna läbimist. Võib kohata ka termineid TE (TransverseElectric) s-polarisatsiooni ja TM (TransverseMagnetic) p-polarisatsiooni tähistamiseks. Ep Es 1
Liitmine toimub positsiooniliselt, kordajad liituvad modulo 2 järgi. Hulkliikmete liitmine: Korpuses GF(2) on elemente kaks 0 ja 1 ja nende liitmine toimub modulo 2: 0+modulo20=0, 0+modulo21=1, 1+modulo20=1, 1+modulo21=0 42. Hulkliikmetejagamine, kui kordajad kuuluvad lõplikku korpusesse GF (2m ) (natuke on mainitud loengus nr.13 ja raamat lk. 18-19) Jagamine on kahel viisil, kas tavaline (tulemuseks on jagatis) või faktorringis (tulemuseks on jääk). Otsene jagamine: Q(z)/g(z)=f(z) Nt. jagame koodi 1111111 koodiga 1011 saame 1111111/1011=1101 Hulkliikmete jagamine tabeli kujul: 1111111 jagaja hulkliige: 1011 1011 1101 1001 1011 01011 1011 0000 (jääk) Või nii, et jagamise tulemuseks on otsese jagamise jääk: (1111111/1011)mod g(z)=0000, kus taandava hulkliikme rollis fm(z) rollis on hulkliige g(z) 43. Hulkliikmete juured (raamat lk.45-46 ja loeng 14(alates slaid 12))
Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f’(x1) = 0. Tõestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus f(x) − f(x1) ≤ 0 Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x − x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x − x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame f(x) − f(x1)/ x − x1 ≥ 0. See võrratus jääb kehtima ka siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x → x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal F’(x1) = lim f(x) − f(x1)/ x − x1 ≥ 0. x→x1 Järgnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x − x1 > 0. Jagades võrratuse positiivse arvuga x − x1 saame f(x) − f(x1)/ x − x1 ≤ 0.
Seepärast A tüübi sagedus t=0 põlvkonnas on: fA=NA/(NA+Na). Kõik isendid saavad poolduda, kuid nende pooldumise võime ja ellujäämine on osaliselt sõltuv A/a genotüübist. Ajahetkel t=1 on wA*NA A-tüüpi indiviidi ja wa*Na a-tüüpi indiviidi. Alleelisagedused muutuvad võrreldes eelmise plv-ga: fA(0)=NA/(NA+Na) fA(1)=wANA/ wANA+waNa Selleks, et saada alleelisagedus, siis pole olulised mõlema tüübi absoluutarvud. Selleks jagame lugejat ja nimetajat (NA + Na)-ga ja saame: • fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5
oma tööd käsitledes järgmisi teemasid: kihid stseenid töö kaameraga o liikumine o kaamera paigutamine läbilõige stiilid 22.1 Töö kihtidega Kihte kasutame, et kontrollida seda mida näeme. Näiteks töötades meie näites kapiga, saab vaadata kuidas sobib kapp riiulitega või ustega. Samas saab kasutada kihte, et peita mõõdud jne jne. Töötades suurte projektidega, võib nõrk arvuti hanguda, aga kui jagame töö kihtide vahel ära, siis kuvame ainult selle kihi, millega hetkel töötame. Töötamiseks kihtidega ava Window>Layers. Pluss-märgist saad kihte juurde lisada ja miinus-märgist kustutada. Kõiki kihte peale Layer0 saad ümbernimetada. Detailid soovitud kihti saad kui muudad kihi aktiivseks, mille saab kui klikid kihi ees olevale ringile Peita saad kihte, mis ei ole parasjagu aktiivsed (Visible)
oma trajektooril punktis A, hetkel t+t punktis B, hetkkiirused vastavalt v1 ja v2 . Nihutame vektorit v2 paralleellükkega nii, et selle alguspunkt ühtib v1 alguspunktiga (punkt A). Kiiruse muudu v = v2 - v1 jagame kaheks komponendiks v1 ja v 2 nii, et lõik AE = AD = v1 . Vektor v1 kujutab kiiruse suuna muutumist, v2 aga mooduli muutumist. Analoogiliselt hetkkiirusega (valem (2.4)) defineerime hetkkiirenduse: v v v a = lim = lim 1 + lim 2 . (2.6) t 0 t t 0 t t 0 t Kui me vaatame järjest väiksemaid ajavahemikke, siis punkt B läheneb A-le, võrdhaarse
