Kasahstan USA, Prantsusmaa, Väike veomaht, Radioaktiivsed Kanada, USA, Jaapan, odav, suur jäätmed, suur Austraalia, LAV, Tuumaenergia Venemaa, energiasisaldus, kapitalivajadus, Niger, Namiibia, Saksamaa, keskkonnasõbralik veereostus Prantsusmaa
USA Hiina Jaapan Kanada Brasiilia 10 328 884 19 271 808 9 942 711 2 463 732 3 342 617 SUURIMAD TOOTJAD 25 000 000 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 USA Hiina Jaapan Kanada Brasiilia Mehhiko Tai Kanada Saksamaa India Jaapan Mehhiko 1 040 298 5 388 456 3 285 496 8 554 219 1 810 007 SUURIMAD SÕIDUAUTODE TOOTJAD 9 000 000 8 000 000 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 Saksamaa Jaapan Venemaa Hispaania TOOTMISMAHT
Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28
8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174.9 biljonit (2008) · Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina Rahva Vabariik 9.7%, Singapur 6.3%, Hong Kong 5.7%, Malaisia 5.1% (2007) Import $159.1 biljonit (2008) · Peamised partnerid: Jaapan 20.3%, Hiina 11.6%, USA 6.8%, Malaisia 6.2%, Singapur 4.5%, Tai 4.1%, (2007) · Välisvõlg $81.6 biljonit (37.9% SKT-st (2007)) Indoneesia · SKT: $932.1 biljonit (2008) · SKT kasv: 6.1% (2008)/ -3.6% (Q4 2008) · SKT in. kohta $3,900 (2008) · SKT Sektorite kaupa: põllumajandus (14
esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik. 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- slmiti san fransisco rahuleping, millega lppes USA okupatsioon jaapanis. thtsaimaimaks hiskonna mberkorralduseks oli maareform, millega kaotati suurmaaomandus ja maad anti talupoegadele. suurettevtete liit ehk dzaibatsu. 1946- veti vastu jaapani uus phiseadus. (algab snadega: meie, jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate kaudu...).st et riigis kehtestati parlamentaarne riigikord.
Riigisiseselt on esile tõusnud üksikud suurfarmid ning käib võistlemine väike-ja suurtootjate vahel. Jaapani seadustikud on seadnud takistusi arenguks kuid siiski on mõnevõrra edasine areng võimalik. Vähese toodangu tõttu leidub riigis kohalikku toodangut neile, kes seda soovivad. Tüüpiliselt ei ekspordita, või tehakse seda väikeses koguses, Jaapani toodangu armastajate kulul on võimalik kasvatada kapitali põllumajanduse edasi arendamiseks. Jaapan on aga praegu eesmärgiks võtnud säilitada vähemalt osaliselt riigisisest toodangut, toetuseks teistele majandusharudele ja säilitamaks riigisiseselt vähemalt mingisugust toidutoodangut. Jaapanis kasvatatakse kõige rohkem riisi, kuna kliima ja pinnas on selleks sobiv ning see on riigis üks enim tarbitud toitudest. Riisi kasvatus on laiguti levinud riigi põhjapool, kus on esindatud paraskliimavööde. Riisi kasvatuse pooles on Jaapan maailmas kaheksandal kohal
......... 4 2. Sport................................................................................................................... 6 3. Jaapani Toit......................................................................................................... 7 Kasutatud allikad.................................................................................................... 8 Jaapan- sissejuhatus Jaapan on riik Ida-Aasias mida hõlmab Jaapani saarestik ja Riu Kiu saared. Juba ammu hakkasid Aasia mandri elanikud Jaapanit
kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud
KÜSIMUSED 1.Milliste sündmustega algas ja lõppes Teine maailmasõda? Algas 1.septembril 1939. aastal kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis , et Lääne riigid ei astu sõtta , kuid kahe päeva pärast kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Lõppes kui USA ja Jaapan allkirjastasid 2.septembril 1945.aastal Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti, sest USA ei saanud Jaapanist jagu , kuid Jaapani purustused olid suured ja kasutusele oli võtud tuumapomm , mis tappis palju Jaapani tsiviil elanikke ja purustas suure ala. Sellega oli II maailmasõda ametlikult lõppenud. 2.Milliste sündmuste järel kapituleerus Jaapan? Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi
