Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"itta" - 1081 õppematerjali

itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga.
thumbnail
5
doc

Keskaeg ja varauusaeg konspekt

BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti 11-14 sajand

Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurem...

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Ajalugu ristisõjad

AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaeg eestis

3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände. Läänest itta: sool, vein, õlu, relvad, vürtsid, heeringas Idast läände: karusnahk, pargitud nahk, vaha, mesi, puit, tõrv, lina 5. Mõisted: tsunftijänes, skraa, sedööver Tsunftijänes ­ tsunftiväline käsitööline Skraa ­ käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver ­ meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kliimavöötmad

Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad,

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Aristoteles

Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles end...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
odt

7. klass Keskaeg Kotrolltöö

9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
30
odp

India Ookean ja Hoovused - Presentatsioon

● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika - läänetuulte hoovus ● Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis - Golfi hoovus ● Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Hansaliit

Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Põhja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kõik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriõigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. 14 TEISEKS VÄGA TÄHTSAKS asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lõunakaldal, välja suruma, voi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu ­ nii nagu Lüübek ­ asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Egiptuse slaidiesitus

EGIPTUS Egiptus · Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, mida loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Egiptuse kogupindala on 1 001 450 km2 . · Pealinn on Kairo. · Riigikeeleks on Araabia keel. · Iseseisev 28. veebruarist 1922. Egiptuse lipp ja vapp Egiptuse ajalugu · 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki ­ Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem- Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer esimese Vaaraode dünastia.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo konspekt I maailmasõda

Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS

*vastlakarneval- tähistati varakevadise paastu algust *müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta? Hansa liit oli kaubalinnade liit; idast läände viidi karusnahku, mett ja vaha; läänest itta viidi luksuskaubad, Flandria tekstiilitooted ja sool. 11. Kas linnaõhk tegi vabaks? Põhjendage vastust vähemalt 3 näitega Arvan, et linnaõhk tegi vabaks, sest kui talupoeg oli linnas elanud vähemalt aasta, sai ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama.

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoon (inglise monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujunebkõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala. Coriolisi jõu mõjul muutub õhu liikumise suund itta (põhjapoolkeras paremale, lõunapoolkeras vasakule) ja tuulte suund muutub vastavalt edela- ja loodesuunaliseks Priisid : rannikul esinevad tuuled , muudavad suunda ja ei lähe laiali. Albedo peegeldunud kiirgis mingilt teatult kehalt Tõusvate õhuvooludega hakkab vihma sadama .Tõusvad õhuvoolud on eelised et tekiks sademed.Kõrgrõhkkond on kuiv, laskuvad õhuvoolud ­ kõrgrõhuala , päikesepaisteline . Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
4
pptx

Üldistav presentatsioon maa liikumisest

Maa liikumine Martin Jaan Leesment XII klass Kiirus on u. 20,1 km/s Tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Moodustab oma Kuuga graviteeriva osasüsteemi Pöörleb ome keset läbiva mõttelise telje ümber Pöörleb suunaga läänest itta Tiirlemine ümber päikese perioodiga u. 1 aastat Pöörlemine ümber telje perioodiga u. 1 ööpäeva Telje pretsessioon perioodiga u. 25725 aastat Maa keerlemise tõestused Coriolisi efekt Foucault pendel

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika eksam

1) Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja b(nool) itta. Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud a) Lõunasse b) Läände c) Alla d) Üles 2) Keha kiirendus on tingitud a) Keha inertsist b) Teiste kehade mõjust sellele kehale c) Maa külgetõmbejõust d) Kiiruse muutumisest 3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu

Füüsika → Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika eksamipilet nr5

Puudub kindel piir valdkondade vahel. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.

Füüsika → Füüsika
309 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõõtkava, kompass ja asimuut, ajavööndid

Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Egiptus

Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Kultuurielu 20. sajandi teisel poolel

Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul ...

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
110
ppt

Topograafia

ETAPP PIKKUS Am (meetrites) 1 2500 49-90 48-65 2 400 57-50 56-25 3 550 52-20 50-95 4 1200 01-30 00-05 5 1750 57-40 56-15 6 1250 05-00 03-75 KOKKU 7650 Suunaparand 01-25 itta - direktsiooninurk Am- magnetasimuut Aja planeerimine Marsruudikaart ETAPP PIKKUS Am AEG (meetrites) (minutites) 1 2500 49-90 48-65 37,5 2 400 57-50 56-25 6 3 550 52-20 50-95 8 4 1200 01-30 00-05 18 5 1750 57-40 56-15 26

Sõjandus → Riigikaitse
73 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda ülevaatlik konspekt

