teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu 34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu 34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu Luuletused 34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu Romaan 34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu Lastekirjandus 34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu 34112180084 Anton Meister mees 70 Pärnu 44111240925 Leida Jaanus naine 70 Tartu 44111240925 Leida Jaanus naine 70 Tartu 44111240925 Leida Jaanus naine 70 Tartu 44111240925 Leida Jaanus naine 70 Tartu 44203130136 Mirja Bergmann naine 70 Tartu 44203130136 Mirja Bergmann naine 70 Tartu Luuletused 44111240925 Leida Jaanus naine 70 Tartu Lastekirjandus 44203130136 Mirja Bergmann naine 70 Tartu
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................
veidra iseloomuga. Ta käis öösiti ranniku ääres kõndimas ja tuli alles hommikul koju.Nipernaadile hakkas see Maret meeldima ja ta rääkis tüdrukule ,et tal on rikas tädi Peipsi äärest.Nipernaadi maksis tüdruku isale oma kuupalga ,et ta saaks seal ööbida ja viibis mitu päeva seal.Esimene lumi tuli maha.Jaanus läks metsa puid raiduma.Ta muutus armukadedaks ,kuna Nipernaadi viibis tüdruku juures.Möödus mitu päeva ja tüdruk vaikselt armus Nipernaadisse. Kord tuli Jaanus Nipernaadi juurde ja teatas ,et tema tädi on teda külastama tulnud ja tiris Nipernaadi koos tüdrukuga endaga kaasa vana kalamehe onni kus Nipernaadi oli viimastel päevadel ööbinud.Kui nipernaadi oli uksest sisse astunud ,siis ta kohmetus.Seal oli tõepoolest üks naine. Tüdruk küsis naise käest ,kes ta on . Naine vastas ,et ta on Nipernaadi seaduslik naine. Tüdruk vaatas Nipernaadile otsa ja sai aru ,et see on tõsi.Nipernaadi
10) 1982 - Arne Sirel teenis maailmakarikavõistluste etapil 15 km 19. koha eest kaks esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
51. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Algo Kärp Sünniaeg: 13.04.1985 Pikkus: 192 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Viljandi Suusaklubi Kärp on osalenud maailmakarikasarja etappidel 15 korda. Lisaks osales ta ka maailmameistri- võistlustel Liberecis. 41. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Kaspar Kokk Sünniaeg: 03.08.1982 Pikkus: 176 cm Treener: Jaanus Teppan Klubi: Spordiselts Sparta Kaspar on osalenud maailmakarikasarja etappidel 33 korda. Lisaks on Kaspar käinud ka Torino olümpiamängudel ning kolmedel maailmameistrivõistlustel. 42. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus Anti Saarepuu Sünniaeg: 26.03.1983 Pikkus: 180 cm Treener: Hille Saarepuu, Asko Saarepuu, Mati Alaver Klubi: Võru Suusaklubi Anti on osalenud maailmakarikasarja etappidel 45 korda
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alate...
Jüri Gümnaasium UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS Referaat Koostaja: Juhendaja: Jüri 2011 Sisukord MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID UNI JA UINUTID LAHUSTID NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE SÕLTUVUS ABI ON KÄEULATUSES LÕPETUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste ühenditega ja nende poolt pakutavate määratute ohtude ja võimalustega, võib ostustada ära meie võimalused mõistliku liigina ellu jääda ja areneda. Uimasti on lihtne meditsiiniline, orgaanilise või an...
