Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Ragne Regina Pesti NIRK Referaat Juhendaja: Anu Martinson Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad
,,Kommenteerima kutsub võimalus näidata oma üleolekut, a la mina teadsin seda kogu aeg!" ,,Probleemi poolik avamine toob kommentaare küsitakse, miks kirjutati ainult sellest, aga vaikiti sellest ja teisest" 4. Mart Laanepere arvab, et see on normaalne ning hetkel tuleb õelatel kommenteerijatel lasta lihtsalt laagerduda, sest kommenteerimise võimaluse ära võtmine ei oleks ka lahendus. Jaanus Lillenberg ei näe suurt probleemi, sest lehekülgedel on olemas kommentaaride juures nupp sildiga ebasobiv, ning 0,8% kommentaaridest kõrvaldatakse selle nupuga. Samas on ka ajalehtedel moderaatorid ja robot, kes kõik töötavad selle nimel, et kõrvaldavad ebatsensuursed kommentaarid. Peeter Normak arvas, et üheks võimaluseks oleks kommenteerimisvõimalus lihtsalt kinni keerata ning teine, aeganõudvam variant oleks heade sisuliste kommentaaridega
Lähte Ühisgümnaasium ELEKTROLÜÜS, FARADAY I SEADUS ELEKTROLÜÜSI KOHTA JA ELEKTROLÜÜSI RAKENDUSNÄITED Referaat Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Erich Virk Lähte 2015 SISSEJUHATUS Referaadis on juttu elektrolüüsist, Faraday I seadusest ning elektrolüüsi rakendusnäidetest. Elektrolüüs on levinud meetod nii keemias kui ka tööstuses. Toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Elektrolüüs on oluline samm tööstuse, kuna sellega eraldatakse lihtained looduslikest materjalidest. Faraday I seadus on referaadis välja toodud, lisaks on
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile. Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel kümnendil kindlasti tähelepanu ka Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine. Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi küsimuseks. 10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000
naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905. aastal ilmunud kirjatööde kogust välja jäetud, kusjuures kõik muud tööd on seal olemas. Tähtsaima osa Bornhöhe loomingust moodustavad hoopis kolm tema ajaloolist jutustust. Tuntuim nendest on 1880. aastal kirjutatud "Tasuja", mille abil väljendas autor rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on
närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid. Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Sisuliselt võiks Jaanus Remme artikli põhjal 9 järeldada, et bioloogiline põhi iseloomul justkui oleks, kuid pole teoreetiliselt täielikult tõestatud. Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" (Authentisch leben, Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundub, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. 10 KOKKUVÕTE
Nr Nimi 1 Arukask, Kristi 2 Haab, Anu 3 Jaanvo, Siret 4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/269-32-excel2010-kuupaeeva-ja-aja Sünniaeg Mitmes Eesnimi
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Riik Rida Veerg08 Veerg17 Austria 28 6 24 Belgium 8 6 24 Bulgaria 9 6 24 Croatia 19 6 24 Czech Republic 10 6 24 Cyprus 21 6 24 Denmark 11 6 24 Estonia 13 ...
Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja jooksul mtles Ann,kust see raha tuleb.Gregor tles,et ne...
mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele.
Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926 Üks tema kuulsamaid följetone on "Sinises tualetis daam" 1919. Romaanid 1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus Paguluses kirjutanud romaani "Üle rahutu vee" 1951 kodumaalt põgenejate teekond Rootsi Nagu ütles Jaanus Vaiksoo oma raamatus ,,Gailit ja Nipernaadi", et Gailitist rääkimine peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, niisamuti nagu pakub rõõmu ja rahuldust tema teoste lugeminegi. Gailiti stiil köidab lugejat, ega jäta külmaks. Ma usun, et selle väitega nõustuvad enamus, kes on Gailiti teoseid lugenud, samuti mina. Ta raamatud tekitavad lihtsalt niii huvi, et raske on lugemist pooleli jätta. Koguaeg on pinge õhus.