Venemaa Bulgaaria USA Türgi Itaalia Jaapan Belgia Serbia Rumeenia Sõjaplaanid: SAKSAMAA: · Schlifferi plaan ehk välksõja plaan. See nägi ette Saksamaa rünnakut läbi Belgia Prantsusmaale ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. · Enamus jõust koondati Prantsusmaa vastu · Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused PRANTSUSMAA: · Ehitati välja tugevad kindlustussüsteemid, Belgia piirile seda ei tehtud. · Lotringi ja Elsassi hõivamine ja sealt sissetung Saksamaale · Hoogne pealetung INGLISMAA: · Iseseisev sõjaplaan puudus · Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega VENEMAA:

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Referaat islami kultuuriruumi kuuluvast keelpillist rabab ( rababah )

Referaat islami kultuuriruumi kuuluvast keelpillist rabab (rababah) Koostaja: Greete-Lisette Maasik, MT 2. kursus Rabab (araabia k. ‫)الربابة‬ tähendab tõlkes poogendatavat instrumenti. Selle sama instrumendi kohta võib leida väga mitmeid nimetusi, mis on üksteisele vägagi sarnased, aga siiski vääriks nad eraldi märkimist – rebap,rabab, rebeb, rababah, al-rababa. Pill sai omale nime umbes VIII sajandi paiku ning levis mööda islami kaubateid Põhja-Aafrikasse, Lähis-Itta, Kaug-Itta ning ka mõnelepoole Euroopasse. Tuntakse väga mitmeid erinevaid rabab'e. Rabab'ist arenes välja kolme keelega rebekk. Seega on rabab'i näol tegemist kaudse viiuli eelkäijaga. Selle instrumendi valisin just sellepärast, et olles käinud mitmeid kordi Egiptuses, olen selle pilli nö. turis...

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Hansa Liit

HANSA LIIT Lisette Sults HANSA LIIT • Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit. • Äri ajasid kaupmehed. • Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD  LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA  KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS  KUULUSID HANSA  LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD • Hansalinnadest saadeti Delegatsioonid* (arutasid kaubandusega, meresõitu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemist, liitude ja rahu sõlmimist, sõja kuulutamist, diplomaatilisi suhteid) • Delegatsioonid*-Delegatsioon on rühm isikuid (delegaadid), kelle valitsus, organisatsioon või kollektiiv on delegeerinud esind...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mansi keel

Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvuga. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. Mansi keeles pole võimalik saada haridust. Mansi keeles on kirjandust, tutum mansi kirjanik on Juvan Sestalov, kes kirjutas nii

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suured maadeavastused

kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks. 2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid. Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud ­ hidalgod ­ jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3

Ajalugu → Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kuulsad maadeuurijad

päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Indias polnud kuigi soe vastuvõtt ­ 4'st laevast 2 võeti vangi ja tagasi jõudis vaid 10 madrust. David Livingstone Läks 1840. aastal misjonärina LõunaAafrikasse. Rahvuselt oli Livingstone sotlane. Uuris aastast 1841 SiseAafrikat, avastas Ngami järve 1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal. Tema Läbis esimesena 18541856. aastal Aafrika mandri, läänest itta. Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve. Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja kummutas varasema oletuse Niiluse algamise Tanganjikast. David Läks 1873. aastal uuesti Bangweulu järve piirkonda ning suri seal troopikapalavikku. Tema reisikirjeldused äratasid Euroopas laialdast tähelepanu, humaanse suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse. Amundsen

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Austria anšluss, totaalne sõda, holokaust

Valmistuti sõjaks.Sm ähvardas sõda kahel rindel.Molotovi-Ribbentropi pakt:23.august 1939 sõlmiti Moskvas Sm ja NSVliidu vahel mittekallaletungileping(M-RPakt).Sellele lisandus salajane lisa protokoll, millega jaotati Euroopa kahe diktatuuri vahel.Pakti sõlmimine tähendas, et sõda võis alata.1.sept.1939 tungis Sm kallale Poolale sõda kuulutamata.3sept kuulutasid Prm ja Im Hitlerile sõja.(8 kuu jooksul ei toimunud midagi)Poola armee üritas taanduda Itta,kuid seal ründas neid NsvLiit.(17sept).6okt oli sõjategevus lõpetatud, Vm ja Sm tähistasid võitu, Poolat enam ei eksisteerinud.1940 aastatel alustas Hitler allveesõda.Sõjasündmused 1941-1944:1940 aasta lõpul kinnitas Sm sõjaplaani Vm vastu(Plaan Barbarossa)22.juuni.1941 ületasid Sm väed Vm piiri.Saksa armee oli jagatud kolmeks:1.Nord-liikus Baltikumi Leningradi peale.2.Mitte-pidi piirama sisse ja purustama Valgevenes asuvad punaarmeed, ning edasi liikuma Moskva peale.3

