...........................................14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit.
asuala: - Sakslaste "Tung itta" oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates. - Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. - Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: - Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13
Kolmas tase asukohamäärangu Neljas tase Viies tase t ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega "Geograafia" Originaal hävinud 1. raamatus esitleb kaardiprojektsioone 2.-6. raamatus kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi 8. raamatus annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse "Geograafia" Põhjalaius tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu Idapikkus tundides Aleksandriast itta või läände Parasjagu vigane, sest kellad polnud tol ajal veel nii täpsed. Vahemere pikkus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Geograafia" Kaardid 26 üksikut ja 1 maailmakaart Jacopo Angeli da Scarperia 1406-1409 Ptolemaiose autoriteedi tõus keskaja lõpus Tabula nova Maade avastused
2.Lipp: 3.Pealinn: Reykjavík 4..Rahvaarv: 306,694 (Juuli 2009) 5.Rahvaarv pealinnas: 120,165 (Oktoober 1, 2008) 6.Kaart: Maailmas Maailmajaos (Euroopa) Regionaalne 7.Geograafiline asend: Island asub Euroopa maailmajaos ning on saar. Ta on ümbritsetud Grööni mere ja Atlandi ookeaniga, ta on Suurbritanniast loodes, Gröönimaa jääb temast läände ning Norra itta. 8.Inimarenguindeks: Island on maailmas inimarengu indeksi poolest kolmas (0.969). Esimene Norra (0.971) ja teine Austraalia (0.970) Kirjaoskus: Kirjaoskuse protsent Islandil on 99,9% Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks Inimarenguindeks ja SKT 9
Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja osas aeglaselt – 10-15 sm/s. Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s). Sitsiilia väin on tähtis veevahetusele lääne ja ida mere osade vahel, mille sügavus on vähem kui 400-500 m ülevoolude peal. See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m. Vee ümbervahetus kannab sesoonset erinevust. Talvel vesi liigub Aadria merest, suvel Jooni merest põhja. Bosporus ja Dardanellid ning Marmara meri seovad Vahemerd Musta merega. Väiksed sügavused väinades piiravad veevahetust Vahemere ja Musta mere vahel. Veevahetus väinades tekib vee erineva tiheduse tõttu, erineva veetaseme tõttu meredes ja sünoptiliste tingimuste tõttu
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
millisesse rauaaja inimesed? PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks? 13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem. 9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil? Pihkva, Sigtuna, Novgorod, 10. Milliseid kaupu veeti itta, milliseid läände? ITTA- veeti vilja LÄÄNDE- veeti karusnahku ja vaha 11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil? üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe 12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 14. Seleta mõisted: adramaa- selline põllumaa, mida hariti ühe adraga
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm
d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916 1917 · Algas · Ypres · Läänerindel · Nivelle'i lah.
Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa ajaloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas, mille põhjuseka oli euroopat tabanud katkuepideemia. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände...
3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Prantsusmaale + 70 000 meest mandrile VENEMAA SÕJAPLAAN: nn aururulli strateegia (otse Preisimaa kaudu suurte jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades Saksamaa toetusega. LÄÄNERINNE
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda ...
Kanada on pindala suuruselt teine riik maailmas (9 984 670 km2). Kanadas elab üle 36 millioni elaniku, mis ei ole väga palju arvestades riigi pindala. Võrreldes Eestiga on Kanada pindala üle 220 korra suurem ja rahvastiku arv on üle 30 korra suurem, kui Eestis. Üllataval kombel on Kanada rahvastikutihedus hõredam ja seal elab vaid 3,7 inimest iga ruut kilomeetri pindala kohta. Eestis on sama näitaja 28 inimest. Kanada territooriumi ulatus läänest itta on 5 514 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 4 634 km. Kanada suur territoorium tähendab geograafilist mitmekesisust. Seal esineb palju sisemaad, kõige pikem rannapiir maailmas ja üle 52 000 saare (mis teeb Kanadast kõige järve rikkama riigi maailmas). Pool mandriosast hõlmab suur Kanada kilp, harvade kõrgendikega tasandik. Selles piirokonnas on palju järvi ja jõgesid. Läänepool esineb preeria piirkond. Kaugemal läänepiirkonnas asub mägismaa.
aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis puudub skulptuur. See oli põhjendatud sellega, et enne ristiusku kummardati Roomas kujusid ja ristiusk ei tahtnud sellele sarnaneda. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, siis hakati ehitama kirikuid. · Basiilika-piklik hoone, mis on alati paigutatud läänest itta, sissepääs asus läänepoolses osas. Seda tüüpi ehitisi kasutati ligi 1000 aastat, sealjuures seda koguaeg täiustades. · Lööv-piklik kiriku osa. · Valgmik-keskmise löövi akna osa; tähtsaim basiilika tunnus. Kirik sarnanes põhiplaanilt "T" tähega ja selle tähe püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja põikkriipsu põikhooneks. Lihtsa kirikuhoone seinu kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid(värvilistest klaasitükkidest või kivikestest seinapildid)
rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt matslikud,harimatud.Oli vähe neid,kes julgesid sakslastele vastu hakkata.Sakslased vabastasid eestased orjapõlvest,mistõttu soovisid baltlased matsirahvalt austust ,lugupidamist.Tegelikult tõi vabaduse
48. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus 50. Auto massiga 2.0 tonni sõidab kiirusega 10 m/s itta ja auto massiga 1.0 tonni kiirusega 15 m/s põhja. Tänavanurgal põrkavad nad kokku ja paiskuvad kägarana kirdes paiknevale haljasalale. (1) Leida autode süsteemi liikumishulk enne õnnetust. (2) Leida kägara kiirus pärast õnnetust, kui selle hõõrdumine vastu maad jätta arvestamata.
Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. · Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. · Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. · Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. · Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. · Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. · Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. · Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. · Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). · Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu. · Tegeletakse vaala-, hülge- ja kalapüügiga.
Marss Koostas: Kadri Jõgi 2010 Andmed: · Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. · Pooluste piirkonda...
Õhumassid-tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. - kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis tema omadused ka muutuvad.' -Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale. Lõunapoolkeral vastavalt vasakule. -Osata õhumasside liikumist ekvaatori ja pooluste vahel iseloomustada..igat etappi. -Jugavool-troposfääri ülaosas länest itta puhuvate tuulte vöönd.Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb
Eesti tulevik Ajal, mil „rohelised mehikesed“ sammuvad üle piiride nagu neid polekski, peame tahest tahtmata koondama oma mõtted nii enda kui riigi tulevikule. Üheks olulisemaks probleemiks hetkel Eestis on meie julgeolek, mistõttu keskendun antud essees pigem Eesti julgeoleku tulevikule kui üldisele tulevikule. . Kui mõtiskleda potentsiaalsetest ohtudest Eestile, koonduvad mõtted esmajoones itta, täpsemalt meie idanaabri Venemaa poole. Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord...
lükates sooja õhu enda ees piki kokkupuutepinda üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma, esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Sooja frondi korral on sajuala frondi ees, külma frondi korral frondi taga. TSÜKLONID Jugavool kõrgemates õhukihtides olevad pikad ja kitsad vööndid, millega kaasnevad väga tugevad tuuled. Need on põhjustatud väga suurtest tempi kontrastidest. Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv. Tsüklon madalrõhuala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeani kohal. Tänu sellele kujunevad välja õhukeerised. Õhk liigub servadest keskme suunas, põhjapoolkeral vastupäeva Ilm: S: suhteliselt jahe, pilvine, tugeva tuulega T: suhteliselt soe, sademetega, pilvine, sula, tugeva tuulega Antitsüklon õhukeeris, mille keskmes valitseb K ning õhk liigub keskmest servade suunas, põhjapoolkeral päripäeva
Isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa ikka veel maailma suurimaid riike ja üks heterogeensemaid (kummalisel kombel koos Ameerika Ühendriikidega). Hoolimata tohutust vähemusrahvuste arvust, mis selle piirides on esindatud, on see domineerivalt slaavi riik, kelle rahvast nimetatakse vana-norra keeles irooniliselt idarahvaks (Rus). Venelased konsulideerusid ikka ja jälle, luues lõpuks suure kultuuri, mis laiub niihästi geograafiliselt kui ka ajalooliselt itta ja läände, Euroopasse ja Aasiasse. Ent oma suurt kultuuri luues lõid venelased edale ka suure dilemma; identiteedi , mis pole ei idalik ega läänelik ja ometi väga selgelt samal ajal mõlemat. See on mõtliskluste ja sisevaatluste allikas, ilmselt lõputu tsükkel ahastusest ja ülevoolavusest, raudsest autoriaarlusest ja anarhistlikust vabadusest, laiutavast suurejoonelisest ja kaotuslikust alaväärsustundest, mis on ajalooliselt määratlenud klassikalise vene inimese psüühika
Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled.