Toiduained Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade Kalandus · Suurimad kalapüügiriigid: Territoriaalveed - kuni 12 meremiili Hiina Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Peruu Jaapan India Avamerepüük Rannikupüük USA suurim osa maailma arengumaades kalatoodangust Indoneesia Tsiili Venemaa Kalakasvatus Ookeanipüük kaasaege võimalus Tai suured, rikkad
rahukonverentsi otsuseid põhjalikult üle vaatama. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmise kohustusest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Suurriigid hakkasid üha rohkem mõjuvõimu suurendamise pärast üksteisega võitlema. Muutus ka Esimese maailmasõja võitjariikide ja võidetute vahekord. Eriti halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas taas ähvardama Saksamaa rünnak. Kaug-idas muutus väga sõjakas Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse lõid nad jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja. Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks
Neis kehtestati range okupatsioonireziim. Juutide hävitamine holokaust. Toimusid vastupanuliikumised. SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22.juuni tungis Saksamaa NL aladele. Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA Tähelepanu oli Euroopas. Jaapan tahtis ülemvõimu Ida- Aasias. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA MEREVÄEBAASI Hawaii saarestikul Pearl Harboris. Ka Saksamaa ja Itaalia teadsid, et nad on ameeriklastega sõjajalal. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsaimad tugipunktid Kagu-Aasias. 1942 juuni- Hawaii saarestiku Midway atolli juures lahing, kus USA pani Jaapani kaotusvalu tundma. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON NSVL kuulus Hitlerivastasesse leeri. Churchill nägi nüüd Stalinis liitlast
Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Vulkaanid Kuumaveeallikad Vesi Tuul Tõusud...
Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
kalandusest ja metsandusest. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks.Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri Japan Agriculture, kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Sõja algus. Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1. septembrit 1939, kui Saksa väed tungisid Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939. 28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor. Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka varem sõjalise liidu loonud Saksamaa ja Itaalia
C2 Brasiilia Kelly C3 Maryland - USA McCreary C4 Tennessee - USA Dico C5 Poola Z.O.S. C6 Tsehhi Mitas C7 Kentucky - USA Ironsides C8 Taiwan Bridgestone C9 Taiwan Seven Star CA Ohio - USA Mohawk CB Arkansas - USA Mohawk CC Virgina - USA Mohawk CD Iisrael Alliance CE Connecticutt - USA Armstrong CF Iowa - USA Armstrong CH California - USA Armstrong CJ Jaapan Inque CK Tennessee - USA Armstrong CL Saksamaa Continental CM Saksamaa Continental CN Prantsusmaa Continental CO Türgi Goodyear CP Saksamaa Continental CT Saksamaa Continental CU Saksamaa Continental CV Mississippi - USA Armstrong CW Jaapan Toyo CX Jaapan Toyo CY Pennsylvania - USA McCreary D1 Norra Viking-Askim D2 Tennessee - USA Dayton
taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) Puudused saastab keskkonda, õhku, võrreldes nafta ja maagaasiga on kütteväärtus väiksem Suuremad energiatootjad ja tarbijad on Jaapan, USA ja Venemaa Geotermaalenergia(maasisene soojus) Eelised: Taastuv Küllaltki odav aladel, kus teda leidub Puudus: Piiratud aladel Korraga annab vähe energiat Süsteemide rajamine on kallis(torud jms) Võimalik kasutada: USA, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Venemaa, Filipiinid, Tsiili, Argentiina Enamasti arenenud riikides Vesi Omahind on odav! Taastuv energia. Puudusteks: vaja kiirevoolulisi ja suure hulgaga jõgesid Eelised:
