Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6
töö/elektrilaeng U=A/q Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R ELEKTRITAKISTUS-füüs suurus,mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. R=U/I 1=1V/1A R=* l/S ERITAKISTUS-iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus=takistus*juhi pindala/juhi pikkus =RS/l ühik 1*m ja 1*mm2/m Jada-ehk järjestikühendus:juhtides voolutugevus sama(I=I 1=I2), pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga,jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga Rööp-ehk paralleelühendus: pinge juhtide otstel sama, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides, 1/R=1/R1+1/R2.. ELEKTRIVOOLU TÖÖ-füüs suurus,mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge,voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud ajaga
kiirgus,kõrgetemp:NH3,Ch4,N2,H2S,CO,CO2,HCN. Ürgookean:CH4,NH3,H2S,HCN,CO,H20=H2CO3,C6H2o6, Rakus-valgumolekulid,rasvamolekulid. RNA-DNA-RAKK Rakk prokarioot e eeltuumne.-heterotroofid(toitu elukeskkonnast,fotosün baktereid).siis alles autotroofid. Eukarioot-epäristuumne(endosümbioosi tagajärg,membraani sissesopistumine)`=Hulkraksed organismid-taimed,seened,protistid.Taimede loomade spetsialiseerumine kekkonnast. Antropogeen-Inimese välja kujunemise ajastu. Taimeriigi evol jada. Fotosünteesiv bakter-rohelinesilmviburlane-vetikad-samblad-sõnajalgtaimed- paljasseemnetaimed-õistaimed e.katteseemnetaimed. Loomariigi evol jada. Bakter-amööb-käsnad(ussid,lülijalgsed,molleeskid)-ainu õõsed(korallid,meduus,hüdra)- okasnahksed(meritöht,merisübli)-selgroogsed-kalad(kõhr,luu)-kahepaigsed- roomajad(linnud,imetajad-alam,ürg ja päris). Darwin-üleproduktsioon-olelusvõitlus-looduslikvalik-sugulinevalik Evolutsioonilised muutused populatsioonis 1
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart j...
igas sekundis 4 m. Kui kaua see langevarjuhüpe kestab? Vastused 1 5 53 5 I 1) q 0,618 ; 2) 13,1 (13º). 2 2 1 13 II 1) q 0,768 ; 2) 11 13 14,6 (15º). 6 III Ligikaudu 2,3 minutit. Näpunäited I, II Järjestikuste tundide temperatuurimuutused kujutavad geomeetrilise jada järjestikuseid liikmeid. Kirjutame välja ülesande tingimused, kasutades geomeetrilise jada vastavaid n 1 a1 q n 1 a1 valemeid: a n a1q , Sn ,S , kui q 1 ja n 6 . q 1 1 q Avaldame saadud seoste abil otsitava suuruse q, arvestades seejuures, et ülesande tingimuste põhjal q > 0.
R1 || R5 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 235,9 235,90 0,66 0,43 2 4,9 5,1 245,2 235,58 0,34 0,12 3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 ...
soojuskadudest energia ülekandel. 12.Seadused · Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U · Joule Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega t Q=I2 Rt · Jadaühenduse seosed - Jadaühenduses läbib kõiki takisteid sama vool( I =I1=I2) - Jadaühenduse korral võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga(U=U1 + U2) - jadaühendus kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga ( R=R1+R2) · Rööpühendus seosed - - Rööpühenduste korral on kõikidel takistitel sama pinge (U=U1=U2) - Rööpühenduse korral võrdub kogu vooluringi läbiv vool üksikuid takisteid läbiva voolu summaga (I=I1+I2) - Rööpühenduse kohutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse
·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud
Mesopotaamia ajaloost · Muistne Mesopotaamia asus praeguse Iraagi territooriumil. Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval.
