1. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt,pikkuühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Võib väita,et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks realarv ja vastupidi:igale realarvule vastab üks ja ainult üks avtelje punkt. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab üks ja ainult üks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja vastupidi: igale arvupaarile vastab üks ja ainult üks tasandi punkt. Matemaatikas tähistatakse tavaliselt ühel ristuvatest koordinaattelgedest olevat olevat arvu x-ga ja teisel koordinaatteljel oleval arvu y-ga. Sel juhul on tegemist xy-teljestikuga ja me saame rääki...
1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
Ta mõistis väga hästi, et mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlase ideaalid tema omast erinema. Aga kõige üldisemates asjades, aususe ja truuduse teatud väärtustes, käskis härra Wikman poistel tema ideaalile truuks jääda. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule. Mina lugesin Jaan Krossi raamatut ,,Wikmani poisid". Kirjutasin selle põhjal kirjandi oma lemmikõpetajast Wikmani koolis, kelleks oli Johan Wikman. Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks - sellepärast oligi härra Johan Wikman minu lemmikõpetajaks Wikmani koolis.
Vanemad laste elus (põlvkondadevahelised suhted) Kirjanik Jaan Kruusvall on kirjutanud novelli "Pärandus", kus on ta pööranud peatähelepanu põlvkondade vahelistele suhtele Kirjeldades, et alati ei ole inimestele kõige tähtsam omada mitmekohalisi numbreid palgatsekil, suurt maja, luksuslikku autot ning kolme kuulsat firmat, vaid sageli vajavad nad midagi rohkem sügavamõttelisemat ja hingelisemat, mida pakub inimesel just oma ligimeste tähelepanelikkus, nõuanded ja tugi
docstxt/128548388973427.txt
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks
Villu Jaan Kross "Keisri hull" Jaan Kross · Krossi peamisteks ainevaldkondadeks on ajalooline proosa. Teda on nimetatud eestlaste elu kroonikuk, kes läbi ajaloo liikudes kaardistab eestlaste elu keskajast kuni tänapäevani. · Peategelasteks valib Kross eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa ja kogu Euroopa kultuuriloos. · Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata.
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks hakkab see teda piinama, et ta ei ole seda juba ära andnud. Ning siis hakkab otsima neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele...
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige
Anni Tetsmann Jaan Kross ,,Keisri hull" Retsensioon ,,Keisri hull" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull.
Keisri hull Jaan Kross Tsitaadid : ,,Armastus on kõigest vägevam." ,,Kui me mürgitame neid hällist saadik oma roomaisega,kuidas saame neilt siis nõuda, et meie heaolu oleks neile kallis ?" ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." ,,S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?"
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Looming
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuriajalugu" 4.Postimpressionistid I Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismis pettunud ja valisid sellest erineva suuna Kust olid pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Holland; parimad tööd Prantsusmaal Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Oma tundeid Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajaja Ehk oskad öelda, milliseid motiive van Gogh maalis? Väga lihtsad motiivid(nt: "Saapad") Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised,vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid Kus valmis silmapai...
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 5.Postimpressionistid II Mida tähendab sõnaosa ,,neo" sõnas ,,neoimpressionism"? uus Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna ,,püantilism"? punktilism Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest? Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud kehavormidega; suhtles palju boheemide ja lõbutüdrukutega; viibis palju Pariisi lõbumajades ja kabareedes Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad Keda ...
Jaan Kross „Keisri hull“ Lühikokkuvõte Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Päeviku pidajaks on Jakob. Eestlasest aadlik Timotheus von Bock sõitis koos perepojaga Eestis asuvasse mõisa. Bockile hakkas talutüdruk Eeva meeldima, keda ta endale ka naiseks tahtis. Bockil kulus tükk aega enne kui ta Eeva isale asja selgeks teha suutis. Bock saatis Eeva ja ta venna Jakobi viieks aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi. See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud. Timotheus rääkis...
