olukorra subjektiivselt väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna
mrgtanud)kui aidanud. Ta vihkas ennast ja elu. Ihkas hauaund. Tal oli plaanis lestusmisphal enesetapp teha(see oleks nagu uus vimalus, uuesti alustamne, kuid kuuleb inglite laulu ning see pstab ta).Ta polnud naistest eriti huvitatud. Tal oli vga krge haridus ja teda huvitas pigem vaimne elu pool, nagu elu mtte leidmine ja muu selline. Ta on enesesse tmbunud ning ei suhtle inimestega eriti. lesehitus: (Sisukokkuvte lhidalt) 1)Proloog taevas: (inglid, Issand, Mefistiofeles) Jumal ja Kurat(Mephistofeles) arutavad inimese le. Mephistofeles arvab, et inimene on patune, viriseja. Jumal usub oma ktet headusesse ja tleb, et inimesed teevad vigu, aga siisk on nad head. Nad valivad vlja inimese, kellel on eluisu otsas ja teevad tehngu, et kui Mephistofeles suudab ta nnelikuks teha(lbi mnes mttes halbade asjade), siis see inimene lheb prgusse(Mephistofeles saab ta hinge endale), kui inimene ei lhe kurjusega kaasa saab ta taevasse
fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Samuti avaldab ta lootust, et kunagi saab kõik korda. Seda väljendas ta kõige paremini luuletuses ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Kui tume veel kauaks ka sinu maa Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka sa soovide siniranda. Täht süttib ehk taevas su üle veel, lill tärkab su haua pinnast, ja sinu mõte ja sinu meel
avalikult. Üsnagi julme väljendeid kasutatakse ja ka roppe. Ma ei oskagi mõelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla tuleneb see tõesti sellest, et inimesed ei oska üksteisega enam korralikult suhelda. Ma ise olen kommenteerinud internetis artikleid, aga ma ei tee seda tihti. Kui kommenteeringi, siis kommenteerin korrektsete väljenditega, kuna mind ennast hakkab häirima see, kui keegi loeks mu kommentaari ja mõtleks, et issand, see mats küll rääkida ei oska. Ma loodan, et lähitulevikus paraneb inimeste suhtlus netikommentaariumites ja inimesed hakkavad mõistma, et alati ei pea kõiki artikleid maha tegema ja ka teisi kommenteerijaid. Iga isik teab ise, mida ja kuidas kommenteerib, aga natuke austust ja ka õiget keelekasutust võiks leiduda kommentaarides rohkem.
Faust · Millise kokkuleppe sõlmisid Saatan ja Jumal? Issand ning Mefistoteles veavad kohla, et Mefistofeles (ehk saatan) ei suuda Fausti õigelt teel kõrvale kallutada. · Millise kokkuleppe sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Kokkuleppe, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombekson, siis see leping kinnitati veretilgaga. · Miks Faust teose alguses enesetappu tahab teha? Ta jõuab järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu
kümme käsku, mida võib pidada iisreallaste usu - ja moraalireeglite kokkuvõtteks - konkreetsed seadused: raskemate kuritegude puhul kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte - pedekonnaõigus patriarhaalne - hammurapi seaduste kõrval kõige paremini tuntud mustse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum - ... ei rõhutanud ühiskonna kihistumist - ... kajastavad Hammurapi - aegsest Mesopotaamiast mõneti arhailisemat ühiskonda KÜMME KÄSKU 1 - Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muidu jumalaid minu kõrval 2 - Ära võta võta Issanda, oma Jumala nime asjata suhu 3 - Pühitse hingamispäeva! 4 - Austa oma ema ja isa, et sul käsi hästi käiks ja et sa kaua elaksid maa peal! 5 - Ära tapa! 6 - Ära riku abielu! 7 - Ära varasta! 8 - Ära valeta! 9 - Ära ihalda oma ligimese maja 10 - Ära ihalda oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, härga, eeslit ega midagi, mis kuulub temale! Monoteismi kujunemine
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada mazoor- ja minoorhelistikke igast pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-mol...
Eestis on .............................. ja ................................. Tšehhis on ............................ ja ................................ 4. Millises loodusvööndis paikneb Eesti ja Tšehhi? 5. Klassi kõige aktiivsem õpilane Kerttu soovis minna YFU-ga Tšehhi, sest oli kuulnud, et tšehhis on maailma kõige keerulisem keel ning võrratu Praha oli talle alati põnevust pakkunud. Kui aga Kerttu vanavanaemale rääkima läks, ütles vanaema: „Oiii, issand, kõik on seal mustlasi täis. Üleüldse on seal praegu, kevadel, nii palav ja kindlasti jääd esimese asjana haigeks, sest õhk on paksult tolmu ja muud prahti täis. Ja keegi seal inglise keelt ei oska. Ei maksa sul sinna minna, mine parem Soome. Saad nädalavahetusteti kodus käia ja soomlased on meiega rohkem sarnased.” Kerttu oli ehmunud. Otsustasid Kerttut aidada ja otsida infot, miks on hea minna Tšehhi. Leia ka kas vanaema muretsemisel on põhjust
· Aadam ja Eeva: Esimene inimene oli Aadam, kelle jumal valmistas mullast. Ta pani Aadama elama Eedeni aeda. Keset aeda istutas elupuu, lisaks istutas ta aeda hea ja kurja tundmise puu. Jumal lubas Aadami kõike süüa välja arvatud he ja kurja tundmise puust. Kord, kui Aabam magas, võttis jumal tema küljeluu- ribi- ning valmistas sellest talle naise- Eeva. · Pattulangemine: Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. Ja Jumal keelas süüa heast ja kurjast tundmise puust. "Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal" ja ta meelitas Eeva hea ja kurja tundmise puust sööma. Eeva pakkus vilja ka Aadamale. Aada ja Eeva saadeti Eedeni aiast välja ning sellest ajast peab inimene surma surema. "olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja
jutust kinnitust, et ta on lõpuni minusse kiindunud ja me hakkasin koos paati ehitama. Kui ma selle kõigega valmis sain, tuli mul oma sulane Reede paati juhtima õpetada. Reede sai sellega hästi hakkama. Ma olin jõudnud oma vangipõlve kahekümne seitsmendasse aastasse, kuigi kolm viimast aastat, kus Reede mulle seltsiks oli eelnevaga võrreldes midagi sootuks teist. Ma magasin parajasti oma onnis sügavat und, kuni Reede joostes mu juurde tormas ja valju häälega hüüdis:" Issand! Issand! Nemad tulevad! Nemad tulevad!" Saarelt lahkudes ma võtsin mälestuseks kaasa suure omatehtud kitsenahast mütsi, päikesevarju, hõberaha ja ühe oma papakoi ja võtsin kaasa ka selle raha mis ma olin leidnud Hismaania laeva vrakist. Ja nõnda siis, nagu näib laeva päevik, lahkusin ma saarelt 1686. aasta 19. detsembril, pärastseda, kui ma olin elanud seal kakskümend kaheksa aastat kaks kuud ja üheksateistkümnendat päeva.
) ✾ liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord ✾ missa- päeva keskne jumalateenistus ✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu,
Juhan Liiv-Isamaaluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. "Sinuga ja Sinuta"- "mu silm ta pinnal igatsevalt uitis".Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli,...
käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku, kuna käskudest on mitu versiooni, siis toon ära käsud Luteri katekismusest. 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10.Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega
järelpidu 19.00 01:00 6.2. Laulud 6.2.1. ,,Sind surmani" (A.Kunileid) 6.2.2. ,,Mu isamaa on minu arm" (A.Kunileid) 6.2.3. ,,Õhtu kellad" (F.Abt) 6.2.4. ,,Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J.Kallivoda) 6.2.5. ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J.Stuntz) 6.2.6. ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F.Pacius) 6.2.7. ,,Sind, Issand, meie kiidame" (G.Geissler) 6.2.8. ,,Hõiska kõik see maailm" (F.J.Künkel) 6.2.9. ,,Jumal, keisrit kaitse sa" (Vene riigihümn) 6.2.10. ,,Meil tuleb abi Jumalast" 6.3. Sõnavõtud 6.3.1. Jakob Hurt 6.3.2. Johann Voldemar Jannsen 6.4. 10:00 võistulaulmine 12:30 parimate autasustamine
aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud: "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer)
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
529 asutab benediktlaste ordu. Missa Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.
KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleis...
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta oop...
põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud just jumalat pärast esimest söögikorda Tammarude juures. Nägemise kaotanud vanaema ei uskunud, et näitsik võib olla libahunt. ''VANAEMA(kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingekene oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen!'' (lk. 46) Tammarude kasutütar oli enne surma haavatuna Marguse kuulist, soninud ning surejatel pole põhjust valetada. ''TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust! Mina ei tea Kivesti Kaarli varsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, südantlõhestavalt.) Ema
Kellest on jutt? Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joon...
seaduselaegast on juba sajandeid Etioopias hoitud ning väga vähesed on selle aja jooksul neid Jumala poolt Moosesele antud seadusetahvleid näha saanud. Tema olevat olnud üks neist vähestest väljavalitutest. Piiblis pole Etioopias asuva seaduselaeka kohta räägitud, aga prohvet Jeremia raamatus on öeldud, et kunagi vajub laegas ise unustusehõlma. Konkreetsem sõnastus: "Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Issand, siis ei räägita enam Issanda seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam." (Jr 31:33) PILDID: Seaduselaegas Kirik, kus laegast hoitakse KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Tamm, H. (2013). Etioopia- maa, kus aeg käib teisi radu. Vali uudised. Loetud aadressil: http://www.jkrk.ee/joomla/index.php? option=com_content&view=article&id=1708:etioopia402&catid=88&Itemid=99 2. Uudistetoimetus. (2009)
nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti
Gregooriuse koraal kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile Iseloomustab: proosa tekst alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral
476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne · Miksolüüdia masoorne 18. Mitmehäälsed kirikulaulud:
Kui Faust nägi asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud sellest et ta oli noorem kui Faust. "Kui minul mõnikord on tusatuju, kuid iial see ei võta säärast kuju. Peale maa ja mets on igav mehele, mind kadedaks ei tee ka linnutiivad. Mis teise jõuga vaimurõõmud viivad mind köitelt köitele ja lehelt lehele! Kui hubaseks siis saavad talveööd ja õnnis elu läbi voolab soontest!" Lk33 Sel ajal kui faust nukrutseb, veavad teavas Issand ning Mefistofeles kihla. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt. Varsti ilmub Mefistofeles Fausti juurde ning sõlmitakse leping. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kui Faust peaks teise ilma jõudma, siis lepingu kohaselt peaks Faust täitma Mefistofelese soovid.
meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti omad piirid paika pandud. Nimelt ei otsinud ju mees seksuaalset rahuldust, vaid tahtis ennekõige naistega manipuleerida ning näha, kuidas olukord seekord laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-m...
Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse). Ta nõuab endalt maksimumi, tahab jõuda olemusliku algeni (,,vaid mõistaksin, mis on su tuum/ maailm ja elu, aeg ja ruum.") Samas on ta valgustusaja eetikaga indiviid. Ta tahab teha
-meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.
Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Guido Arezzost Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või
. Naaber oli öösel karjet kuulnud. Ma seletasin et see olin vaid mina peale halba unenägu. Ohvitseridele see sobis. Me isegi rääksime ja ma vastasin neile rõõmsalt. Miks nad veel siin on...? Mul hakkas pea valutama ja kõrvades tekkis vilistamine.. ma rääkisin vabamalt aga see ei läinud üle.. siis ma mõistsin et see ei tulnud minu peast.. ma rääkisin kiiremalt aga hääl jätkus.. miks nad veel lahkunud ei ole... ( gasp) nad ei kuulnud ja ma ei suutnud enam paigal püsida. Issand Jumal! Mis ma tegema peaks?? Ta keha on siin! Siin ma ütlen! Nende plaatide all!
Habanera Millal ma sind armastan? Issand, ma ei tea, võib-olla mitte kunagi, võib-olla homme, aga mitte täna, see on kindel. Armastus on mässuline lind, mida keegi ei suuda taltsutada, Ja see on asjata, et üks nõuab talt seda, kui talle sobib keelduda Midagi ei saa teha, oh või palve. Üks räägib hästi, teine on vait: Kuid teist ma eelistan, ta ei ütle midagi, kuid ta rõõmustab mind. (Armastus on mässuline lind) Armastus... (Mida keegi ei suuda taltsutada) Armastus... (ja sa saad seda kutsuda, kuigi see on, päris asjata) Armastus... (sest talle sobib mitte tulla) Armastus... Armastus on mustlase laps, see pole kunagi, kunagi tundnud seadust: Kui sa ei armasta mind, siis armastan ma sind: Kui ma armastan sind, siis valva ennast (Siis valva ennast!) Kui sa ei armasta mind, Kui sa ei armasta mind, siis armastan ma sind Valva ennast. Lind keda sa lootsid püüda, Lõi oma tiivad lahti ja lendas ära......
saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. · Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Mis laule seal lauldi · Kirikukoraalid: · "Siionis kõik vahid hüüdvad" · "Kiida nüüd, Issandat" · "Meil tuleb abi Jumalast" · Vene riigihümn: · "Jumal, keisrit kaitse Sa" · Vaimulikud laulud: · "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) · "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) · "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) · "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) · "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) · "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) · "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) · "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) · "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) · Ilmalikud laulud: · "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) · "Oh mets" (Häser)
Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed +
Õp lk 31-34 JUDAISM Äravalitud rahvas(juudid) Pühakiri o Toora (püha raamat, mida õpetatakse judaistidele) o Prohvetiraamatud (on olnud mitmeid prohveteid, kes ennustasid ette riikide langemist) o Psalmid (taaveti õpetuslaulud) o Talmud (Toora juurde kuuluvad kommentaarid, seletused. Kujunes välja viiendal sajandil) Õpetus o Ainujumal JHWH Adonai issand o Jumal on õiglane ja halastav. Inimene sai jumalalt elu ja vastutab jumala ees. Inimesel on vaba tahe ja annab vastust pärast surma. o Messias oodatakse lunastaja tulemist, ilmub enne viimast kohtumõistmist. Jeesus kristus on messiaseks. Kultus ja pühad o Sünagoog koosolekumaja o Rabi õpetaja o Poiste ümberlõikamine 8 päevaselt
Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud." Jeesus ütles talle: "Sinu vend tõuseb üles." Marta ütles talle: "Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval." Jeesus ütles talle: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb." Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?" Marta ütles talle: "Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema." Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde Maarjat: "Õpetaja on siin ja kutsub sind." Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde, sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud. Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha
Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem
Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani ...
Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks?
(Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim (prohvetid) ja ketuvim (kirjad). Teadaolevalt, andis Jumal Moosesele Siiani mäel seaduse, mida hakati tundma kui Moosese seadus. See sisaldas kümmet käsku, mida pidi järgima. Nende hulka kuulusid: Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi tappa Sa ei tohi abielu rikkuda! Juutide püha kogunemispaika kutsutakse sünagoogiks. See on koguduse elu keskuseks. Teenistuse läbiviimiseks on vaja 10 mehe kohalviibimist. Vaimulikeks on rabid. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Kombed Juutidel on väga tähtsal kohal Sabati tähistamine. Seda pühitatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete rituaalsete eeskirjade järgi. Sabat on juutide
jumalateenisutse sees, aga hiljem kujunes kontsertzanriks. Seda esitavad solistid, koor ja orkester ja võib lisanduda orel. Reekviem koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelsete tekstidega lauludest. Reekviemi osad : 1) Reqem aternam dona eis Domine. - igavest rahu anna neile issand. *See on Reekviemi avalaul. Osa annab reekviemile tema nimetuse (igavene rahu) ja on pühendatud surnute mälestuseks. 2) Dies irae - vihapäev. *Sisuks on viimse päeva kohus ja maailma lõpp. Selle osa tekst kirjutati 13.saj. keskel, kui valitses katkuepideemia. Leian et see on hästi jõuline. 3) Congutatis - Ära neetud. *Räägib sellest, et ära on neetud kõik, kes on patused. Kirjeldab ka patuste hirme ja piinu. 4) Lacrymosa - pisarad.