1. Modelleerimise üldteemad 2. UML keel ja diagrammitüübid üldiselt 3. Kasutusjuhud a. Kasutusjuhtude diagrammi tegemine b. Kasutusjuhu kirjeldamine lühiformaadis 1. Keerukaid näiteid käsitletakse mudelite kaudu. Mudel on reaalse maailma eesmärgipärane lihtsustatud esitus. esitab Mudel Vaade Mudel on lausete hulk uuritava Valdkonna (semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimiskeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Intepretatsioon, mis loob vastavuse Mudeli elementide ja Valdkonna elementide vahel. 2. UML Unified Modeling Language. Üldotstarbeline standardiseeritud modelleerimiskeel tarkvaratehnika alal. Kasutatakse tarkvaramahukate süsteemide visuaalsete mudelite loomiseks. Loodi 90ndatel. Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh – Rational Software. Haldab alates 97ndast Object Management Gro...
100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad
definitsioonid d.i. d.ii. x=arsinhy areasiinus (funktsiooni y=sinhx pöörfunktsioon) x=arccoshy areakoosinus, x=artanhy areatangens, x=arcothy areakotangens 7. Järjestatud muutuva suuruse mõiste. Muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid. Piirprotsesside x ®¥ ja x ®-¥ definitsioonid. Jada piirväärtuse definitsioon. Koonduvad ja hajuvad jadad. a. Järjestatud muutuva suuruse mõiste Muutuva suuruse x kohta öeldakse, et ta on järjestatud, kui tema väärstustest on moodustunud järjestatud hulk, st mille iga kahe elemendi kohta on võimalik öelda, kumb neist on eelnev, kumb järgnev. a.i. Erijuhuks on ajast sõltuv suurus. Loomulik on lugeda kahest suuruse
¨ 51 punktile voi~ kahe to¨ o¨ punktide summa vahemalt¨ 111. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 2 / 25 Diferentsiaalarvutus I Kasutatav sumboolika. ¨ ~ Funktsiooni moiste ja omadused. Elementaarfunktsioonid. Jada piirva¨ artus. ¨ Arv e. Funktsiooni piirva¨ artus. ¨ Joone asumptoodid. ¨ ~ Lopmata ¨ vaikesed ja ~ lopmata ~ suured suurused. Funktsiooni pidevus. Loigul pidevate funktsioonide omadused. Funktsiooni tuletis
abil, n: y=x2+2x+2, y=log(2x-3). Põhielementaarfunktsioonid: 1) astmefunktsioon y = xa, kus a on mis tahes reaalarv; 2) eksponentfunktsioon y = ax, kus a on ühest erinev positiivne arv; 3) logaritmfunktsioon y = loga x, kus a on ühest erinev positiivne arv; 4) trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x; 5) arkusfunktsioonid y = arcsin x, y = arccos x, y = arctan x ja y = arccot x. 26. Jada piirväärtuse ja funktsiooni piirväärtuse mõisted. jada piirväärtus mistahes positiivne arv (a - ; a + ) arvu a ümbrus arv x kuulub arvu a ümbrusesse siis, kui |x a| < arv a on jada piirväärtuseks, kui mis tahes korral saab leida elemendi x, millest alates kõik ülejäänud jada elemendid kuuluvad selle ümbrusesse. funktsiooni piirväärtus x1, x2, ..., xn funktsiooni argumentide jada f(x1), f(x2), ..., f(xn) funktsiooni väärtuste jada
Taolist piirprotsessi tähistatakse järgmiselt: x → ∞ või lim x = ∞ Muutuv suurus x läheneb miinus lõpmatusele, kui iga kuitahes suure positiivse arvu M korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad miinus lõpmatuse ümbrusesse (−∞, −M), st rahuldavad võrratust x < −M. Sellise piirprotsessi tähistusviis on x → −∞ või lim x = −∞ . 7. Defineerida reaalarvude jada piirväärtus. Milline jada on koonduv ja milline jada on hajuv? (lk 4) Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x1, x2, x3, . . . piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu ε korral saab näidata sellist jada elementi xn, millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusesse (a − ε, a + ε). Jada piirväärtuse kirjutusviis on järgmine: xn → a või lim xn = a 8. Defineerida funktsiooni piirväärtus. (lk 5)
a >0 I ja III veerand oonid I y=ax+b a <0 II ja IV veerand Ruutfunktsioon (parabool) Jada on funktsioon, mille y=ax+bx+c määramispiirkonnaks on positiivne naturaalarvude hulk Parabooli haripunkti saab arvutada: Funktsiooni määramispiirkond - Xh=-b/2a või Xh=(X1*X2)/2
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Ülesanne nr. 2 Loendamine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koo...