jõusöödaga tuleb lisada 5,1 sü ja 538 g seeduvat proteiini. Ülesandeks 276 onon100 nüüd%, järelikult 237 koostada odrajahust ja sojasrotist vajalik segu. Selleks leiame esmalt, on kui palju peab jõusöödasöötühik sisaldama seeduvat proteiini. Jagame 538 g (seeduvat 86 % (237proteiini) 5,1 = 86) x 100 : 276 (söötühikuga) ja saame 105 g (seeduvat proteiini söötühiku kohta). Odrajahuga segatava sojasroti kogus leitakse Pearsoni ruudu abil järgmiselt: 276 on 100 %, järelikult 39
muutus. Kasutame antud juhul jõu analoogina keemilist potentsiaali. Kui liikuda mööda silindrit nii, et toimub konts. muutus dC, siis on vastav liikumapaneva potentsiaali muutus järgmine ühe mooli osakeste jaoks Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kuna me antud juhul uurime üht osakest, siis jagame selle avogadro arvuga (boltzmanni konstant) Kui aga osake liigub, siis mõjub tema vastu jõud. Vedelikus oleks see viskoossus. Kuna me uurime osakest, siis oletame et liikuv osake on ühtlasti punktmass, mis avaldab survet punktpindalale. Sellisel juhul iseloomustab viskoossust valem. Newtoni kolmas seadus ütleb meile, et mõju ja vastasmõju on võrdsed, seega. = .) Paneme ja saadud valemid kokku
pretsessiooniks. Leiame inertsiaalpretsessiooni nurkkiiruse, kasutades Ly i H tuntud valemit: Ly =Fxjx = majx kus a on tundliku elemendi metatsentriline kõrgus ma i jx H Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment. Kiirendused ja seega ka inertsjõud esinevad ainult manöövri sooritamise ajal. Manöövri lõppedes kaovad ka inertsjõud. Kui inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi peatelje nihe tähistada b, siis Bj b i t x t Hg
s = 0-0 = 0 lim sY ( s ) = lim s = lim 2 = s s s ( s + 16) 2 s s 16 1 + 16 1 + 0 + 2 s 2 s 1 Seega saime esimese piirväärtusteoreemi järgi, et 0 = 0. Märkus: kui s - > , siis jagame nii lugeja kui ka nimetaja polünoomide kõik liidetavad läbi s -ga maksimaalses astmes ja saame sõltuvalt polünoomide astmetest ühe kolmest variandist: 0+0+0 1+ 0 + 0 k +0+0 = 0 või = 1 või =k 1+ 0 + 0 1+ 0 + 0 1+ 0 + 0 2) lim x(t ) = lim sX ( s ) t s 0 1
Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. Ausalt öelda on suu ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned. Silmad öeldakse olevad hinge peegel, on ju Mona Lisa mõistatuslik naeratus kütkestanud sadu aastaid, tehes selle portree kõigi aegade kõige külastatavamaks maaliks. 38 3 TSOONID JA ZESTID8 Inimesed on väga sotsiaalsed olendid ja mõnikord jagame paljude teistega piiratud kodu-, töö- ja laiemaid territooriume. Tähtis tegur harmoonia säilitamiseks niisugustes tihedates rühmades on austus isikliku ruumi vastu. Hoides kinni kirjutamata käitumisreeglitest selle kohta, kes mis ruumi saab ja millal, suudame elada suhteliselt rahus ja hoida sotsiaalset korda. Kõige selle keskmes on meie suutlikkus kasutada kehakeelt, signaliseerimaks oma ruumivajadusest, omandiõigusest mingile territooriumile, oma külalisestaatusest kellegi
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Kuidas inimene tajub maailmas toimuvat. Leonard Talmy (2000) imaging systems Kategooriad koonduvad nelja suuremasse süsteemi, mis organiseerivad mõistelise materjali struktureerimist ja "vaatlemist". Kujutamise viiisid: Struktuuriline skematiseerimine (jaotatavus jts) Perspektiivi asetamine (kust/kuidas/ jne keel maailma kirjeldab) Tähelepanu jaotamine (figuur foon). Jagame maailma nii, et mingi referent on alati tähelepänu fookuses ja ülejäänu on taust, mille taustal me iseloomustame. Jõudünaamika (põhjuslikud suhted) (The relation of grammar to cognition, ptk Talmy rmtst Toward a Cognitive Semantics) Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted materjalist, sisust. Valdkonnad, mille suhtes me mõistetama. Nende valdkondade ja nende referendite suhted on tunnetuslikud põhisuhted.