Usun, et kui leida muinaslinnuse värav, näitab see meile ka asula suuna, mis toob meid olulisemalt lähemale muistse Tallinna kui asula avastamisele ja uurimisele. On spekuleeritud, et Iru linnuse hülgamine võib olla seotud Tallinna asula asutamisega, kuid leian, et see teooria pole loogiline. Andmete puudumisel ei saa paraku midagi täielikult välistada enne edasisi uuringuid. Jaanus Luka AJ-21 Kasutatud kirjandus: "Tallinna tekkeloo peegeldumine kiralikes allikates" Tiina Kala "Tallinna vanemast asutusest" Jaan Tamm "Kuidas otsiti kalevipoja parteipiletit 50 aastat arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas Raekoja platsil" Jaak Mäll ja Erki Russow
Foto: Aldo Luud 38.koht, aeg: 2:21.13.2 (kaotus võitjale: 12.51,1) Andreas Veerpalu M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 võistkonda) 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel) Veerpalu sõidu aeg: 26.17,7 (13.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5.16,8) Tatjana Mannima Sünniaeg: 10.01.1980 Treener: Jaanus Teppan Klubi: Kiviõli Suusaklubi N klassikasprint 13.02.2018 (kokku osavõtjaid: 68) Kvalifikatsioonis 39.koht, aeg: 3.28,57 N 10 km vabatehnikas 15.02.2018 (kokku osavõtjaid: 90) 50. koht, aeg: 28.37,0 (kaotus võitjale: 3.36,5) N 7,5 km + 7,5 km suusavahetustega sõit 10.02.2018 (osalejaid 62) 56.koht, 7,5 km klassika aeg- 24.29,4 (58.koht), suusavahetus- 35,2, 7,5 km vaba- Tatjana Mannima 21.37,1 (53
aastatel · J. Lassig, A. Niemi1963-1975: Soome l. plankton · V.Ryabova (1977, 1981, 1986, 1991) ja I. Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid
hoiakute näidiseks. Kuid 1990-te keskseteks nimedeks olid mõnevõrra nooremad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen. Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste lavastustega.Nüganen osutas oma esimestes lavastustes eesti teatris nii harva nähtavat kergust, sära ja rütmilist elevust; tema järgnev areng on kulgenud psühholoogilise süvenemise suunas. Veel nooremate lavastajate hulgast tuleb nimetada Jaanus Rohumaad, Katrin Kaasik-Aaslavit, Hendrik Toomperet. Viimase aja arengud Paranenud majanduslikes oludes on ilmunud rida uusi festivale. Staazikaim on juba 1990. aastal ,,Von Krahli" rühma eestvõttel algatatud alternatiivteatrite festival ,,Baltoscandal", mis algul toimus Pärnus ja hiljem kolis Rakveresse. Institutsioonilisema teatri poolelt on olulisim aastast 1996 biennaalina korraldatav festival "Draama". Palju on väiksemaid laste ja tantsuteatrite festivale. Enamasti
51 Kuid mitte ainult rahvamuusika ei satu ohtu vaid ka teised tavad. Näiteks kerkisid esile prohvetid, kelle eestvedamisel hakati hävitama vanu hiisi ja ohverduskohti. Hernhuutlaste mõjutusel loobuvad naised ka ehete ja kirevate rahvariiete kandmisest, selle asemel eelistati hoopis lihtsamaid ja mitte nii toretsevaid rõivaid. Mõnikord kaldusid hernhuutlased oma nõudmistega 49 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 403. 50 Jaanus Paat. Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile. Mäetagused nr 42, 9. 51 K. Leichter, Seitse sajandit, 14. päris äärmustesse, näiteks keelasid usuliikumise kohalikud juhid mõnel pool Saaremaal laupäeviti ja neljapäeviti töötamise.52 52 J. Paat, Kristlike usuliikumiste, 9. Kokkuvõte 18. sajandil teisel kümnendil Saksa aladel alguse saanud ja Balti provintsidesse