võimatu sihtmärk. Vaatamata sellele hinnangule teame, mis juhtus Pearl Harboriga. USA ja liitlased nägid, et jaapanlased teostasid hävitava rünnaku, mida ei oleks kunagi antud hinnangute järgi pidanud juhtuma. Peale rünnakut USa laevastikule, muutus Ameerika Ühendriikide hoiak Jaapani vastu üha jäigemaks. Enne II Maailmasõda oli jaapanlaste militarism riigis väga eskaleeruv, kõikehõlmav ning ühiskond oli jäik ja agressiivne. USA nägi, millise suhtumisega oli Jaapan. Jaapanis oli militaarkasvatus ja oma riigi kaitsmine ja põhimõtete eest seismine kuni surmani läbiv ellusuhtumine. Kõrvalekaldeid sellest ei tunnistatud. Riigis oli au sees saada luba olla kamikaze e. suitsiidipiloot. Piloodid tegid ise ettepanekuid ja avaldasid soovi II Maailmasõja rünnakute ajal olla inimtorpeedod ning lennubaasidesse tagasipöördumiste asemel soovisid lennuki hoopis suunata vaenlase lennukikandjale ning tekitada kahjustusi. Selline sõjaline
Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt) Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01.09 – Saksamaa Poola 03.09 – Prantsusmaa/Suurbritannia Saksamaa 11.09 – Nõukogude Poola 28.09 – Saksa-Nõukogude sõprusleping 30.11 – Nõukogude Soome (Talvesõda) „Kummaline sõda” Läänes/Prantsusmaal oli vaikus Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu
taandumas. Otseseid piiranguid Euroopa Liidu kaupade ekspordiks Jaapanisse on vähe järele jäänud. Toimub pidev tehniliste standardite ühtlustamine rahvusvahelistega (seda eriti auto-, ravimi- ja kosmeetikatööstuses). Tolliformaalsused on muutunud kiiremaks ja lihtsamaks, toimides ööpäevaringselt ning aastaringselt. Kinnisvara- ja tarbekaupade hinnad on viimastel kriisiaastatel alanenud, 2005. aastal on tarbijahinnad püsinud muutumatuna. Jaapan on reforminud oma teenustesektorit, mis soodustab valdkondi, kus Euroopa Liit on konkurentsivõimeline. Nii näiteks võimaldatakse välismaa advokaadibüroodel luua võrdväärseid partnerlussuhteid Jaapani firmadega, mis avab Euroopa firmadele võimaluse osutada oma klientidele samasugust teenust Jaapanis, nagu seda on harjutud tegema teistes õigusruumides. Lisaks sellele on valitsus lihtsustanud ka ettevõtete asutamist . 2005. aasta juunis võeti vastu uus
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detse...
Ida-Aasia asub Mongooliast lõunas, Kasashtanistanist idas ja Indiast, Taist ning Vietnamist põhjas. Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asustatud
Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud. 2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem ka teised rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a. Washingtoni mere konverents USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit.
· Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur. Ammutamis piirkonnad: Pärsia Laht, Mehhiko, Venezuela, Norra, Kanada. · Maagaas- taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, tekitab vähe saastet, tülikas transportida(kallis ja ohtlik), torujuhtmetega odav ja tõhus. Peamised tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Indoneesia. Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea.
AJALUGU 13.jaanuar Saksamaa laienemine 1941 suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 EUROOPA RIIKI, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim Nendel aladel teostati juutide hävitamise kava, mille tulemusena tapeti miljoneid jute kogu EU's. Tapatalguid nim. Holokaustiks. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'e Saksamaa JAAPAN RÜNDAB USA'd Maailma tähelepanu on Euroopal Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias USA oli nende plaanide vastu 7.dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevad Pearl Harbour'I mereväebaasi. 8.dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja. Seejärel kuulutavad USA'le sõja ka Jaapani liitlased: (Itaalia ja Saksamaa) (Hitler ja Mussolini) 1942 sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks
Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada see rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. · Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid.
Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada see rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. · Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid.
