Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jagame" - 361 õppematerjali

thumbnail
35
pdf

Mitmemuutuja funktsioonid

Punkti ümbrus. Kinnine ja lahtine piirkond. Mitme muutuja funktsioon ja selle määramispiirkond. Def. 1.1. ( 0 0 )0 Punkti P x1 , x 2 ,..., x n ümbruseks n-mõõtmelises ruumis R n nimetatakse punktide hulka { U ( P ) , mis rahuldavad tingimust U ( P ) = Q( x1 , x 2 ,..., x3 ) R n ( P, Q ) < , kus } ( P, Q ) = PQ = (x1 - x10 ) + (x 2 2 - x 20 ) 2 ( + ... + x n - x n0 ) 2 Def. 1.2. Piirkonnaks D kahemõõtmelises ruumis nimetatakse selle ruumi osa, mis on piiratud mingi joonega L, mida nimetatakse rajajooneks. Kolme- või enamamõõtmelise ruumi piirkonnaks D...

Matemaatiline analüüs 2
240 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Iseloomu bioloogiline põhi

Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" ( Authentisch leben,Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundyb, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. Me näeme konkreetses persoonis abstraktsiooni, samamoodi nagu tema iseendas ja meid näeb abstraktsiooni. Rohkem me ka näha ei taha. Me jagame üleüldist foobiat, äkki lähenema teisele inimesele liialt, äkki tungime läbi pealispinna tuumani, sellepärast näeme me meelsamini vähem temast, mitte enam kui me arvame järgnevaks ettevõtmiseks temaga vaja minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes. Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi...

Psühholoogia
68 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Majandus

t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nomin. RKP/ Reaalne RKP* 100 = RKP DEFLAATOR Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. 2) lõpptoodangut ­ soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. 3) Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul ­ tavaliselt 1 aasta. 4) RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N.: keskkonna reostus (me ei tea millise ,,hinnaga" järjekordne tonn naftat saab toodetud); 2) inimese vaba aja ja tööaja suhet, ei näita ka töötamise efektiivsust. N.: mõnes riigis luuakse lühema tööajaga suuremaid väärtusi kui teises ­ Jaapan 3) varimajandust ­ majandustegevust, mida ametlik statistika ei kajasta. N.: kunstnikud,...

Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunst avab tee maailma mõistmisele

Tõesti, kõik on võimalik, kui püüame ja tahame. Võib-olla pole ma ideaalne inimene, sõber või tütar, kuid selle eest usun endasse ja oma kunsti erilisusesse ning püüdlen ideaalsuse poole. Oleme kõik tükikene kunsti, mida saab voolida, vaadata ja jälgida. Tihti otsime kunsti just oma kaaslastes, mõtiskleme nende näoilmete üle, katsetame neid dresseerides, kuulame kui valjult nad ärritudes karjuvad ja imestame, kui punaseks näost muutuvad, kui meelitusi jagame . Elu on nii kirev ja sümfooniline. Armastan vaadata vanu pilte, kuulata muusikat, naerda ja nutta. Vaid erilised mälestused loovad meie mineviku pildi, sest need tühised sündmused, mis ümbritsevad meid täna ja homme, ei mahu sinna. Halvad mälestused ei pääse inimese minevikku, sest nad on liiga halvad selleks. Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab nagu nool, kuid minevik seisab igavasti paigal ja on kindlates raamides....

Eesti keel
141 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nüüdismaailma mitmepalgelisus

Peamine liikide kadumise põhjus on elupaikade hävitamine, ent nende kadumist võivad põhjustada ka kliima soojenemisest või keskkonna saastamisest tingitud elupaigamuutused. Inimkonnas arvukuse paisudes väheneb nende liikide arv, kellega oma elupaika jagame . Kui aga üha rohkem liike välja sureb, satuvad ohtu ökosüsteemid ning teatud hetkel oleme silmitsi ökosüsteemide täieliku hävimisega. Osa üleilmseid probleeme on sugenenud sotsiaalsetest vastuoludest, nt. tuumasõjaoht, arengumaade elatustaseme üha suurenev mahajäämus kapitalistlike tööstusmaade omast ning rahvastiku liiga kiire kas võrrelduna elatumiseks hädavajalike toiduainete toodangu kasvuga. Ühiskonna optimaalset toimimist takistavad ka ühekülgse tarbimislaadi...

