kodulehe vahendusel. Mugav on ka maksmine, mida on koheselt võimalik sooritada internetipanga vahendusel. Selleks teeme koostööd suuremate Eesti pankadega(Swedbak, SEB, Sampo). Toote kodulehel saate tutvuda tellimuste ja garantii tingimustega. 15 Reklaam Mei toode on kliendi jaoks tundmatu, seetõttu kavatseme suuremates kaubanduskeskustes korraldada toote tutvustusi(nagu Viru Keskuses tehakse). Jagame tänaval ka flaiereid. Värbame toote promojaid, kes tutvustaksid toodet oma tuttavatele. Et kliendid meid üles leiaks, on peamiseks keskkonnaks, kus ettevõtet reklaamime, internet. Seega tegeleme palju internetiturundusega, sest paljud meid tulevikus külastavad kliendid veedavad palju aega internetikeskkonnas. Seega, et meid kõigepealt internetis üles leitaks: 1) Koostöö otsingumootoritega, et kui inimene trükib otsingusse äratuskell, siis oleks meie
D(X) = E(X ) – E(X) = λ + λ – λ = λ
2 2 2 2
15. Jaotusfunktsiooni ja tihedusfuntsiooni vahelised seosed
Funktsiooni f(x) nimetatakse juhusliku suuruse X tihedusfunktsiooniks, kui f(X) = F’(X). Seega F(X) = ∫ ( )
Olgu X pidev juhuslik suurus jaotusfunktsiooniga F(X). Leiame tõenäosuse, et see juhuslik suurus satuks vahemikku
(x, x+∆x): P(x
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
tegevusalad juhatuse volituste 10 küsimus. Nt AS Kalev puhas omavoli. Tegeles magusa tootmisega, nüüd tegutseb kirjastusega. Mina advokaadina ütlen Kruudale, et nii ei või teha. AS-i kasutamisel poevõimalik kiirmenetlust kasutada, selle rikub ra Eesti Väärtpaberite Keskregister. AS-i puhul saab rohkem möngida keerukate rahaliste mehhanismidega. 4.3 Aktsiad OÜ osalussuuruse järgi jagame õigusi ja kohustusi. Igaühel on osa, aga need võivad olla erinevad (mood kapitali alusel). AS õigused ja kohustused jagunevad aktsiate arvu järgi. Võime soaluse jagada aktsiateks, väikesteks alaosadeks, mille suurus pole seotud otseselt asutajate arvuga. Suur vabadus,olen vaba neid käsutama, tervikuna või ükskaupa. Oluline kriteerium, mis eristab teistest avatud ühing. Nt aktsiate käibe tagab see, et ükskõik, kes võib saada selle omanikuks. BÖRS
Leiame inertsiaalpretsessiooni nurkkiiruse, Ly i kasutades tuntud valemit: H Ly =Fxjx = majx kus a on tundliku elemendi metatsentriline kõrgus ma i jx Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : H Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment. Kiirendused ja seega ka inertsjõud esinevad ainult manöövri sooritamise ajal. Manöövri lõppedes kaovad ka inertsjõud. Kui inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi peatelje nihe tähistada b, siis Bjx b i t t Hg
mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 51.Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? õigus on kultuurikesine st. Seotud konkreetsete kommuuni v. Kultuuri väärtssüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud prinsiipidega (Rawls) ega õiglase päritoluga (Noizick)Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst 52.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese- põhiseisukohta väljendav tees, tees- juhtmõte, põhiseisukoht . Kunst kui avatud mõiste. Kunstile on omased loomingulisus ja omased muutused. Weitz- kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised
5.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST
Paraku ei anna see valem meile otsitavat rõhku. Molekulaarfüüsika üheks eelduseks, mida kinnitab toosama Browni liikumine, on see, et molekulid liiguvad kaootiliselt, st kõikvõimalikes suundades ja kõikvõimalike kiirustega. Et leida õiget rõhku, tuleb meil arvutada keskväärtus. Teeme asja pisut lihtsamaks, oletades, et gaas koosneb ühesugustest molekulidest. Ja nüüd statistika: Pinnatüki S poole liiguvad pooled molekulid - jagame leitud rõhu kahega; Iga kiiruse ruut avaldub kolme komponendi vx, vy, vz ruutude summana. Meile läheb korda vaid x-komponent, mis on üks kolmandik kolme komponendi ruutude summast - jagame tulemust veel kolmega; Asendame molekulide kiiruste ruutude summa nende ruutkeskmise kiirusega ja saame tulemuseks . Et valemis on rõhk võrdeline molekulide ruumtihedusega n, saame lahti veel ühest