Sellisel juhul kirjutatakse x a- Muutuva suuruse x piirväärtus on lõpmatus ehk muutuv suurus x lÄheneb lõpmatusele, kui iga kuitahes suure positiivse arvu M korral saab nÄidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik jÄrgnevad muutuva suuruse väärtused kuluvad lõpmatuse Ümbrusesse (M,), st rahuldavad võrratust x > M. Taolist piirprotsessi tÄhistatakse jÄrgmiselt: x või lim x = . Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x1, x2, x3, . . . piirväärtuseks, kui iga kuitahes vÄikese positiivse arvu korral saab nÄidata sellist jada elementi xn, millest alates kõik jÄrgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a Ümbrusesse (a - , a + ). Jada piirväärtuse kirjutusviis on jÄrgmine: xn a või lim xn = a . Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult vaikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim = 0.
Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi
Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järj...
Eksponentfunktsioon y = ax, a > 0 ja a 0 Logaritmfunktsioon y = log a x , a > 0, ja a 1, x > 0 -1 Kui f ( x ) = a x , siis f ( x ) = log a x -1 Kui f ( x ) = log a x , siis f (x) = a x Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x; y = cos x ; y = tan x 5. Arvjada ja selle piirväärtus. Aritmeetiline ja geomeetriline jada · Aritmeetiline jada an = an 1 + d an = a1 + (n 1)d a + a k +1 a k = k -1 2 a + an 2a + ( n - 1) d Sn = 1 n = 1 n n 2 · Geomeetriline jada an = q . an 1 an = a1 . qn 1
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel.
12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega
Heinamaad on ühistul seega 0,03 * 300 = 9 ha, mis moodustab 100 * 9 / 300 = 3%. Vastus: Ühistul on maad 300 ha ja heinamaad on sellest 3%. 3. (10p) Puuraugu tegemisel maksti esimese meetri puurimise eest 300 krooni ja iga järgmise meetri eest 200 krooni rohkem kui eelmise eest. Koos preemiaga, mis oli 2000 krooni, maksti puuraugu tegemise eest 11 900 krooni. Leidke puuraugu sügavus. Lahendus: Iga meetri eest makstud rahasummad moodustavad geomeetrilise jada, kus esimene liige on 300 ja jada vahe on 200. Kui puuraugu sügavuseks võtta n meetrit, siis makstud rahasumma, millest on maha lahutatud preemia, on jada n-liikme summa. Seega saime 1. liige a1 = 300; vahe d = 200; n-liikme summa Sn = 11900 2000 = 9900. 2a + ( n - 1) d Kasutame valemit S n = 1 n . Saame 2 Kasutatud kirjandus www.ekk.edu
Etsuko Mohan ITA Etsuko Mohan ITA Edris Waldroup LV Edris Waldroup LV Elza Grober FIN Elza Grober FIN Perla Booe SWE Perla Booe SWE Isidra Matousek EST Isidra Matousek EST Jada Gaspard ITA Jada Gaspard ITA Lovella Mundo EST Lovella Mundo EST Latosha Comeaux HUN Latosha Comeaux HUN Magdalena Halberg EST Magdalena Halberg EST Jami Burleson NOR Jami Burleson NOR Omer Hubbard NOR Omer Hubbard NOR
1.Aastane kapitaliseerimine2 2.Kapitaliseerimine (m) korda aastas | 3 Pidev kasvitamine Üksiku makse tulevikuväärtus (FVIFk,n)1 FV = PV( 1 + k )n |2| FV = PV ( 1 + k/m ) nm 3| FV = PV(e )kn Üksiku makes nüüdisväärtus (PVIFk,n) 1 PV = FV( 1 + k )-n |2| PV = FV( 1 + k/m )-nm 3| PV = FV(e )-kn ( 1 + k )n - 1 ( 1 + k/m ) nm - 1 Annuiteedi tulevikuväärtus (FVIFAk,n) 1 FVA = PMT |2| FVA = PMT 3 k k/m 1 - ( 1 + k ) -n 1 - ( 1 + k/m ) -nm Annuiteedi nüüdisväärt...
läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab verem õpitut. Õppimine on inimese kõigi psühiliste protsesside koostoime. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasemaga, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimine on vaimse tegevuse operatsioonide jada: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt ja mõistmine, meeldejätmine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Õppimise põhimotiiviks on õppija anda sisemine huvi ja sellest tulevnev aktiivsus, mille tulemusena ühendatakse uued ideed meie varasemate teadmistega. Õppimise tulemusena saavutame oma eesmärgid. Tulevikus saavad meist siis väärtuslikud töölised, suuremate teadmistega. Õppimine on tähtis. Keegi ei õpi vanemate jaoks, ei õpi õpetaja
Alalisvooluks nim.elektrivoolu, mille tegevus ja suund ajas ei muutu. Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus,nim.laengukandjate konsentratsiooniks (n). n=N (osakeste arv ruumalaühikus) V I=Q =qnvtS ; I= -ensv t Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=G·U G- juhtivus G=1 ; I=U R R Juhi takistus on 1 oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A. JADA-JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühendus: 1)U=U1+U2 2)I=const. 3)R=R1+R2 4)U1=R1 U2 R2 Rööpühendus: 1)U=const 2)I=I1+I2+ ... 3)1=1+1 R R1 R2 4)R1=I1 R2 I2 R= I Võrdetegurit nim.antud aine eritakistuseks. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suht...
3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system).
positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi, see võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga (5). Voolutugevuse leidmiseks tuleb elektromootorjõud jagada vooluringi kogutakistusega (6). Seda seost nimetatakse Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta. Kindlat takistust omavaid juhte nim. elektrotehnikas takistiteks. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget eiteki. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluallikaks nim. seadet mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.Voltmeeter
Versioonides <=7.5.13 oli mitu turvaauku. Üks neist on just CVE-2006-6512. See võimaldab vaadata mistahes kataloogide sisu, mis asuvad samal kettal ruutkataloogiga. Funktsioon Browse(), mis on kirjeldatud failis Browse.cpp, kasutatakse kättesaadavate failide näitamiseks mingis kaustat juurkataloogis. Nagu ka mõned teised funktsioonid, kontrollib see antud teed kasutades funktsiooni GoodPath(), mis kontrollib, kas tee sisaldab ,,.." jada. Probleem on selles, et slash-id (/) vahetatakse backslash-idega () enne seda funktsiooni väljakutsemist. Aga nende hex-kuju (,,%2f") ei vahetatakse. See annab võimalust vaadata mistahes kataloogi sisu. Ainult vaatamine on võimalik, mitte allalaadimine. Ründajale on vaja ,,Browse" privileeg, et kasutada seda augu. Aga seda võib olla piisavalt, et vaadata näiteks mis tarkvara on arvutis installitud, ja sellest juba alustada tõelise rünnaku.
