Korraldamine oli jäetud siiski eestlastele, kuid kõik kõned tõlgiti Läti keelde. Järsku lahvatas tuli. Võllapuu küljes rippunud MRP plakatid süttisid, võimas tulevärk oli alganud. Tunnistagem seadus ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine. Elevus ja emotsioonid olid haripunktis. Nõnda sündiski Balti kett. 5 Mõned pildid Balti ketist Foto: Jaanus Ilp Foto: Jaanus Ilp 6 Foto: Jaanus Ilp 7 Artikkel Sl Õhtuleht Müüdi tuhandeid videokassette «Balti tee» on dokumentaalfilm, mida Osolini sõnul on Eestis videokassetina müüdud kõige rohkem. Kanada filmifestivalil valiti see aasta saja tõsielufilmi hulka. «Müügiedu mujal
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J
Singer Vinger Roald jralukitarr Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rein joasoolÖÖkriistad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mihkel raudkitarr Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaanus raudkatsbass Click to edit Master text styles ...
laialisaatmine. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõigi valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Demokraatlikus riigis pääsevad võimule pärast valimisi need erakonnad, kes said rahva poolt kõige enim hääli. Jaanus Karilaid on öelnud, et ,,Eesti-suguses väikeriigis jäävad erakonnad demokraatia viljelemise peamiseks vormiks. Teised võimalused on väljaarendamata ametiühingud alamehitatud, protestirühmad väiksearvulised. Kõige suurema osakaaluga huvigrupid ongi erakonnad. Nende osatähtsuse kasv tähendab niisiis ka demokraatia kasvu." (Karilaid 2002: 42) Ent kui uurida, mille alusel rahvas oma otsuse tegi, selgub tihtipeale, et
Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap
SISEMINISTER Jüri Pihl Sots. JUSTIITSMINISTER Rein Lang Ref. RAHANDUSMINISTE Ivari Padar Sots. KAITSEMINISTER Jaak Aaviksoo IRL HARIDUS-JA Tõnis Lukas IRL TEADUSMINISTER KESKKONNAMINISTER Jaanus Tamkivi Ref. MAJANDUS- JA Juhan Parts IRL KOMMUNIKATSIOONIMI NISTER KULTUURIMINISTER Laine Jänes Ref. PÕLLUMAJANDUSMINIST Helir-Valdor Seeder IRL ER SOTSIAALMINISTER Hanno Pevkur Ref.
3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. 2007. aastal kerkis skandaal reformierakondlaste Jaanus Rahumäe ja Robert Antropovi valimiskampaania ja selle rahastamise ümber. 2. Sotsiaaldemokraadid on teinud riigikogus ettepaneku, et sõltumate vaatlejate kaasamine toob selguse rahastamisskeemidesse 3. Reformierakond ja Keskerakond on sõltumatute vaatlejate vastu Järelikult on artiklis toodud tees tõene, kuna argumendid on tõesed.
. . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.. Hing lahkus õhates raugenud kehast. Tema surivoodi ees seisid nuttes ta naine, poeg Tambet oma naisega ja nende poeg Jaanus, kes tol ajal oli kaheksa-aastane. Vahuri lesk ei kannatanud rasket hoopi kaua välja, vaid läks paar kuud hiljem oma armastatud mehe järel hauda. Ka Tambeti naine suri kähe aasta pärast. Tambet oli agar ning väle mees, kes liikumist ja varakuhjamist armastas, kuid isamaa õnnetusest suuremat ei hoolinud. Ta ostis veel kolm noort sulast, ehitas kena ruumika elumaja kõrvaliste hoonetega, piiras õue palkseintega ja istutas aia väljapoole seinu. Parajal köhal,
Libahunt August Kitzberg Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad,
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema
Auto salongipesu. Tekstiil, plastik, puit Koostaja: Jaanus Akmentin Tekstiil · Puhasta pinnad tolmuimejaga! · Harja tekstiilpindu ning vaipasid! · Kanna keemilise pesu vahend pritsi abil pinnale! Tekstiil · hõõru tugeva svammi, või harjaga! Jälgi, et pinda topiliseks ei nühi! · Ära lase pinnal ära kuivada! (tee korraga vaid üht osa, näit. istet) Vajadusel niisuta vee või aine lahusega! Tekstiil · Loputa tekstiilipesumasinaga kasutades puhast vett.
