Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida-
arvuga saar maailmas. 2014. aasta seisuga elas saarel 141 miljonit inimest. BALI SAAR Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, Bali väinaga, idas asuvast Lombokist sügava Lomboki väinaga. Saarest põhja jääb Vaiksesse ookeani kuuluv Bali meri, lõunasse India ookean. LIPP JA HÜMN Bali ja Jaava saared kuuluvad Indoneesia koosseisu, see tõttu on neil Indoneesiaga sama hümn Indoneesia hümn on `Indonesia Raja' (eesti keeles Indoneesia kuningas)
Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud
elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit.
docstxt/134791922674.txt
Tsunami ja vulkaan andsid Indoneesiale kaks hoopi korraga see toimus 26.oktoobril 2010. Sumatra saare läänerannikut raputanud 7,7-magnituudine maavärin paiskas Mentawai saartele kolme meetri kõrguse tsunami, mis tappis vähemalt 272 ja viis kardetavasti endaga kaasa veel 400 inimest. Jaava saarel purskas aga Merapi vulkaan, nõudes vähemalt 28 inimelu. Kahe katastroofi vahele jäi vaid paar tundi. Paljud inimesed said kohutavaid põletushaavu,kui tulikuum tuhk neile peale langes. Jaava saare ohupiirkonnast on evakueeritud 11000 inimest. MERAPI VULKAAN KASUTATUD MATERJALID-www.epl.ee,www.google.com,www.delfi.ee
Vulkaan Krakatau Krakatau ehk üks aegade suurimaid vulkaanipurskeid toimus 1883 aasta, augusti kuus. Krakatau on tegevvulkaan mis asub Indoneesias ja on 813 meetrit kõrge. Vulkaani täpsem asukoht on Sunda väinas, Sumatra ja Jaava saare vahel. Vulkaanipurse hävitas peaaegu kogu saarest, mille kogupindala on 10,7 ruutkilo- meetrit. See oli nii võimas, et hävitas enamus saarest, kus vulkaan asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka. Tuhk oli nii kõrgetesse õhukihtidesse sattunud, et selle maale jõudmiseks kulus aastaid. Tuhka oli õhus nii palju, et see varjas kogu saare läheduses oleva
Välja surnud tõenäoliselt 1950-ndatel. Viimased kaspia tiigrid elasid tõenäoliselt Põhja-Iraanis Mazandarani rajoonis. Liigi väljasuremise peamisteks põhjusteks võib arvatavasti pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.), kus ei olnud ruumi tiigrile. Kasutades armeed, puhastati edukalt Kaspia mere äärseid alasid. jaava tiiger Panthera tigris sondaica Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava tiiger oli välimuselt üsna sarnane sumatra tiigrile, aga tal oli rohkearvulisem, tumedam ja tihedam triibustik. 50-ndatel eksisteeris veel 20-25 jaava tiigrit, enamus Ujong Kulon Wildlife Reserve kaitsealal. Kuid juba 60-ndatel olid peaaegu kõik hävitatud. Väljasuremiseni viis inimtegevuse laienemisega (põlluharimine, metsade maharaiumine, jne.) paratamatult kaasnev tiigri saakloomade vähenemine ja ka otsene hävitamine. bali tiiger
Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas, Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. 2.HIINA KUNST 1. Kui vana on Hiina kunstitraditsioon? Juba IV at. e.Kr kõrgtasemel keraamika 2. Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud Hiina arhitektuur? Rajatud palkkonstruktsioonile 3. Kes ja millal ühendas Hiina? Ühtne riik tekkis keiser Shi Huangdi (Qini dünastia) valitsemise ajal. 4
Indoneesia nimi Indoneesia Kultuur India ookean. riis. Gamelan. Jaava ja Bail. -Kultuur Muusika instrumendid Road. Varjuteater. Instrumendid Metallophone Gong Kendang Muusika näited https://www.youtube.com/watch?v=viW0M5R2BLo&list=PLkbaG37V-vG 8Fib_qvgOKf3qzqA0SUk59 See on terve playlist. Palun. Viited. 1.Mis asi on gamelan? 1. TUBLI POISS!!! See on pilliorkester. 2.Kus asub indoneesia ? 2. See asub lõuna - ida osas indiaookenais. 3. Mis on põhi pillid mida mängitakse gamelan orkestris? 3. Seal on: Bonang, Gender, Gong ja Kendang. TÄNAN KUULAMA ST!!!
India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib inimene taas sündida kas looma, inimese või jumalana. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid 11. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4-7.sajand 12. Nimeta kaks kuulsat india tüüpi templit, neist üks Kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas ja Boroboduri tempel Jaava saarel. 2.HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi
A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE IDA-SIBERI NORRA BEAUFORTY D
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava. Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid, Mauritius, Seisellid ja Sri Lanka.
Donatella-Desiree Heido 8.a ASEND · Indoneesia on riik Kagu-Aasias. · Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. · Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ekvatoriaalne kliima.
· Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud · Eeskujudeks nimetas sageli Mozarti, Scarlattit ja Couperin-i Pariis · Pariisist sai kosmopoliitne kultuuripealinn · Sajandivahetusel võis kuulda Jaava saartelt pärit gamelan orkestrit · Võis kuulda/näha teoseid dirigeerimas Korsakovi, Mahlerit ja Straussi · Viini vallss sai populaarseks · 1920-dnatel ilmusid Pariisi dzässansamblid · Ravel ammutas neilt inspiratsiooni püüdmata kedagi väljendada Looming · Muusikal täpne ja selge vorm · Vormistruktuurides range, konstruktiivne, selgepiiriline · Kõlamehanismid peenelt lihvitud, elegantsed · Rohkem lähedust postimpressionismile
Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas, Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. 2.HIINA KUNST 1. Kui vana on Hiina kunstitraditsioon? Juba IV at. e.Kr kõrgtasemel keraamika 2. Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud Hiina arhitektuur? Rajatud palkkonstruktsioonile 3. Kes ja millal ühendas Hiina? Ühtne riik tekkis keiser Shi Huangdi (Qini dünastia) valitsemise ajal. 4
Nad ehitavad enda pesa tavaliselt kiviseinte või saviste nõlvade lõunapoolsetele külgedele. Tavaliselt näeme kõrvuti mitmeid müüriherilaste ehitatud torukesi ja herilasigi on üheskoos palju. Siiski on müürile tehtud pesatorud nagu üksikud korterid suurlinna hiigelmajas, kus naaber ei tunne naabrit. Ühiskondlikku eluviisi müüriherilased ei tunnista - igaüks on väljas vaid enda eest. Üldiselt kiletiivalistest Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Jaava saarel elav odaherilane, kõige väiksem on munakireslane pikkusega 0,21 mm. Viimane on üldse kõige pisem putukas. Peas on neil tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma, kuid mõned sipelgad on täiesti pimedad. Osadel kiletiivaliste sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse
ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele na...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafia 8 klass 1. Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1
Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale eeskätt kui filmi ,,Viimne reliikvia" alusteost. Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias. Oma menukamad teosed kirjutas ta veel kodumaal elades. Tema loominugust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud jutustused ,,Aita", ,,Leili" ja ,,Vambola".triloogia, mis kujutab eestlaste ka liivlaste alistamist 13.sajandil. Realism eesti kirjanduses. Õieti oli kogu eesti kirjandus 19.sajandil, kuni 18801890.aastateni, olnud romantilineselles mõttes, et kujutati eeskätt soovitavat, mitte tegelikkust. Kirjutati, kuidas kunagi oli, ja hoopis
· toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks pisut liiga kuivad, niiskust on seal piisavalt ainult vihmaperioodil. · Traditsiooniliselt kasvatatakse seal rohkem maniokki ja jamssi. · Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. TÄNAN KUULAMAST!
väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone järgmised 5 tasandit kujutas teadmiste ja õpetuste saamise teed; 3 ringikujulist tasandit väljendasid kannatustest vabanemisest valgustuse staadiumi; 72 kellukakujulist stuupat, igas Buddha kuju;
maailmajagudes, kuhu ta rändas. Out of Africa teooria leiab, et rassid on tekkinud hiljem, liig Homo sapiens raames, Aafrikas. 1952. a. ilmus UNESCO raamat What is race, mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed. Rassid Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10000-40000 aastat tagasi: Kaukasoidid - Lääne-Aasia Australoidid - Austraalia, Jaava, Kalimantan Mongoloidid - Aasia Kapoidid - Aafrika Kongoidid - Lõuna-Aafrika Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi Valge ehk europiidne rass Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Europiid Mongoliid Negriid Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk,
· Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus.
ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku
Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C– 34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C– 26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt. Juulist oktoobrini sajab igas kuus 30–35 mm. Juunis on sademeid 80 mm, märtsis 100 mm ja detsembris 120 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 140– 390 mm
Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näiteks putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest. Sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa, ilma et see
Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad suured rühmad Keelkond ühise pärisoluga keelega Anglo-Ameerika Ameerika osa, mille koloniseerisid peamiselt inglased ja inglise keelt kõnelevad rahvad Ladina-Ameerika Ameerika osa, mille koloniseerisid peamiselt hispaanlased ja portugallased Keskmine tihedus maakera rahvastikul on 41 inimest km2 kohta. Maailma tihedamini asustatud piirkonnad on Lõuna-Aasias Induse, Gangese ja Brahmaputra org, Kagu-Aasias Jaava saar, Aafrikas Niiluse org. Rahvastiku paiknemist mõjutavad peamiselt loodusolud (pinnamood, kliima, taimestik, mullastik, loodusvarad, veega varustatus, looduslikud liiklustööd jne.). Majanduslikud (uute töökohtade hulk, sadamad, lennujaamad,..), poliitilised (valitsuse otsuses, välisriikidega suhted) ja sotsiaalsed (ühiskonnasisesed) tingimused osutuvad samuti määravaks. Kõrge sündimus · Puudub pereplaneerimine ja kontroll sündimuse üle
materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava · Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater VULKAANI EHITUS VULKAANID ON · tegevvulkaanid · puhkavad vulkaanid · kustunud vulkaanid TEGEVVULKAANID · Tegutsevad (purskavad) vulkaanid. · Vulkaani tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. · Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel. · Euroopas on neid Islandi saarel Jaava saarel asuv Sundora ja Vahemere ääres. EDASI · Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg. · Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi - need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks Lipari saarestikus tegutsev vulkaan majakaks. TAGASI PUHKAVAD VULKAANID
saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. 39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest- tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must). Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad, skeletid(keskm pikkus 1m, kolju väike; 8-12tuh a vana). Elusloodus hävines vulkaanipurske tagajärjel.