= − !, − != − !. Rakendame alumise valemi jaoks ruutude vahe valemit − " = − "! + "!, mistõttu süsteem omandab kuju − != − !, − ! + != − ! + !. Et mingi võrrandi pooli võib korrutada ja jagada ühe ja sama suurusega, siis toimime järgmiselt. Jagame saadud süsteemis alumise võrrandi vasaku poole ülemise võrrandi vasaku poolega, alumise võrrandi parema poole ülemise võrrandi parema poolega, mille tulemusel saame valemi + = + . Siit = + − , asendame selle süsteemi (5.35a) ülemisse valemisse: + = + + − !. 13
mis inverteeritakse ära ja mis omakorda läheb paketiga kaasa. Vastuvõtja teeb
sama liitmise ning peab saama sama tulemuse. Kui summa ja inverteeritud
summa kokku annavad kõik ühed, siis tähendab, et pakett on korras suure
tõenäosusega.
3) Kontrollkoodid Tüüpiliselt tehakse kahendjagamist. Võtame andmeosa kui D
bitti ning kui kahendarvu. Valime polünoomi pikkusega r+1, milleks on
polünoom G. Valime r CRC bitti, R, selliselt, et saame
K~oneleme, et on tegemist m¨ a¨arama- tusega t¨ uu¨pi "l~ opmatus jagatud l~opmatusega" ja t¨ahistame = v~oi . Selle m¨a¨arama- tuse avamiseks teeme kindlaks selle murru lugejas ja nimetajas oleva pol¨unoomi astme. M~olema pol¨unoomi aste on n2 ning maksimaalne neist astmetest on samuti n2 . Jagame murru lugejat ja nimetajat maksimaalse astmega n2 (murru v¨a¨artus ei muutu!). Peale murru l¨abijagamist l¨ aheneb lugeja u¨hele ja nimetaja kahele. Seda asjaolu t¨ahistame 38 1 l¨ uhidalt = . Seega on m¨ a¨aramatus avatud ning jada piirv¨a¨artuseks on 1/2 : 2 2
Teie nimekiri võib olla pikem või lühem, sisaldada osasid toodud tunnustest või kõiki jne: Jalgratta tüüp (N. naiste-, meeste-, laste-, sportratas jne.) Valmistaja riik Värvus Seisukord (N. hea, rahuldav, halb) Vanus Hind Käikude arv Iga üksik jalgratas, pakutavate hulgast, erineb teistest mõne tunnuse väärtuse poolest. See, kuidas me aga erinevaid jalgrattaid nende tunnuste põjal hindame, sõltub tunnuse tüübist. Tunnusega "jalgratta tüüp" jagame me pakutavad jalgrattad kategooriatesse kasutades lihtsalt nende nime, N. naisterattad, lasterattad, meesterattad jne. Kõiki selliseid tunnuseid, mis liigitavad üksikud objektid mingitesse klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu, nimetataksegi KATEGORIAALSETEKS e KVALITATIIVSETEKS TUNNUSTEKS. Millised tunnused ülaltoodutest on sinu arvates veel kategoriaalsed? *** Täpselt! 'Valmistaja riik' ja 'värvus' on kategoriaalsed tunnused. Esimese puhul nendest on
Võtame h=0 siis same f(a)=a 1=A1 Suhte f(x)/g(x) kordaja läheneb järelikult ühele, kui xa Ja Jagame mõlemad avaldised h- seega ga ja võtame h=0, siis saame a2=A2 Jätkates seda protsessi saame, et a3=A3,..,an+1=An+1, m=M
Heidegger ,,Keel on olemise koda". Baudrillard märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga. Suhtleja meelest ongi keel teabe edasiandmise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju. Kui midagi öeldakse, siis järelikult on kellelgi vaja sõnum edasi anda. Oleks lihtsameelne uskuda, et keelend ja asi, millele see viitab, on samased. Keel ei kirjelda tegelikkust. (Saussure.) Seega ütleb Saussure, et me jagame maailma keele abil meelevaldsetesse kategooriatesse. Meie meelelise maailma objektid ei eksisteeri väljaspool meid valmina ja samal kujul, nagu nad on meie kujutluses. Keel ei peegelda olemasolevat reaalsust, vaid annab tegelikkuse käsitusele ainult teatud raami ja struktuuri. On olemas keelestruktuur, märkijad ja märgitavad ning tähendus tekib neis. Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle on toonud esile, et keel pole pelgalt väljendusvahend
- Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20WStandardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge
Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f'(x1) = 0. T~oestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 u¨mbrus nii, et iga x korral sellest u¨mbrusest kehtib v~orratus f(x) - f(x1) 0 Selles u¨mbruses asuva arvu x me saame v~otta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame v~orratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel v~orratuse m¨ark muutub vastupidiseks, saame f(x) - f(x1)/ x - x1 0. See v~orratus j¨a¨ab kehtima ka siis, kui me v~otame temast piirv¨a¨artuse protsessis x x1. Seega tuletise definitsiooni p~ohjal F'(x1) = lim f(x) - f(x1)/ x - x1 0. xx1 J¨argnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x - x1 > 0. Jagades v~orratuse positiivse arvuga x - x1 saame f(x) - f(x1)/ x - x1 0. V~otame piirv¨a¨artuse:
SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta c. Rahvatulu ühe elaniku kohta d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta SKP deflaator võrdub a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega SKP arvestusse ei kuulu a. Negatiivne puhaseksport (eksport on väiksem kui import) b. Aktsiatehingute väärtus c
palju ja nad asuvad arvteljel ütlemata tihedalt. Tegelikult asub iga kahe ratsio- naalarvu vahel alati veel üks ratsionaalarv: näiteks arvude ja vahel asub arv , arvude ja vahel . Üldisemalt, iga kahe suvalise ratsionaalarvu ja vahel asub ju nende aritmeetiline keskmine 84 Taandatud murrud ja tehted Ütlesime, et kõik ratsionaalarvud saame, kui jagame täisarve nullist erinevate arvuhulgad täisarvudega. Nii saame tegelikult liiga palju arve – paljud neist on omavahel võrd- sed. See on küll väga lihtne, aga oluline tähelepanek. Tõepoolest, kuna kahe arbuusi jagamisel kuueks võrdseks tükiks on tükid sama suured kui ühe arbuusi jagamisel kolmeks võrdseks osaks, ei ole mitte kõik täis-
M = k A X t, (2.12) kus M on läbikantud soojuse/materjali hulk, k proportsionaalsuskoefitsient, A geomeetriline parameeter, X protsessi liikumapanev jõud, ning t aeg, mille jooksul protsess toimub. Sageli on huvitav mitte niivõrd see, kui palju materjali või energiat kandus läbi mingi konkreetse katse toimumise ajal, vaid see, kui palju seda saab läbi kanda ühes aajühikus. Sellisel juhul jagame võrrandi (2.12) mõlemad pooled ajaga: M = kA X (2.13). t Soojusläbikannet saab kirjeldada järgmise võrrandiga: q = U A T, (2.14) kus q on soojuse (energia) voog, J s-1 (W), U - poportsionaalsuskoefitsient (antud juhul soojusläbikandetegur), W m-2 K-1, A soojusläbikandepind, m2, ning
CdD/CaA tavaliselt tahke -ja reaktsiooni reagendid ja saadused -arvutusvalemite tuletamiseks. 4.Millised on keeruliste, mitte--elementaarsete reaktsio-de kiiruste /CbB) -abil tasakaalulise konversiooniastme X e.- -Simpsoni valemiga jagame integreerimise -piirkonna ideaalsete reaktorite põhitüübid -ja viibimisaja on -vedelikud või gaasilised ained. Heterogeenne n-ks ja arvutame integreeritava -funktsiooni võrrandites.-12
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
· Verbi ühildumine 3 lauseliikmega S;O;IO (väga haruldane) · Rektsiooni hierarhia: muu markeeritakse käändega, harvem markeeritakse IO, veel harvemini O, eriti harva S (nt korea k). Hierarhia pole absoluutne. Hierarhia vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist leidub. Hierarhiad kokku moodustavad süsteemi: kus ühildumine lõpeb, algab kääne. 22. Jagatud intransitiivsus Grammatika tervikuna on suur võrgustik. Me jagame maailma selle järgi, kas on akusatiiv või ergatiiv, aga mõned on sellised, kus töötab nii üks kui teine süsteem grammatika jagatakse justkui pooleks. See on eelkõige seotud sellega, et ühes ajavormis kasutatakse ühte süsteemi, teises teist. Intransitiivsus - Subjekti positsiooni muutumisega näidatakse verbi interpretatsiooni. I am slipping VS I am sliding. Teistpidi ,,mina" pronoomenit (I või me) kasutatakse erinevalt olenevalt transitiivsusest või intransitiivsusest.
