Mis see on? https://www.youtube.com/watch?v=j7q653ffQO4 Geotermiline energia ehk geotermaalenergia on Maa siseenergia Peamiselt kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks hüdrotermilist energiat Euroopas alates 18. sajandist 1913 hakkas Itaalias tööle esimene geotermaalelektrijaam Kasutamise võimalused Soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Laamade äärealad, kuuma täpi piirkond Kasutatakse vähestes riikides, nt. USA, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan jne. Otseselt soojusenergiana või elektrienergiaks muudetuna Energia tootmine Maasse puuritakse sügavad augud, kuhu asetatakse torud Mööda torusid hakkab vesi ringlema Kuum vesi jõuab maapinnale, paneb turbiinid pöörlema Keskkonnaprobleemid Eelised: -mõju keskkonnale väike -geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku -pidevalt kättesaadav Probleemid: -soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket -mürgised kemikaalid -maapinna stabiilsuse mõjutamine
töölaagritesse, mis on tuntud GULAG-i nimetuse all. Need laagrid loodi kas Siberisse või siis Venemaa põhjaregiooni, kus klimaatilised tingimused olid rasked. Vähese toidu eest sunniti inimesi neis tegema ülirasket tööd. Alljärgnevatest tabelitest võib välja lugeda, kuivõrd kiire oli NL areng võrreldes Lääneriikidega 1930. aastatel: Tööstustoodangu koguprodukti indeks (%) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 100 100 100 100 100 100 1937 372 117,2 81,9 123,6 102,7 168,9 1938 413 126,1 76,1 115,5 80,0 74,7 Söe tootmine (miljonit tonni) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 41,8 177 53,8 262,0 552,3 34,3
sissetungi. Tähtsamad püügipiirkonnad: Ida- Aasia, Euroopa lääne- ja kirdeosa, Põhja- Ameerika idaosa, Põhja- Ameerika lääneosa, Lõuna- Ameerika lääneosa Teised püügipiirkonnad: Aasia lõuna- ja kirdeosa, Austraalia kirde- ja lääneosa, Vahemere piirkond, Lõuna-Ameerika edela- ja kirdeosa, põhja- Ameerika edela- ja kirdeosa, aafrika lääne-, kirde- ja edelaosa. Suurimad kalariigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA Suurimad ekspordi kalariigid: Suurimad impordi kalariigid: Norra, Hiina, Taani Jaapan, Taani, Hispaania Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA
Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.(wiki 1) 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed Tuumapommi on kasutatud kõigest kaks korda. 1945. aastal heideti nad Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Pommid olid niivõrd mõjusad, et Jaapan, kellel varem polnud mõtteski alistuda, otsustas paaripäevase mõtlemise järel alla anda. Seega sai läbi ka siiani suurim sõda läbi aegade. Võib vaidlema jäädagi, kas tuumapommide kasutamine oli õige. Paljud väidavad, et kui neid poleks kasutatud, oleks USA Jaapani alistamiseks pidanud ette võtma maismaainvasiooni (vägivaldse sissetungi) ning võib vaid ette kujutada, kui suurte inimkaotustega see oleks lõppenud. Samas aga
kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias Ookeanipüük hakkas levima 20.sajandil, suured laevad lähevad võimsa varustusega ookeanidele ja veedavad seal nädalaid kala püüdes, saak töödeldakse laevas ja hoiustatakse külmkambrites, toodang müüakse sadamatesse. Levinud suurtes ja rikastes riikides nagu USA, Jaapan, Venemaa jne. Kalakasvatus kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades. 59.Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, Ida-ja Kagu-Aasias. Suurimad eksportijad on Norra ja Taani. Suurim importija on Jaapan. Muutused maailma kalanduses:
kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine ja analüüsioskus) VT 2003. aasta Prantsusmaa energeetikaküsimus! TÖÖSTUS 65. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe! Kui tuleb kaardile ise märkida kaevandajaid-riike, siis peaks leppemärk ka leiupiirkonda sattuma! ) peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra 4 · Peamisteks rauamaagi kaevandajateks on: · Suurimad terase tootjad on: a. Hiina, Austraalia, Kanada a
väljatöötatud sõjaplaanid). f) Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. g) Alahinnati tegelikku ohtu (usuti, et sõda jääb vaid lokaalseks, sest suur sõda oleks kahjustanud rahvusvahelist majandust). Sõdivate riikide sõjaplaanid Sõjas osalevad riigid olid siis Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (Keskriigid) ja Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia (Antant). Sõjas kujunesid välja kaks peamist rinnet : Läänerinne ja Idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates. Igal sõjas osaleval riigil oli oma strateegia, kuidas oma eesmärke sõjas saavutada, aga kindlad plaanid olid Suurriikidel. Saksamaa sõjaplaan ehk Schliffeni plaan Esmalt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad.
Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja. rahunevad maha. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola, mis lakkas Komiterni-vastane pakt(1936)- Saksamaa ja Jaapani leping, olemast. Nõukogude Liidu vastu, millega aasta hiljem ühines ka Itaalia. Sõdivad pooled: teljeriigid(kolmikpakti riigid)-Saksamaa, 1938-1939 NSV ja Jaapani lahingud, Jaapan kaotas. Olenemata Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria(11 riiki kokku). väiksematest sõjalistest kokkupõrgeteks oli peavaenlaseks siiski Liitlased(liitlasriigid)-UK, Prantsusmaa, NSVL, USA (kokku 61 Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel
veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök),
.............6 Kokkuvõte..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Lisad.....................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin just sellepärast Jaapani muusika , sest see tundus mulle kõige huvitavam ja ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Tahtsin ka teada , miks jaapan on nii tihedalt seotud Hiinaga. Kirjutan Jaapani traditsioonilisest muusikast , pillidest jne. Mina ise jaapani muusikat ei kuula , ma kuulan pigem tänapäeva muusikat. Jaapani muusikal on väga ilus kõla . 3 Jaapani muusika Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt
II ms, eellugu Algusajad: * Aasia 1937/1931, kui Jaapan tungis Mandzuuriasse; * Aafrika 1935, kui Mussolini tungis Abessiiniasse; * Lä-Euroopa 1936, kui Franco sai tänu Sks-le ja Itaaliale võidu; * I-Euroopa 1939, kui Itaalia tungis Albaaniasse. Hitleri eesmärk: Saksa riigi laiendamine, selle käigus tuli hävitada oht juudid ja kommunism, mis Hitleri jaoks taandusid üheks ja samaks. Aladel, mida H ihaldas, elas palju sakslasi. Chamblerlaini vead välispoliitikas: 1) ei püüdnud takistada sudeedisakslaste ja
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja
Venemaa järgi saab ära tunda! 8) Nimeta Euroopa riigid ja nende pealinnad, mis ümbritsevad Läänemerd. Rootsi -> Stockholm Soome -> Helsingi Eesti -> Tallinn Venemaa -> Moskva Läti -> Riia Leedu -> Vilnius Poola -> Varssav Saksamaa -> Berliin Taani -> Kopenhaagen 9) Millisesse regiooni kuuluvad järgmised riigid? Portugal -> Euroopa regioon Mongoolia -> Ees-Aasia regioon Austraalia -> Kaug-Lõuna regioon Jaapan -> Ida-Aasia regioon Argentiina -> Ladina-Ameerika regioon 10) Nimeta kolm argumenti, miks ei peaks Eestisse tooma võõrtööjõudu. a) Eestisse ei peaks tooma võõrtööjõudu, sest siis võivad eestlased jääda töötuks, kuna töökohad hõivatakse võõrmaalaste poolt. b) Eestisse ei peaks tooma võõrtööjõudu, sest siis võivad tekkida kultuuride vahelised konfliktid. c) Eestisse ei peaks tooma võõrtööjõudu, sest siis on oht, et siia võivad
Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu.
Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13. Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14. Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas,
Lääne-Euroopas 15.sajandil 1750-1900 20.saj I poolel praegu Eestis Kuni19.s keskpaigani 19.saj. lõpul 20.saj. II poolel praegu Riigid selles Aafrika ja Okeaania Nigeeria, Alzeeria, Ladina-Am, USA, Saksamaa, Hispaania, ajajärgus hõimud Afganistaan Ida-Eur riigid, Brasiil Jaapan,Rootsi, Soome Demograafilise ülemineku teooria: seletab muutusi rahvaarvu muutumises, sündimuses, suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutus. Rände iseloom: 1)vabatahtlik , 2)kaasränne (minnakse pereliikmega kaasa), 3)sundränne (küüditamine) Rände põhjused: majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, loodusõnnetused Lähtepiirkonna tõuketegurid: madal palk, halvad elutingimused, ebasoodne looduskeskkond, väike
Maailm kokku (mln t) 120,2 128,8 1) maailmameri 96,9 97,6 2) siseveekogud 23,3 31,2 1996 a 2001a Püügi vormid Rannikupüük väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades Avamerepüük kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt. Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest Majandusvöönd Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse rentida/ müüa teisele riigile 9/10 maailma kalavarust ja merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3
Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi
Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu.