Kunstiretsensioon Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning
.............................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid
''. Nende sõnade peale muutus Timo mõtlemine ja ta otsustas põgenemisplaani pooleli jätta. Teos lõppeb sissekandega ,,Tallinnas" Londoni" hotellis, tuba nr.11, 14-ndal juunil 1859'' Ta on juba 70 täis. Anna on 5 aastat surnud Eeva õpib linnas. Suur- Eeva käib ikka Timo haual. Endal on sapi häda ja sõidab minema käsikirjad andis Eeva kätte . Tütrele saatis tetamendi, milles ta pärib Põltamaa maja. Päevaraamatu annab Jürile. Kirjutusstiil: Kirjastiil oli kergelt loetav, kuigi Jaan Krossi laused olid pikad ja tihedad. Samuti kasutas ta palju keelendeid ja sõnamänge. Üldiselt on tema keelekasutus ja lauseehitused keerulised, kuid siiski haaravad. Tegemist on universaalse teosega, kust saab palju mõtteid eluks. Minule jäid silma pigem huvitavad ja detailselt läbi mõeldud tegelased. See romaan on üliinimlikule filosoofiale toetuv teos. Tsitaadid: ,,Armastus on kõigest vägevam'' ,,Ärgem süüdistage iial oma valitsejaid''
,,Nublu" Jaan Rannap 1. Kes on "Nublu" autor? Nublu autor on Jaan Rannap 2. Kes oli Nublu ? Nublu oli koer. Ta oli taksi ja hagija segu 3. Kuhu ilmus ühel päeval nublu? Nublu ilmus tuletõrjemajja 4. Kellest said Nublu suurimad sõbrad? Nublu parimateks sõpradeks sai Mustpea ja Valgemaa 5. Kes tõlkis koera jutu inimkeelde? Koera jutu tõlkis inimkeelde Mustpea 6. Mida tähendas kellahelin tuletõrjemajas? Kellahelin tähendab, et kuskil on tulekahju.See on häirekell. 7. Mida tegi Nublu tulekahju kohas? Nublu aitas voolikuid lahti kerida 8
vestelnud nelja erineva jumalaga, kes olid ebakindlad oma olemise suhtes. Seetõttu jäi neil ka vastus saamata. Nad pidid leppima lõpmatusega." Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine.
,,Wikmani poisid" Jaan Kross. Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr. Wikman ise õppis? 1) Wikmani gümnaasiumis õpetati eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Wikman õppis ise elu lõpus itaalia keelt Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi? 2) Kuna Penn ei olnud õppinud selleks tunniks, nagu enamus klassikaaslasi, sest seda polnud neile üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees. Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on vembumees ja tihti teeb selliseid koertükke. Karistuseks küsis ta Penni iga tund vastama. Millest sai Jaak ar...
Põlva Ühisgümnaasium Maiken Mägi 12.a klass JAAN TÄTTE ELU JA TEGEVUS Referaat Põlva 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lapsepõlv.................................................................................................................................4 2.Haridus ja eraelu.........
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist.
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22)
Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku. "Paigallennus" on kokku põimitud tõsielulised lood ja tegelased mõttekujutusliku materjaliga. Ka lugejal peab endal olema ajaloolisi eelteadmisi, et reaalseid isikuid eraldada väljamõelduist. Asjaolu, et romaan hõlmab terve eluea, 1920-ndate algusest 1980-ndate lõpuni, pakub talle sarja teiste romaanide ees eelise: käsitlemist leiavad erinevad olud ja
Loeng Kontsert Kitarrimuusika 15. novembril toimus Kose Gümnaasiumis kontsertloeng ,,Kitarrimuusika", seda korraldasid Elmar Sepp ja Jaan Sööt. Peale üleüldise kitarriajaloo sai kuulda päris paljusi huvitavaid lugusi. Kitarri sünnikohaks ütlesid nemad olevat Araabia (u 1200 a) ja Hispaanlastelt sai ta tänapäevase kuju, seda hakkasid levitama mustlased. Eriti populaarseks muutus see pill Venemaale, seda kasutati enamjaolt seal romansi mängimiseks. Peale seda hakkasid moodi rohkem tulema klaver ja svingpillid. 19. sajandi lõpus tekkis Mississipi delta juures bluus, sellest omakorda kasvas välja rokkmuusika
Eeva analüüs Eeva oli oma olemuselt väga suure südamega inimene. Ta oli küll talupoja seisusest aadli daamiks tõusnud naine, aga ta ei unustanud kunagi ära oma päritolu. Eeva ei kartnud teistele külanaistele appi minna ja küpsetas köögis ise ploomikooke, kuigi ta oleks võinud Liisol lasta neid teha. Külanaistega sai Eeva ka hästi läbi, kuulas nende hädasid ja viskas ka nende seltsis nalja. Oma vanemaid kutsus Eeva ka mitmel korral parema elu peale nendega Võisikule elama, aga esimesed keeldusid. Eeva talupoeglikus tuli ka välja kui ta kirjutas uuele keisrile Nikolaile palvekirja, mis oli kirjutatud mitte kõige formaalsemas kirjas. Aadlitega oli Eeval, aga suhtlus alati keeruline. Esiteks oli ennekuulmatu, et aadliseisusest meesterahvas, Timo, võttis endale naiseks lihtsa talupoja tütre ning mitmeid aastaid peale nende kahe abielu ingoreerisid aadlikud Eevat pidulikulikel koosviibimistel või kiri...
