ja töökorraldajana. Aastast 2001 töötab Rakvere teatris. On teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2.Ülevaade loomingust 2.1 Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood" "Ellumõistetud" (Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Boob teab" (Linnateatris on lavastanud Jaanus Rohumaa; Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" alusel (Emajõe suveteater, 2007, lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" " Vares " ( Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Raivo Trass) 2.2 Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend)
Selles saalis oli ka palju erinevaid mänguautomaate, kõige algeliseim neist oli Pianoola ehk mehaaniline klaver. Veel olid lõõtspillisüsteemiga üles keeratavaid muusikaautomaate ja näiteks ka leierkast-mänguautomaat ,,Poiss põrsaga". Viimaks läksime Assauwe torni kus oli üleval näitus: ,,Ma tahan teist portree teha". Tornis oli palju erinevaid skulptuure kuulsatest inimestest nt. Kaie Kõrb, Ita Ever, Elle Kull, Aarne Üksküla, Jaanus Orgulast (Tootsina) jne. Minu arvates oli see väga tore kogemus, alguses olin ma väga skeptiline muuseumi suhtes, kuid uksest sisse astudes muutus mu arvamus peatselt. Mulle väga meeldis kuidas Ene Kuljus jutustas, ta jättis välja üleliigse ja ebavajalikku teksti, kuid siiski oli ta jutul mõtte. Mul on kahju, et neil on seal nii vähe ruumi ja nad ei saa eksponeerida oma täit kogu. Igatahes sain ma jälle ühe olulise
töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala
Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 ...
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
Robert Hooke (18. juuli 1635 3. märts 1703) Jaanus Martin & Kristofer Evert 10H Varajane elu Robert Hooke sündis 1635 aastal Freshwateri linnas Wight'i saarel. Tema vanemad oli John Hooke ja Cecily Gyles. Robert oli noorim viiest lapsest, tal oli kaks vend ja kaks õde. Tema isa John Hooke oli vaimulik. Nagu tema kaks venda, kes hiljem olid kõik vaimulikud, oodati ka Robertilt vaimulikuks saamist ja töötamist isa juures kirikus. Robertit vaevasid õpingute ajal aga sagedased peavalud. Vanemad kartsid, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema õpetamise. Robert oli pärit auväärsest ja prominentsest perekonnast. Hooke'i õpingud Noorena oli Robert lummatud mehaanikast, joonestamisest, maalimisest ja eksperimenteerimisest. Roberti isa suri 1648 aastal ja jättis Robertile päranduseks 40£. Robert alustas selle raha eest õpinguid ...
Seda saavutust kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride MM-il võidukasse NSV Liidu esindusse kuulunud Aare Salumaal (Colorado Springs 1981) ja Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a. Euroopa meistriks, kuid jäi seejärel ebaõiglaselt välja 1976. a.
PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR IV Teemad: Esitamise aeg: 18.03.2020 kell 16.00 ● Varaühisuse varasuhe 6. Kaasus: Mari ja Jaanus Kaasuse autor: õppeassistent 2018-2019 Margaret Tupits Mari ja Jaanus abiellusid 12.08.2005. Abieluvararegistrist ei nähtu, et paar oleks seadusjärgsest varasuhtest erinevaid kokkuleppeid teinud. Enne Jaanusega abiellumist elas Mari oma Kakumäe korteris, mille pärandas talle tema vanaema Marju. Jaanuse kõige kallimaks varaks oli enne abielu soetatud vana Mustang (30 000 EUR). Mõnda aega enne abiellumist elas
Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabad...
alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja
rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. Jaanus Tamkivi keskkonnaminister Valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Joonis 1. Ruja: Rein Rannap, Jaan Karp, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Urmas Alender. Foto: Tajo Kadajase erakogu. 4 Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick- ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli
Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valitud: Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud:
osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas. Ta on eesti näitleja ning töötab aastast 1998 Eesti Draamateatri näitlejana. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Jan on hea näitelja, ta alati elab enda rollides. Ta näidendid on humoorikad ja huvitavad. Jan Uuspõllul on kaks venda Andrus Uuspõld ja Jaanus Uuspõld. Janil on noorusaja suhtes Margit Roosaarega tütar Laura-Lisete. Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. On olnud abielus Marion Uuspõlluga (neiupõlvenimega Marion Magdalena Poom), neil on poeg Fred. Alates aastast 2010 on tema elukaaslane Gerli Tiganik, nad abiellusid. Kasutatud kirjandus Hint M.,1987. Eesti keele õpik Valgus. Tallinn. Ehala M.,1997. Eesti keele struktuur. Künnimees. Ehala M.,1998. Eesti kirjakeel. Künnimees. Erelt M
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Ajakiri looming Andreas Reimand Jaanus Väljamäe 10.a klass Tutvustus Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri. Tegu on algupärase almanahhi-tüüpi ajakirjaga. Põhitaotluseks on uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks. Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja kujunenud: ilukirjandus, esseistika ja artiklid, uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja as...
Kuno Press 12/26/1972 m kesk-eri 1/8/2006 Alla Kosmik 11/27/1982 n kesk 4/17/2004 Peeter Sahva 8/8/1979 m kesk 7/25/2010 Elle Metsala 4/5/1969 n kesk 3/14/2003 Mati Noop 2/7/1966 m kesk-eri 12/28/2011 Kert Pall 5/19/1990 m kutsekesk 12/10/2006 Viive Jaanus 12/18/1978 n kõrgem 5/15/2011 Marrit Tuhkur 9/21/1987 n põhi 4/11/2003 Piret Pukk 12/13/1979 n kesk 8/30/2004 Eva Lust 7/23/1975 n kesk 1/19/1996 Ellen Annuk 8/25/1965 n kesk 6/25/1998 Ludmilla Kules 3/15/1959 n kesk 8/31/2008 Kaisa Kannik 10/24/1981 n kutsekesk 6/16/2001
Tallinna 51.Põhikool BSD Jaanus Taavi Mark Rühm : Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970
• „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991)
Kuid ajal, mil ei publik ega trupp teadnud, kas neil järgmisel õhtul üldse on katust pea kohal või tuleb teatri suitsevaid ahervaremeid silmitseda, polnud põhjust pirtsutada. 1950-ndad oli traagilise maski aeg, seda samuti teatrivälise süü tõttu. Kuigi tagantjärele võib August Jakobsoni ,,dramatiseeritud jutustuste" sõgedat kurjust isegi naeruväärseks pidada. Seda enam oli publik tänulik vähese propagandavaba meelelahutuse eest, mida mõnikord pakuti, ning Ervin Abeli ja Jaanus Orgulase Kiirest ja Tootsist sai kindel kaubamärk rohkem kui aastakümneks. Samuti kurva maski aastakümneks kujunesid 1960-ndad, kuid seda mitte niivõrd poliitilistel, vaid teatriloolistel põhjustel. Kuuekümnendad oma ülihumanistliku tulevikuusu, tööpaatose ja uue kangelase leidmisega ei soosinud lõõgastust pakkuvat teatrikunsti. Nii ei leidugi eesti teatri ajaloos koomikavaenulikumat aega kui kuuekümnendad. Isegi selleaegsed komöödiad (näiteks ,,Kihnu
02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000
nagu ta oli ise soovinud. Klassivend Raul Rebane ütles: ,,Aare surm tegi ta looks, nagu on toimunud ka teiste noorelt surnud legendidega sealt 7. lennust. Me oleme teinekord sõpradega arutanud, mis needus sellel grupil peal on Aarega koos alustanud klassivendadest on tänaseks 9 surnud!" Oma lühikese elu jooksul jõudis aga Aare Laanemets teha väga palju ja tänu sellele elavad tema lavastatud näidendid ning rollid edasi meie mõtetes. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009 ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 3. Looming 3.1 Sissejuhatus loomingusse Rääkisin juba lühidalt eelmises peatükis, kuidas Aare Laanemets jõudis filmi juurde ja oma kuulsaima rollini ,,Kevades", õppis näitlejaks lavakunstikateedris, töötas teatrites nii näitleja kui lavastajana ning asutas Pärnu Koolteatri. Aare Laanemetsa elulooming oli seotud filmi ja teatriga, ta osales seitsmes filmis, tegi teatrites umbes poolsada erinevat rolli ja
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine
Muusikal ,,Sugar" esietendus 1972. aastal Broadway'l Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht, Ruja Toomas Rull, O 70.ndaks oli paranenud bassimängijad Tiit instrumentide ja Haagma, Priit helitehnika kvaliteet Kuulberg, kitarristid O Eestisse jõudis Andres Põldroo, süntesaator Jaanus Nõgisto, O Sven Grüngberg asutas klahvpillimängijad 74.a ansambli Mess Margus Kappel, ( üks rocki alustalaks) Igor Garšnek. Ruja süda, hing ja laulja - Urmas Alender Veel midagi sellest aasta kümnest O Heavy rock– O 1970. aastate ansambel popmuusika- kantriansamblite
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun, kui Sulle mind enam ei ole? // Urmas Alenderi loomingust · Alates 70ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises · Urmas oligi rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap · Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat · Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" "Vana kloun" · Urmase rohkem, kui kahekümneaastase lauljakarjääri jooksul oli see esimene sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik. Kuid ohte on mitmesuguseid. Näiteks: Euroopas pole mürkämblikke, ent paljud inimesed kardavad hirmsasti nende hammustust. Miks? Paljud kardavad paani...
Ka päevasel ajal istumiseks kasutatud pinkidest tehti põhukoti abil ööseks magamisasemed. Tänapäevases mõistes voodid tekkisid taludesse alles 18. sajandil.33 29 Talvoja, R. Riidekirst intentarinumbriga MT 375 E 360. 30 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 31 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid. 32 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid. 33 Eesti talumööbel. Jaanus Pihelgas & Co mööbli- ja puidurestaureerimisfirma kodulehekülg. 12 Väikelaste jaoks kinnitati lakke häll. See oli nööridega ridva otsas rippuv ja puudutuse peale kiikuv kastike.34 34 Tislerite erialane eesti keel. Harjutus – Eesti talumööbel. Elektrooniliselt kättesaadav: http://tisleritele.weebly.com/harjutus1.html
2012 665,1 299,97 2013 705,5 338,11 Allikas: Eesti Statistikaamet 2013. aasta novembris kehtestas Venemaa kahele Eesti ettevõttele sisseveopiirangud. Üheks neist ettevõtetest oli ka E-Piim, põhjenduseks toodi kvaliteeti kontrollisüsteemides ja järelevalvet nende üle. E-Piima juht Jaanus Murakas oli ise aga novembris positiivsete ootustega ning leidis, et 30% nende toodangust, mis varem Venemaale eksporditi suudetakse maha müüa ka mujal, kuna globaalsel turul oli nõudlus piimatoodetele suur. (Gabral 2014) 2014. aasta algas võrreldes eelnevate aastatega küllalti kõrge piima kokkuostu hinnaga, paljudes riikides saavutasid piimahinnad kõikide aegade rekordi, tõustes üle 400 euro tonni. Kuid eelneval aastal piima hinna taevastesse kõrgustesse löönud Hiina
hakkama kuulama igavuse muusikat, mitte ütlema, et Tsehhovi näidendid on igavad» pühkis meelest eksperimenteerimise mõtted. Nõnda on meie ees küll Tsehhov, aga paradoksaalselt taandub autentsuse püüd hoopis ettemänguks. Vaheajal kõnetasin teatrikriitik Margot Visnapit, kes märkis, et kõik kulgeb kuidagi liiga lineaarselt. Nõustusin. Lavastaja kõhklused, kahevahel olek paistab läbi. Lavapilt (kunstnik Jaanus Laagriküll) markeerib 1901. aasta maailmaesietenduse kujundust Moskva Kunstiteatris. Kontseptuaalsele nihkele peaksid viitama hoonete fassaadiremondiks mõeldud rauast tellingud. Võimalik tõlgendus: kogu elu tehakse plaane, ehitatakse unistustelosse, ümbritsetakse need mõttetellingutega, aga sinnapaika see jääb. Mõeldav. Ainult siis pidanuks domineeriv kujunduselement kohe alguses kaasa mängima näiteks võinuks Versinin oma pihtimuslikke repliike ühest elust kui
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. El riigid on: El riigid on: Rahvaarv 2008a. Rahvaarv 2017a. Muutus Austria 8,307,989 8,772,865 464,876 Belgium 10,666,866 11,365,834 698,968 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 -...