APEC Asia-Pacific Economic Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv
mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse kõige rohkem: kottid, kingad, jopped, püksid. • Sigade sisseorganid kasutatakse ravimite tootmises. • Sealiha on väga populaarne maades, kus ei usu islami. Kasvatus • Peaaegu pool maailma sigadest kasvatatakse Aasia riikide (Hiina, Jaapan, Korea), umbes 1/3 Euroopa riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Venemaa, Ukraina Poola) ja umbes 10% USAs. Kuna religioossed keelud ei tohti tappa ega süüa sealiha. Sealiha toodang Kasutatud kirjandus • ru.wikipedia.org • faostat.fao.org • Miksike.ee • http://www.globalreach.ru/ • http://vilingstore.net/
Third level Fourth level · Ennem Fifth level sisepõlemismootori t · Ei tasu ära Veidike ajaloost · Euroopa Click to edit Master text styles Second level Third level · USA Fourth level Fifth level · Jaapan ja Hiina Programmid Click to edit Master text styles Second level · 80% Third level eurooplastest Fourth level Fifth level · Päev Max 40km. Palju sõidan autoga? · 15000- 40000 Click to edit Master text styles Second level Third level · 1000 Fourth level
…. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a 3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais 4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Põhja- Ameerika, intensiivne, kaubanduslik e. Ekstensiivsed teraviljatalud- nisu; Venemaa, USA, Argentiina, Austraalia, ekstensiivne; kaubanduslik ja omatarbeline f. Rantšod- lihaveised, lambad;(rohtlad) USA kuiv lääneosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna- Aafrika; ekstensiivne; kaubanduslik ja omatarbeline g. Hiigelfarmid - kanad, sead; (arenenud riigid) Jaapan, USA; intensiivne; kaubanduslik h. Istandused- kohv, suhkruroog, puuviljad; arengumaad) Kesk- ja Lõuna- Ameerika, India; intensiivne; kaubanduslik (omatarbeline) 12. Miks eksisteerib maailmas praeguseni algelisi põllumajandusliku tootmise vorme? kõik piirkonnad pole võrdselt arenenud. Pole inimestel teadmisi nt džunglis. 13. Mille poolest erineb loomakasvatus hiigelfarmides ja rantšodes?
2010 AASTA Riikide SKT elaniku ko EESTI 19 100 Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda AFGANISTAN 900 USA 47 200 ARAABIA ÜD 49 600 AUSTRAALIA 41 000 BRUNEI 51 600 EGIPTUS 6 200 HIINA 7 600 HISPAANIA 29 400 HOLLAND 40 300 IIRIMAA 37 300 ITAALIA 30 500 JAAPAN 34 000 KANADA 39 400 KREEKA 29 600 LÄTI 14 700 LEEDU 16 000 MALAISIA 14 700 MEHHIKO 13 900 NORRA 54 600 PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 60...
Toidupuudus arengumaades Koostajad: Kristel Hunt ja Grete Vahar Faktid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas elab üle 500 000 miljoni inimese absoluutses vaesuses. Iga aasta sureb 15.miljonit last nälga. Peaaegu iga neljas inimene peab päevas ära elama vähem,kui 1 dollariga. Iga 3 sekundi järel sureb üks inimene maailmas nälga. Umbes 33.miljonit tonni toitu visatakse ära iga aasta. Näljahäda piirkonnad 925.miljonit näljast inimest 2010.a Mis seda põhjustab? Sõjad Põud Kõrbestumine Vaesus Rahvastiku kiire juurdekasv Toiduvarude vähenemine Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Looduskatastroofid Mida põhjustab? Alakaalulisust Pidurdab füüsilist ja vaimset arengut Vastuvõtlikkust haigustele Surma Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat Toetada vaeseid farmereid Toidupuuduses kannatajaid aitavad...
Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku. - EV muutis orie...
Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Sulatamine Terasesulatus • Jaapan on üks suuremaid terasetootjaid maailmas Aitäh vaatamise eest!
Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. kontsentratsioonid rannasetetes 80–95% Haruldasemad on kulla, teemandi, plaatina ja kassiteriidi tööstuslikud
sellist laadi ehitised, säilinud on 40% hoonetest. Seoraksan'i mägi Põhja-Koreas asuv 1708m kõrgune mägi Kõige kõrgem mägi Koreas Vasakul pool mäge on Yukdami ning Biryeongi kosk Seoul Kindlasti on pealinn ise ka vaatamisväärsus Linn, mis ei maga kunagi. Seouli riigikogu hoone Hoones on 245 istekohta istungite jaoks Maja valmis täielikult aastal 1975 Liancourti kalju Paljud tunnevad seda Dokdo või Tokto nime all Nime üle on Korea ja Jaapan palju vaielnud Praegune nimi pärineb aastast 1849, kui Prantsuse laev vastu seda sõites põhja läks ja selle järgi sellele nimi valiti. Liancourt kosneb kahest suuremast kivimist moodustunud saarest, ja 35'st väiksemast kivimite kogust. Küsimusi? Aitäh!
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38
paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? - Lõuna riigid ei tooda terast ja seetõttu pole see nii kvaliteetne. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? - Sest sellega kaasnevad suured saasted, maakide hulk väheneb ja kulutused on ka suured.
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
Riigi põllumajandust mõjutavad tegurid Kasuta õpiku tabeleid ja teabeallikaid Vali loetelust riik ja otsi selle kohta teavet. Hinda teabe põhjal riigi põllumajanduslikku potentsiaali. Ukraina, Holland, Saudi Araabia, Jaapan, Tai, Kanada, Kuuba Holland Kaimar Pihlapuu Pinnamoe iseloomustus Hollandi pinnamood on tasane,riigi kirdeosas on mäestikud (kõrgeim mäestik on 322m) Kliima ja mullastiku iseloomustus Riik asub niiskes parasvöötmes ja sellepärast kliima on seal päris niiske,pehmete talvedega ja suvetega.Leetmullad on seal tavalised,seal on ka liivmullad ja mudased,savised ja turvamullad. Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011
töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurem osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad on aga üsna palju. Peamised nafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii ostetakse tarbimiseks kui ka töötlemiseks. Kõige enam veavad toorainet sisse saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse
Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist
5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb, kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe
Ford autotehases esimesed konveieridkiirenes autode valmistamise aeg.Zeppelin1900 tegi deu esimese lennu õhulaev tseppeliin Wright 12 sek püsis õhus ja tuli tervelt alla lennuk. Marconi1895 jõudis eetrisse esimene raadiosaade.Ataant(1904) Prantsusmaa,UK,RUS. Võtmeriik: Prantsusmaa(FRA). FRA & RUS ei meeldind saksamaa mõjuvõimu kas Euroopas.Prantsusmaa tahtis Saksamaalt tagasi saada Elsassi & Lotringet Inglismaa vajas kaitset Saksamaa eest. Inglismaa liitlaseks oli Jaapan kes soovis Saksamaa Aasia kolooniaid endale. KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari,Itaalia. Võtmeriik :Saksamaa. DEU soovis uusi kolooniaid.Nõrgim lüli Itali.20saj kriisid Suurriikide blokkide kujunemine ning nende vahel mõjusfääride jaotamine viis maailma mitmel korral sõja lävele,Balkani ps oli saanud ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ...
Markatism senaator McCarthy 1950.aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt
alla. JAAPANI PURUSTAMINE:Usa jätkas ka peale Saksamaa vallutamist sõjategevust.1942Ta jätkas oma alade tagasivallutamist Jaapanilt.Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi.Seepeale otsustas Usa kasutada tuumapomme.Need heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile.Surma sai 260 000 inimest.Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse purustades Jaapani armme.Pärast seda pidi Jaapan tingimusteta alla andma.2. sept 1945.allkirjastasid Jaapani ja Usa esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti.Teine MS oli lõppenud. VASTUPANULIIKUMINE:Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise kõikjal Euroopas.Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside ja fašistide vastu.Vastupanuliikumine oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia purustamisel. (Poola,Jugoslaavia,Kreeka,Albaania,Nsvl alad).
loomi linde segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes kasvatati ka teravilja loomadele söödaks suurlinnade lähedal Põhja-Euroopa USA Kanada kirde osa Jaapan Uus-Meremaa ekstensiivsed teravilja talud põhiliselt kasvatati nisu levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerika Austraalia Venemaa palgati hooajatöölised tootmiskulud ning tulud väiksed rantod suur loomakasvatusmajand lihaveised ja lambad toidetakse aastaringselt looduses odav kaup u. 1000 looma vähemalt USA Austraalia Argentiina istandus taimekasvandusmajand
AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas).
Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4.MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund
Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL'st. Saksamaa alustas Versailli süsteemi lammutamist, lõi liidu Inglismaaga. Itaalia vallutas Etioopia, itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Hispaania kodusõda kasvas üle rahvusvaheliseks sõjaks. Vabariiklasi toetas NSV, saksamaa, itaalia ja portugal sõjalist Franco valitsust. Katsetati uusi relvi. Kodusõda osutus IIMS eelmänguks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