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Gooti ja romaani kirikud

Romaani ja gooti kunst Romaani kunst tuli 10. sajandil Euroopasse. Kristliku romaani kirikute funktsioonid: 1. Pidi ära mahutama suure rahvahulga 2. Pidi hoidma koguduse ühtsust 3. Pidi aitama luua sidet Jumalaga 4. Pidi pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. 13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika ­ sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis ­ pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid ­ keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik

Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik Üldandmed Pindala: 65 610 km² Ametlikud keeled: singali ja tamili Rahvaarv: 20 277 597 (2012) Rahvastiku tihedus: 316 in/km² Pealinn: Sri Jayawardenapura Kotte Rahaühik: Ruupia (LKR) Sri Jayawardenapura Kotte Rahvaarv: 107 508 (2012) Pindala: 17 km² Geograafiline asend Saareriik India ookeanis India lõunatipust jääb riik itta Loodusvarad Saarel leidub märkimisväärsetes kogudes järgmisi mineraale: Ilmenite, Päevakivi, Grafiit, Ränidioksiid, Kaoliniit, Vilgud ja Toorium Manneri lahes nafta Kliima ja pinnamood Peamiselt sile ja üksikute kõrgemate kaljudega ranniku joon Mäed peamiselt riigi lõuna-kesk osas Kõrgeim koht Pidurutalagala, 2524 m Kliima peamiselt troopiline ja soe Keskmine aastane temperatuur 28 kuni 31 kraadi Loodus Tänan kuulamast Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Olmeekide kunst

kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks. Kummalisel kombel on need kivist pead pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis on vanim teadaolev indiaanlaste kiri. Kuna olmeegi raidkirju on leitud väga vähe, siis pole seda suudetud desifreerida.Olmeegid raiusid oma hieroglüüfid kivist sammastele, altaritele ja sarkofaagidele. 5.Leiutised Olmeegid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeegid tundsid ka arve Püramiide ega templeid nad ei ehitanud.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Henry Hudson

Henry Hudson Isiklikud andmed ■ Inglise maadeavastaja ja mereuurija ■ Elas u 1570 – 1611 ■ sooritas mitu reisi Põhja-meretee leidmiseks veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut ■ uuris piirkonda praeguse New Yorgi ümbruses, et leida lühimat teed Aasiasse. ■ Tema järgi on nimetatud Hudsoni väin, laht ja jõgi, mille ääres asuvad Hudsoni maakond New Jerseys ja Hudsoni linn New Yorgi osariigis. Viimane reis Eesmärk: leida Loodeväil Järgmised kuud veetis uurides ja kaardistades Hudsoni lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Laev jäi lahe lõunasopis jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma Kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond hakkas mässama Hudsoni, tema poeg John ja veel 6 meeskonnaliiget jäeti rannikule Neile jäeti püssirohtu ja -kuule, mõned odad, raudpott, toitu ja riideesemeid Mahajäetuid ei nähtud enam iialgi ja nende saatus on teadmata....

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti Vabariigi kokkuvõtlik informatsioon algklassidele

Eesti Vabariik Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240km. Elanike arvu poolest kuulub Eesti kindlasti maailma väiksemate hulka: 2000. aasta alguses elas Eestis 1 361 242 inimest. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus on pisut vähem kui kolmandik kogu rahvastikust. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi.

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Makedoonia - riigi asetus ja iseloomustus + kaart

Makedoonia 1.Makedoonia asub Euraasia mandril,Euroopa maailmajaos,Kagu-Euroopas. 2.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse on 41°-43°N ja läänest itta on 20°- 23°E.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse kilomeetrites on 167km.Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis ja Võrumaal

Omavalitsusüksusi ­ 33 linna ja 193 valda Eesti mõõtmed Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka maailmas on temast mitukümmend veelgi väiksemat riiki Kui mõõta riigi suurust aga rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti ulatus läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km Rahvastiku asustustihedus Eesti linnalistes asulates 1997.a. Maarahvastiku asustustihedus maakondades 1997.a. Võru maakond Rahvaarv ­ 34 764 Pindala ­ 2 305,44 km² Asustustihedus ­ 15,1 elanikku km² kohta Maakonna keskus ­ Võru linn Omavalitsusüksusi ­ 1 linn ja 12 valda Kokkuvõte Kui mõõta riigi suurust rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 41-76

P = m ( g ± a) 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. 48. Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse? Disbalanss on tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades. Seda mõõdetakse suuruses mass*raadius 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. Vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. Fc v 50. Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? Parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega. 51. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. 52