1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Uno Liivaku) "Jaam silmapiiril" (1927, "Station am Horizont"; eesti keeles 2001; tõlkija Jaanus Õunapuu) "Läänerindel muutuseta" (1929, "Im Westen nichts Neues"; eesti keeles 1929, kordustrükk 1935; tõlkija Grete Koch ning 2000, kordustrükk 2006; tõlkija Viktor Tomberg) ISBN 9985-62-393-2 "Tagasitee" (1931, "Der Weg zurück"; eesti keeles 1994; tõlkija Uno Liivaku) "Kolm sõpra" (1937, "Drei Kameraden"; eesti keeles 1992, kordustrükk 2007; tõlkija Lydia Riikoja) ISBN 5-450-01791-X
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Kitarri ehitus........................................................................................................... 4 Keelte arv............................................................................................................... 4 Mängimine.............................................................................................................. 5 Liigid....................................................................................................................... 5 Eesti tuntumad kitarristid....................................................................................... 6 Lisad.......................................................................
Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Muusikalid Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali. "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng"
August Kitzberg „Libahunt“, 1911a 2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem? Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt. 3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast. Tegelased on Tammaru peremees, Tammaru perenaine, vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt, külarahvas. Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne, särtsakas, tuline, emotsionaalne, heatahtlik. Tiina solvus kergesti ning põgenes tihti probleemide eest metsa. Arvatakse, et Tiina oli libahunt ning oma erinemise tõttu ei võetud teda kunagi omaks. Tiina oli niinimetatud vaba hing, mitte ori. ERLE MAIDO
Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud. Samas on meie kergejõustik 1970-ndatest aastatest olnud edukam kui
36110090988 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14 abielus 34110060017 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 lahutatud 46809210954 Aigi Härm Saku Sõpruse 3 - 125 abielus 44311130888 Sirje Härm Tallinn Maleva 2b-11 lesk 38205190379 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1 vabaabielus 44111240925 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 vabaabielus 37002030149 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 lahutatud 46809170171 Jana Kaal Viljandi Nurga 4-98 lahutatud 34906210936 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 abielus 38301080820 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 vallaline
6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. 2. Peaministri tagasiastumise või surma korral. 3. Kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsuse või peaministrile umbusaldust. 17. Eesti 11 ministeeriumi: Välisministeerium: Urmas Paet, Justiitsministeerium: Rein Lang, Sotsiaalministeerium: Maret Maripuu, Haridusministeerium: Tõnis Lukas, Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium: Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo, Majandusministeerium: Juhan Parts, Põllumajandusministeerium: Helir Valdor Seeder, Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo, Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler.) Portbellita minister ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke.................................................................................
Kasutatud kirjandus : 1. Dorling Kindersley, 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Suurbritannia, Avita 2. Aksel Kivisikk,1993,Meteoorid Poliitikas,Viljandi,Kiir 3. Einar Vära,Tõnu Tannberg,Ago Pajur,2004,Lähiajalugu I osa, Eesti ,Avita 4. Vladimir Lenin,http://et.wikipedia.org/wiki/Lenin, 28.12.2006 5. U.Kiil, Aasta 1918 Vene revolutsioonide aasta, www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/aasta_1917.html , 01.01.2007 6. Jaanus Kulli,Uudiseid Uljanovskist,http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/45/Areen/r12.html, 07.01.2007
Eesti ministrid Peaminister: Andrus Ansip Keskonnaminister: Jaanus Tammkivi Haridus ja teadus minister: Tõnis Lukas Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Justiitsminister: Rein lang Kultuuriminister: Laine Jänes Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet
kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha on ainus väärtus, peame meie tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone. Ning
Suurenenud on veenisiseselt narkootikumie süstivate inimeste arv. Eestis on peamisteks üledooside põhjustajaks opoid fentanüül, mis mujal riikides nii laialdaselt levinud pole(https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/45847/eestis-sureb-uledoosi-tottu-kumme-korda-rohkem-inimesi-kui-euroopas- keskmiselt). Tervise Arengu Instituudi andmete järgi on Eestis üle 10 000 süstiva narkomaani. Kõige rohkem tarvitatakse kanepit. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro arvab, et aastaks 2032 on maailmas oluliselt rohkem uimasteid. Narkomaania Eesti noorte seas Eestis on väga palju noori, kes alustavad narkootikumide tarvitamist väga varajases eas. ETV saates ’’Pealtnägija’’ rääkis üks 17-aastane noormees, kuidas narkomaailm noorte seas välja näeb. Kõige rohkem äritsetakse kanepiga ning tarvitatakse seda enim. 2012. aasta juulis tabati mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk, kelle seas oli nii tehnikumi kui ka ülikooli õpilasi.
