arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased
"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob.
Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse.
Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna." Jaan: ,,Okei siis, tsau!" Hulkuv kass: ,,Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik." Jänes: ,,Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos." Jaan: ,,Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?" Jänes: ,, Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!"
Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma. Teel koju kohtub Jaan teisegi vaesega, kes temalt laenu küsib, kuid Jaanil pole omalgi raha. Koju jõudes saab Jaan teada, et Mikk ja Mann olla varastamisega vahele jäänud, kui andestab neile, kuna teab, et nad tegid seda näljast ja meeleheitest. Olukord peres oli nii kehv, et nad pidid oma lehma odava hinna eest maha müüma, et mitte nälga surra. Ühel ööl tulid Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku Jaani juurde pakkumisega, et tema juurde varastatud
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2
Teraspoiss (kokkuvõte) Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki
Seminari direktoriks. Ilmunud raamatud: ,,Ühe poisu reisilood", ,,Laevapoisi päevilt", ,,Kevad kutsub", ,,Kaks reisu", ,,Soome", ,,Jõulud! Jõulud!", ,,Suuskadel Vallastesse", ,,Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte", ,,Meie Eku", ,,Alutaguse metsades", ,,Kulbult Atlandile". Keivin Tegelased Selle raamatu põhitegelased olid: Jaan ehk teraspoiss, kojanaine, kojamees, üliõpilane ja varjupaiga lapsed. Peategelane oligi Jaan kelle hüüdnimeks oli teraspoiss. Jaan oli 12 aastane poiss, kelle isa suri siis kui ta oli veel väga väikene. Jaan jäi ilma ka oma emast Annist, kes suri haigusesse. Tal olid heledad juuksed ja sinised silmad. Jaani hüüdnimeks oli teraspoiss sellepärast, et ta oli iseloomult väga tugev poiss ning ta sai kõigega hakkama
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmisest
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad
Väljaotsa Kai: ekslikud arvamused meie pere kohta viis minu poja hukatusse Tihti lähtuvad inimesed stereotüüpidest ning selle tulemusel tembeldame vaesed automaatselt varasteks. Muidugi on juhtumeid, kus on see põhjendatud, kuid süüdistades süütut võtame ära kitsikuses elava inimese viimse päikse. Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde
3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas Jaan ahv istuma ja pistsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi kellest ja sai aru, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellegile. Sel ajal aga Jaan peksis ahv, et see tantsiks
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli
Tartu Rahuleping ● Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. ● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919.
September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278 Detsember 349 348 322 311 288 Kuud Lahutused Kuud Liiklusõnnetused jaan.04 272 jaan.04 19 veebr.04 299 veebr.04 9 märts.04 454 märts.04 8 apr.04 349 apr.04 8 mai.04 356 mai.04 12 juuni.04 357 juuni.04 14 juuli.04 267 juuli.04 12 aug.04 324 aug
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks.
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poli...
Nimi Kuu Lennukid Helikopterid Kotkas 1 16 53 Kajakas 1 5 45 Luik 1 32 9 Kotkas 2 92 19 Kajakas 2 45 78 Luik 2 12 46 Kotkas 3 64 6 Kajakas 3 61 73 Kuu - all - Luik 3 79 64 Data Nimi Sum - Lennukid Kajakas 111 Kotkas 80 Luik 123 ...