U=A/q 9.Mida iseloomustab kahe juhi elektrimahtuvus? (juhi) võime salvestada laengut 10.Mahtuvuse valem,tähis,ühik. C=q/U (C/V) Farad F 11.Mis on kondensaator? Plaatide süsteem, mille ül. On säilitada laengut(hetkeks, või anda edasi). Laengut saab muuta Keha süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks 12.Kondensaatori liigid,ühendamine. Paber, pöörd ja elektrolüütkondensaator Jada ja rööpühendus 13.Kondensaatorite kasutusalad. Mikrofon, klaviatuur, võnkeringis(raadioja telesaatjad) Elektrodünaamikas, tehnikas, staatikas, magnetismis, elektroonikas ja raadiotehnikas. 14.Millest sõltub kondensaatori energia? Mahtuvusest ja laadimispingest. Kondensaatori energia E sõltub mahtuvusest C ja laadimispingest U
korrapäratu mähis, Sümmeetriline mähis- kaks isoleeritud juhet mähitakse korraga ja mähise algus ja lõpu otsad ühendatakse. TESLA C OIL Poolide sidestamine Poolide varjestamine Trafo tööpõhimõte Uin Primaar mähis Sekundaar mähis Uout Uin/Uout=Npri/Nsec N-keerdude arv mähisel Poolide jada ja rööp ühendus valemid on samad mis takistustegi puhul jada:L=L1+...+Ln rööp:1/L=1/L1+...+1/Ln Trafode liigid Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Jõutrafod Autotrafod ehk latterid ehk säästetrafod – ühemähiseline trafo – võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Eraldustrafod Impulsstrafod
(12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega. (2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. (3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m. (4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 44 Kalapüügieeskiri §15
Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld-taim-veis. Füüsikalised Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. 1 KASUTUSALAD Elemendi, ühendid Kasutusalad on :
Detridofaagid ja redutsendid Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid detriidist toituvad organismid ( vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt. ) Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur (ehitus ) Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine 1.tase autotroofid 2.tase fütofaagid Järgnevad zoofaagid Toiduahelad jaotatakse : 1) karjamaa toduahel ( selle lõpus kiskahel ) 2) laguahel e. detriitahel 3) nugiahel e. parasiittoiduahel Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõppeb mikroobidega. Nugiahel e. parasiittoiduahel
Jordani kastiks nimetatakse ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed, vahetult peadiagonaali kohal asuvad elemendid on ühed, ent ülejäänud elemendid on nullid. · Lemma- Lemma ehk abiteoreem on teoreem, millel pole küll iseseisvat tähtsust, kuid mis osutub vajalikuks vaadeldava matemaatilise teooria mõne teise teoreemi sõnastamisel. · Fundamentaaljada- Fundamentaaljadaks ehk Cauchy jadaks nimetatakse jada vn, mille elemendid teineteisele indeksi n kasvades lõputult lähenevad. · Hüpotenuus- Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas; ka selle külje pikkus · Sulund- Eukleidilise ruumi alamhulga sulundiks nimetatakse selle hulga kõigi puutepunktide hulka. Hulga sulund on kinnine hulk ning langeb kokku hulga kõikide selles ruumis sisalduvate kinniste ülemhulkade ühisosaga. · Catalani pind- Catalani pind on joonpind, mille moodustajad on
Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega Takistite jada ja rööpühendus: takisti-juhid, mis omavad kindlat takistust. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga.