Rukkirääk Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis T...
2. päev kaugushüpe, odavise, 800 m jooks 18. Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Kestvusjooks- jooksed enda tempol nii kaua kui jaksad Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti 19. Kui pikk on maratoni distants? 42,195 km 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Vähemalt 10 nime Tõnu lepik-kaugushüppaja Jaak Uudmäe- kaugushüppaja Jaanus Uudmäe-kaugushüppaja Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres
sassis. Gregor elab tegelikult kasuvanemate juures. Peale s��ki Gregori juures hakkab poiss Annile nii ligi ajama, et see ei meeldi talle. Kuna poiss ei l�petanud, jooksis Ann tema juurest �ra koju. J�rgmine p�ev on p�hap�ev. Kui Ann vaatab oma posti, n�eb ta, et K�tlinilt on kiri. Paistab, et K�tlin on endale p�ris suure supi kokku keetnud. Ta oli teinud enda ema mehe Jaanuse koera kaelarihma katki ja koer oli �ra jooksnud. Jaanus sai sellest aru ja hakkas K�tliniga �iendama. Ema ruttas muidugi enda t�tart kaitsma. Siis l�ksid nad Jaanusega nii t�lli, et mees l�i K�tlini ema ja ema jooksis minema. Hiljem helistas Gregor Annile. Nad l�hevad linna s�itma. Gregor tahab k�ia �he s�bra juures �ra ja j�tab Anni niikauaks autosse. Sel ajal helistab Marten ja palub Annil Gregorile edasi �elda, et ta ei saa raha. Ann helistab Reenale ja tahab temaga �ra leppida, kuid Reena ei taha seda.
lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause ära lõpetada ning peab seejärel kõne 15 sekundiga ära lõpetama. · Kõne käigus kõnelejale vahele segamine on keelatud · Kummalgi võistkonnal on väitluse jooksul 8 minutit mõtlemisaega · Tervitamine ,,Tere, austatud kohtunikud, oponendid ja võistkonnakaaslased." · Tutvustamine ,,Mina olen esimene jaataja Inga, koos minuga väitlevad meie võistkonnas täna veel teine jaataja Henri ja kolmas jaataja Jaanus." · Teemaga nõustumine ,,Täna väitleme teemal ,,..." ja meie nõustume selle teemaga." · Definitsioonid ,,Kõigepealt defineerime mõned mõisted: ,,..." tähendab meie arvates..." · Argumentide tutvustus ,,Meil on teema toetuseks kolm argumenti: ,,...", ,,...", ja ,,..."."(väitleja nimetab lühidalt argumendid, et kohtunikud teaksid, millest juttu tuleb). · Argumendid ,,Meie esimeseks argumendiks on:..." ,,Meie teine argument:..." ,,Meie kolmas argument:...
(______) Et küpsetada üks maitsev kook, tuleb seda teha väga hea retsepti järgi. (________) Miks sa kogu aeg valetad mulle, et koristad toa ära? (________) „Muret pole mulle kaela vaja!“ ütles Taaniel rahuliku hääletooniga. (_______) Paistab, et ma tean, mis on headus.(_______) 2. Tõmba tegevust väljendavale sõnale kaks joont alla. Kirjuta lause lõppu, kas tegemist on lihtlausega (LIHTL) või liitlausega (LIITL). Jaanus läheb oma sõpradega suusatama. (______) Nad liuglevad kiiresti mööda mäe külge alla, kuid siis lendavad lumehange. (_____) Kohe proovivad poisid uuesti. (_____) Ka väike Pille igatseb suusatada poistega, kuid tema suusad on katki. (____)Pille võtab hoopis kelgu. (_____)Kelk libiseb kiiresti mäest alla. (_____) Vahepeal tahavad poisid samuti kelgutada, siis annavad nad suusad Pillele. (_____)Lapsed lustivad terve päeva. (_____) Õhtul jõuavad koju heatujulised
Nipernaadi sõnades pidevalt. Õige talurahvas jõuab hommikul koju. Peremees võitleb härjaga ja saab viga. Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit
Nipernaadi sõnades pidevalt. Õige talurahvas jõuab hommikul koju. Peremees võitleb härjaga ja saab viga. Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit
kasutama hakati, teises osas kirjeldan snusi kahjulikkust inimesele, eelkõige keskendun põhikooli õpilastele ja kolmandas osas, kust saavad snusi meie kooli õpilased ja kui paljud õpilased seda kasutavad. Essee kirjutamiseks kogusin materjale Eesti snusi teemalistelt veebilehtedelt, lisaks kasutasin Kjell Asplundi artiklit snusi kasutamise riskidest südameveresoonkonnahaiguste tekkeks ja parema ülevaate saamiseks nikotiini mõjudest organismile ka Jaanus Harro raamatut ,,Uimastite ajastu". 2 Mis on snus ja millal seda kasutama hakati Kõigepealt siis, mis on snus? Snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tunnini sõltuvalt harjumusest. Tavaliselt tarbitakse kahte sorti snusi. Esimeseks oleks nii nimetatud original snus, mis on
Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7- aastaselt muusikaõpinguid. Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit, ...
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavasta...
Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp Sten Esna Ardo Kreek Kristjan Õuekallas Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu saalivõrkpallil, selle vahega et vastasvõistkond peab servija pallinguid võtma vastu alt kahe käega. Rannaalaa, kus võisteldakse on tavaliselt 18x9 m piiridel. Võrk on 9,5 m pikkune ja 1m laiune. Eesti esimeeskond on Rivo Vesik ja Kristjan Kais. Rivo Vesik · Sündinud 15
*Estonians conquered by the crusaders 1208 *Reformation 16th century establishments of new school, Estonians first book appeared in 1525 *Tartu University 1632 founded by King Gustavus II Adolphus, classical university, member of the Coimbra group *Abolition of serfdom 1816 *Song festival 1869 in Tartu, an organiser was J.V.Jannsen, 822 singers, men only *Declaration of independence 24th February 1918 *War of independence 1918-1920 during the Russian Civil War, resulted in a victory for Estonia *Deportation 1949 *Estonia becomes independent 20th August 1991 *Joining EU 1st May 2004 Language: Estonian language, belongs to the Balti-Finnic group of the Finno-Ugric languages, closely realted to Finnish and rather remotely to Hungarian; Latin alphabet with 32 letters , 5 of which occur only in foreign words, the phenomes include 9 vowels and 18 consonants; words are borrowed from Latin, Greek, English etc.; sinc...
sealt talust enam ära tulla, teda ei huvitanud siis Nipernaadi jutt ega midagi. Seeba kuninganna: Inriid- Nipernaadi naine, läks Nipernaadit otsima Sirvaste kõrtsi, kust juhatati ta edasi Vaade koju, kus pidi olema Toomas. Naist nähes tahtis Nipernaadi teda kohe Maretile tutvustada. Inriid ja Nipernaadi läksid koos siiski rongile. Maret- Vaese kaluri tütar. Ta isa soovis, et Maret abiellus korraliku mehe Jaanus Rooga, kes oli aus ja korralik töömees, kuid Maret oli väga pettunud, kui kuulis, et Nipernaadil on naine olemas. V TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA Teose lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Eesti paikades, otsides inspiratsiooni. Kirjanik räägib sellest nagu igas novellis eraldi, kus on jälle uued tegelased ja uus sündmustik. Palju on seal kirjeldust ning jutustust. VI KEEL JA STIIL Autori poolt kasutatav keel on suhteliselt arusaadav. VII TEOS JA LUGEJA
Gümnaasium Legendaarsed sõltuvusained : kohv, nikotiin ja alkohol Referaat Autor ............. Juhendaja ............ Tartumaa 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................. lk. 3 Kofeiin .......................................................lk. 4 Nikotiin ......................................................lk. 5 Alkohol.......................................................lk. 6 Kasutatud allikad...........................................lk. 7 2 Sissejuhatus Oma lühikeses referaadis üritan tuua piisavalt hea ülevaate kolme legendaarse sõltuvusaine kohvi, nikotiini ja alkoholi alguse saamisest, mõjudest ja riskidest. Paljude asjadeg...