analoogiat. Rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40-50ndatel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. Shakespeare'likud puntrad, milles põimuvad reetmine, mäletamine ja unustus. 24. Madis Kõivu näidendid ja proosa. ,,Küüni täitmine" (1978) esimene ilukirjanduslik tekst (ilmus Jaanus Andreus Nooremb nime all; koos Hando Runneliga). Kõivu kirjutamisviis pole realistlik, lähtub modernistlikust traditsioonist. Tugev dialoogilisus on olemuslik, avaldub nii draamas kui proosas. Laiemas plaanis: saavad kokku erinevad hääled ja erinevad keeled. Tekstis on läbisegi võru-, saksa ja vene keel. Rõhutab kohta või ruumi: ruumilised kordinaadid, kohavaim. Tekstid on seotud konkreetse kohaga. Tõrjub pshühhoogilist lähenemist
0 1 5 1 0 1 Maatriks B: 2 8 0 5 3 1 7 4 6 A + B: 7 10 4 5 4 6 8 4 7 A * B: 48 62 26 40 23 31 9 12 6 B minReaMax on: 5 B maxReaMin on: 4 B minVeeruMax on: 6 B maxVeeruMin on: 3 A alumine sadulpunkt on: 1 A ylemine sadulpunkt on: 2 Tegelikult oleks parem läheneda objektorienteeritud stiilis. /** T2isarvude maatriks. * @author Jaanus Poial */ public class Maatriks { /** Peameetod muude testimiseks. */ public static void main (String[] a) { Maatriks m1 = new Maatriks (new int [][] { {4, 9, 2}, {0, 7, 4} } ); Maatriks m2 = new Maatriks (3, 4); m2.set (0, 0, 1); m2.set (1, 1, 1); m2.set (2, 2, 1); Maatriks m3 = null; System.out.println (m1); System.out.println (m2); System.out.println (m1.korda (m2)); try { m3 = (Maatriks)m1.clone();
Õiguskomisjon Marek Jürgenson Väliskomisjon Ruuben Kaalep Rahanduskomisjon Tiit Kala Väliskomisjon Raimond Kaljulaid Siim Kallas Õiguskomisjon Kaja Kallas Majanduskomisjon Kalev Kallo Õiguskomisjon Jaanus Karilaid Õiguskomisjon Uno Kaskpeit Maaelukomisjon Erkki Keldo Sotsiaalkomisjon Liina Kersna Riigikaitsekomisjon Johannes Kert Põhiseaduskomisjon Siim Kiisler Õiguskomisjon Kert Kingo Kultuurikomisjon Signe Kivi
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
2010.a. lõpuks planeeritakse töötajaskonna arvu suurendada 22-ni ja avatakse 2 kauplust, Pärnus ning Tartus. 2.0 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST 2.1 OMANIKUD JA JUHID Ettevõtte tegutsemise juriidiliseks vormiks on osaühing. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ja ettevõtte omanikuks on Merilin Sarv (Sünd. 1987). Omanikul on 100% osakapitalist. Ettevõtte juhatajaks on omanik Merilin Sarv ja raamatupidajaks Gristel Jaanus. Gristel Jaanusel on märkimisväärne töökogemus raamatupidamis ja logistika valdkonnas. 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST OÜ Merilin Designs asutati 11.07.2007 ning ettevõte hakkas müüma Merilin Sarve disainituid rõivaid ja aksessuaare aadressil Rataskaevu 6, Tallinn, Harjumaa. Hoone on kahekorruseline elumaja, kus eluruumid asuvad teisel korrusel ja alumisel kaupluse, tootmis- ning laoruumid. Hoone on renoveeritud ja heas korras
väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. 20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N.
gümnaasiumi. Kuid õppimine ei suju ja kõik Rakvere koolid koondatakse ühte Tartu tänava koolimajja. Alguses õpitakse mõni tund päevas, kuid peagi jäetakse lapsed koolist koju. Kuna ka Rakverele visati pomme, põgenes Abelite pere Laanemõisa tallu. Seal said nad tuttavaks Kruusementide perega. 1944 jätkab Ervin õppetööd Rakvere keskkoolis, kuid 1947. aasta lõpul jätab Ervin kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja. Hillar Abel on öelnud: ,,See oli Ervini õnn, et Kruusement viis ta Moskvasse. Tal oli kaks võimalust: kas ta läheb raisku või 1 Moskvasse. Ta läks Moskvasse." Kuni 1953. aastani õpib Abel GITISes (Moskva Riikliku Lunatsarski-nimelise Teatriinstituudi Eesti stuudios) ja lõpetab selle. GITISes veedetud aja jooksul kohtab Ervin Abel enda esimest naist Asta Lotti,
Grigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed...........................................................................................