toite voolukatkestuse ajal mõnest minutist mitme tunnini. Väline kõvaketas-Võimaldab programme ja faile.Erineb tavaliselt tuntud kõvakettast ainult nii palju ,et teda on võimalik transportida ilma arvutita. Mälu-Arvutimälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Tarkvara- Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada,mis kirjeldab samm-sammult ,mida on vaja teha Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõppeb selle sulgemisega. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: -Süsteemitarkvara -Rakendustarkvara Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on tarkvara ,mis määrab arvutis programme täidetakse
Parameetriliselt antud joone mõiste. 7. Järjestatud muutuva suuruse mõiste. Muutuva suuruse x kohta öeldakse, et ta on järjestatud, kui tema väärtustest on moodustatud järjestatud hulk, st hulk mille iga kahe elemendi kohta on võimalik öelda, kumb neist on eelnev ja kumb järgnev. Muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid. Koonduvad ja hajuvad jadad. Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 8. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid. Muutuvat suurust α nimetatakse lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim α = 0. Muutuvat suurust α nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim |α| = ∞ 9. Funktsiooni piirväärtuse definitsioon ja geomeetriline sisu. Funktsiooni ühepoolsete piirväärtuste definitsioonid ja geomeetriline sisu
; 3 (8) 2 3 64 4 (8) 3 Irratsionaalarvuline astendaja. Irratsionaalarvulise astendajaga aste defineeritakse seosega a s lim a rn , n kus (rn) on suvaline ratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv s (näiteks, (rn) on arvu s puuduga lähismurdude jada). Alus a peab olema irratsionaalse astendaja korral olema mittenegatiivne. Näited 3 2 lim 3rn , kus rn (1,4; 1,41; 1,414; ...) n 10 lim 10 rn , kus rn (3,1; 3,14; 3,141; 3,1415 ...) n Astme omadusi. 1. Kui a > 0, siis ar > 0 igasuguse reaalarvulise astendaja r puhul. 2
Valemi nimetus Valem Avalda muutuja Ristküliku pindala S = ab a Ruudu ümbermõõt P = 4a a Ringjoone pikkus c = 2r r Ringi pindala S = r2 r a+b Trapetsi pindala S= h h 2 Koonuse külgpindala Sk = rm m Aritmeetilise jada üldliige an = a1 + (n 1)d n, d F s Võimsus P= F, t t gt 2 Kehade vaba langemine s= T 2 4 Kera ruumala V = R 3 R 3 Kangiseadus F1 · a1 = F2 · a2 F1, a2
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara
ELEKTRIMAHTUVUS Küsimused: Mis on irdjuht? Mis kaasneb juhile laengu andmisega? Kuidas on määratletud elektrimahtuvus (mahtuvus) C? Millise irdjuhi mahtuvus on 1 farad (F)? Mis on kondensaator? Millised on kondensaatorite tüübid? Millise kondensaatori mahtuvus on 1F? Kuidas arvutatakse kondensaatorpatarei mahtuvust kondensaatorite rööp-, jada- ja segaühendusel? IRDJUHT Irdjuht teistest kehadest eraldiseisev ja nendega mitte vastastikmõjus olev juht; Juhile laengu q andmisel muutub juhi potentsiaal võrra; Antud kuju ja suurusega juhi puhul jääb nende kahe suuruse suhe muutumatuks: C = q / Suurust C nimetatakse selle juhi elektrimahtuvuseks (lihtsamalt mahtuvuseks). Seega: Juhi mahtuvuseks C nimetatakse juhile antud laengu q ja selle tulemusena toimunud juhi potentsiaali muudu suhet: Juhi mahtuvus ...
pimedusstaadiumis seda pole vaja. 3. Kuidas kasutatakse fotosünteesi käigus valgusenergiat? Fotosüsteem II toimub vee molekulide lagundamine vee fotooksüdatsioonil ehk vee fotolüüsil ja ATP sünteeiks. Nimelt 2H2O -> O2+4H+ + 4e- 4. Mis on valgusstaadiumi lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on 2 vee molekuli ja saaduseks on hapniku molekul, 4 vesiniku iooni ja 4 elektroni. 5. Selgitage vee fotooksüdatsiooni mõistet. Vee molekulide lagundamisreaktsionide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus kolorfülli molekulide ergastunud elektronide arvel toimuib ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 6. Nimetage pimedusstaadiumi reaktsioonide lähteained ja lõpp-produktid. Lähteained on 6CO2 ja 12NADPH2 (eriline molekul, mis kannab vesinikioone ühest kohast teise) ja saaduseks on C6H12O6 +6H2O+12NADP ja 18 ATP'st saab 18ADP ja 18Pi 7. Selgitage Calvini tsükli olemust.
14 4 17 1 Neutron: 4 Be + 2 He 6 C + 0 n . uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada 9 4 12 1 neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Protsess kujuneb laviiniks, mida nimetatakse ahelreaktsiooniks: energia vabanemine on plahvatuslik. Tegelikkuses kujuneb protsess plahvatuseks, kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi. 6. Aheltuumaraktsioon tuumareaktsioonide jada. Tuumalõhustumine toimub ahelreaktsioonina siis, kui igast lõhustunud aatomituumast vabanenud neutronid põhjustavad veel vähemalt ühe tuuma lõhustumise. Iga tuumalõhustumise tagajärjel vabaneb lisaks lõhustunud tuumapooltele veel 2-3 vaba neutronit. Osa neutronitest lendab tuumkütusest välja, osa neeldub tuumkütuse sees olevates lisaainetes (nn. neutronmürkides) ja ülejäänud leiavad uue tuumkütuse tuuma, mis neutroni neelamise järel lõhustub. 7. neutronite paljunemistegur 8
kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Lisaks "Iseseisvuspäeva" Steven Hiller'i rollile on Smith mänginud näiteks Agent Jay'd "Mehed mustas" kahes filmis. 2001. aastal kandideeris ta ka Oscarile filmiga "Ali", kuigi see Oscar läks aga teisele afro-ameeriklasele Denzel Washingtonile. Will Smith on praegu teist korda abielus. Esimesest abielust on tal 1 ning teisest 2 last. Praegune abielu näitlejatar Jada Pinkett Smith'iga kestab alates 1997. aasta 31. detsembrist. Will Smith oli kunagi ka räppar - 1989. aastal võitis ta näiteks kõige esimese Grammy, mis spetsiaalselt räpparile anti. Imelik on see ,et tema üheks meelisspordialaks on male. Smithil on samal päeval sünnipäev: Heather Locklear, Catherine Zeta-Jones, Michael Douglas, Michael Madsen, Christopher Reeve ning ka endine NBA staar Scottie Pippen. Smithil on ka "enda väljend" (nagu Schwarzenegger'i "I'll be back!), seda ütleb ta
Suri aastal 1996 13 septembril tulistamises. Ta on tuntud kui üks parimaid räppareid maailmas. Tupac sündis New Yorkis kuid ta elas Los Angeleses. Oma lauludes ta räägib elust tänavatel ja getos. Juba noorest peast puutus ta kokku palju varguste ja politseiga. Keskkoolis müüs ta narkootikume. Tupaci lähedased on peaaegu kõik kriminaalse taustaga. Ta oli koolis üks populaarsemaid poisse kuna ta oskas hästi riime teha ja tal oli hea huumorisoon. Tupac käis kaasas Jada Smithiga räppimisvõistlustel ja enamus nendest nad võitsid. 1988. aastal kolis perekond ümber Marin Citysse, Californiasse Seal lõpetas Tupac keskkooli ja liitus Ensemble Teatri Kompaniiga. Sealt avastati ta ja palgati Digital Undergroundi Hip Hop bändi taustalauljaks. Digital Undergroundsi grupiga laulis ta filmis ,,Nothing but trouble" laulus ,,Same Song", mis sai filmi tunnuslooks. Hiljem laulis ta koos grupiga ka Digital Undergroundsi albumil.
Edris Waldroup LV Edris Waldroup (LV) Elza Grober FIN Elza Grober (FIN) Perla Booe SWE Perla Booe (SWE) Isidra Matousek EST Isidra Matousek (EST) Jada Gaspard ITA Jada Gaspard (ITA) Lovella Mundo EST Lovella Mundo (EST) Latosha Comeaux HUN Latosha Comeaux (HUN) Magdalena Halberg EST Magdalena Halberg (EST) Jami Burleson NOR Jami Burleson (NOR) Omer Hubbard NOR Omer Hubbard (NOR)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