5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia Kasutamine: Energia tootmine, soojusküte, vee soojendamine. Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid, keskkonda. Puudused: Tehnoloogiliselt kallis, päikese energia hajutatud Piirkonnad: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka India Tuuleenergia Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid Puudused: Õigustab vaid seal, kus tuule kiirus on vähemalt 6m/s. Vajab paindlikku elektrivõrku, kallis, tekitab müra, takistab lindude rännet. Piirkonnad: California, Saksamaa, Taani, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus- Meremaa. Geotermaalenergia
Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. NSVL toetas vabariiklasi. 1936-1937 olid edukamad vabariiklased, NSVL toetas neid relvade ja sõduritega. 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 2) Austria Anschluss. 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse ning märtsis liideti Austria Saksamaaga. 3) Hiina-Jaapani sõda (1937). Jaapan tahtis saada ülemvõimu Aasias. Jaapanis kärbiti sõjalaevastikku ning see ei meeldinud Jaapanile. 1931 vallutab Mandžuuria Hiinas.Peale seda liigub Jaapan agressiivsuse poole. 1937 kasutab ära võimualust, et Hiina on nõrk ning mahajäänud riik ning tungib Hiinasse ja algab Hiina-Jaapani sõda. 7. Agressorite bloki väljakujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat
Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6. Nimeta Saksamaa liitlased Teises maailmasõjas ? Itaalia ja Jaapan
loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine, nafta naftat ei töödelda ammutamis paigas, kuna naftat on parem vedada, kui saadusi, rajatakse ranniku aladele, kus on nafta töötlemise sadamad, hind sõltub nõudluse ja pakkumiste vahekorrast maailmaturul, sõltub leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi eksport Austraalia, Hiina, Lav, import Jaapan, Suurbritannia, Lõuna Korea, kaevandus eelis: ei pea pinnast koorima, uued kaevandused hästi
Butokukai Kui rääkida kaasaegse bud ajaloost, ei saa mainimata jätta Butokukaid (korrektselt Dai Nihon Butokukai Dai=suur, Nihon=Jaapan). 1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi
Vee-energia (taastuv energiaallikas) Vee-energia oma hind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis (tasub rajada veerikastele või suure languga jõgedele). *Veehoidlad vähendavad üleujutusi *Tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. *Rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks Suurimad hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, Euroopas(Norra, Rootsi, Pr, It, Sveits, Austria ja Venemaa) Suurimad hügroelektrijaamad: Hiina(Kolme Kuru), Brasiilia(Paraguy Itaipu), Venezuela(Guri) Tuumaenergia Tuumaelektrijaamas kas kütusena uraani. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Tuumael.jaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem...
Euroopa(UEFA) · Holland · Inglismaa · Hispaania · Saksamaa · Taani · Serbia · Itaalia · Sveits · Slovakkia · Prantsusmaa · Kreeka · Portugal · Sloveenia Aafrika(CAF) · LAV · Ghana · Elevandiluurannik · Nigeeria · Kamerun · Alzeeria Lõuna-Ameerika(CONMEBOL) · Brasiilia · Paraguay · Tsiili · Argentiina · Uruguay Aasia(AFC) · Austraalia · Jaapan · Lõuna-Korea · Põhja-Korea Põhja- ja Kesk-Ameerika · Mehhiko · USA · Honduras Okeaania · Uus-Meremaa TULEMUSED ALAGRUPIMÄNGUD A-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Uruguay 3 2 1 0 4:0 7 Mehhiko 3 1 1 1 3:2 4 Lõuna-Aafrika Vabariik 3 1 1 1 3:5 4 Prantsusmaa 3 0 1 2 1:4 1
23.08.1939 – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ehk Molotovi- Ribbentropi pakt 28.09.1939 – salaprotokolli täiendamine Saksamaa ründab Poolat 1.09.1939 03.09.1939 „Kummaline sõda“ – kevad 1940 Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksamaale sõja, sõjategevust ei järgne 17.09 ründab NSVL Poolat I Läänerinne aprill 1940 – Taani, Norra, Belgia, Hollandi vallutamine, alustab Prantsusmaa II Idarinne 22. juuni 1941 III Vaikne ookean 7. detsember 1941 – Jaapan – Pearl Harbor IV Põhja-Aafrika 1941 El Alamein Pöördelised lahingud: Idarinne: Moskva 1942 mai Stalingrad 19.11.1942 – 02.02.1943 Kurski kaar 5. juuli 1943 Sakslased taanduvad, Nõukogude Liit tungib Berliini Vaikne ookean: Midway atoll 1942 teine pool Taanduvad jaapanlased, domineerivad ameeriklased, Hiroshima, Nagasaki Põhja-Aafrika: El Alamein november 1942