pealtvaataja eluviiside suhtes, vaid püüdma säilitada antud eluvorme ja hoidma traditsiooni. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed objektid) 3
Täpne valem oleks: 1+ p ep = -1 1+ pf Reaalne vahetuskurss Kui ostujõu pariteedi teooria kehtiks ning muutused hindades iseloomustaksid muutuseid kulutustes, oleks riigi konkurentsivõime kogu aeg konstantne. Lähtuvalt joonisest 11.2 saab aga öelda, et ostujõu pariteet ei kehti absoluutselt. Erinevusi ostujõu pariteedist saab mõõta reaalse vahetuskursi (Er) abil. Reaalse vahetuskursi leidmiseks jagame siserahasse konverteeritud välismaised hinnad kodumaiste hindadega: E × Pf Er = P Reaalne vahetuskurss, mis seob omavahel välismaise ja kodumaise ostujõu, võimaldab hinnata riigi konkurentsivõimet. Reaalse vahetuskursi tõus tähendab, et võrreldes kodumaiste hindadega on hinnad välismaal tõusnud (hinnatuna kodumaises rahas) ning riigi konkurentsivõime on suurenenud. Hamburgeri pariteet
· ÕPPIMISPROTSESSID sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest. · KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks.
Antud juhul võtame muutuja x sulgude ette. Saame x(2x 6) = 0. Kasutame loogikat. Korrutise tulemus on ainult siis 0, kui üks korrutatavatest on 0. Meil on kaks korrutise tegurit: x ja 2x 6. Et korrutis tuleks null, peavad mõlemad võrduma nulliga. Nii saamegi, et x1 = 0 ja 2x 6 = 0. Viimasest seosest saame, et 2x = 6, millest x2 = 3. See läheb kokku ka meie joonisega. Nende kahe punkti keskkoha saame kätte, kui nende vahekauguse jagame kahega. [0 (3)] : 2 = 1,5. 1,5 ühikut on nende kahe punkti vahemaa. Vastus: x = 1,5. 6. On teada, et kui muutuja x väärtus on 1, siis ruutfunktsiooni y = 2x 2 + bx väärtus on 10. Leia kordaja b väärtus. Lahendus: Asetame igale poole selles võrrandis, kus on muutuja x, tema arvulise väärtuse 1. Teades, et y = 10, saame 10 = 2 . (1)2 + b . (1); 10 = 2 b; 10 2 = b; 8 = b; b = 8. Iseseisvalt teha kontroll!
tekkimine, st. programm lõpetab ALATI oma töö. b). Ta annab tulemuseks 100%-kindlusega suurima ühisteguri. c). Algoritm käib äärmiselt efektiivselt ümber arvuti ressurssidega nagu ka loengus mainitud sai. Sisuliselt ,,loeb ta vaid korra sisse" kõik ette antud operandid. Algoritmil kulub tulemuse saamiseks aega ülimalt 1 sammu. *Sõnades võib algoritmi tööd esitada järgmiselt: a). Valime b ossa suurema kahest arvust gcd(a,b). b). Jagame b'd a'ga, saame jäägi r ning asendame b selle jäägiga r. c). Pöördume tagasi silmuse algusesse või kui a on 0, siis väljastame b gcd'na. *Lisaks: Eukleidese algoritm on äärmiselt laia kasutust leidnud ka arvuteooria erinvates rakendustes, kuna ta võimaldab näiteks leida lineaarsetele diofantilistele võrranditele täisarvulisi lahendeid või siis lahendada kongruentseid võrrandeid moodulil m. [27].Lineaarsed diofantilised võrrandid. *Lineaarsed diofantilised võrrandid e
teadmistele 3. lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Kultuuri filosoofia .. on filosoofia valdkond, kus küsitakse: - kultuuri loomuse kohta - kultuuri ja inimese vahekorra kohta (kultuuri rolli kohta inimeseks olemises) - kultuuride paljususe ja erinevuse kohta (küsimus kultuurirelatvismis) Mis on kultuur? Kuidas seda defineerida? Mingisugused väärtused, ideed, mõtted, normid, mida mingisuguse sotsiaalse grupiga jagame. Substantsiaalsed definitsioonid : mida kultuur sisaldab? millistest asjadest kultuur koosneb? * materiaalsed asjad: kunstlikud esemed * sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid, institutsioonid * ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused (mälu elemendid, mis on suuremad kui minu isiklik mälu) Funktsionaalsed definitsioonid : mida kultuur teeb? mis on kultuuri funktsioon? * materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine
See on periood mis seob renessanssi valgustusega, viljakas periood teadmiste ja teaduse vallas. Omamoodi loodusest lahti ütlemine, instrumentaalse jõu rakendamine loodusele. Hakati tegema katseid inimese kehaga jne. Üks asi tegi muret – juhuslikkus. Ei saanud looduses kunagi kindel olla. Võis koguaeg üllatada. Juhust on üritatud eemaldada. Keemia ja füüsika on katsed loodust kontrollida. Oleme varustatud teadmistega, teame, mis saab kui midagi juhtub. Jagame päeva sektoriteks ja juhime seda. Maailm muutus kronoloogiliseks. Inimteadvus fikseeris numbriliselt oma ajataju, saadi kontrolli alla. Galileo Galilei – renessanssi juhtiv mõtleja. Suur lubadus – ütles omaenda missiooni kohta – muuta kõik maailmas mõõdetavaks. Juhus kaob. Maailm pidi olema mõõdetav. Mõõta oli vaja looduse essenssi, mitte pisiasju. Looduse sügavaim olemus on mõõdetav. Keskajal inimesed poleks osanud seda arvatagi. Looduses on olemas mõõdetavad
● Mehelon peritoneaalõõs täielikult suletud ● Naisel avanevad peritoneaalõõnde munajuhad- seepärast võivad naistel ovulatsiooni ajal suured valud olla: koos munarakuga eraldub u 2ml vedelikku kõhuõõnde, mis on muidu kuiv ja steriilne. ● Perituoneumiõõs on kitsas ruum - moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis on pidevas muutumises seoses elundite muutumisega. Siseelundite asetuse alusel jagame peritoneumiõõne kolmeks korruseks: 1. ülemine korrus - vastab EPIGASTRIUMILE - diafragmakupli all, ulatub ristikäärsoole kinnistini - magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega 2. vahemine korrusMESOGASTRIUM - lõpeb all vaagnajuurdekäigu tasapinnaga - peensoole lingud, tühisool JEJUNUM, mida raamistab käärsool - sooled on eest kaetud suurrasvikuga. 3
seda võimalik vaid ühtemoodi teha. 14. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipi-dega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Siit tuleneb kriitika tema teooriale: sfääri identsus( sfäärisiseseid õiglusprintsiipe pole ette antud). printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus.(kuidas tuvastame erinevaid kultuure, kuidas suhtuda naiste õigustesse näit isalmimaades). Ohud õiglusele: *monopol- hüvede koondumine väikse grupi indiviidide kätte,
· reaalset RKP-d näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nomin. RKP/ Reaalne RKP* 100 = RKP DEFLAATOR Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. 2) lõpptoodangut soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. 3) Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul tavaliselt 1 aasta. 4) RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N.: keskkonna reostus (me ei tea millise ,,hinnaga" järjekordne tonn naftat saab toodetud); 2) inimese vaba aja ja tööaja suhet, ei näita ka töötamise efektiivsust. N.: mõnes riigis luuakse lühema tööajaga suuremaid väärtusi kui teises Jaapan 3) varimajandust majandustegevust, mida ametlik statistika ei kajasta. N.: kunstnikud,
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...