11.1943 70 Ost VMäes Valve Mäesalu naine 3.03.1959 55 Ost AMiks Aarne Mikson mees 3.03.1973 41 Ost KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine RKuus Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine HLind Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine
Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). Seitsmendate meeskonnaliikmetena teevad reisi kaasa Tiit Karuks, Marko Kadanik, Tiit Sarapuu, Indrek Tarand, Tõnis Palts, Indrek Kirss, Jaanus Nõgisto, Priit Haller. Mart Maastik, Tõnis Arro, Janno Simm, Andres Vainola, Arho Anttila ja Olle Tischler.1 Kapten Mart Saarso on sündinud 26. Septembril 1963. Ta on Eesti meresõitja ja avaldanud mitmeid teaduslikke artikleid meregeoloogia valdkonnas. Mart Saarso on leiutanud ülemaailmselt kasutatava settepüüdja. Tema isa on samuti kapten. Mart Saarso oli kogu ettevõtmise initsiaator ja merelise poole hing.Temal kasvasid juba lapsepõlves välja merelised teadmised.
kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust.
kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust.
Andrus KivirähkMadis Maasalu Sindi 69 Aigi Hando Runnel Madis Maasalu Sindi 69 Jana Astrid Lindgren Madis Maasalu Sindi 69 Jana Andrus KivirähkAadu Pulk Kohtla-Jär 70 Jana Astrid Lindgren Aadu Pulk Kohtla-Jär 70 Jana Astrid Lindgren Aadu Pulk Kohtla-Jär 70 Jana Artur Alliksaar Anton Meister Pärnu 70 Jana Andrus KivirähkAnton Meister Pärnu 70 Jana Artur Alliksaar Leida Jaanus Tartu 70 Jana Andrus KivirähkMirja Bergmann Tartu 70 Jana Astrid Lindgren Mirja Bergmann Tartu 70 Tarmo Artur Alliksaar Marko Erikson Haapsalu 71 Tarmo Hando Runnel Marko Erikson Haapsalu 71 Tarmo Astrid Lindgren Marko Erikson Haapsalu 71 Tarmo Astrid Lindgren Einar Ehala Jõhvi 71 Selma Astrid Lindgren Einar Ehala Jõhvi 71 Selma Hando Runnel Aasa Randla Kunda 71 Maarja
Ta tahtis, et kõrtsmik teeks talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, 4 et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ningSiimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud
· "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) 2.1 Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. · Doris Kareva võitis oma eelviimase luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitli luule kategoorias. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). · Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa 8 Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
Mihkel on sellest ajast saati oma eluga väga hästi hakkama saanud. Ta on olnud saate juht väga mitmetes saadetes, nagu nt 7 vaprat ja Värske Ekspress, kus ta on tänaseni. Ta on silmapaistnud ka kui väga hea ajakirjanik. Mihkel on oskab väga hästi kritiseerida, ning suu peale ta kukkunud ei ole, seda tõestas ta saates ,,Eesti otsib superstaari," kus ta oli kohtunik. Ta elab koos oma naise Pärletiga ning tal on laps eelmisest kooselust. Jaanus Nõgistole Mihkel Raud, sünd. 1969 Vikerkaare 6, 10378 Tallinn Avaldus Soovin, et te hakkaksite minu kitarri õpetajaks. Tallinnas 22. August 1983 Selgitus. Valisin, selle raamatu kuna see sobis minu valitud teemaga, inimene ja inimsuhted. Sellest
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Jaanus K. OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar Põldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 VÄLJALASKED....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