04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine RKuus Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine HLind Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine
Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. (Europa, EList lühidalt) 8 Eesti ja EL lühiajalugu Aastal 1995 25. novembril allkirjastas Eesti peaminister avalduse taotleda Eesti vastuvõttu Euroopa Liitu ning avalikke liitumisega seoses läbirääkimisi alustati alles aastal 1998. Eesti liitumist EL-ga kajastas Eesti ajakirjandus ning lisaks võtsid sellel teemal sõna paljud kultuuritegelased, sealhulgas Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Enn Soosaar, Contra, Linnar Priimägi ja paljud teised. Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu)
Haiglasse tulevad peamiselt keskmiselt või hästikindlustatud perede lapsed, kehval elujärjel inimesed tavaliselt ei tule. Üks haiglapäev maksab 500 krooni ning alguses peab seal olema neli-viis päeva. Emori küsitluse kohaselt on mitte-eestlased narkolembesemad. Kui eesti koolides tarvitab või on proovinud narkoaineid 11% vastanutest, siis vene koolides 13%. Kui eesti koolides on 55% vastanute tutvusringkonnas narkootikumide kasutajaid, siis vene koolides 67%. *** Samal ajal loetleb dr. Jaanus Mumma Wismari haiglast kurba statistikat. Ainuüksi ametlikel andmeil pöördus mullu psühhiaatria-asutustesse 755 narkomaani, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem. Neist 72% olid opiaatide tarvitajad (moonipurust tehtud «vedela heroiini» süstijad). Tänavu tuleb ametlike narkomaanide arvu tõus taas kahekordne, on dr. Mumma kindel. Ainult et nüüd on üha rohkem 15-16-aastasi amfetamiini tarvitajaid, kes hakkasid mõnuainet süstima või ninna tõmbama aasta-
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled......
saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka ajalugu ise (ajaloolised jutustused), osutatud on kunagistele sangaritele, võidukatele sõdadele kui võite pole siis väiksematele kaotustele. Gootilisi jooni eriti pole v.a. See kui Jaanus leiab keldrist mädanenud isa. 14
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS...........................................................................
Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu. Miks? Aga seetõttu, et talle on omane vastupanuvõime haigustele. Pikaaegse stressi korral vastupanuvõime tunduvalt alaneb. Organismi immuunsüsteemi ülesanne on "võõras" haigustekitaja organismist välja tõrjuda, aga kui immuunsüsteem on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada. 6.3 Stress ning südame -ja veresoonkonnahaigused Kõrgkooli prorektori ametit pidanud Jaanus oli 40-aastane sportlik mees. Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt.
EElmi Ene Elmik naine 10/24/1971 10 sügis AElso Aadu Elson mees 10/9/1961 10 sügis MErik Marko Erikson mees 10/6/1941 10 sügis AHein Aadu Heinlo mees 5/19/1982 5 kevad AHärm Aigi Härm naine 9/21/1968 9 sügis SHärm Sirje Härm naine 11/13/1943 11 sügis LJaan Leida Jaanus naine 11/24/1941 11 sügis KJüri Kristjan Jürimäe mees 2/3/1970 2 talv JKaal Jana Kaal naine 9/17/1968 9 sügis JKaas Jaan Kaasik mees 6/21/1949 6 suvi MKalj Meelis Kalju mees 1/8/1983 1 talv HKant Hendrik Kanter mees 7/11/1941 7 suvi EKase Erika Kasemets naine 1/18/1988 1 talv
aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). 3 3. Looming Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda ära ka edaspidi: ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus „Päevapildid“ (1978)
ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele
Või advokaatidele, kes ainsatena selles seaduspadrikus oma kitsamas valdkonnas veel orienteeruvad. EPL-ED kirjutab 13. juulil 2016: "Viimasest kümnendist leiab kolm aastat, mil riigikogu on muutnud ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest ning viimane selline oli aasta 2014..." (viite järgi on hinnangu andjaks Eesti Juristide Liidu president Jüri Heinla). Samasugust kriitikat on Eestis väga nõudlikult esitanud näiteks Jaanus Tehver (Eesti advokatuuri juhatuse liige) arvamusartiklis "Kes teab, millised teod on Eestis karistatavad?" (EPL 01.08.2016): "Seadusi muudetakse nii sageli, et paljud inimesed ei tea karistusnormide sisu. Normid kaotavad oma peamise, preventiivse mõju." Jaanus Tehver rõhutab, et KUI RIIGI SUNDI RAKENDATAKSE VALIKULISELT, SIIS SEE ON OLEMUSELT LÄHEDANE OMAVOLILE . Nii (siinkirjutaja meelest) ongi õiguskaitsesüsteem karistab ja jätab karistamata valikuliselt.