teekonna x, mis on funktsioon vända pöördenurgast. Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f(). x = R - R cos = R ( 1 - cos ). x - kolvi tee pikkus R - vända raadius - vända pöördenurk Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt. Vända pöördenurga võib asendada vända nurkkiiruse ja aja korrutisega: = t , siis dx =d[R(1-cos t)] ; Kui liikumise kiiruse valemis c = dx/dt ja üheaegselt jagame ja korrutame murru nimetaja ja lugeja d -ga saame , c = dx/dt =dx × d /dt× d , ehk : c= d [R(1-cos t)] / d × (d/dt) = R sin t. Asendades = t ,saame c= R sin . kus =2n /60 = n/30 [1/s]. Seega kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale: =0, siis c= 0 = 90 , 0 c= R, 23 = 1800 , c=0, = 270 ,0 c = R, = 360 ,0 c=0
Kultuur kui avalikkus Kultuur kui: ➢ inimkollektiivi tegevusmuster ➢ mälu, kollektiivne varamu ➢ ideed, vaimsus, mõttelugu ➢ tunded, emotsioonid ➢ keel, kui tekst ➢ jagatud tähendused, märgisüsteem ➢ protsess ja tegevuste kogum ➢ käitumisvorm Tegelikult mõistab ja tõlgendab igaüks meist maailma unikaalsel ja individuaalsel viisil. Sellest hoolimata oleme me võimelised suhtlema, kuna jagame suures osas samu kontseptuaalseid kaarte ja seega mõistame maailma sarnaselt. Seda tähendabki ütlus, et me „kuulume samasse kultuuri“; kuna me tõlgendame maailma laias laastus sarnasel moel, oleme võimelised ehitama jagatud tähenduste kultuuri. Koodid: Koodid fikseerivad mõistete ja märkide vahelised suhted. Nad ütlevad meile, millist keelt kasutada, et teatud mõtet edasi anda. Üks kultuurikoodide argumendi tulemus on see, et
SÜNDMUSE TÕENÄOSUS 1. Mis on sündmus tavaelus? 2. Mis on juhuslik sündmus? 3. Millisest aspektist me tahame sündmusi uurida? 4. Sündmuse matemaatiline definitsioon (elementaarsündmus, elementaarsündmuste ruum, sündmus). Elementaarsündmus on mingi vaadeldava protsessi või läbiviidava katse tulemus. Elementaarsündmuste ruumi moodustavad kõik elementaarsündmused ehk kõikvõimalike tulemuste hulk. Sündmuseks nimetatakse mingit suvalist elementaarsündmuste ruumi alamhulka. 5. Sündmuse toimumise kriteerium. Sündmuse toimumise juures on meile oluline vaid see, kas toimub või mitte. Sündmus toimub, kui toimub sündmust määravatest elementaarsündmustest üks. 6. Mitu erinevat sündmust saab moodustada n-elemendilise elementaarsündmuste ruumi põhjal? Tõesta! N-elemendilise elementaarsündmuste ruumi põhjal saab moodustada 2 n sündmust, mille hulka on arvestatud ka tühihulk. 7. Sündmuste liigitus (kindel, võimatu, vastandsün...