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähe 1) - ainete koguarvus 2) - ainepunktide koguarvus. EL riigid on: 2008 2017 Austria 8,307,989 8,772,865 Belgium 10,666,866 11,365,834 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 Croatia 4,311,967 4,154,213 Czech Republic 10,343,422 10,578,820 Cyprus 776,333 854,802 Denmark 5,475,791 5,748,769 Estonia 1,338,440 ...
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool Usuõpetus I kursus Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse. 1. Teoloogia koht tänapäeva Eestis. Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem
kord oli ta pärlipüüdja, teine kord maamõõtja, sulane või hoopis sookuivendaja. Tema lemmik tegevuseks oli luiskamine. Läbi selle Üritas Nipernaadi ka tüdrukutele kärbseid pähe ajada. Tegelikult oli ta üks suur naistemees. Maret Vaesekaluri tütar, kellele meeldis olla looduse keskel ning vaba. Tema isa soovis aga, et tütar abielluks korraliku töömehe Jaanus Rooga. Tüdruk armus aga hoopis Nipernaadisse ja sai tõelise hoobi, kui kuulis, et tema armastatu on juba tegelikult abielus. Inriid Nipernaadi Toomas Nipernaadi abikaasa, kellel oli kombeks igal sügisel käia oma meest otsimas. Inriid oli mõistlik, kui uhke linna daam. Loki Noor ja vaene tüdruk, kes ei tunne veel elu. Tema jaoks on kõik peale metsade võõras
Eedi nõudis talt 20 kes oli olnud kojanaine. Ta oli talle täielik sibi, nad läksid lahku, kuna kanistrit bensiini, kuid tal oli vaid 19,5 ja lisas ühesse vett. Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi. Inge jättis oma vanemad, põgeneda, vaid koos oma perega peitu pugeda. Ka tema kujutas endale kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre
Juba väikese poisina ilmus temalt neli kassetti. Ta on osalenud saates "7 vaprat". Praegu (2009) õpib ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kolmandal kursusel popjazzlaulu ning samuti käib laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osales ta ka Laululahingus, kus oli nii mõnegi laulu solist. 2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate ,,Laulupealinn" koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud ,,Valged ööd" ja Getteri enda laul ,,Me kõik jääme vanaks". laulude esitamisel erilist kava polnudki
poisina ilmus temalt neli kassetti. Ta on osalenud saates "7 vaprat". Praegu (2009) õpib ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kolmandal kursusel popjazzlaulu ning samuti käib laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osales ta ka Laululahingus, kus oli nii mõnegi laulu solist. 2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate „Laulupealinn“ koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud „Valged ööd“ ja Getteri enda laul „Me kõik jääme vanaks“. laulude esitamisel erilist kava polnudki
arutasid oma saatusest, mis üheski variandis head ei tõotanud. Järgmisel päeval ootas mõlemaid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad sõtta minema või mitte. Jutuajamise lõpetas mustlane, kelle poisid lahkelt sisse kutsusid ja põgenemisplaani rääkisid. Varsti oli platsis Käo Paul koos relvastatud talumeestega, kes otsisid kuivatist mustlast. Pärast mõningast sõnelemist lahkusid mehed, arvates, et on mustlase kätte saanud. Kinnipeetu oli aga hoopis Jaanus. Püüdjate haneks tõmbamisel oli see olnud poiste plaan tegelikule mustlasele põgenemisel edumaa anda. Neljanda tantsu tegevus toimus esimesel kolhoosiaasta sügisel 1949. aastal. Ametisse oli kutsutud vana aurukatel, töökäsi oli vähe ja traktoreid ei jätkunud. Kolhoosi esimeheks oli Arvo Saaremägi, kes oma tööst hästi aru ei saanud ja pidevalt kohmakust tundis. Kolhoosikorraldus oli kõigile võõras, aga töö oli vaja ära teha. Töötamise lõpetas vihmasadu,