väga erinevatest aegadest, kuid kõik on siiski kaugemat minevikku puudutavad. Mõnes leiab ehk lugeja, kes Eesti ajalugu tunneb, mingeid seoseid, kuid Kivirähk on juurde lisanud alati üllatusliku nüansi ja kõik muutub jälle absurdseks. Mälestuste heietamise ajal keerab vanatädi korteriukse lukku, näpib seda pidevalt ja miskipärast neelab võtme alla. Peamiselt on lugu Jaani vaatepunktist (tema-jutustus). Kõige enam on Jaani arvamust väljendatud, on märgitud, et Jaan saab aru märkidest, mis hoiatavad, et midagi halba hakkab juhtuma. Samuti kirjutatakse pikemalt Jaani vanaonu sünnipäeval käigust ja mitmest teisest Jaaniga seonduvast situatsioonist. Sündmustik toimub minevikus, lugu esitatakse kronoloogilises järjekorras. On vihmane hommik, kui Margit ja Jaan end valmis sätivad Margiti vanatädi sünnipäevale minekuks. Nad sõidavad läbi märja inimtühja linna viiekorruselise krohvist kooruva ja täissoditud seintega ehitise juurde. Pea
· Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder
moodustatud kutseline näitetrupp, mida juhtis Karl Menning. 1906. aasta sügisel alustas Tallinnas kutselise teatrina tegevust "Estonia", kus mängisid ja lavastasid andekad näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann. "Estonia" uus hoone valmis 1913. aastal. Veidi varem (1911) oli avatud Pärnu "Endla" teatrihoone. Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. Ajakirjandus 1896. aastal ostsid rahvusmeelsed Tartu haritlased K. A. Hermannilt ajalehe "Postimees". Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi, nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Tõnisson toonitas kõlbuse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja
Marie Under luuletaja Peet Aren kunstnik Artur Adson luuletaja August Jansen kunstnik Heiti Talvik luuletaja Ado Vabbe kunstnik Betti Alver luuletaja Jaan Koort skulptor Kersti Merilaas luuletaja Anton Starkopf skulptor August Sang luuletaja Voldemar Mellik skulptor Uku Masing luuletaja Adamson-Eric kunstnik Bernhard Kangro luuletaja Aino Bach kunstnik
Kontserdipäevik Jaan Tätte ja Marko Matvere ,,Tulemine" Elor Lember Juhendaja: Malle Veske Kuressaare 2010 Jaan Tätte Jaan Tätte on 46 aastane Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Rolle linnateatris on olnud tal täpselt kakskümmend. Lavastusi on Jaanil kaks, ning ise kirjutatud näidendeid on üheksa. Raamatuid on ta välja andnud kolm ja osalenud on ta viies filmis. Jaan tättel on välja antud 5 albumit. Esimene neist on ,,Majakavahi Armuhüüd," kus teeb kaasa ka Marko Matvere. See on 2002. aasta album ja seal on ainult seitse lugu.
teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati aluseta varguses. Jaan on hea ja tugev mees, kuid oma iseloomuomaduste tõttu, ei oleks ta eluga hakkama saanud. Jaani hakkasid, aga meelitama ebausad inimesed, kes üritasid Jaani vaesust enda jaoks ära kasutada, ning kaasata Jaani oma kuritegudes: lk 49. Jaani allakäik algaski sellega, kui leidis uued sõbrad ja jäi võlgu. Jaani au sai kahjustada ning tema ausus hakkas hajuma, sest ta ise ka teadis, millega ta tegeles. Jaan jäi sellegipoolest oma põhimõttetele kindlaks ja planeeris oma elu ausa ja uhke mehena
Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti
OÜ Mahemesi üldkoosoleku protokoll Aeg ja koht: 30.12.2014 Osavõtjad: Kohal 2 liiget, üldkoosolek on otsustusvõimeline Koosoleku juhataja: Liisa Eensaar Protokollija: Jaan Eensaar Esitatud päevakord: 1. Juhatuse valimine 1. Juhatuse valimine Liisa Eensaar tutvustas muudatusi juhatuses. Ettepanek: Pikendada senise juhatuse liikme Liisa Eensaare (ik 48201182740) volitusi juhatuse koosseisus ja arvata juhatusest välja Jaan Eensaar (ik 37907312732). Hääletamine: poolt 2, vastu 0 erapooletuid 0 Otsustati: Kinnitada ühingu juhatuse liikmeks Liisa Eensaar (ik 48201182740 ), arvata juhatusest välja Jaan Eensaar (ik 37907312732).