Euroopa Kontsert kestis 30 aastat. Peale seda tuli Realpolitik, mis oli täiesti uus lähenemine rv suhetele.Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav. Koloniaalpoliitika jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa riikide vahel hõõrdumist, sest mõned riigid jäid koloniaalrongist maha nt. Saksamaa, kuna teda siis ei eksisteerinud kui koloniaalriigid tekkisid. Merkantilism majanduspoliitika, selge arusaamaga kõik mis on meie on meie, importida midagi ei lase,
maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus: f(x)-f(x1) 0 Vaatleme juhtu, kus funktsioonil on lokaalne maksimum, mistõttu peab kehtima võrratus järelikult On võimalik võtta -i -st paremalt või vasakult. Võtame ta vasakult. Jagame võrratuse selle negatiivse arvuga. Negatiivse arvuga jagamine muudab võrratust, Võrratus jääb ka siis kehtima, kui võtta temast piirväärtus piirprotsessis . Seega tuletise definitsiooni põhjal: Võtame -i -st paremalt Ja piirväärtuse Järeldub, et ja Mis tähendab, et see on võimalik ainult siis, kui 3. Sõnastada ja tõestada Rolle'i teoreem
Integreerides viimast võrrandit, saame: 19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. Loeme kiirenduse konstantseks, eemaldame vektorimärgid. Esmalt jagame võrrandid omavahel: Siis eraldame muutujad ja taastame vektorid: Saadud võrrandi mõlemaid pooli integreerime vastavalt lõikudel 0- ja - : | 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel.
ühte sorti molekulid tingimusel, et neid on anumas samal hulgal nagu segus, nim. gaasisegu vastava komponendi partsiaalrõhuks. Võttes kasut. partsiaalrõhud, saame p=nkT=(n 1+n1+...)kT kirjut. kujul p=p1+p2+...=pI. Jõudsime Daltoni seaduseni, mis väidab, et ideaalsete gaaside segu rõhk on võrdne moodustavate gaaside partsiaalrõhkude summaga. §64. Maxwelli jaotusseadus. Olgu gaasil ühes ruumiühikus n molek. Eraldame nendest osa dn, mis omavad kiirusi vahemikus v/v+dv. Jagame selle arvu kiirusvahemiku suurusega: dn/dv. Saame väljavalitud kiiruse v juures võetud kiiruse ühikvahemikku kuuluvate molekulide arvu. See mood. kogu molekulide arvust osa dn/dv/n. Saadud tulemus oleneb väljavalitud kiiruse arvväärtusest ehk mingi fun. kiirusest f(v). Seda nim. jaotusfunktsiooniks. Maxwell sai tule-museks 1/n*dn/dv=f(v)=Av2emv2/2kT. f(v) näitab, missugune osa kõigist molekulidest liigub antud kiiruse v juures võetud ühikva- hemikus. See oleneb kiirusest v, temp
Näide 5. Kui palju vaske on vaja lisada 810 grammile kullale prooviga 900, et saada kulda prooviga 750? Lahendus. Tavaliselt on sulami proov antud promillides: 1 1‰ = = 0,001. 1000 Lisame sulamile x g vaske. Kogu sulami kaal on (x + 810) g. Puhast kulda on sulamis 900‰ ⋅ 810 = 0,9 ⋅ 810 = 729 g. Sulami proovi saame, kui puhta metalli kaalu jagame kogu sulami kaaluga. 729 750 3 Seega = = . x + 810 1000 4 Leiame sellest võrrandist x: 4 ⋅ 729 = 3(x + 810), 3x = 2916 – 2430, 3x = 486 :3 , x= 162. Vastus. Sulamile tuleb lisada 162 g vaske. 2.10 Arvu absoluutväärtus Reaalarvu x absoluutväärtus x on arvteljel sellele arvule vastava punkti kaugus nullpunktist. Seega x , kui x ≥ 0 ,