kuigi tootmismaht vähenes järgnevate aastate jooksul jäi USA tootmise edetabelis liidrikohale. 2010. aastaks oli USA tootmismaht langenud 11%-le. 1960. aasta läks USA ajalukku kui kõige suurema autode tootmismahuga aastana, sest siis võeti kasutusele konveiermeetod, mida iseloomustab fordism. 1960. aastal kõige tootlikum oli Saksamaa 14%-ga, mille tootmine on sarnaselt USA-ga järk- järgult langenud 8%-le. Ka Jaapani osatähtsus tootmises on oluline. Tagasi vaadates oli 1989. aastal Jaapan tavapärasest liidrist USA-st 6% edukam. Jaapanit tabas madalseis eelmise sajandi keskel, mil autotööstus oli praktiliselt olematu. Tänapäeval on Jaapan suutnud pürgida kolmandale kõige tootlikuma riigi kohale, mille on võimalikuks teinud toyotismi tootmiskorraldus, kus on toimiv meeskonnatöö ja laoseisud on vastandlikult fordismile minimaalsed. Praegune suurima autode tootmismahuga riik on Hiina, kes 1960. aastal ei väljastunud mingit toodangut
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust
Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. kko
-Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3
*Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände Eesmärgid Saksa- luua Suur-Saksa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi NL- soov levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi kaotatud piirkonnad (E, L, L, S) Itaalia- soov muuta Vahemeri sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse Jaapan- soov saada Ida- Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust Osalejad Komiterni-vastane pakt: Saksa, Itaali, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome, Jaapan NL ja liitlasväed: NSVL, Ing, Pr, USA, Belgia, Poola, Kreeka, Jugoslaavia Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Iirimaa Sõda Euroopas 1939-1941 1.09.39 Saksa tungis Poolale kallale 3.09 kuulutasid Pr ja Ing Saksale sõja, kuigi sõtta veel ei sekkutud 17.09 tungis Poolale kallale NL , hõivates Ida-Poola 1)Saksa vallutused *aprill 1940 Taani ja Norra (mõlemad neutraalsed) *10.05.1940 algas pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia *14.06 Pr
-Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3
· IMF rahvusvaheline valuutafond. Peamiseks ülesandeks on kapitali muutuste jälgimine turul. · OPEC naftat eksportivad riigid. Siia kuulub ligi 13 riiki, kes turul kiirelt arendavad. PÜSTIRIKKAD Rahvusvaheline kaubandus 1960 ndate lõpuni tootmismahud suured, kauplemine aktiivne 1970 ndate algus, tootmismahud vähenesid, kauplemine endiselt aktiivne Mis see endaga kaasa tõi? Hinnakasv Konkurentsi kasv Ettevõtete spetsialiseerumise PÕHJA RIIGID 2) USA 3) Jaapan 4) Saksamaa 5) Prantsusmaa 6) Suurbritannia Põhja Lõuna riikide omavaheline kaubandus oli nigel ning piirkonniti ebaühtlane Põhjariigid said lõunalt toorainet, kütust, põllumajandus saadusi ja lõunariigid said vastu masinaid ja tarbekaupu. · Jaapan ja ida aasia kauplesid kagu aasia ja austraaliaga · Põhja ameerika ja kariibi meri kauplesid ladina ameerikaga · Euroopa kauples vahemeremaade ja Aafrikata
37 300 27 800 24 700 10 793 10 035 10 000 6 400 3676 1 326 468 EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika EL Hiina Jaapan Venemaa Ühendriigid Suurus ja rahvastik · Euroopa Liidu pindala on vähem kui pool Ameerika Ühendriikide pindalast, kuid selle rahvaarv on üle 50% suurem. Euroopa Liit on rahvaarvu poolest kolmandal kohal pärast Hiinat ja Indiat. · Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Need suundumused mõjutavad tulevikku oluliselt. Rahvaarv miljonites, 2007
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soome
Tuuma- Kanada, USA, LAV, Austraalia, USA, Prantsusmaa, üliohtlikud Soomes Loviisa ~ 6% ~ 17% elektri tootmine tootmiseks energia Niger, Namiibia, Prantsusmaa Jaapan, Saksamaa *saastab õnnetuse korral Venemaal - *suhteliselt ulatuslikud alad Sosnovõi Bor
Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu- väed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris. Jaapan vallutas inimeludest hoolimata peaaegu kogu Ida-Aasia, kuni löödi USA jõul taganema. Maailm mäletab Kuid täna mäletab maailm siiski ennekõike kahe tuumaplahvatuse ohvreid. Muide – Moskva kuulutas Jaapanile sõja alles 8. augustil, Jaapan kapituleerus USA ees 14. augustil, sõda lõp-pes 2. septembril 1945. Jaapanis tekkis pärast Hiroshima pommitamist uus tüüp inimesi: hibakusha – sõna, mida peaks tõlkima kui pommi all olnud inimest. 1950. aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