veebruaril. Nagu eespool öeldud, on maakera jagatud 24 ajavööndiks. Seega peab olema kusagil koht, kus kuupäev muutub kus planeedil päev algab. Rahvusvaheline kuupäevajoon (ingl International Date Line, IDL) on kujuteldav joon Vaikses ookeanis, mis jookseb põhjapoolusest lõunapooluseni 180 kraadi Greenwichi meridiaanist. Kui rahvusvahelist kuupäevajoont ületada idast läände, siis lisandub uus päev ehk kuupäev muutub homseks. Kui läänest itta, siis lahutatakse päev, nii et kuupäev muutub eilseks. Siinjuures tuleb rõhutada, et kellaajas pole vahet kas kell on 14:00 või 06:00, kellaaeg jääb samaks, muutub ainult kuupäev. Kuupäevajoon ei ole sirge, vaid kulgeb siksakis, et see ei läbiks riike, vaid et ühes riigis püsiks ikka sama aeg ja päev. Kõige suurem siksak on Kiribati juures, kuna alguses jooksis see joon läbi riigi, kuid 1995. aastal otsustati nihutada joont nii, et nüüd on riigis üks aeg
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid
maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust tahetakse vähendada oluliselt, kuna tegemist on taastumatu maavaraga ehk fossiilse kütusega ning ta on lisaks ka madalakvaliteediline. Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed. Koos raudteede võrgu, veeteede ja lennujaamadega teedevõrk moodustab transpordisüsteemi. Eesti asub väga heas paigas, sest lääne poolt tulevad kaubad peavad läbima itta jõudmiseks Eesti ja ka vastupidi. Sama ka lõuna ja põhja suundades. Eesti on seotud ka rahvusvahelise E-teede võrguga. Eesti majandusgeograafilist asendit mõjutavad eelkõige maavarad, sest nendest sõltuvad ülejäänud tegurid. Minu arvates asume hetkel väga heas kohas, kuid ma ei usu, et saan seda öelda 50-100 aasta pärast. Siis on põlevkivi otsa korral ja peab lootma ainult asemele tuleva tuule- ,hüdro- või muu taastuvenergiale. http://www.eco-net.ee/?mid=36&id=171 http://et
Brasiilia asukoha iseloomustus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ning asub selle kirde- ja keskosas. Riigi ulatus mandril on 34 S- 5 N ja 74- 35 W. Riigi territooriumi ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 4440 km ja läänest itta umbes 4320 km. Minu meelest sarnaneb riigi uju kõige rohkem T-tähele või haamrile, aga eriti meenutab see mulle multifilmis ,,Wall-e" olnud suurt kosmoselaeva. Selle riigi pindala on 8 511 965 km2 ning olles pindalalt viies riik maailmas hõlmab Brasiilia 47% Lõuna-Ameerikast. Eestiga võrreldes on Brasiilia 188 korda suurem. Ka rahvaarvult on Brasiilia viies, Brasiilias elab 191,3 miljonit inimest. See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul
valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem. Valdavad puuliigid on kuusk ja nulg. Tumetaiga Heletaiga Loomastik O Okasmetsa loomastikku võib pidada liigivaeseks, arvestades okasmetsavööndi suurust. O Tüüpilisemad okasmetsade loomad on pruunkaru, ilves, põder, valgejänes, hunt, rebane, orav, kobras, musträhn, käbilind, jne. Inimtegevus O Inimtegevus ja asutuse tingimused on rasked, kuna seal esineb igikeltsa. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. O Peamised tegevusalad on seal metsandus, jahindus, kalandus ja loomakasvatus. Maavara rikastes piirkondades on ka maavarade kaevandamine Kasutatud materjal O www.biogeoliit.ee O Õpik O Vihik O www.geo.ut.ee O www.googel.ee
olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguses tihedasti koos, ent Su eraldas nad, tõstes Nuti üles nii, et tolle pea jäi läände ja jalad itta. Geb muutus maaks. Ra (Amon-Ra) peajumal, kõikide jumalate isa, just temaga samastasid ennast vaaraod Osiris- Ra võimupärija, allmaailma valitseja, viljakuse jumal, üks armastatumaid jumalusi Isis- Osirise õde ja abikaasa, Horose ema, armastuse ja viljakuse jumalanna Horos- taevajumal Seth- kõrbete jumal, müüdi järgi tappis Osirise Ra Osiris Isis Horos Seth Anubis- saakalipäine matustetalituste jumal Thot - kirja ja tarkuse jumal, hieroglüüfide leiutaja