Füüsika → Füüsika
392 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs

Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 1.1 ÜLDANDMED · Egiptuse pindala : 1 001 450 km2 . · Rahvaarv : 76 000 000 (märts 2009). · Pealinnaks on Kairo , elanikke arv on 7 735 000 (2005.a.). · Rahaühikuk : Egiptuse nael (EGP). · Riigikeeled : araabia keel (97%) , kreeka keel (3%). · Usuline koosseis : Islami usk . · Riigikord : Vabariik , iseseisvus 28. Veebruar 1922. http://et.wikipedia

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Punane väljak

, , , ,, . , -- () , -- , -- ( ). 23 100 ², -- 300 , -- 70 . , , . . (), , ( ) ( , 1920-30-e ). , [1]. 1974 , 2001 . . tõlge Red Square - peamine ja kõige kuulsam väljak Moskvas, on Kirde- seinaKremlis, Kremlis vahel reisida, reisida Pürenee Gate, Niguliste tn, IlyinkaVarvarka ja Vasilevsky laskumine Kremli kald apealsel. Läänes on MoskvaKremli itta - Upper (GUM) ning keskmine äritänav, põhjas - ajaloomuuseum ja Kaasani katedraal, lõunas - Cathedral of eestpalve (St.Basil). Kogupindala Red Square on 23 100m ², pikkus - 300 meetrit, laius - 70meetrit. Piirkonnas asub koht täitmise monument Minin ja Pozharsky, Leninimausoleum (mausol eum), mille lähedal nekropol lähedal Kremli seina,kuhu maeti töötajate (peamiselt poliitiline ja sõjaline) Nõukogude riigi(lisaks sellele, 1920- 30 - e aastat maeti seal välismaa kommunistid).

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Agatha Christie (15.sept.1890 – 12.jan.1976)

Agatha Christie (15.sept.1890 ­ 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Selle kummutamiseks (mitte trükis avaldamiseks) kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Va...

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus ELU PIIRDAATUMID · Sündis enne 31. oktoobrit 1451. aastal Itaalias · Suri 20. mail 1506. aastal Hispaanias PÕLVNEMINE · Tal oli 3 venda: Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta · Isa Domenico Colombo · Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Hansa Liit

· Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod ­ Tallinn ­ Visby ­ Lübeck ­ Hamburg ­ Brugge ­ London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. 15. sajandil

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Ookeanid

katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit India ookean · India ookean paikneb nelja mandri Aasia, Austraalia, Antarktise ja Aafrika vahel

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda (1914-1918)

b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajendas Inglismaal sõda kuulutama Saksamaale Sõjaplaanid a) Saksamaa nn Schlieffeni välkplaan a. Prantsusmaa kiire purustamine(3-4 kuuga) b. Seejärel vägede paiskamine itta b) Prantsusmaa a. Loodeti tugevale kindlustusele Saksa-Prantsuse piiril b. Lotringi ja Elsassi tagasivõtt c. Sissetung Saksamaale c) Inglismaa a. Sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega d) Venemaa a. Üheks rünnakusuunaks oli Ida-Preisimaa Prantsusmaa palvel b. Teiseks suunaks oli löök Austria-Ungari vastu e) Austria-Ungari a. Esimene rinne oli lõunas Serbia vastu b

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Gobi Kõrb

Gobi Kõrb Gobi Külm Poolkõrb Põhja- ja Loode-Hiinas, Mongolis; Ulatus läänest- itta 1600km; Põhjast- lõunasse 800km; Pindala umbes 1300000 km; Peamiselt kivi ­ ja savikõrb; Jõed puuduvad; On leitud mitmesuguseid fossiile. Asend Maastlikuline piirkond sise ­ Aasias Lõunast piirneb Nan Shan Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur ­ Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level

Geograafia → Demograafia
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mansid

põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist Maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. https://et.wikipedia

Geograafia → Demograafia
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muistne vabadusvõitlus ja keskaeg

Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks ­ KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt ­ Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti ristisõda

Sakslaste "Tung itta" ehk "Drang nach Osten" (e Ostsiedlung ­ Idaasustus) oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates. Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule

Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mandrid, maailmajaod ja maadeavastajad

Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külas...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
3
odt

MAGNETOSTAATIKA

0 T ja mis on suunatud z-telje positiivsessuunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30 z-telje positiivsesuunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli,mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsioonivektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1.00 m pikkusele varda osalemõjuva jõu suurus ja suund. B) Kuidas peaks varras paiknema, et jõud oleks suurim? 81. Üks prooton liigub piki x-telge selle positiivses suunas, teine piki x-teljega paralleelset ja sellest kaugusel r asuvat sirget x-telje negatiivses suunas.Mõlema kiiruse suurus on v ja nad ületavad y-telje samal ajahetkel

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Otepää kõrgustiku esitlus

Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m)

Loodus → Loodus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun