AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlu...
neil hõivata akropoli ja hoida mehi nende himudega endast eemal seni, kuni viimased sõjakirest hoolimata pidid rahu sõlmima. PARMENIDES: 5. sajandil eKr jätkasidmõtlejad vastuse otsimist küsimusele, kuidas on maailm tekkinud ja kuidas ta toimib. Omamoodi väljakutse järgnevatele põlvedele esitas 6. ja 5. sajandi vahetusel Itaalia filosoof Parmenides, kes lähtus väitest, et ,,olev on ja olematut ei ole", ning tuletas sellest loogiliselt järelduse, et olev on tekkimatu, jagamatu ja liikumatu. Sellist tõeliselt olevat saab tunnetada vaid mõistusega, meeleandmetega kogetav on aga vaid näivus. Järgnevad filosoofid selle järeldusega täiel määral ei nõustunud, püüdes seletada, kuidas igavesest ja muutumatust olevast tekivad ajutised ning muutuvad nähtused. DEMOKRITOS: Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis nn atomistlik koolkond, mille kuulsaimaks esindajaks tõusis 5 4 sajandi vahetusel eKr Egeuse
ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. BIOTSÖNOOS- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum BIOOM- Makroökosüsteemid ??? KOHANEMINE- Muutused mis on toimunud organismi elu jooksul. KOHASTUMINE- Muutused mis on tekkinud paljude põlvkondade vältel. ONTOGENEES- Fenotüüpne kohanemine.
lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele
1.1 Süsteemi Mõiste? Omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus
üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise jms. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Fusioon –tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada). Nähtav morf – fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morf Kohvermorf e portmanteau-morf – semantiliselt kompleksne, kuid vormiliselt jagamatu morf Protsessimorf – kohvermorfides esinevad iseseisva semantilise funktsiooniga variandid Radikaal – keele põhitüved koosnevad kolmest konsonandist mille vahele paigutatakse vokaalid et tekiks sõnavorm Jäänukmorf – üldjuhul esinev vaid selles seoses ega saa iseseisvana esineda teistes seostes Nullmorf – ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul. Ka peitmorf!
suurendamise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss koostati. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine Aktsia nimiväärtus 10 senti (või täiskordne), Igale aktsionärile võib kuuluda n+1 aktsiat Aktsia on jagamatu, Aktsiad on nimelised, Vaja registreerida EVK-s Osa nimiväärtus 1 EUR ( või täiskordne), Igale osanikule kuulub 1 osa, Osa on jagatav Võib registreerida EVK-s Kui netovara on vähem kui pool aktsia kapitalist või seadusega sätestatud miinimumkapitalist, peab üldkoosolek otsustama: aktsia/ osakapitali suurendamise või vähendamise või muud abinõud, tegevuse lõpetamise, pankrotiavalduse esitamise Aktsiakapitali vähendamine:
§ 65. Solidaarvõlgnikud (1) Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (2) Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. (3) Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. (4) Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. § 66. Nõudest loobumine (1) Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. (2) Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest
mõtted siis iseenda või kellegi teise omad. Kui seda saab tõdeda või väljendada, on see järelikult olemas. Kui katkeb mõtlemine, katkeb ka „mina“ olemasolu. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Selles tõestuses on kehal petja roll, kelle vajadused lähtuvad meelelistest impulssidest, mis võivad olla illusoorse päritoluga, kuna kõik meelelised teadmised on kahtlased ja suure tõenäosusega väärad. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes’i arvates on vaim ja keha piisavalt eraldiseisvad ega sõltu täielikult teineteisest. Kui inimkeha eksisteerib nii ruumis kui ajas, olles jagatav, siis hing saab olla vaid ajas, olles üksikosadeks jagamatu. Sellega seoses seab ta ka kahtluse alla, kas erinevalt vaimust saab keha üldse inimese „minaga“ seotud olla, mistõttu on inimese „mina“ Descartes’i jaoks ühtne tervik. 4. ja 5. Esitage ise kaks filosoofilist küsimust Descartes'i 2
bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. 10)liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. biotsönoos-elukoooslus,ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismidekogum; mingi piirkonna kõigi elusolenditepopulatsioonidest moodustuv kogum. B´i organismid sõltuvad nii üksteisest kui ka keskkonnast. bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kasutatakse nii regionaalses kui ka tüpoloogilises tähenduses. kohanemine- pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees-üksiku organismi individuaalne
Asutamislepingu sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4.Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8. Äriregistrisse kandmise avaldus 31. Aktsia iseloomustus. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust ASi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule mitmeid õigusi. A on jagamatu. Jaotatakse liht-ja eelisaktsia. Nimiväärtus aktsia nimiväärtus on 10 senti või kordne 10 sendile. A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse: osaleda aktsionäride üldkoos, kasumi jaotamisel, AS lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Aktsia
Taassünnipäev tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 16. novembril 1988. "Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest" alusel kuulutati ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks. Deklaratsioonis oli muu hulgas kirjas: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu." Iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamise õhtul ilmusid ajalehed Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonia deklaratsiooni tekstiga (sh Rahva Hääl ajaloolise 120 000-lise tiraaziga), sest ENSV 12 seadusandlus nõudis Ülemnõukogus vastu võetud dokumentide jõustumiseks nende avaldamist pressis 10 päeva jooksul. Moskvas tekitas Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest poliitilise soki
sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field); intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest: • Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe.
·Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe.
häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi. (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi valimine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõike 2 punktile 3. PÕHISEADUS § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
Elektronkihtidel on erinev arv elektrone. 1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele. Välimises kihis olevad elektronid on kõige nõrgemalt tuumaga seotud ja võivad üle minna ühelt aatomilt teisele aatomile. Välises kihis on 1-8 elektroni. Elektronpilv elektroni leidumise tõenäosus ruumis. Kvant väikseim jagamatu energiakogus. Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus
Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19
Üksikteosteks ja teoste kogumikeks – Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul). Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 15. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust: Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt: Autorile endale Mitmele autorile korraga Tööandjale Filmi produtsendile Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos
Ühiskond Agraarühiskond Industriaalühiskond (üle poole (põllumajanduslik tootmine) elanikkonnast töötab tööstuses) 5) Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased) 6) Tekkis töölisliikumine 17. sajand barokk. 18. sajand valgustusajastu. Absolutism Valitsemisvorm, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. 1) Riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja oli oma võimu saanud Jumalalt ta oli Jumala asemik maa peal. 2) Ühtsus üks seadus, usk, ühisest keskusest juhitud valitsus ja majandus. Usulised tagakiusamised algasid uuesti, sest riigis aktsepteeriti vaid üht usku ning rahvust. Üks seadus üle kogu riigi hakati rakendama üht seadusandlust. Ühine keskus feodaalide õigusi kärbiti, kõikidesse riigi piirkondadesse saadeti ametnikud.
rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Sellega on tagatud riigi kodanikkonna poolt esindatava koosluse - rahva kõrgeim tahe riigi tulevikku puudutavates küsimustes. 7.Vabariikluse, riigi territoriaalse ühtsuse ja seaduslikkuse printsiibid. PS esimene peatükk sätestab Eesti kui "iseseisva ja demokraatliku vabariigi" staatuse, sellega määratletakse riikluse "vabariiklik korraldus" (PS §1). PS §2 kohaselt on riigi maa alad, territoriaalveed ja õhuruum lahutamatu ja jagamatu tervik ning Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Territooriumi halduskorralduse sätestab seadus. Sellega on sätestatud riigi territoriaalse ühtsuse printsiip PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellega on sätestatud õigusriigi, s.t. seaduslikkuse, riigiehituslik aluspõhimõte. 8.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide ülimuslikkuse printsiip
välja. Asjaõigus Asi on kehaline ese. (Loomad ei ole asjad) Kes on asja omaniku? · Füüsiline isik · Juriidiline isik · Riigi oma · Kohalik omavalitsus · Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool) Asjade liigitus: · Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili Asjaga seotud kulutused: · vajalikud · kasulikud · toreduslikud · vara isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. · Valdus kui mingi vara on kellegi kasutada
Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt. Varalised õigused=raha. Kõik õigused, millega saab aha teha on varalised õigused. Varalisi õigusi saab lahutada, isisklikke ei saa. EESTI VABARIIGIS SAAB AUTORIKS OLLA AINULT FÜÜSILINE ISIK! Autorsus: 1) Ühisautorsus kui teos moodustab jagamatu terviku. 2) Kaasautorsus kui saab jagada teost. Luulekogumik nt ja 5 autorit. Töökohustuste korras loodud teosed kui otsesed tööülesanded ja selle käigus loodud, siis kuulub tööandjale. Kui pole ostseseid, siis kuulub töötajale. Autoriõiguse ja omandiõiguse erisused: 1) Autoriõigus on territoriaalne kui Eesti on ühinenud WIPOga, siis kehtib 183 riigis. 2) Autoriõigus on tähtajaline kui autor ära suleb, siis 70. aastat peale surma saavad kõik
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
Teooria formuleerimine: o Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad o Ennustused teooria põhjal o Mudelid 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga? Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomi mass: Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi
Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne. Kõik tootmistegurid (sealhulgas ka tooraine ja materjal) on vajalikul hulgal saadaval. Tootmisvõimsus määratakse reaalkapitali alusel. Ettevõte esineb jagamatu allüksusena, siseseid otsustusprotsesse ei vaadelda. Ettevõtja käitub ratsionaalselt, tema tähtsaim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind kujunevad täieliku konkurentsiga turul. Tootmisvõimalused Konkreetset kombinatsiooni erinevate saadaolevate tootmistegurite kogustest nimetatakse sisend-komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid moodustavad tootmisruumi, maksumuse poolest
suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk
Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
Solidaarvõlgnikud - Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi. Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud enam ükski sidus maailmakäsitus. Loitsimine ja usk sellesse Nagu maagia üldse, nii on ka loitsime rajanenud eeldusel, et kosmos on jagamatu tervik, ning seetõttu on ka looduse kõikide ilmingute vahel varjatud seosed. Soovitud praktilise tulemuseni jõudmiseks püüab loitsijja neid seoseid oma teadmiste ja väe abil kontrollida ja vähemasti mõjutada. Loitsimist esineb peaaegu igas ühiskonnas. Samuti on see üks vanimaid ja salapärasemaid mõisteid Euroopa nõiakunsti kontseptsioonis, mis kujunes paganlike uskumuste, folkloori ning kristliku hereesia ja teoloogia põhjal.
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
Üksikteosteks ja teoste kogumikeks – Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul). Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 14. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust: Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt: Autorile endale Mitmele autorile korraga Tööandjale Filmi produtsendile Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos
Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotrofid on loomad, seened, parasiittaimed, ja valdav enamik baktereid. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti: inimene põhjustab täieliku BHTt 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine.
Näide: Solidaarvõlgnikud võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. 14. Loetlege kohustuse kohase täitmise kriteeriumid (5). Kohustuse täitmise takistused: mida tähendab võlausaldaja vastuvõtuviivitus ja millised on võlgniku toimimisvõimalused selliseks juhuks? Kohustuste sisu ja rahalise kohustuse täitmine. Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel
vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk
sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus,
Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega (=absoluutse ja igavese võimuga riigis). Suverään on kõrgeim võim, ei allu ühelegi teisele võimule. Suveräänne ehk jagamatu riik saab olla monarhia, aristo- või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (legislatiivse suveräänsuse 7 teooria). Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele teda karistab üksnes Jumal. 5
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas
organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal. Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Tsönoos (biotsönoos)- eluskooslus, ühesugune keskkonnatingimustega alal elevate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite ppulatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõtuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Populatsioon- ehk asundkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu- sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses. Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks, kui ei teata, millist normi aluseks võtta. NÄITED MITTETÄIELIKEST ÕIGUSNORMIDEST 1. Konstitutsiooniline: PS §21. I Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. 2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte
kõik autoriõigused. Selliste õiguste tähtaeg on aga piiratud. Sel ajal, mil autor hoiab oma anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose. 14.2. Ühine autorsus: teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt. Mitme isiku ühine panustamine teose loomisse toob kaasa ühise autorsuse. Ühisel autorsusel on kaks liiki - ühisautorsus ja kaasautorsus: 1)ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. 2) kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest. Kaasautorsuse puhul on eriline tähtsus vastastikusel usaldusel. Asi on nimelt selles, et igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale. Iga
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine Otsustamine Korraldamine Kontroll VARUSTAMINE Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss. Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda. Laiem varustamine, juhtkonna ülesanne (personal ja otsus milliseid vahendeid on vaja) kitsam- varustus, tootmiseks vajalike materjalide hankimine
sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum · Populatsioon- asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Populatsioon- asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite
motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