Austraalia Asukoht · Austraalia mandril · Lõunapoolkeral Pindala · 7 704 366 km2 · Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200km · läänest itta on mandri ulatus 4100 km Piirid Austraalial on ainult ookeani piir , sest see on saar mis asub Vaikses Ookeanis. Pealinn · Canberra 345000 elaniku Rajati pealinnaks 1913. aastal territoorium on 814,2 km2 Rahvastik · u. 22 106 112 elaniku · Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. · Rahvastiku tihedus 2,8 inimest km2
SUURBRITANNIA GEOGRAAFILINE ASEND Loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on riik, mis asub Lääne-Euroopas. Ta hõlmab Suurbritannia saare, Iiri saare kirdeosa ehk Põhja-Iirimaad ja hulga väiksemaid saari, näiteks Shetlandi saari. Suurbritannia saarel asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Riik jääb Põhjamerest läände ja Atlandi ookeanist itta, Euroopast lahutab teda La Manche väin ja Iirimaast Iiri meri. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad, kõrgeimaks tipuks on Ben Nevis (1343 m). Põhja-Iirimaale on iseloomulikud rohked järved ja sopiline rannajoon. Suurbritannia asub merelises ja parasvöötmelises kliimas, mis tähendab, et suvi on jahe ja talv pehme, rohkesti on sademeid. Suurimad jõed on Thames ja Severn.
Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10
kustutada ning katedraali kahjustused polnud väga suured. Katedraal avati uuesti 1955 aastal ning paigaldati ka uus, väiksem orel, kuid teise kohta. Magdeburgi katedraali ehitamise alguses ei olnud konstrueerijatele gooti stiilil väga tuttav, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tehti muudatusi. Katedraali laed on 32m kõrged Katedraali kaunistavad kaks torni, mis on mõlemad umbes 100m ( üks on 99.25 m ja teine on 100.98 m ) Katedraali vaade itta. Imettegev Neitsi Maarja kuju asub Münchenis. Täpsemalt asub see Marienplatzis, mida kutsutakse linna südameks Sammas on püstitatud 1638 Maximilian I poolt. See ehitati, et tähistada Kolmekümne aastase sõja lõppu ning Rootsi okupatsiooni lõppu. 11 m samba otsas on Neitsi Maarja kullast kuju. Neitsi Maarja http://www.hickerphoto.com/golden-statue- virgin-mary-marienplatz-munich-germany- 43651-pictures.htm http://www.platzl.de/blog/hotel-
kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. · On asju, mis liiguvad alati ühes suunas -- lõunakaares idast läände, põhjakaares läänest itta (Päike, Kuu ja tähed) · On ka neid, mis liiguvad ükskõik kuhu (pilved) või seisavad koguni paigal (Põhjanael näiteks). 4 Maa liikumine Liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · Tiirlemine · Pöörlemine · Telje Pretsessioon 5 Planeedid tähistaevas · Planeedid on rändavad tähed · Planeedid liiguvad taevas erinevalt
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles
MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas. · Plaan on kujult ladina rist , nagu see on tavaks gooti katedraalidele. Kesklöövi pilt vaatega itta ·Plaan on põhiplaanilt ladina risti kujuga, nagu see on tavaks gooti katedraalidele. · Väliselt, eriti eemalt, domineerib hoone enda tohutute kiriku tornidega, mis on täiesti
Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5.Põhja-Atlandi hoovus ja selle mõju Euroopa kliimale. Mida enam põhja poole liikuda, seda tugevam on Põhja-Atlandi sooja hoovuse mõju. 6.Euroopa eri piirkondade jõgede iseloomustus. Suuremad jõed. Põhja-Euroopa Ida-Euroopa Lääne- ja Kesk-Euroopa
Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Aafrika on Sahara kõrbe ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse Marokot, Alzeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Mauritaaniat, Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemir...
Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad. Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. Enamik rändlinde putuktoidulised. Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu.
Narva Kesklinna Gümnaasium Narva Kreenholmi Gümnaasium 1936.aastal asus Narva linn hoopis lääne pool, praegune ala kuulus kunagi Venemaale, alles hiljem laienes merekaabli kaudu ka Narva Pähklimäe Gümnaasium linn ka itta, kui Eesti läks Nõukogude võimu alla ja ühendati Narva Jaanilinnaga (praegune Ida-Narva ja Põhjamaadesse. Narva Soldino Gümnaasium Ivangorod). Narva 6. Kool Aastal 1988 oli Narva linn palju väiksem võrreldes tänasega. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi Eestile Kasutatud allikad
Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avast...
Keskaja arhitektuur 10. Klass 2014 Jagunemine ● Keskaegne arhitektuur jagunes kaheks stiiliks ● Romaani stiil ● Gooti stiil ● Peamised ehitised olid kirikud Kirik ● Piklik hoone suunaga läänest itta, sissepääs läänes ● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil
Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele Stiil ja looming Põhiliselt akvarell ja sügavtrükitehnikad, hiljem õlimaal William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul Turnerit peetakse tänapäevani impressionistide eelkäijaks Vead ,,Võitlev Téméraire"- il: taglase ebatäpsust päikese loojumine itta, korstna tagant paistev aurikumast, eksitavat kujutamine. Kuulsaimad maalid "Võitlev Téméraire" (1839) "Trafalgari lahing" (1808) "Odysseus ja Polyphemos" (1829) "Lumetorm" (1842) "Vihm, aur ja kiirus" (1844) "Päiksetõus merekoletistega" (1845) Võitlev Téméraire" "Trafalgari lahing" "Lumetorm" Odysseus ja Polyphemos" Vihm, aur ja kiirus" "Päiksetõus merekoletistega"
pealetungi tõttu. Handid, kes elavad külades, tegelevad tänaseni põhjapõdrakasvatuse, jahinduse ja kalapüügiga. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. Geograafiline asuala jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk. Enesenimetus handid on saanud NL-s ametliku staatuse alates 1930. a-ist. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Kirjasõnas esmakordselt mainitud 1572 Ostjakkide nime all. Handid jaotavad end jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. KEEL Handi keel kuulub Soome-Ugri keelte hulka moodustades koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ning mansi keelega obiugri alarühma. Lähim sugulaskeel on mansi keel.
kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi. Uhke kirikuhoone ülesanne oli palvetavatele kristlastele peavarju pakkuda. See oli ka küla keskus. Sõja korral pakkus kirik pelgupaika. Kiriku asend oli ida-lääne suunas, altar jäi itta, esimeste valguskiirte suunas. See sümboliseeris üles tõusmist. Kirik kujundas kultuurielu keskajal. Kunstiteosed valmisid kiriku tellimisel. Kirik oli väga oluline, kuigi seal olid ka väga ranged reeglid. Sõnu 293
Sri Lanka Geograafiline Asukoht · Sri Lanka on saareriik India ookeanis, Hindustani poolsaarest lõuna pool. Sri Lanka asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel · Riigi pindala on 65 610 km², maksimaalne kaugus põhjast lõunasse 445 ja läänest itta 225 km. · Mägede keskmine kõrgus on 1000-2000 m üle merepinna. Saare kõrgeim mägi on Pidurutalagala 2524 m. · Sri Lanka inimasustus on tihedaim maa lääne- ja edelaosas. Seal asuvad ka riigi suuremad ja tähtsamad
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