Ühiskond
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valemite teisendamine - muutujate avaldamine

ah Näide 7. Avaldame kolmnurga pindala valemist S = kõrguse. 2 Lahendus. ah Vahetame võrduse pooled, saame: =S. 2 Murrujoonest vabanemiseks korrutame võrduse mõlemad pooled 2-ga, saame: ah = 2S. Jagame valemis mõlemad pooled läbi suurusega a, sest see on kõrguse h 2S kordajaks, saame: h = . a 2S Vastus. h = . a Näide 8. Avaldame ristküliku ümbermõõdu valemist P = 2(a + b) ühe külje pikkuse. Lahendus. 2(a + b) = P ÷ 2 P a+b= 2 P...

Matemaatika
236 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ruutvõrrand

Mittetäielikke ruutvõrrandeid saab lahendada täieliku ruutvõrrandi lahendivalemi abil või järgmiselt: 1) Kui võrrandis ax2 + bx + c = 0 on b = 0 (puudub lineaarliige), siis saame võrrandi ax2 + c = 0. Selle lahendamiseks viime vabaliikme vastandmärgiga teisele poole võrdusmärki: ax2 = ­c÷a Mõlemad võrrandi pooled jagame läbi muutuja juures oleva arvuga. c x2 = ­ Nüüd võtame mõlemast poolest ruutjuure, saame: a c x1,2 = ± - . a (Kui ruutjuure all on positiivne arv, siis ruutvõrrandil on 2 lahendit, mis erinevad märkide poolest, kui negatiivne arv, siis lahendid puuduvad.) Näide 16. Lahendame võrrandi 2x2 ­ 4,5 = 0 Lahendus. 2x2 = 4,5 ÷ 2...

Matemaatika
168 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Diskreetsed struktuurid

Seejärel inimesele C kahe paarilise valimiseks on 10 2 võimalust (keelatud on lisaks kolmele esimese rühma liikmele veel C ja D), edasi inimesele D kahe paarilise valimiseks on 82 võimalust (keelatud on kahe eelmise rühma liikmed ja D). Ülejäänud 6 inimesest tuleb moodustada 2 rühma. Valime 6 inimesest 3, milleks on 63 võimalust, ning et rühmade järjekord pole oluline, jagame tulemust veel arvuga 2!. Kokku on võimalusi 10 8 1 6 11 · · · · = 138600. 2 2 2! 3 Vaadeldud kolm juhtu on üksteist välistavad ja katavad kõik variandid, liitmisreegli põhjal on võimaluste arv seega 15400+15400+138600 = 169400. Märkus. Rühmade järjekorra muutumist on vaja arvestada ainult nende rühmade puhul, mis saavad moodustamisprotsessis tekkida mitmel erineval sammul...

Informaatika1
52 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Andmeanalüüs sots.teadustes

Praktikas vähemlevinud kuid aritmeetilisest keskmisest täpsem on geomeetrilise keskmine, mille leidmiseks korrutatakse kõik väärtused (n väärtust) omavahel ja võetakse saadud korrutisest n-juur. Aritmeetilise keskmine on üldisema kaalutud keskmise erijuht, mille puhul iga korrutame talle antud kaaluga, liidame kõik korrutised ning jagame kaalude summaga. Valemid vastavate keskmiste leidmiseks on järgmised: Aritmeetiline keskmine Geomeetriline keskmine Kaalutud keskmine 1 n x = n x1 x n n fx x = xi x = i i...

Uurimustöö metoodika
310 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkonnad

Nende väärtuste hulka nimetatakse muutuva suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsioon f on eeskiri, mis seab ühe muutuva suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast X vastavusse teise muutuva suuruse y kindla väärtuse selle muutumispiirkonnast Y. Arvu x nimetatakse funktsiooni f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja hulka X funktsiooni f määramispiirkonnaks, arvu y nimetatakse funktsiooni väärtuseks ehk sõltuvaks muutujaks ja hulka Y funktsiooni väärtuste hulgaks. Loetleme siinkohal üles põhilised elementaarfunktsioonid: 1) konstantne funktsioon y = c ; 2) astmefunktsioon y = x , kus on reaalarv; 3) eksponentfunktsioon y = a x , kus a on ühest erinev positiivne arv ( a > 0, a 1) ; 4) logaritmfunktsioon y = log a x , kus a on ühest eri...