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
Lineaarkujutus ja teisendus. Olgu hulgad V, W vektorruumid. Aksioom1 Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust f: V W nimetatakse lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus : f ( a + b) = f (a) + f (b). Järeldus1 Olgu = = 1 f ( a + b) = f ( a ) + f ( b ) lineaarkujutuse distributiivsus vektorite liitmise suhtes. Järeldus2 = 0 f ( a ) = f (a ) lineaarkujutuse kommutatiivsus skalaariga korrutamise suhtes. Järeldus3 = = 0 f ( 0 ) = 0 Aksioom2 Vektorruumi V korral määratud lineaarset kujutust f : V V nimetatakse selle vektorruumi V lineaarteisenduseks vektorruumist V iseendasse tagasi. Lineaarkujutuste f ja g korral lepitakse kokku rääkida ka nende summast f + g ja kujutuste korrutamisest reaalarvuga f. Lineaarkujutiste liitmisel ja korrutamis...
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta
„Nõukogude Liidu inimsusevastased kuriteod“ E-ÕPE 1. Mida tähistati lühendiga GULAG? Glavnoe Upravlenie Lagerei. Eesti keeles NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuuriüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus. 2. Miks suri seal arvukalt inimesi? Kuna sealsed tingimused olid väga kehvad. Paljud surid nälga, haigustesse. Seal pidi ka palju füüsilist tööd tegema, mille tõttu samuti paljud surid. Vange ka mõrvati, kas mitterahuldava käitumise eest, vähese töö tegemise tõttu, või lihtsalt teistele hoiatuseks. 3. Milliste tegude eest oli võimalik sattuda nõukogude vangilaagrisse? Kõik poliitikud, kes ei olnud nõus Sta...
docstxt/14485676894844.txt
Kaplinski, metafoorid loodusest J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982 1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetes...
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
docstxt/14485675418433.txt
Retsensioon Käisin 7. Augustil Kuressaare lossihoovis vaatamas Jaan Tätte kontserdit ,,Tuulevaiksel ööl". Peale Tätte esines seal veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Jaanil oli see päris suur kontserttuur, jõudis paljudesse Eesti linnadesse veel. Kontsert oli mereteemaline. Ilmselt selle pärast, et ta armastab niivõrd palju merd. Elab ise ka saare peal Vilsandil. Pärast kontserttuuri läks Tätte ka ümbermaailmareisile. Ka see oli üks põhjus, miks tuurile pandi selline nimi.
docstxt/14485677651408.txt
,,Eestartutaga" Koostaja: Õpetaja: 2008/2009 õ.a. Sisukord .........................................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus...........................................................................................
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome
Väljaotsa Jaan- kas kurjategija? ''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada.
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma...
“Keisri hull” Jaan Kross Analüüs Tegevus toimub 19.saj algusel Eestimaal. „Keisri hull“ on kirjutatud Jakob Mätliku päevikuna, kes oli Eeva vend ja see keskendub Võisiku mõisa aadliku Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva elule. Timotheus von Bock julges kirjutada keisrile Aleksander I kirja, kus avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis o...
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komö...
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