Mootori sisepesu Jaanus Akmentin Mootoris on vana kuivanud õli ja mootor vajaks pesemist Kuidas seda teha ? · Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista · (kui aega on siis tee veel paar tsüklit) · MOOTORIT KÄIVITADA EI TOHI!!!! · siis lase see sodi alt välja · nüüd vala sisse odav õli, võib ka pesuõli · lase mootor käima, ...
Mullateaduse kontrolltöö I Nimi: Jaanus Mets. 1.Muld on maakoore pealmine kiht. 2.Mulla viljakus on huumus. 3.Huumus on pruuni või musta värvusega amorfne aine. 4.Täida skeem Muld ............... ...................... ....................... ...................... Pealiskord settekivimid Aluspõhi ......................... ..
LASTEKIRJANDUSE JAGUNEMINE VANUSASTMETE JÄRGI 0.1 a. Raamat tuleb siis, kui laps suudab haarata. Vanniraamat-koos vanemaga vaadata.Laused lühikesed,selged,luulelised,arusaadavad. 1-2a. Armastus ja turvatunne(,,Paula läheb lasteaeda"). 2-3a. Viisakusnõuded.Arendada kollektiivset kuulamisoskust.Läbi lapsesilmade kirjutatud lood. 3a. Hea emotsionaalne mälu,sõnad,väljendid jäävad hästi meelde.Ühine kuulamine. Raamatu ja tekstipilt paeks omavahel kokku minema. Tuleb õpetada hoidlikku suhtumist, raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada".Erinevad raamatud lastele,et ei tekiks raamatust stampe.Näiteks:"Punamütsike". Raamatute eest hoolitsemine,mis tekitab armastust raamatute vastu. Raamatutel peab olema oma kindel koht.K...
Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver o Ahti Puudersell o Bert Raudsep o Jaan Rekkor o Sepo Seeman o Tambet Seling o Indrek Taalmaa o Karin Tammaru o Katrin Valkna o Kaili Viidas o Jüri Vlassov
Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma. PÕHJA-TALLINN - eesti popisugemetega hiphop ansambel, Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Alvar Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Kerli Kivilaan (vokaal) Maia Vahtramäe (vokaal) ARTJOM SAVITSKI - sündinud 27. jaanuaril 1992, laulja · Elamus: Mulle väga meeldis, oli hea seltskond ja ilm oli super, kuulsin ainult Põhja- Tallinnat ja Koit Toomet kuna läksin sinna hiljem. http://publik.delfi
Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis 25.10.2020 7 Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad 21.05.2020 4 Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi 24.07.2020 5 Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi 21.06.2020 7 Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi 24.08.2020 1 Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis 23.09.2020 3 Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv 21.02.2020 5 Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad 10.05.2020 7 Argo Järv 29.01.1954 mees Talv 29.01
Näeb tervet huviringi_juhendaja tabelit. b) SELECT * FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA WHERE SUGU='N'; Näeb kõiki kirjeid kus sugu on N ehk naine. c) SELECT SÜNNIAEG, SUGU FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Näeb huviringi_juhendaja tabelis kõiki sugu ja sünniaja kirjeid. Miinimum MIN(), maksimum MAX() ja loendusandmeid COUNT(): SELECT MIN(ISIKUKOOD) FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Ja tulemuseks tuleb et kõige väiksem isikukood on 36945678987, see on see on Jaanus Kool isikukood. SELECT MAX(ISIKUKOOD) FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Kõige suurem isikukood tabelist huviringi juhendaja on 49667541234 ja see on Juulia Kuusk isikukood. Kuna meeste isikukood algab 3-ga, naistel 4-ga, siis võib väita et naistel tuleb alati suurem number ning meestel kõige väiksem COUNT() käsk annab teada palju kirjeid on: 1. SELECT COUNT(ISIKUKOOD) FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA WHERE
Riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim 1. Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu- parlament. 2. Parlamendi ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid, seaduste vastuvõtmine, valitsusse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle, riigikogu võtab vastu riigieelarve 3. Eesti Vabariigi Riigikogu tänane koosseis: Reformierakond- 30 liiget, IRL- 14 liiget, Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parl...
Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtlus ja äriplaani loengu protokoll Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loeng...
LÜG õpilaste vaated võõrkeelte vajalikkusele Autor: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist:
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar
Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab.
Naftareostuse likvideerimine Jaanus Ja Rauno naftareostus nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsteemile enamasti väga suur mõju Suurimad reostused Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker Torrey Canyon. Selle tulemusena sattus merre 80119 tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. ...
TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu". TEATRI MEESKOND · Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen · Koosseisulise lavastajana töötavad hetkel Linnateatris Jaanus Rohumaa (alates 1992) ning Eva Klemets ja Mart Koldits (alates 2004) · Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 25 näitlejat, 3 lavastajat ning peakunstnik, kuid Linnateater on end avanud külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.
03.59 35903198724 1 2 Jana Svarts 11.12.63 46312111022 1 1 Gert Svarts 11.04.72 37204117232 1 1 Aivar Järve 27.11.50 35011278907 1 3 Henn Saar 23.06.83 38306235325 1 7 Madis Liisma 30.09.79 37909301822 1 2 Eleri Kasemets 28.02.83 48302287704 1 4 Marina Jaanus 10.07.54 45407104374 1 5 Tiina Vaarmann 16.05.80 48005161116 1 4 Lembit Elmik 15.08.59 35908154046 1 7 Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 1 6 Henn Saar 07.02.73 37302071552 1 6 Jana Karjust 07.12.57 45712073802 1 5 Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 1 6
Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta Sirvastesse, läks kõrtsi ja küsis Jaan Vaigupalu, kõrtsmik ütles, et ei tea kedagi selle nimelist. Ta tahtis, et kõrtsmik teeks talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ningSiimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud
Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta Sirvastesse, läks kõrtsi ja küsis Jaan Vaigupalu, kõrtsmik ütles, et ei tea kedagi selle nimelist. Ta tahtis, et kõrtsmik teeks talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et 5
Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta Sirvastesse, läks kõrtsi ja küsis Jaan Vaigupalu, kõrtsmik ütles, et ei tea kedagi selle nimelist. Ta tahtis, et kõrtsmik teeks talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud
Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta Sirvastesse, läks kõrtsi ja küsis Jaan Vaigupalu, kõrtsmik ütles, et ei tea kedagi selle nimelist. Ta tahtis, et kõrtsmik teeks talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud
mullas; kolmas kõnnib häbelikult nagu sulgiv kana mööda koduõue. Kas ei olnud Mats Aniluik omal ajal siiski veel leebe? Taaveti ainus poeg, Aiaste tulevane pärija, kui temagi ei kavatse mingiks advokaadiks või inseneriks hakata. Oksjon lk 80 Keegi ei tohi mõelda, et ta võib Aniluige üle naerda ja teda kerjuseks pidada. Siin elatakse iseseisvalt ja uhkusest pole ka puudu. KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei
Mees oli riides väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta Sirvastesse, läks kõrtsi ja küsis Jaan Vaigupalu, kõrtsmik ütles, et ei tea kedagi selle nimelist. Ta tahtis, et kõrtsmik teeks talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud
südamega, mitte sundusest lihtsalt mängida Piisavalt kriitikameelt Mängib järgmiste muusikariistadega: Taylor 314ce akustiline kitarr, PRS Starla elektrikitarr, Tsaika karmoska, Cry Baby Vau, Fender Deluxe elektrikitarri võimendi Artur Linnus Väga hea isiksus nii sõbrana kui ka bändikaaslasena. Vahel on temast raske aru saada, aga muidu Jumalast Normaalne Tüüp! Mängib Weltmeister akordioniga Jaanus Viskar Laisk, aga töökas Kui midagi ette võtab, teeb lõpuni Suurepärane sõber Sobiks suurepäraselt kommentaatoriks Naljamees Mängib Ibanez basskitarri Markbassi võimuga Martin Kütt Armastab burgereid, rämpstoidu fänn Kohati hajameelne Tegeleb spordiga Muidu lahe säga Martin mängib Mapex Saturn trummikomplektil Vintage A nahkadega ning Sabiani taldrikutega Matis Leima Pesamuna