Eedi nõudis talt 20 kes oli olnud kojanaine. Ta oli talle täielik sibi, nad läksid lahku, kuna kanistrit bensiini, kuid tal oli vaid 19,5 ja lisas ühesse vett. Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi. Inge jättis oma vanemad, põgeneda, vaid koos oma perega peitu pugeda. Ka tema kujutas endale kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool I kursus Teoloogia tänapäevased probleemid. Eksami küsimuste vastused 1. Kas Jumal (või Taevane Isa) on olemas? Loomulikult on. Kui ma nii ei arvaks, ei õpiks ma teoloogiat vaid võib-olla majandust või midagi muud. Tõtt öelda ei ole ma alati arvanud, et Jumal on olemas. Samas ei
purjus, hakkas ta pulliga kaklema ja too suskas teda. Toomas Nipernaadi ravis ta terveks ning Jaak oli väga tänulik. Samas hakkas mees himustama Katit, kes oli kõva tööinimene. Nipernaadi ei tahtnud näiliselt naisest alguses loobuda, kuid lõpuks ta siiski tegi seda ning Jaak ja Kati abiellusid. Nipernaadi läheb jälle oma teed. Viimases novellis satub ta mere äärde, kalurikülla. Ta hakkab seal tööle. Tema partner Jaanus tutvustab Nipernaadit oma pruudile Maretile. Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi
RÕNGU KESKKOOL TANSAANIA Referaat Koostaja: Jaanus Telliste 10. klass Rõngu 2009 Tansaania Tansaania pealinna Dodoma koordinaadid on: 6°1023S 35°4431E Tansaania pindala on 945090 km2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaania asub Ida-Aafrika rannikul, hõlmab Tanganjika järve ja India ookeani
Gregor elab tegelikult kasuvanemate juures. Peale sööki Gregori juures hakkab poiss Annile nii ligi ajama, et see ei meeldi talle. Kuna poiss ei lõpetanud, jooksis Ann tema juurest ära koju. Järgmine päev on pühapäev. Kui Ann vaatab oma posti, näeb ta, et Kätlinilt on kiri. Paistab, et Kätlin on endale päris suure supi kokku keetnud. Ta oli teinud enda ema mehe Jaanuse koera kaelarihma katki ja koer oli ära jooksnud. Jaanus sai sellest aru ja hakkas Kätliniga õiendama. Ema ruttas muidugi enda tütart kaitsma. Siis läksid nad Jaanusega nii tülli, et mees lõi Kätlini ema ja ema jooksis minema. Hiljem helistas Gregor Annile. Nad lähevad linna sõitma. Gregor tahab käia ühe sõbra juures ära ja jätab Anni niikauaks autosse. Sel ajal helistab Marten ja palub Annil Gregorile edasi öelda, et ta ei saa raha. Ann helistab Reenale ja tahab temaga ära leppida, kuid Reena ei taha seda. Vahepeal käib Ann ka peol
Ei ole kahtlust, et Viljar Loor on kõigi aegade edukaim Eesti võrkpallur. Esimese ja seni ansana on ta tulnud maailmameistriks ning olümpiavõitjaks. Enne teda on esindusmeeskonda lühiajaliselt kuulunud sidemängija Peet Raig, kes aga tiitlivõiduni ei jõudnud, kuna tema kõike muud kui tavaline mängumaneer sobis küll hästi ``Kalevile``, aga üldsegi mitte lihtsama mängukäsitlusega harjunud venelastele. Kohe pärast Loori pääses koondisesse Jaanus Lillepuu, kus jõudis 1987. aasta Euroopa meistri tiitlini. Koondis kasutas tema ründeoskust mitu aastat, tiitliturniiridele aga pääses Lillepuu ainult korra. Liidu koondisesse püsima jäämine on sportlaselt alati nõudnud mitte ainult füüsilist ja tehnilist kõrgtaset, vaid ka kohanemisaldist psüühikat. Viljar Loor vastas nendele nõuetele. Ta oli viisakas, mõistev ja paindlik, aga mitte kunagi mõjutatav, allasurutav. Loor ei lasknud endale eales liiga teha, n.-ö
· "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Näiteid Doris Kareva luuletustest : Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