ainult katsepunkte ümbritsevaid mõõtemääramatuse piirkondi. Näeme, et meie katses saab graafikuks võtta sirgjoone. • Sirget on võimalik väljendada matemaatilise võrrandi abil. Võrrandi tuletamiseks valime joonestatud sirgel välja ühe punkti ning leiame graafikult sellele punktile vastava massi ja pikenemise. Valime näiteks väärtused m=110g ja Δl=11,1cm. Selle arvupaari põhjal leiame, kui palju venib kumminöör ühikulise massiga koormise mõjul. Jagame valitud pikenemise vastava massiga. • Kui me soovime ennustada, kui palju venib kumminöör näiteks 50-grammise koormise korral, siis tuleb mass saadud arvuga läbi korrutada. Me saame Δl=50g×0,10 cm/g=5,0cm • Füüsikaline mudel on alati lihtsustus. • Mudel kirjeldab loodust kindlates fikseeritud tingimustes. Nende puudumisel ei tarvitse selline mudel enam kehtida. Niisiis, võrdeline sõltuvus koormise massi m ja kumminööri pikenemise Δl vahel kui looduse
8) üherealised ripp-raudteed; 9) puidust valmistatud rennid (mägedes); 10) köisteed, kasutatakse mäestike tingimustes (veojõuks vints). Veojõu energia allikateks võivad olla: a) aurumootorid; b) sisepõlemismootorid; c) elektrimootorid; d) raskuse jõud; e) elavveojõud. Liikuv koosseis oma omaduste järgi jaguneb veerevaks ja libisevaks. Esimeste hulka kuuluvad vankrid, autod, vagunid, vagonetid jne. Libisevate hulka kuuluvad reed, lohistid ja kõik veesõidukid. Metsatranspordi jagame veel: 1)mehhaniseeritud, 2) hobu- ja 3) ratsionaliseeritud metsatranspordiks. Viimase hulka kuuluvad jääteed, puitrööbasteed, kitsarööpmelised teed hobuveol ja materjalide vedu spetsiaalselt valmistatud puidu renne mööda. 30. Pinnasteed puiduveol ja nende ehitus. Pinnasteed ühendavad ladusid suuremate teedega. Eestis asuvast metsateede võrgust moodustavad pinnasteed suure osa. Pinnastee ehitus: Esmalt viiakse läbi kändude juurimine
Selle põhjal tekkis sotsiaalset struktuuri ja muid sotsiaalseid aspekte uuriv teadusala. Ameerikas, mida mõjutas saksa romantism, mille fookuses oli kultuur. Samal ajal, erialaga kujunemisega samal ajal jõuti tõdemuseni, et Ameerika indiaanlased surevad kultuurina välja. Etnoloogia ja antropoloogia erinevused: etnoloogia on ida-Euroopas seotud oma ühiskonna uurimisega. Mis on antropoloogia aine? Ühiskondade võrdlev uurimine? - Ühiskond organiseeritud, grupiviisiline elu, mida me jagame paljude teiste sotsiaalsete gruppidega. Aga ühiskonnad ei ole selgepiirilised. Kultuuride uurimine? - Mis on kultuur? Kultuur antropoloogias on kõik inimesed. Kultuur on nii kõrgkultuur kui ka igapäevaelu. Kultuuri vaadeltakse sotsiokultuurse nähtusena ja ideoloogilise nähtusena. Kultuur Sotsiokultuuriline definitsioon: Kultuur on ühiskonna elumuster, reaalsed ühiskondlikud institutsioonid
lõikudeks x. Vahemike arv valitakse tavaliselt ligikaudu võrdseks ruutjuurega mõõtmiste arvust. Seejärel loendame, mitu korda mõõdetav suurus satub igasse lõiku ja joonistame iga lõigu kohale tabamuste arvuga võrdelise tulba. Näide 2. Histogrammi ehitamine. Tuleme tagasi vahelduvpinge mõõtmise näite juurde (joonis 2). Oma katses saime 100 lugemit, millest vähim oli Emin = 228,10 V ja suurim Emax = 228,77. Jagame mõõtetulemuste vahemiku Emin ... Emax 100 10 lõiguks, seejärel loendame, mitu korda mõõtetulemus igasse lõiku sattus. Tulemused on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Loendustabel histogrammi joonistamiseks Jrk Lõikude rajaväärtused ni [V] 1 228.100 228.167 3 2 228.167 228.234 3 3 228.234 228.301 8 4 228.301 228.368 7 5 228