Matemaatika
345 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

­ V 6. ­ VI 7. ­ VII 8. ­ VIII 9. ­ IX 10. ­ X 19. ­ XIX 37. ­ XXXVII 50. ­ L 66. ­ LXVI 94. ­ XCIV 100. ­ C 305. ­ CCCV 442. ­ CDXLII 500. ­ DA 695. ­ DCXCV 1000 ­ M 1910. ­ MCMX 1995. ­ MCMXCV 1999. ­ MCMXCIX Murrud ­ 1. Seda, mis on murrujoonest allpool nimetatakse murru lugejaks, ning seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu. 4. Kui kahel murrul on lugejad võrdsed, siis on suurem see murd, mille nimetaja on väiksem. 5. Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. 6. Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. 7. Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad,...

Matemaatika
235 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kordamine elektrivälja kohta

Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise...

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geneetika

Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...

Üldbioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Arvusüsteemid

Arvu 8 nimetatakse süsteemi aluseks ning kõik kaheksandsüsteemi arvud võib kirja panna arvu 8 astmete abil: 14358 = 1 · 83 + 4 · 82 + 3 · 81 + 5 · 80 = 512 + 4 · 64 + 3 · 8 + 5 = 79710 Kümnendsüsteemi arvude teisendamine kaheksandsüsteemi toimub analoogselt teisendamisega kahendsüsteemi, erinevus on ainult selles, et jagame 8- ga. 797 8 5 99 8 3 99 8 4 99 8 1 0 Kirjutades välja jäägid (alt üles), saame 1435. Aritmeetiliste tehete teostamiseks on jällegi vajalikud liitmis- ja korrutustabelid. 5 + 0 1 2 3 4 5 6 7 0 1 2 3 4 5 6 7...

Matemaatika
157 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Punane raamat

muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki. Neist on seni kindlaks tehtud vaid 23 500, seega ainult 60%. Olukorrahinnangu oleme siiani suutnud anda vähemalt 8600 liigile, niisiis ainult viiendikule neist, kellega seda maatükki jagame ning kelle saatus meie kätte on usaldatud. Tõsi, paljude siit juba kadunute puhul pole me usaldust õigustanud....

Keskkonnaõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õppiv organisatsioon

Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat aines Juhtimise alused Koostaja: Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja...

Juhtimise alused
223 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium...

Väitlus
52 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kultuuriteooria

Baudrillard ­ märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga. Suhtleja meelest ongi keel teabe edasiandmise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju. Kui midagi öeldakse, siis järelikult on kellelgi vaja sõnum edasi anda. Oleks lihtsameelne uskuda, et keelend ja asi, millele see viitab, on samased. Keel ei kirjelda tegelikkust. (Saussure.) Seega ütleb Saussure, et me jagame maailma keele abil meelevaldsetesse kategooriatesse. Meie meelelise maailma objektid ei eksisteeri väljaspool meid valmina ja samal kujul, nagu nad on meie kujutluses. Keel ei peegelda olemasolevat reaalsust, vaid annab tegelikkuse käsitusele ainult teatud raami ja struktuuri. On olemas keelestruktuur, märkijad ja märgitavad ning tähendus tekib neis. Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle on toonud esile, et keel pole pelgalt väljendusvahend...

Filosoofia
327 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geomeetriline jada

Geomeetrilise jada esimese ja kolmanda liikme summa on 15, teise ja neljanda liikme summa on 30. Leia jada. Lahendus: Ülesande tingimuste kohaselt: a1 + a3 = 15 ja a2 + a4 = 30. Olgu jada tegur q ja esimene liige a. Avaldades kõik liikmed esimese liikme ja teguri kaudu, saame võrrandisüsteemi: a + aq 2 = 15 3 . aq + aq = 30 Toome esimesest võrrandist sulgude ette a, teisest võrrandist aq ning jagame teise võrrandi esimesega: ( a 1 + q 2 = 15 ) ( aq 1 + q 2 = 30, ) ( a 1 + q 2 15 = , ) ( aq 1 + q 2 30 ) 1 1 = , q 2 q = 2. Asetades saadud q väärtuse esimesse võrrandisse, saame a(1 + 4) = 15, millest 5a = 15; a = 3. Otsitav jada on 3, 6, 12, 24, ... Kontroll: Leitud jada rahuldab kõiki ülesande tingimusi:...

Matemaatika
414 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun