Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased oma...
Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussol...
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
Tõrva Gümnaasium Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on...
Prantsuse Vabariik Linda-Mai Jõesalu 7.klass Uulu Põhikool Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariigi president - Emmanuel Macron Vabariigi pealinn on Pariis. Riik iseseisvus 1523. aastal, 6. juunil. Riigikeel - prantsuse keel Presidente on olnud kokku 14. http://posolstva.org.ua/sites/default/ Prantsusmaa kuulub Euroopa files/images/coat_of_arms_of_franc Liitu. e.gif Prantsusmaa asend Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik. Naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c Andorra ja Hispaania. ommons/thumb/c/c3/Flag_of_France.sv g/900px-Flag_of_France.svg.png Prantsusmaa kuju ja pindala Prantsusmaa on oma kujult pisut tähekese moodi. Põhjast lõunasse on riik suurem, kui idas...
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia ...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on ki...
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi In...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed ...
Apeniini poolsaarel elasid - Kesk- ja Lõunaosa asutasid peamiselt itaalikud(indoeuroopa hõimud) Kesk-Itaalias elasid latiinid, merepoolsetel aladel foiniiklased ja kreeklased.Itaalia loodealadel etruskid. Etruskid - võtsid üle kreeka tähestiku, nendel kujunes 12 suuremat linnriiki, neil oli palju erinevaid jumalaid, religioonis oli tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu, väga oluline oli ennustuskunst,nende pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimeste ning jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul kõrgus seitse küngast,millest rajati kõige esimesena asula Platiumi künkale,hiljem asustati ka teised.Kujunemine kestis mitu sajandit.Moodustus ühtne asula ja seda võis nim. juba linnaks.Peagi piirati linn müüridega,hakati ehitama tempelid jt. Müüt - müüdi järgi oli Rooma rajaja Romulus, sõjajumala Marsi ja tema noore preestri...
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piir...
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa president on François Hollande. Rahvaarv : 64 768 389 Pealinn : Pariis Pindala: 547 030 km2 Iseseivsus : 6.juuni 1523 Rahaühik : Euro Kati Markus 1o.klass 1.oktoober 2012
1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
• Kaotati gildid
• Vähendati riigi sekkumist majandusellu
Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said
isikuvabadust, t...
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin...
Somaalia Somaalia on maa Aafrika idaosas nn "Aafrika Sarve" tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean. Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta (Somaali sillingi rahvusvaheline lühend SOS on väga tabav). Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa. 1969 tuli riigipöördega võimule Siad Barre, kes algul NSV Liidu ja siis USA toetusel valitses 1991. aastani. Kui USA lakkas Somaalia v...
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rah...
Austria Vabariik Üldandmed Pealinn: Viin Poliitiline süsteem: Föderaalne vabariik Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Naabrid: Saksamaa, Lichtenstein, sveits, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja Itaalia Kuulub Euroopa Liitu alates 1995.a. Rahaühik : EURO Geograafiline asukoht Austria asub Kesk- Euroopas. Maismaariik. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Pindala on 83850 ruutkilomeetrit Pinnamood Territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud,kuid ka kinkmaad ja tasandikud. 70% pindalast hõlmavad Alpid Kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi (3797 m) Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Madalaimad kü...
POOLA Asukoht kaardil. Poola Vabariik on riik Kesk Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, ranna joone pikkus 524 km. Üldandmed. · Pealinn : Varssavi · Pindala : 312 685 km2 · Rahvaarv : 38 230 000 · Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² · Riigikeel : poola keel · Rahaühik : zlott (PLN) · Isesiesvumine : 11. november 1918 Praegused riigipead. President Lech Aleksander Kaczyski Peaminister Donald Tusk Poola vaatmis- väärvused. Tatra mäed. · Poola on kuulus oma suusatamis ja matkamisvõimaluste poolest, eriti pakuvad neid Tatra mäed. · Tatra mäe kõrgus maapinnast on 2655 m ja merepinnast 2499 m. · Tatra mäed on ühtlasi kõrgeim ti...
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandus...
Rahvastiku iseloomustus Prantsusmaa NIMI klass Tallinn 2008 Joonis 1. Prantsuse Vabariik Prantsusmaa täielik nimetus on Prantsuse Vabariik (inglise keeles: France, prantsus keeles: République Française). Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsus...
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Ro...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maro...
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast b...
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
Venemaa Itaalia Saksamaa 1918 1922 faistid 1923 Hitler üritas üheparteisüsteem esitasid riigile võimu haarata, ei (kommunism) ultimaatumi, kui õnnestunud. 1921 soove ei täideta 1918 toimus kommunistidevastane korraldatakse mäss riigipöre, keiser ülestõus Kroonlinnas Rooma.Tehti. kukutati, vabariik 1924 veeb. suri Lenin 1925 saavutati 1922 Saksamaa ja Ajalised 1928 Esimene 5- võimutäius: Venemaa sõlmisid määratlused aastane plaan. üheparteisüsteem, lepingu Versaille 1932-1933 suur koonduslaagrid süsteemi v...
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Ita...
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, 2) mõjupiirkondade ja asumaade pärast, 3) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt v...
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