Samal ajal tervishoiuteenuste hinna ja kvaliteedi suhte osas küll parim, kuid tervishoiukulutuste osakaalult sisemajanduse koguproduktis (5,3 protsenti) ja keskmiselt eluealt (70 aastat) lausa viimasel kohal. Seejuures on läinud meie tervishoiu rahastamise tase taas selgelt langusse. Kui Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulutuste tase on 9% sisemajanduse kogutoodangust, siis Eestis vaid 5,1%. Selle näitaja poolest jagame koos Lätiga viimast kohta. See tähendab, et kui tervishoiule kulutatakse Euroopa Liidus keskmiselt 28 000 krooni inimese kohta aastas, siis Eestis vaid 7800 krooni. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastest andmetest selgub, et kõigis Euroopa Liidu riikides uuendatakse tervishoiusüsteeme ja tõusnud on tervishoiu- kulutuste osa sisemajanduse koguproduktist, erandiks vaid Eesti. Kõikides Euroopa riikides võtavad tervishoiusüsteemi rahastamisest osa nii töötaja, tööandja
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
i =1 i Ristkoordinaadistikus: n m i xi xC = i =1 M Kui süsteem koosneb lõpmata paljudest m, siis summa läheb üle integraaliks: 1 xc = M x dm Teine võimalus on süsteem taandada vähemahulgaliseks punktmassideks, selleks: 1) Jagame mõtteliselt keha osadeks, mille C saab õelda sümmeetria põhjal 2) Loeme sellise sümmeetrilise osa massi asuvaks tema C-s 3) Rakendame süsteemi massikeskme valemit. 16. Mehaanilise süsteemi impulss ja liikumisseadus. Süsteemi impulss r n r P = pi i =1 ehk r n r P = M v c = mi v i i =1 Süsteemi liikumisseadus Newtoni seadused kehtivad nii punktmassi kohta, kui ka süsteemi kohta. Erinevus vaid see, et
väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB. 3=10log(P/10) => P=20W 60. Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi 61. Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s 62. Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge
reaalset RKP-d näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nominaalne RKP X 100 = RKP DEFLAATOR Reaalne RKP Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. lõpptoodangut soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul tavaliselt 1 aasta. RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N.: keskkonna reostus (me ei tea millise ,,hinnaga" järjekordne tonn naftat saab toodetud); 2) inimese vaba aja ja tööaja suhet, ei näita ka töötamise efektiivsust. N.: mõnes riigis luuakse lühema tööajaga suuremaid väärtusi kui teises Jaapan 3) varimajandust majandustegevust, mida ametlik statistika ei kajasta. N.: kunstnikud,
1. · Arvtelje mõiste Arvteljeks kutsume sirget, millel on positiivne suund, määratud nullpunkt ja pikkusühik. Arvteljega on võimalik seada vastavusse kõik reaalarvud, kus ühele reaalarvule vastab ainult üks arvtelje punkt. · Reaalarvu absoluutväärtus · Absoluutväärtuse omadused · Reaalarvu lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a+), kus >0 on ümbruse raadius · Reaalarvu vasakpoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a], kus >0 · Reaalarvu parempoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku [a, a+), kus >0 · Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetame hulka (M,), kus M>0 · Suuruse miinus lõpmatus ümbruses nimetame hulka (-,-M), kus M>0 · Hulka A nimetame tõkestatud hulgaks, kui A on määratud lõplikus vahemikus (a,b) 2. · Jääv suurus on suurus mille väärtus ei muutu · Muutuv suurus on suurus, millele võib omastada erinevaid väärtuseid ...
teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor). Kapitali all mõistame hooneid, seadmeid, transpordivahendeid, tooraineid ja materjale (n-ö „betoon ja metall“). Tööjõu all mõistame hüviste tootmises kasutatavat inimressurssi. Tootmistegurite kasutamise kulud saame jagada otsesteks ja kaudseteks. Otsene kulu on tootmistegurite kasutamise eest tehtavad rahalised väljamaksed (nt. palgatööliste palk, lühiajalise kapitali turuhind, pikaajalise
vaatad filmi ja siis on aru saada, kas inimene suudab end sinna sisse elada. Lihtsam on olla piisavalt empaatiline (mitte liiga või üldse mitte). Atributsiooniteooria Atributsiooniteooria viis kuidas seletame teiste inimeste käitumist. Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund. Atributeerimine seletamine, põhjuste omistamine on määramatuse mahavõtmise levinuim viis. Nt hea sõber kõnnib mittemidagi ütlemata mööda, tekib ebamugavusseisund. Et sellest tundest lahti saada, hakkad pakkuma atributsiooni (ta eile
2.2. Temperatuur ja siseenergia A Ideaalse gaasi siseenergia seos temperatuuriga Leiame nüüd seosed temperatuuri, osakeste kineetilise energia ja gaasi siseenergia jaoks. Lähtume seostest (2.7) ning (2.8): 1 N m0 v . 2 p= (2.10) 3 V Viime antud avaldises ruumala vasakule poolele ning korrutame ja jagame parema poole läbi 2-ga: 2 m v 2 2 2 p V = N 0 = N k = E k , (2.11) 3 2 3 3 kus k on osakeste keskmine kineetiline energia ning Ek on gaasi kõigi osakeste kogu kineetiline energia. Arvestades võrduse (2.10) jaoks Mendelejev-Clapeyroni võrrandit (1.30) ning et m N= N , siis M A
- Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik
· redokspotentsiaal · (raskemetallid, lisandid) Eriaktiivsus: Eriaktiivsus on ensüümi ühikute arv proovi kuivmassi või proovi valgumassi kohta. Tavaliselt väljendatakse eriaktiivsus 1 mg valgu kohta. Eriaktiivsuse arvutamine: · määratakse ühikute arv proovi mingis koguses (näiteks ml) ehk ühikute kontsentratsioon · määratakse valgu kontsentratsioon proovis Eriaktiivsuse saame, kui jagame ühikute kontsentratsiooni valgu kontsentratsiooniga. Eriaktiivsuse ühikuks on seega U/mg , mU/g, kat/kg jne. Eriaktiivsuse väärtus sõltub: · ensüümi katalüütilist efektiivsusest · aktiivse ensüümi sisaldusest proovis Eriaktiivsust kasutatakse peamiselt ensüümipreparaadi kvaliteedi ja puhtuse hindamiseks. Kui puhta ensüümi eriaktiivsus on teada, iseloomustab uuritava preparaadi
keeles. Närviimpulss on elektrokeemiline. Neid on vähe lahknema. Lõpuks jagades maailma, nähakse samal ning annavad võimaluse kogeda maailma kogu tema foonil on erinevaid aspekte lõputult. Kunagi ei saa aru rikkuses. saada samamoodi. Me räägime siiski ühest ja samast * Meeled mitte ainult ei lammuta, nad eksitavad ka. asjast. Kk on ühine, mida jagame. Mõtleme kahele probleemile. Ühelt poolt kuidas 3. Infotöötluse tulemuste "tõlkimisel" ühest süsteemist kaosest kujuneb korrapärane ja stabiilne maailm, nagu (keelest) teise tekib uudne info, sest seotakse olemuselt ta meid tundub ümbritsevat? Mina ei asu meelelises erinevad asjad. Teisisõnu: tulemus ei ole kummagi kaoses, kuidas me saime maailma, kus me oleme? allika moodi. Meil on 2 mehhanismi, mis töötlevad
2 2 2 2
14. Jaotusfunktsiooni ja tihedusfuntsiooni vahelised seosed
Funktsiooni f nimetatakse juhusliku suuruse X tihedusfunktsiooniks, kui f(X)
X
= F’(X). Seega F(X) = ∫ f ( t ) dt
−∞
Olgu X pidev juhuslik suurus jaotusfunktsiooniga F(X). Leiame tõenäosuse, et
see juhuslik suurus satuks vahemikku (x, x+∆x): P(x
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
Võnkumise alghälvet põhjustab jõud VALEM 2, elastsusjõud VALEM 3 ja keskkonna takistusjõud on liikumise suunale vastupidise orientatsiooniga.Liikumist kirjaldab siis vektorvõrrand VALEM 4. Asendame vektrovõrrandi skalaarsega, arvestades, et liidetava elektorid on samasihilised ning vastassuunaliste vektorite moodulid erimärgilised. Positiivseks loeme alghäbe suuna. VALEM 5. Jagame võrduse kõik liikmed massiga m ning paneme kirja sumbuva võnkumise võrrandi esialgselt järgmisel kujul VALEM 6. Kui tähistada VALEM 7 ja VALEM 8, siis sumbuvaid võnkumisi kirjeldav defirentsiaalvõrrand on järgmine VALEM 9. Otsime võrrandi lahendit kujul VALEM 10, VALEM 11. Siin a(indeksiga 0) on konstant ja võrdne võnkumise amplituudiga ajahetkel t = 0. JOONIS 1.Vastav perioodi avaldis VALEM 12.
lokaalseteks ekstreemumiteks. Fermat' lemma - Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f(x1) = 0. Tõestus : funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame See võrratus jääb kehtima ka siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal Järgnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x - x1 > 0. Jagades võrratuse positiivse arvuga x - x1 saame Võtame piirväärtuse: Võrratused ja näitavad, et f(x1) 0 ja f(x1) 0. See on võimalik vaid siis, kui f(x1) = 0
Kui f(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis f on kasvav vahemikus (a, b). Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis 2. Kui f(x) < 0 iga x (a, b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a, b).Tõestus. Tõestame väite 1. Olgu f(x) > 0 iga x x - x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse (a, b) korral. Valime vahemikus (a, b) kaks suvalist punkti x 1 ja x2 nii et x1 < x2. Kui meil õnnestub näidata, et kehtib võrratus f(x1) < f(x2), siis on f kasvav vahemikus (a, b) ning väide 1 ongi tõestatud.
mõõdetud andmehulik.) ja suhtelisteks(arvutatakse osatähtsustena või protsentuaalselt ja võimaldavad võrdlemist ka erinevate mõõtühikutes väljendatud andmekogumite puhul). 18. Alternatiivsel tunnusel saab olla tema tema väärtusarvu piires ainult kaks väärtust. Alternatiivse tunnuse arit keskmine = p Alternatiivse tunnuse dispersioon s2=p(1-p) 19. Dispersioonide liitmise lause. Jagame rühma tunnuste järgi, võtame neist eraldi keskmised. Üldkeskmine leitakse liites üksikud keskmiste ja liikmete arvu korrutise ja jagades liikmete arvu summaga. Dispersiooni liitmise lause: õlddispersioon on võrdne rühmdispersioonide keskmise ja rühmadevahelise dispersiooni summaga. ¯δ2= ∑δ2f/ ∑f Rühmdispersioonide keskmine on vastavate üksikdispersioonide kaalutud aritmeetiline keskmine. ¯δ2= ∑(¯xi-¯x)2fi/ ∑fi
Ent selle täpne loomus annab emotsioonile järgnevalt mitmesuguseid varjundeid, olenevalt isiku antud olukorra tõlgendusest. Kuna olukordade hulk, millesse isik võib sattuda on piiramatu, on ka kogetavate emotsioonide hulk, mida see isik tunnetab, piiramatu iga indiviidi puhul oleneb see tema sisetunde keerukusest ja peenusest. Komplekssed emotsioonid Mida laiaulatuslikumalt me emotsioone vaatleme, seda enam jagame neid meie primaatidest eellastega ning võib olla, et isegi enam primitiivemate olenditega meie varasemate esivanemate liinis. Pajud emotsioonid võivad olla mõningateks versioonideks sellest, mida me nimetame raevuks, hirmuks, vastikustundeks ja rõõmuks. Meie eellased võitlesid vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm)
I seaduse alusest diferentsiaalsel kujul. dQ=0 seega dU=-dA dQ=dU+dA=0 (m/µ)Cv dT + pdV=0 Kuna pV=(m/µ)RT ning siit p=(m/µ)(RT/V), siis eelnev rida tuleb selline (m/µ)Cv dT + (m/µ)(RT/V)dV=0 (m/µ) saame taandada ning samas jagame läbi CvT ga ning saame dT/T = -(R/Cv)(dV/V) Integreerime ja saame lnT = -(R/Cv) lnV + lnC lnT = lnV-(R/Cv) + lnC lnT- lnV-(R/Cv) + lnC=0 (lnC-d võime kohelda kuidas tahame, sest ta on suvaline konstant)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