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses
Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varastasid ning kratt neid väga lihtsalt ninapidi vedas ja suure ringi teha lasi raske koormaga ning nad seejärel Rehepapi hoovi tagasi juhatas. 6466 See, kui Imbi ja Ärni merilehma kinni püüdsid ning seejärel ennast aidamehel ninapidi vedada lasksid ning oma lehmast ilma jäid. 8387 Eestlane on matslik. Peksmine ja keppimine kui unistuste täitumine. 200 Luise ütles, et sulane Jaan vahib teda ja silitab näpuga, katsub tagumikku ja ise sealjuures naeratab lollakalt. 173 Eestlane on kade. Rein ütles, et mõisnike, kui eestlastest rikkamate inimeste, sabarakke tuleb riisuda, neilt rikkust ära võtta, antud olukorras siis püksid ja kuub. 26 Saarlane läks mõisa aita vilja varastama mõisal oli rohkem kui tal ning ta otsustas võtta sealt, kust võtta on. 7779 Eestlane on loll.
Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner.
Ülesanne Loo samasugune liigendtabel nagu on alloleval pildid (kasutades Lisa - PivotTabel). Salvesta tabel uuele töölehe votTabel). Salvesta tabel uuele töölehele. Lehe nimeks pane tabel Data Kontakt Inventar Sum - Kogus Sum - Ühiku Total hindSumTotal - Kogus Sum - Ühiku hind Ain Säga 3168 214,06 3168 214,06 kustukumm 255 14,98 255 14,98 pliiats 1002 60,56 1002 60,56 sulepea 579 32,69 579 32,69 tindipliiats ...
1.märtsist ... 167 40 100 - 100 Lehtsalat: 149 33 100 - 100 Kresssalat: 139 28 100 - 100 Punane peet: toores kuni 1.jaan. 125 20 100 - 100 toores alates 1.jaan. 133 25 100 - 100 puhastatud ja keedet. kuni 1. jaan. 131 20 105 5 100 puhastatud ja keedet. alates 1. jaan. 140 25 105 5 100 keedetud ja tükeldat. kuni 1. jaan. 136 20 109 8 100 keedetud ja tükeldat. alates 1. jaan. 145 25 109 8 100 koorega keedetud, puhast. kuni 1.jaan. 128 - 128 2+20 100 koorega keedetud, puhast. alates 1.jaan. 136 - 136 2+25 100
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks
Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule
loomulik anne kirjutada luuletusi. Kuid see ei läinud sugugi nii ladusalt kui ta oli lootnud. Tihti juhtus ka seda, et tal ei tulnud luuletamine välja ning siis otsis ta erinevaid vabandusi. Süüdistas ta veel ka teisi kirjanike, et teised olid just enne tema mõttekäiku tema mõtted ära napsanud. Ühel päeval mõtles ta, et hakkab uudisjutte kirjutama, kuid juba selle üle oli tal natuke häbi, et ta nii lihtsaid asju teeb. Heade mõttete kogumiseks asus ta elama oma suvekodusse. Jaan Tatikas oli mees kelle suur soov oli kuulsaks saada, kuna tal oli juba sünnist saati neli sõrme ning sellepärast pidas ta end väga eriliseks. Kuid talle ei olnud antud ka eriti mõistust ning seda arvasid ka paljud külainimesed. Peale selle oli ta veel ka väga laisk Jaan tahtis koguaeg oli tähelepanu keskpunktiks ning selle jaoks oli ta valmis tegema kõike. Nooremas eas hüppas ta näiteks aknast alla ning vanemad olid nii traumeeritud, et koliti äärelinna väiksesse majakesse
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises Teksti sündmuste areng on esitatud kronoloogilises järjestuses ja jutustatakse millestki möödunust. Kui heietatakse mälestusi, siis on need ülejäänud faabulast selgelt eristatud. Sündmused on korrastatud lineaarselt, tegevus liigub ühes kindlas suunas. Tegelased Jaan ja Margit seavad end hommikul valmis vanatädi juurde minekuks. Esmapilgul tundub olevat tegu üsna normaalse päeva algusega, kuid jutustaja toob esile tagantjärele vaadates kurjakuulutavad märgid (ootamatu vihmasadu, läbipõlenud pirn, tolmurull külmkapis ja nii edasi). Ka Jaan tunneb ühel hetkel halba eelaimust, kuid ta ei ütle midagi. Kuigi alguses viidatakse selgelt, et lugu ei lõppe õnnelikult, siis puäanti see siiski ära ei anna. See on oluline, et tekitada lugejas põnevust ja
Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda.