Liigikaitse liigid Koostaja: Jaanus Vaht Liigikaitse Eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Neid ei tohi püüda, korjata ega häirida ka väljaspool kaitsealasid Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel Võõrliigid Ohustavad loodust Võivad olla ohtlikud inimese tervisele Nõrgendavad kohalike liikide eksisteerimist Loodusessejõuavad enamasti iluaianduses või põllumajanduses Eesmärk Et kõik meil elavad tavapärased ja iseloomulikud liigid oleksid elujõulised Selle tagamiseks – osad liigid on võetud kaitse alla Liigikaitse korraldamisega kaasneb Kaitsealuste liikidega kauplemise keeld Viga saanud loomade ravi Loomade rändeteede arvestamine maanteede ja rohkevõrgustike planeerimine Kategooriad Eestis on kaitse all üle 570 taime-, seene- ja loomali...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41
HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest:
Kerttu Rakke ,,Kolmas printsess" Tegelased: Marilyn 20.aastane. Iseloomult ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jan/Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jan'i sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu: Raamatu tegevus toimub tänapäevases Tallinnas. Raamat räägib ühest kenast 20.aastasest noorest naisest, nimega Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivõistlustel. Ta oli praktiliselt kindel, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Jäädes esikolmikust välja kaotab ta sõbrad, rahaka poiss-sõbra, töö ja oma ,,printsessielu". Naine, kes on alati elanud elu, kus tal pole puudust olnud rahast, peab nüüd ise hakkama saama. Peagi tut...
Libahunt August Kitzberg Tegelased: · Tammaru peremees · Tammaru perenaine · Margus · Tiina · Mari · Vanaema · Jaanus · Märt I vaatus: Perenaine, vanaema, Mann ja Margus ootavad koju peremeest ja sulast. Väljast kostab huntide ulgu ning selle saatel saabuvad ka oodatud pereliikmed. Ukse taha ilmub külmunud nõialaps, kes võetakse sisse sooja. Lapsel lubatakse ööseks jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab. II vaatus: Möödunud on kümme aastat ning lapsed on suureks kasvanud. Mari ning Tiina läbisaamine on paranenud. Tiina, Mari ning Margus on metsas, kui Mari otsustab,
Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981. aastal Linnahalli saalis koos Tõnu Kaljuste koori ja Eesti Raadio kammerorkestri Paul Mägi juhatusel. Mängiti ülevaatlikult esimese poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Nii vaikseks kõik on jäänud... Jaanus Nõgisto: "Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvi...
15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43
kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad, võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad,
ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse modernismi klassiku Franz Kafkaga: "Identifitseerumine ambivalentsuse, abituse, masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud 60-ndate põlvkonna iidol - Carl Gustav Jung. Jungi viis taandada mistahes nähtust või
Juhtimise tööleht 1) Leia mõistele õige seletus. Lisa tühja kastikesse õige täht. 1 D Roll a)rühmaliikme positsioon, mille . määrab rühmasisene staatuse hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes 5 B ...
a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden
10 11 12 13 14 15 16 Across Down 3. Hiiumaal Käinas sündinud kirjaniku Herman Sergo 1. Mis on Hiiumaalt pärit Eesti humoristi ja ajakirjaniku romaan Reigi rootslastest 18.sajandil. Jaanus Kõrva rahvapärane nimi? 4. Kirjanik, kelle nimelist kirjandusauhinda antakse välja 2. Hiiumaal elava kirjaniku Kiiri Saare esimene Hiiumaal Kassaris. debüütromaan. 5. 2012.aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu romaan, mis 7. Millisest Hiiumaa supelrannast leiti surnuna Eesti räägib Metsavahist, kes asub elama nn Kollasesse luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ott Arder?
Sünnikuu Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14
K U S ELA S ID M ETS A V EN N A D ? Koostajad: Jaanus Talts ja Oliver Leppik 10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2
Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu. Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks, Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju, kes oli juba kaua ära olnud,. Kui Margus koju jõudis, siis mõne aja pärast oli väljas kuulda hundi ulgumist, Mari tahtis, et Margus hunte ehmataks. Margus läks välja ning tegi ühe lasu püssist, mis tabas juhuslikult Tiinat. Tiina suri, kuid oli tänulik, et Margus ta piinad lõpetas.