toimumist. I tase: I=1-c. I tase on geneetilise kaardi vahemikus vaiksem kui 20cM 69. Kuidas määrata geenide asukohta aheldusgrupis? Geenide kaardistamine. Geenide asukohta maaratakse geneetilise analüüsi phjal. Üks voimalus on tetraadi analüüs: selleks, et leida geneetilist vahemaad geenide vahel, saab kasutada jargmist valemit:[1/2T+NPD]/total, kus T - tetratüüp, NPD - mittevanemtüübi ditüüp. T jagame kahega, sest vaid pooled kromatiidid on tetraadis geneetiliselt rekombinantsed. Arvestades ka 3-ahelalisi 2xkrossingovereid, siis tetraadide vahetuste arv kromatiidi kohta - ¾. Teine voimalus kasutada markergeene. Uuritav mutatsioon ei saa avalduda koos dominantse markergeeniga. Kui uuritav geen annab suguliitelise lahknemise, siis ta on X kromosoomis. Saab labi viia ka sugupuuanalüüsi voi saab asukoha määrata somaatiliste rakkude hübridiseerumise abil (hiir + inimene)
Järelpõlemise perioodi pikkus oleneb ka mootori Surveaste = Va/Vc , eelpaisumise aste = Vz/ Vc Silindrisse antava küttesegu moolmaht M1 = L0 pöörete arvust, kütuse sissepritse ajast, rõhust ja temperatuurist ja järelpaisumise aste = Va / Vz , Kui liigõhutegur >1 , siis avalduvad põlemissaaduste kogused kompressioonitakti lõpul. jagame ja korrutame saadud võrrandi Pb = Pz(Vz/Va)n2 . Raskete kütuste järelpõlemisperioodi saab parandada kütuse paremat poolt teguriga Vcn2 , saame moolides valemitega: eelsoojenduse optimaalse temperatuuri ja viskoossuse valikuga. Pb= Pz (Vz/Vc)n2 ×(Vc/Va)n2 = Pz (/)n2 ,
Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...
vaatamise ära ja vaatame mingit teist asja. või tegevuste suhtes – tegime ühte asja tähelepanelikult, jätame selle sinnapaika, hakkame tegema midagi muud tähelepanelikult. Aeg luubis – kui teeme korraga kahte asja, siis paratamatult need mõlemad tegevused kannatavad. Aga sageli tuleb tegeleda korraga mitme asjaga. Tegelikult ei suuda hoida fookuses korraga palju asju, vaid pidevalt lülitad tähelepanu ümber. Kuna see toimub nii sageli jääb mulje, et jagame tähelepanu mitme asja vahel. Selgus see, et ÜÕR lapsed ei oska oma tähelepanu hästi jagada. Peavad korraga kuulama ja midagi samal ajal tegema, siis teist asja nad ära ei tee. Ümberlülitamise probleemid - lapsed jäävad kinni eelmisesse infosse. Nad põimivad uude tegevusse eelmise tegevuse infot. Tähelepanu maht. Visuaalses tähelepanus. Mitut asja korraga suudetakse haarata? On leitud, et maht on üsna väike: I-II klassi lapsel 1-2-3 objekti korraga, suuremat kogust pigem ei haara
Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f(x1) = 0. Tõestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus f(x) - f(x1) 0. (3.21) Selles .umbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame võrratuse (3.21) negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame [f(x) - f(x1)]/x - x1 0. See võrratus jääb kehtima ka siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal f(x1) = lim[ f(x) f(x1)]/ x - x1 0. (3.22) xx1 Järgnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x - x1 > 0. Jagades võrratuse (3.21) positiivse arvuga x - x1 saame f(x) - f(x1)/x - x1 0.
H on kõris häälepaela sarnane keeleke, millega ta põristab. Sissehingamiste arv on 14-16 korda min. Max võib olla pingutuse korral 120 korda/min. Prof Karlsen, kes töötas Moskva hipodroomil, Leidis, et normaal ting h vajab õhku 40-60 l/min. Kallopeerides 2000 l/min. O2 vaj suureneb 15-17 korda. Verevarustus Kergemal ratsahobusel on südamemass 3,5-4,5 kg. Raskeveohobustel 6 kg. Inglise täisverelisel ratsahobusel on ka normaal suurusega e. 6 kg. Kui me jagame tavalistel traavlitel südame massi ende elusmassiga saame 800g /100kg kohta. Raskeveohobustel on see aga u 100g/100kg kohta. Veri moodustab 7-11% hobuse elusmassist. Pulsisagedus on normaal ehk puhkeasendis 36-44 korda. Mida suurem loom seda väiksem on pulsi sagedus. Magu ja seedeorganid H magu on väikesemahuline ja ka seedeorganid on väiksemahulised. H on ühekambrilise maoga. Magu on ainult 15-17 l. Hobust ei tohi kunagi sööta enne ja siis joota. Alati enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