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust
USA Osariigid Alabama pealinn: Montgomery liige alates: 14. dets. 1819 (22) lünend: AL Alaska pealinn: Juneau liige alates: 03. jaan. 1959 (49) lühend: AK Arizona pealinn: Phoenix liige alates: 14. veeb. 1912 (48) lühend: AZ Arkansas pealinn: Little Rock liige alates: 15. juuni 1836 (25) lühend: AR California pealinn: Sacramento liige alates: 09. sept. 1850 (31) lühend: CA Colorado pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware pealinn: Dover liige alates: 07. dets. 1787 (1) lühend: DE Florida
Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra "Keisri hull" on üks maailmas tuntuimaid eesti kirjandusteoseid - seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde "Rehepapp" "Rehepapp" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000.
Kas inimene on olude ohver? E.Vilde ,,Külmale maale" Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" räägib vaesusest ja sellega seotud probleemidest. Samuti on väga suur osa armastusel ja sellel, kuidas inimesed peavad olude sunnil kuidagi hakkama saama, lihtsalt selleks, et ellu jääda. Vaesus on ühiskonnas üheks suurimaks probleemiks. Selle pärast kakeldakse, varastatakse ning isegi tapetakse. Kui muu seda ei tee, siis nälg paneb alati inimese tegutsema. Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas. Enim ta häbenes oma vaesust. Seda näitab ka see, et ühel päeval, kui ta haigena kirikusse läks ning sealt juba tagasiteel oli, pakkus Anni, hea naine, kellega nad juba ammused sõbrad olid, talle saia. Kuid mees oli esialgu põikpäine, ega tahtnud sugugi seda vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa.
Euroopa Ühisraha Ken Pähn Kärdla ÜG 12.klass Asutamine ● Eesmärk: ● Asutajariigid: – Ühtse struktuuriga – Belgia lahutamatu poliitiline – Holland Liit – Luksemburg – Itaalia – Prantsusmaa – Saksamaa Laienemine 1996-2004 ● Eesti ( 2011) ● Ungari ● Küpros ● Malta ● Poola ● Läti ● Sloveenia ● Leedu ● Tsehhi ● Slovakkia Euro ● Hetkel kasutab 19 liikmesriiki ● Riigid moodustavad euroala ● Euro võeti kasutusele 1999. aastal ● Hetkel kasutab 337,5 mln kodanikku Raha ● 1995. otsustas ● Põhjused:...
Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman
aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Eesti sai Venemaalt iseseisvuse tunnustust. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.Eesti välisminister. Vene Asutava Kogu liikmeks. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegats- iooni juhiks. Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 19171919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik, 19191920 Asutava Kogu liige. Asutas esimese legaalse poliitilise
Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse. Poisid kavandasid lõpumärgid ja jagasid need lemmikumatele õpetajatele. Tsitaadid: · ,,Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike." ( Jaan Kross ,,Wikmani poisid" lk 34) Sain aru nii, et minevik on suurema tähtsusega kui olevik. · ,,Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa ise olema terasest poiss." ( Jaan Kross ,,Wikmani poisid" lk 90) See tähendab seda, et kui sa tahad olla kindlate põhimõtetega, pead sa ka nendele põhimõtetele kindlaks jääma. · ,,Aga tüdrukutega on juba kord nii, et nende lähedus hajutab imelisel moel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