Mõlemad vestlevad elavalt. Danielle: Uhkeldades Ah jaa ma unustasin mainida. Kui mu papà eelmisel nädalal Pariisis käis, tõi ta mulle veel uue lehviku ka...vaata, kui kaunis see on! Näitab lehvikut Adeele: Ah, kui kaunis! See tundub olevat täiuslik! Kuid...siinkohal võiks siiski mainida, et minu lehvik, mille ma isiklikult Pekingist ostsin, näeb välja tuhat korda ahvatlevam kui see...Vaata, ta isegi ei helenda päikese käes! Danielle:Tõepoolest! Issand, kui maitsetu! Nojah, pole siis ime, et see ainult paarsada marka maksis. Adeele: Paarsada marka! See on ju suur raha, kallis Danielle! Danielle: Edevalt naerdes Suur raha?! Aga kulla Adeele, kas sa tahad siis öelda, et see lehvik maksis vähem? Adeele: Pöörab näo ebalevalt kõrvale No...mitte päris...vist... Ah ma ei mäleta enam! Kostab koputus, mis katkestab tüdrukute jutu. Nende juurde lonkab vana naine, Esme. Esme: Noh, kulla neiud, kas lasete vanal Esmel enda tulevikku pilku heita.
/ 1p. Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael 11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal? / 2p. Esines rahvalauludena. Kandsid edasi rändmuusikud. Olid väga oodatud külades, lossides. alati olid pillid kaasas ja olid lõbusad. Kirikud kiusasid neid taga. Neid kutsuti pulmadesse. 13. Nimeta suurvorme keskajal! / 2p. Ooper, Missa, Passioon, Reekviem 14. Nimeta missa osad (ladina+ eesti k.) / 2p. Kyrie - Issand halasta Gloria - Au Credo - Uks Sanctus - Püha Agnus Dei - Jumala tall 15. Ooperi sünd. (aeg, helilooja ja ooperi (te) nimi(ed)) / 2p. 1600, Peri "Eyridice" (1594 "Daphne")
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva ...
Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel tasub esimese ärkamisaja poeedi Juhan Liivi luulet taas lugeda. Tema isamaaluules on kõike, mida eesti rahvas läbi sajandite on mõelnud endast, oma rahvast ja riigist
· Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armastus Fausti vastu ja magusad keelatud viljad. · Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. · Fausti leping Saatanaga toob esile paratamatuse probleemi: ükskõik, mis ka ei juhtuks, mehe elu lõpeb igal juhul Põrgus, kuna ta on enda hinge Kuradile müünud. SISU LÜHIKE KOKKUVÕTE: Issand ja Saatan sõlmivad kihlveo. Jumal usub, et tubli doktor Faust jääb pärast Mefistofelese(Saatan) pakutud kiusatusi endale truuks ning valib taevariigi. Selgub aga vastupidine. Nimelt on Faust enesetapu äärel, kuna on kaotanud usu sellesse, et saab maailma mõjutada ning inimkonda enda teadmistega aidata. Mefistofeles, hiilides Fausti tuppa puudlina sisse, ahvatleb meest pakkumisega saada kõike, mida hing ihaldab, soovides vastutasuks tema tuleviku põrgus
laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6
mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid pöörleb ümberringi... kuid mina valvel: erk ent liikumatu, palg kummargile kohal hapra rinna ning kuulatan, meel unund lumesattu, ta hingamist... täht jäänud sinna, ööst muutma sügavaks mu hinge hurma. Ah valvata - või maitsta õilsat surma. Tõlkinud Indrek Hirv Nuusktubakas ja vein ja kaunis naine - neid, issand, anna meil, et poleks kaine. Kui terved rahvad tõusvad üles hauast, siis minagi ehk kerkin kõrtsilauast, et oma kolmikainsusele anduda - ja ikka üksnes sellele, võin vanduda! Tõlkinud Indrek Hirv Huvitavat 2005.aasta BBC rahvaküsitlus näitas, et kaks Keatsi luuletust- "Ood ööbikule" ja "Sügisele" olid inglaste 10 esimese lemmikluuletuse seas. Tsitaate "Ilu on tõde ja tõde on ilus," -- see on kõik, mida me siin maailmas teame ja teadma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
