Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus.
30 eKr - kodusõdade aeg o 30eKr-235 Varane Keisririik o 235-284 Sõdurkeisrite ajajärk (ka segaduste aeg) o 284-476 Hiline Keisririik, lõppes Lääne-Rooma lagunemisega · Looduslikud olud ja rahvad o Loodus - suhteliselt tasane -> sobiv põlluharimiseks, rannajoon vähem liigendatud -> vähem meresõitu // eeldused ühtse riigi tekkeks o Rahvad etruskid, itaalikud, samniidid, sabiinid, kreeklased, foiniiklased o · Etruskid o Etruskide päritolu pole teada, elatusaladeks meresõit, kaubandus, käsitöö, naiste kõrge positsioon, valitsemine - 12 linnriigi liit, religioon - surmajärgne elu, nekropolis'ed - suured ühised hauad(vt. nt. Cerveteri ja Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg
käsk, et saaks uue palee ehitada* 1saj keskel pKr vallutati suur osa GBR-ist* Traianus98-117 vallutas Daakia(rumeenia) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine)
* Etruskid asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna Etruuria. Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased Rooma linna rajamine/tekkimine: Rooma linn tekkis Tiberi vasakule kaldale, umbes 25 km suudmest, seitsmele künkale. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli ~600. aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müütidega, hakati
Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda
Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid. Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas
mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Seetõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, sidet peeti rohkem maismaad mööda ning merd sõideti vähem kui kreeklased. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ka ühtse riigi tekkeks. Samas polnud Itaalia etniliselt ühtne. Seal elas I aastatuhandel eKr nii päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud - II aastatuhandel sisserännanud indoeuroopa hõimud. Kesk-Itaalias elas üks itaalikute haru - latiinid. Eeskätt nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid põldu ja kasvatasid karja. Nende eluviis oli lihtne ja karm. Omavahel oldi alatasa sõjajalal. Kõrgelt hinnati vaprust, distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Et Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri,
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Astronoomid Maa kerakujline Ligikaudne ümbermõõt Heliotsentre maailmapilt Ajalugu Page 18 Vana-Rooma 19. oktoober 2009. a. 14:36 Asus apenniini poolsaarel ja vahemere ümbruses. Ühenduseks ka maismaateed. Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks: · Latiinind - kesk-itaalias, Latiumi maakond · Etruskid - etruuria maakonnas · Itaalikud - lõunaosas Etruskid: · Elualad Põlluharijad Meresõitjad Ehitusmeistrid Metallitöötlejad · Andsid Vanaroomale Jumalad Uskumus surmajärgsesse Gladiaatorite võistlused Korrapärane linnaplaan Sildade ja võlvide ehitus Veejuhtmed Latiinid: · Panid aluse rooma linnale 7-10 saj · 753-510 kuningate aeg Kolm viimast etruskid · Talupojaühiskond Aristrokraatlik Täisväärtuslikud olid maaomanikud
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
monarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Teaduse areng Eratosthenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu. Ta koostas kogu varasemat kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Aristarchos oli astronoom, kes esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. 4. Rooma 4.1 Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Esimesel aastatuhandel e.Kr. elasid Itaalia kesk- ja lõunaosas itaalikud. Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid, kellest pärinesid roomlased. Itaalia lõunarannikul ja sitsiilias elasid kreeklased. Etruskid Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kuid nende keel on arusaamatu. Nad rajasid 12 suuremat linnriiki. Nad uskusid paljusid jumalaid ja surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustuskunst, eriti ohvrilooma maksa põhjal. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel seitsmel künkal. Umbes 600a. e.Kr. moodustus
väga aeglaselt. Laiemalt hakkas ta levima alles Karl Suure ajal. Üldisemaks ta muutus kuskil 10-11saj pKr. Hispaanias nt aga võeti Kristlik ajaarvamine kasutusele alles 14saj ja Venemaal alles Peter I ajal. Rooma ajaloos paljusid sündmusi pole võimalik täpselt dateerida. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärgu võib dateerida aastatesse 753-510 eKr. Kuningate ajajärgu alguse aeg on kokkuleppeline. Arvatavasti juba 2at tulid Rooma aladele indoeuroopa hõimud itaalikud. Nendest hõimudest tähtsamad on: 1) Faliskid nemad elasid Etruurias, Kesk-Itaalias 2) Latiinid asusid Laatsiumi maakonda Kesk-Itaalias 3) Sabellid 4) Umbrid 5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8-
Tähtis oli siinpoolne elu. Arvati et pärast surma on ülipikk logelemine Hadese sünges riigis. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162 Itaalia asub Appeniini poolsaarel, kuna selle poolsaare kallas ei ole eriti liigendatud, pole ka riigil häid sadamakohti, seega on kogu ühendus maismaad pidi. Toona oli riigi tekeks geograafilised olud väga head, kuid etniliselt oli kogu riigi territooriumil palju erinevaid hõime. Suurimaks hõimuks olid itaalikud, indoeuroopast sisserännanud hõim, kes jagunes veel mitmeks haruks. Kesk-Itaalias oli latiinide haru. Nende keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kuna Itaalia oli piiratud veega oli neil palju kokkupuuteid väljaspoolsete inimestega. Suurimateks mõjutajateks olid kreeklased. Kreeklased tõid Itaaliasse tähestiku, müüdid, jumalad ning algelise linnriikliku korra. Etruskid olid itaalikute kõrval teine suur hõim. Nende päritolu pole teada.Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja
Tähtis oli siinpoolne elu. Arvati et pärast surma on ülipikk logelemine Hadese sünges riigis. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162 Itaalia asub Appeniini poolsaarel, kuna selle poolsaare kallas ei ole eriti liigendatud, pole ka riigil häid sadamakohti, seega on kogu ühendus maismaad pidi. Toona oli riigi tekeks geograafilised olud väga head, kuid etniliselt oli kogu riigi territooriumil palju erinevaid hõime. Suurimaks hõimuks olid itaalikud, indoeuroopast sisserännanud hõim, kes jagunes veel mitmeks haruks. Kesk-Itaalias oli latiinide haru. Nende keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kuna Itaalia oli piiratud veega oli neil palju kokkupuuteid väljaspoolsete inimestega. Suurimateks mõjutajateks olid kreeklased. Kreeklased tõid Itaaliasse tähestiku, müüdid, jumalad ning algelise linnriikliku korra. Etruskid olid itaalikute kõrval teine suur hõim. Nende päritolu pole teada.Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja
* Itaalia rannajoon oli tunduvalt vähem liigendatud, kui Kreeka oma, seega oli vähem sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks. * Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond. * Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad.
Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Kuid Itaalia loodeosas elanud etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad. Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nende poolt asustatud maakond kandis nende järgi Etruuria nime. Etruskide hiilgeaeg langeb VIII – V sajandisse eKr. Etruskide päritolu on tundmata. Juba vanaajal puudus selles osas üksmeel. Ühe pärimuse järgi olevat nad kunagi Väike-Aasiast sisse rännanud, kuid leidus neidki, kes pidasid etruske Itaalia põliselanikeks
teadlastel võimalik nende järgnevat ajalugu üldjoontes jälgida. Arvatavasti umbes 2000 a. e. Kr. Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Umbes samal ajal ilmusid neist ida pool Väike-Aasiasse indo-euroopa päritulu hettiidid ning mõned sajandid hiljem tungisid Kesk- Aasia suunast Indiasse aarjalased. Peagi ilmusid Iraani pärslased, tulles tõenäoliselt põhja poolt Kesk-Aasia kaudu. Teine osa indo-eurooplasi liikus aga Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kus neist võrsusid keldid, itaalikud (muistsed Itaalia rahvad) ja germaanlased. Veelgi hiljem lahkusid oma algkodust oletatavasti slaavlased ja baltlaste esivanemad. Hetiidi impeerium Hettiidid asusid Väike-Aaasias hiljemalt II aastatuhande esimestel sajanditel. U 1700 eKr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli tugevate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesk-tasandikul, millest kujunes riigi tuumikala. Lühikese ajaga
Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon.
Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr · etruskid elasid Itaalia loodeosas, Etruuria maakond · päritolu teadmata · tihedad sidemed foiniiklaste ja kreeklastega · tähestik kujunes kreeks alfabeedi mõjul · etruskid olid meresõitjad, kõrgelt oli arenenud metallitöötlemine · etruskide hiigelaeg VII VI saj. eKr · etruski kuningad valitsesid Rooma linna VI saj. lõpuni · hauakambrid nekropolis (surnute linn) · etruski naiste kõrge positsioon ühiskonnas
Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja lõunaosa Ps loodeosas Etuuria Ps lõunarannikul ja maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere-sõit, Põlluharimine, karjakasvatus. põlluharimine, käsitöö. viinamarja- ja
tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne..... Vahemere lääneosa 10-3 saj Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma Kartaago, siis kreeklased, ja siis on ka itaalia põliselanikud, kes on itaalikud (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja etruskid. Foiniiklased Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdst) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. ' Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid hilisemad tõlked kreeka ja ladina keeles
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, viinamarja- ja põlluharimine, oliivkasvatus.
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, viinamarja- ja põlluharimine, oliivkasvatus.
Määras endale karistuseks autasu, mõisteti ta surma, kuna kohtunikud pahandasid. (vaata e-kursest) *!!! Xenophon *!!!! Isokrates- suur kõnemees, ise kõnesid ette ei kandunud, kirjutas programmilisi tellimus poliitilisi kõnesid. Põhiline idee Panhellenism ,kreeklaste ühtsus. *!!!! Platon *!!!!Aristoteles Vahemere lääneosa Neljast suurest etnilisest grupist : foniiklased ja linn kartaago, sitsiiliased, ja kolmandad itaalia põliselanikud ja need omakorda jagunevad : itaalikud (indo eruoopa keeli, latiinid ka kuulusid nende hulka, roomlased) ja teiselt etruskid. Kartaago(Carthago, Karchedon, Qrt Hdšt)- ladina keelne nimetus, selle linna kohta tähendas uus linn. Rahvast, kes seal elasid nimetasid kreeklased foniiklasteks, ladina keeles punices. 'Kreeklaste kronoloogia järgi linn oli rajatud 218 aastal, ilmselt ei vasta tõele, millalgi 8 saj keskapiku või esimesel poolel tegelikult. Foniiklased austasid foniikia jumalaid Aštartet jne, inimohver , eriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