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...
Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud laialdaselt tuntud vürtsist kaneelist, mille ajalugu ulatub iidsetesse Vana-Hiina aegadesse. Kaneel on vürtside hulka kuuluv maitseaine ja seda saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest. Tuntuimad kaneelipuu liikidest on tseiloni kaneelipuu Cinnamomum verum, millest saadakse meile tuntud kaneeli - tseiloni kaneeli, hiina kaneelipuu (Cinnamomum aromaticum), millest saadakse kassiat ning jaava kaneelipuu. Tseiloni kaneel on värvuselt kahvatupruun ja maheda maitsega, kassia värvus on tumepruun ning ta on tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Töö eesmärk on anda ülevaade kaneeli kui maitseaine ajaloost, kuidas kaneeli saadakse, kaneeli omadustest, selle ostmisest ja säilitamisest. Samuti soovitakse lugejat informeerida kaneeli toiteväärtusest ja biokeemilisest koostisest, mis tuuakse välja tabelitena ning ka kaneeli raviomadustest ja kasutamisvõimalustest.
Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis glasuuritud savist katusekivid. kannavad katust) Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu Puit, kivi 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava saarel, Suur Hiina müür Horyuji klooster, Suure Buddha Angkor Vat Kambodzas Saal Todaiji kloostris 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, Palju Buddha kujusid pronksist liigutuste ja zestide mitmekesisus, elevandiluu jne. Peen ja puhas või värvitud puust.
g. ekvatoriaalne kliima on inimestele elamiseks soodne/ebasoodne 7. Kuidas kommenteerid: - ,, Vihmametsade jõed on sealsetele elanikele transporditeedeks". (2) 8. Millest tuleneb vihmametsade mulla nimi ferraliitmuld? (1) 9. Vihmametsas elab osa kahepaikseid (n konnad) puudel. Kuidas selgitad? (1) 10. Loo seos sisevetevõrk vihmametsas ja kliima. (1) 11. Vihmametsad on üldiselt väga hõreda inimasustusega. Jaava saarel (Indoneesias) ja Kesk-Ameerikas on aga asustustihedus suurem. Miks? (2) 12. Miks on vihmametsa taimede lehtedel läikiv pind? (2) 13. Too näiteid puude juurtest vihmametsas ja selgita neist ühe tähtsust. (2). 14. Mida tähendab sõna ,,raadama"? ( 1) 15. Miks on jõgede ääres vihmametsade taimestik veelgi tihedam ? (2) 16. Millistes maailma riikides kasvavad peamiselt vihmametsad? Nimeta 4. (2) 17. Vihmametsade kaitsmine on globaalse tähtsusega
suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik,
vähe kivi 5. Arhitektuuri näited Angkor Vati tempel Suur Hiina müür, Pagood Valge Haigru linnus, Horyuji buda Kambodzas, Sanchi stuupa Yingxianis, Taevatempel usu klooster ja tempel Naras Indias, Khajuraho templid, Pekingis Borobuduri tempel Jaava saarel 6. Skulptuuri Dünaamiline, mänglev, Ei loetud kõrgete kunstide hulka. Peamiselt pronksist või värvitud iseloomustus liigutuste ja zestide Materjaliks keraamika, kivi, puust. Sogunite õukonnas puust mitmekesisus. Kehad pronks, puu, elevandiluu jne. hirmuäratava välimusega,
Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e. rannikul esinevad
Rahvastiku kasvamine Praegu elab maailmas üle 6,6 miljardi inimese! Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese km2 kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne
Elektriväli looduses ehk äike Äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde
Rahvastik 1. Kas järgmised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. Jaava saar on tihedalt asustatud. Õige Victoria saar idarannik on tihedalt asustatud. Vale Patagoonia on hõreda asustusega. Õige 2. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? a) 0- 4 aastaseid poisse on vähem kui sama vanu tüdrukuid. Vale
Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üldiselt väike, in-d elavad kõrge eani,sünd. ka väike,peres
,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Impressionism tõi muusikasse harmoonia kombinatsioonide- mitmevärviliste ,,laikude" peenima koloriidi, instrumentide ebahariliku kõrvutamise, koloriidi valitsemise meloodilise joonise üle. Uute kõlavärvide otsinguil hakati
Kui mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades. 5. KEELED KEELKOND KEELED Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, iiri, kreeka Hiina-Tiibeti birma, hiina Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, mari, komi Nigeri-Kongo suahiili Afroaasia heebrea, araabia, berberi Austroneesia indoneesia, jaava Altai aserbaidžaani, türgi, usbeki Isolaatkeeled baski, korea, jaapani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