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval läh...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. JUHTUMIANALÜÜS Iseseisev töö Õppegrupp: G-1 (Geoökoloogia) Juhendaja: Kärolin Sults Õppeaine: Juhtimise alused Tallinn 2008 SISUKORD JUHTUMI ÜLEVAADE............................................................................................................ 3 PROBLEEMIDE MÄÄRATLUS JA ANALÜÜS......................................................
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara .................................................................................................................8 2.2 Jaosvara ...................................................
85 Veski Jana 10102043915483 SEB 479 287.60 Toman Maimu 10102043909371 SEB 479 405.20 Luhats Riina 2261998384 Swed 650 127.82 Kask Karl Jaagup 10102043984730 SEB 479 94.60 Rebane Tiit 2210348636 Swed 650 232.64 Mägi Triina 2203949463 Swed 650 29.21 Toomsalu Jaanus 10102043934518 SEB 479 563.70 Tambet Tõnis 10102043998710 SEB 479 766.94 Viisimaa Edgar 1188763263 Swed 650 1,291.44 Kallus Rein 22987698434 Swed 650 217.30 Susi Siim 2247607834 Swed 650 287.60 ksikud osad on eraldatud Kirje 650 1103451234 345,15 K. Kask 479 1302345678 485,73 T. Saar
ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis- ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati
noorem kui tema [Jakob A.K.] sel ajal kolmkümmend aastat".37 Timol on olnud põdrakarva juuksed (lk 36), kuid pärast vabanemist (aastal 1827) on ta hallikirjute juuste ja halli näonahaga ning näeb hambutu suuga välja vanem kui viiskümmend (lk 9). Mõne kodus oldud nädala jooksul hall näonahk küll "tuuldub inimlikumaks" (lk 31), kuid hall jääb värviks, mida Timo välimuse iseloomustamisel sageli kasutatakse. Maire Jaanus on tähelepanu pööranud võtmesümboolikale: Schlüsselburgi vanglas taotakse Timol võtmega (sks Schlüssel) hambad välja: "Võti surutakse Timo suhu, et see lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17)
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1:
Metsavendade relvad Igaaastased traditsioonilised üritused · Jaanipäev Igaaastased Jaanipäevased võistlused : *õllepruulija laua testimine *üle lõkke hüppa jõkke *ülikõva mehe võistlus · Mälestussimman-Igal aastal 19.augustil peetav stiilipidu. 2007.aasta Mälestussimmani kava : 21.00 -01.00 Metsavendade punt kooseisus: (Meelis Mõttus, Vahur Mõttus, Kaupo Mõttus, Alo Piho, Jaanus Põldsepp, Mart Männiste) ja lustibänd Pärgament Ida-Virumaalt · Tants algas legendaarse alguslauluga "Küll mitu aastat kestnud hirmus sõda ja tuhanded on langed võitluses....." · Enne keskööd KGB ootamatu rünnak mille võttis vastu Metsavendade jõuk. Sel aastal oli karmim kui kunagi varem · Korraldaja ilutulestikufirma TULEKILD ja ajalooklubi FRONT LINE. · Pärast rünnakut Vaikus 10 minutit.
Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks. Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit. Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur Tour de France, mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i lõpuni sõitis, oli Jaanus Kuum. Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala Prantsusmaal ja Inglismaal 1860. ja 1870. aastatel. Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti 1869 Prantsusmaal marsruudil Pariis- Rouen, mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892 asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Assotsiatsioon (aastast 1900 Rahvusvaheline Jalgratturite Liit, UCI). Esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused trekisõidus toimusid 1893, maantesõidus 1921 ja krossisõidus 1950.
- KPM, elatisraha 25% Raamatupidaja Riina Roos 1000.- TM vaba miinimum 300.- Sekretär Sirli Sirel 800.- KPM, TM vaba miinimum 250.- Puidutöökoja tööline Jaanus Lind 999.- KPM Puidutöökoja tööline Tarmo Paju 888.- Preemia 100.-, TM vaba miinimum 500.- Käsunduslepinguga töötajad: Tisler Toomas Ilves 600.- KPM Koristaja Helle Mets 400.-
- KPM, elatisraha 25% Raamatupidaja Riina Roos 1000.- TM vaba miinimum 300.- Sekretär Sirli Sirel 800.- KPM, TM vaba miinimum 250.- Puidutöökoja tööline Jaanus Lind 999.- KPM Puidutöökoja tööline Tarmo Paju 888.- Preemia 100.-, TM vaba miinimum 500.- Käsunduslepinguga töötajad: Tisler Toomas Ilves 600.- KPM Koristaja Helle Mets 400.-
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
1995. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiülikooli graafika erialal. On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Kokku on illustreerinud Piret üle 40 raamatu ja ise kirjutanud 13. Tuntuimad illustreeritud raamatud on täiteks Astrid Reinla Piret Raud. Foto: Jaanus Lensment ,,Pätu" ja tema ema, Aino Perviku kirjutatud ,,Paula elu" raamatu sari. Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud raamatud: ,,Sanna ja salakütid", ,,Roosi tahab lennata", ,,Härra linnu lugu" jne. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatud leiavad avaldamist ka väljaspool Eestit- Saksamaal, Jaapanis jne. Pireti illustreerinud raamatud on võitnud raamatukunstikonkurssidel arvukalt auhindu kodu-ja välismaal
hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist" (2012)8 ja ,,Kuhu lähed, Maarjamaa?" (2016)9, mis põhinevad religioonisotsioloogiliste andmete analüüsimisel, heites pilgu Eesti religioonimaastiku arengutele laiemalt. Usubuumi ajajärgust annab hea ülevaate kogumik ,,Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel" (2011)10, kus tollased eestvedajad ja -võitlejad meenutavad oma tegemisi. 2 Plaat, Jaanus. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18.sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Tartu, Eesti Rahva Muuseumi sari 2, 2001; Altnurme, Lea. Kristlusest oma usuni. Uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. sajandi II poolel. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 3 Ringvee, Ringo. Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991-2008. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 4 Kurg, Ingmar
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. S...
Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud, ja läksin edasi.) 2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.) *Põimlauses eraldatakse kõrvallause pealausest komadega. Kui sidesõna nagu kasutatakse võrdlussõnana, siis selle ette koma ei panda, kui loetelus, siis pannakse. (nt.Jaanus karjus, nagu ta oleks ratta peal. Jaanus karjus nagu ratta peal.) 16.Otsekõne kirjavahemärgid Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse! (nt.Ja Jumal ütles: ,,Saagu valgus!" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi. ,,Miks siin nii pime on?" kaebas Alice. ,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi ütles: ,,Ma lasen tule põlema panna." Keegi vastas: ,,Ei tea kellel?" Kas siis pole kedagi, kes ütleks: ,,Saagu valgus"?) 17.Lauselühendi kirjavahemärgid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
