Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. KREEKLASTE USK Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polüteism: usk paljudesse jumalatesse. Olümplane: Peajumalaid nimetati olümplasteks, sest usuti, et nad elavad Olümpose mäe tipul Põhja-Kreekas. Jumalate üle valitses Zeus oma naise Heraga. Teiste jumalate ja jumalannade hulka kuuluvad: armastusjumalanna Aphrodite, päikese-, muusika- ja valgusejumal Apollon, sõjajumal Ares ja tarkusejumalanna Athena. Muistsed
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
· Kreeka- Rooma periood 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja ,,Ilias"- tegevus toimub Trooja sõja 10ndal aastal, eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingudest, Achilleuse raevust tema orjatari Brisuse ära võtmise ja Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. ,,Odüsseia"- ainestik rahulik, muinasjutuline, teemask Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale trooja langemist, eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest, koos pojaga kavandab Odysseys plaani, kuidas Penelope ees kosilastele kätte maksta, lõpuks saavad Odysseys ja Penelope koos olla ja Ithakale saabub rahu. 7. Vana- Kreeka kultuuri klassikalise perioodi saavutused Klassikaline periood 5-4 saj eKr, linnriikide ajastu (Ateena, Sparta), mütoloogias
armuelus temalt kuulekust ning käskis tal aeg-ajalt kanda naisterõivaid. See, et Omphale riietas oma prominentse orja naiseriietesse ning viibutas ise tema nuia, on ilmselt komöödiamotiiv, mille võtsid tarvitusele Rooma kirjanikud. PENELOPE TÖÖ - Penelope oli Odysseuse ilus ja truu abikaasa, Telemachose ema. Peale Trooja sõja lõppu, kui oleks ammu olnud aeg koju naasta, ei olnud Odysseuse laevamasti veel kusagil näha. Odysseuse kodus Ithaka saarel olid kõik peale Penelope ja Telemachose ammu veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas pidas seega Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Oodates 20 aastat oma mehe kojutulekut, tõrjus ta pidevalt pealetükkivaid kosilasi eemale ettekäändega, et ta tahab enne uuesti abiellumist oma äiale, Odysseuse isale, Laertesele kauni kirjaga ilustatud surilina valmis kududa, ise aga harutas öösel üles selle, mis ta päeval oli kudunud
välejalgne Achilleus, Peleides Achilleus rahvaste juht Agamemnon helkivakiivrine Hektor 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Palju on kasutatud muistsetelt meresõitjatelt pärinevat folkloori. Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv.Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast
3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane, kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad
leinaga Hectori matustel. ,,Odüsseia" ainestik rahulik, muinasjutuline. Lood Odysseusist, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, trooja hobuse ja vallutamise idee autor. Vägilasel kulub 10 aastat koju jõudmiseks. Eepose tegevus algab jumalate otsusega peale 7a. vangistust nümf Kalypso saarel, Odysseus vabastada ja koju lasta. Seal aga on ees tema naise Penelope palumata kosilased, kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõppeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus oma truu Penelopega, õiglus võidutseb. 9. Nimetage Vana-Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid: Sokrates- kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane
Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib
kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja vahekord oli au sees, mõlemad pidid teineteist abistama ja ei tohtinud halba teha. Menelaos usaldas seda ja läks ise Kreeta saarele, jättes Parise enda juurde. Paris aga varastas Helena. Menelaos sai tagasi jõudes teada, et Helena on röövitud ja kutsus kogu Kreeka omale appi. Esialgu oli puudu kaks meest Odysseus ja Achilleus. Odysseus teeskles hullumeelset, soovimata oma peret Ithaka saarel maha jätta. Ta kündis põldu ja külvas soola, kuid kui adra ette pandi tema poeg, ei sõitnud Odysseus temast üle. Nii oli teesklus paljastatud. Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poeg hukkub sõjaretkel. Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid
käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis
aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega. Kõigest sellest räägitakse 15 700 värsis, mis on liigendatud 24 lauluks. Eepos loodud u. 8 saj. e. Kr Homerose poolt. Odüssekas: Samuti vaid 40 päeva otseselt hõlmav sündmustik, aga annab 12 000 värsis ülevaate Ithaka kavala kuninga Odysseuse koduteest pärast Trooja sõda. Sündmustik algab tegevuse keskelt ning eelnevaist sündmustest räägib Odysseus hiljem ise. Eepos algab ülevaatega kreeka kangelaste käekäigust pärast Trooja vallutamist. Edasi keskendub lugu Odysseusele, kelle kodutee on kestnud juba 10 aastat. Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid. Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased, kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos, Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga
pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus · perekonnaõigus ODYSSEUS (lad Ulysses, Ulixes) · pärimisõigus Odysseus Institutiones Ithaka saare valitseja · 533 pKr Laertese poeg · 4 raamatut (liber), ametlik üks ilusa Helene kosilasi > Trooja tsiviilõiguse õpik sõda · Institutiones, Digesta ja Penelope abikaasa Tähtsamad Codex said Justinianuse korraldusega omadused: kavalus ja sõnaosavus seaduse jõuIus Romanum Trooja hobune · fas, mos, ius Mykonose vaas, ca 670 eKr,
Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber): enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6
Priamos (Hektori isa) tuleb Achilleuselt poja keha tagasi paluma, Achilleus nõustub lunaraha vastu võtma ja Hektori laiba loovutama. Mõlemad härduvad, nutavad inimelu viletsuse üle. Matused. Kompositsioon: ,,Iliases" areneb tegevus sirgjooneliselt ajalises järjestuses, kompositsioon on kergem kui ,,Odüsseial". ,,Odüsseia"- erinevalt ,,Iliasest" pole selle ainestik mitte niivõrd heroiline kui olustikuline ja muinasjutuline. ,,Odüsseia" teemaks on Ithaka kavala kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused ta tagasipöördumisel Trooja sõjast. Teataval määral on ,,Odüsseia" ,,Iliase" jätkuks: eepose tegevus on paigutatud küll juba kümnendasse aastasse pärast Trooja langemist, kuid tegelaste kõnelustes mainitakse ka neid episoode, mis langevad aega ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" tegevuse vahel. Kõik tähtsamad ,,Iliase" kreeklastest kangelased, nii elavad kui surnud, on esile toodud ka ,,Odüsseias".
surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja. Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus heidetakse Faiaagide saare randa kus on imetabane ühiskond kus valitseb Alkinoos, seal jutustab tagasivaatavalt oma kümmne aastastest eksirännakutest.Samal ajal keeruline olukord Ithaka saarel naine Penelope, keda kõik tahvad kosida , poeg Telemachos, kosilased ei austa odüsseuse maja, söövad tema asju , magavad tema teenijatega.Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab tagasi kodusaarele , panevad faiaagid odüsseuse ithaka saarel maale, jõuavad samal ajal kodusaarele tagasi ise üksteist teadmata, aphrodite abiga muundub ta kerjuseks. Läheb oma majja , teotavad teda
Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand. (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
ta ei pruugi olla teadlik ka oma mitteverbaalsest käitumisest, sellest, kuidas ta oma õpilastele meiega, tähendades „tarka nõuandjat ja juhti – seda, kes toetab, julgustab ja annab „läheneb“; ta ei pruugi olla teadlik oma mitteverbaalse käitumise interaktiivsetest mõjudest; ta tagasisidet“. Odüsseus, Ithaka kuningas, ei pruugi olla teadlik, kuidas ta kordarikkuva käitumise konkreetseid aspekte käsitleb. Andes See näib oli üks Trooja sõja kangelastest (roomlased pikk, väsitav kirjeldavat tagasisidet, kirjeldab mentor seda, mida ta näeb, kuuleb ja tajub kui alust ühiseks andsid talle nimeks Ulysses)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
