Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"isotoop" - 252 õppematerjali

isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi
isotoop

Kasutaja: isotoop

Faile: 1
thumbnail
1
docx

Tuumafüüsika

millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop ? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tuumafüüsika

· Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z ­ laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e ­ prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N ­ ne arv) · Mn ­ 55 ­ massiarv ( pr + ne); 25 ­ laenguarv (pr arv) · Isotoop ­ keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X ­ keemilise elemendi sümbol; A ­ massiarv; Z ­ laenguarv) · He ­ heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv ­ pr, ne arvude summa Tuumajõud ­ hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma · Aatomituumad on väga püsivad süsteemid · Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust? Konservatiivne ­ algselt kaksikheeliksilt sünteesitakse uus, ühes DNA molekulis on koos vanad ja teises uued ahelad. Semikonservatiivne ­ matriitsiks on mõlemad DNA ahelad; mõlemas DNA molekulis on üks uus ahel ja teine vana. See leidis kinnitust (E.coli raske isotoobiga märgitud DNA lämmastik ­ keskkonda kus ainult kerge isotoop ­ järgmises põlvkonnas DNA kergest ja raskest ahelast. Sama tehti ka taimerakkude ja radioaktiivse tümidiiniga ­ mitteradioaktiivsel söötmel ­ teisel jaotumisel ainult 1 kromosoomidest radioaktiivne.) Dispersiivne mudel ­ mõlemas DNA molekulis sisaldavad DNA ahelad segu vanadest ja uuesti sünteesitud lõikudest. 50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. DNA replikatsioon algab ori järjestustelt, kus toimub DNA ahelate lahtikeerdumine ja...

Geneetika
80 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Mittemetallid

Mittemetallid Fosfor Jane Floren Ev12 Rakvere 2013 Üldine v Fosfori keemiline sümbol on P . v Järjekorra nr. on 15. v On looduslik isotoop . v Massiarv on 31. v Värvuselt on olemas valge,punane ja must. v Ei oma kindlat kuju. v Fosfori oksiidid on happelised. v On vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerjad. Ajalugu v Fosfori avastas Saksa alkeemik Henning Brand 1669 aastal Hamburgis. v Ta püüdis destileerida "Tarkade kivi" oma uriinist aga sellest ta sai valge aine ,mis pimedas helendas. v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei...

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil: peakvantarv n ­ ruumi dimensioon orbitaalne kvantarv l ­ ruumi dimensioon magnetiline kvantarv m ­ ruumi dimensioon spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) ­ aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. 21. Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop , tuumajõud, virtuaalsed osakesed, seose-energia, massidefekt, kiirendi. Tuuma komposiitmudel ja koostisosad: prooton, neutron, mesonid, kvargid. Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide võime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomivälistest teguritest. Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik)...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Väärisgaasid

Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. 6. ? 7. Sakslased kasutasid pommilennukeid 8. Heeliumi leiti Päikeselt. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. 9. Kui väljas on jahe tuul siis päikese värvid muutuvad iga sekundi jooksul. 10. He toidu aineid on kasulik säilitada kuna nad riknevad kiiresti . 11. Argoonkeevitus on tihedab ....

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

nähtusi ja rakendusi: valguse murdumine, läätse kasutamine optikaseadmetes, difraktsioonvõre, selgendavad katted, holograafia, vikerkaar, spektraalaparaat, spektraalanalüüs, polaroidprillid, fotoefekt, päikesepatarei, fotoelement, luksmeeter. Aine struktuur ja XX sajandi füüsika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: aatom, neutron, prooton, energianivoo, peakvantarv, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop , ergastatud olek, ergastatud oleku eluiga, spontaanne ja ergastatud kiirgus, energiatsoon, keelutsoon, tuumareaktsioon, kiirgusdoos, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumade lõhustumine, seoseenergia, eriseoseenergia, massidefekt, tuumade süntees. oskab kasutada seoseid: E = m c 2 ; h f = E n - E m ; Bohri I postulaat; A = Z + N ; seoseenergia ja massidefekti arvutamine. ülesannete lahendamine tuumareaktsiooni võrrandi kohta. mudeleid: metall, pooljuht, dielektrik, mõõteriistu: dosimeeter...

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus...

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jood

AL12 Jood Koostaja: Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läikega...

Üldkeemia
12 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...

Geneetika
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aine ehitus

Aine ehitus III ptk Millest koosneb aatomituum? Aatomi tuum koosneb nukleonidest ­ positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neuronitest, neid hoiavad koos tuumajõud. Tuumalaeng on nii sama suur kui on elemendi järjekorranumber Mendelejevi tabelis. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neuronite arv tuumas määrab ära millise isotoobiga on tegu. Sest sama prootonite arvuga, kuid erinevate neuronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevad isotoobid. Tuuma valem X-keemilise elemendi sümbol A- massiarv Z-laenguarv A=Z+N A-tuuma massiarv ehk prootonite ja neuronite arvude summa. Z-laengu arv (prootonite arv) N- neuronite arv Tuumalaeng q=Ze q-keemilise elemendi tuumalaeng Z-laenguarv, mis näitab prootonite arvu tuumas e-prootoni elektrilaeng, mis võrdub elementaarlaenguga s.t. elektroni laengu absoluutv...

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

AHELREAKTSIOON

sõlmisid NSVL , USA ja Suurbritannia TUUMARELVAKATSETUSTE KEELUSTAMISE LEPINGU, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. Arheoloogias (millisel elemendil põhineb, mida määratakse) - Isotoop 13C ­ annab mõista, et meremehed toitusid taimedest, mis toodavad suhkruid ainevahetusliku reaktsiooniahela CH4 abil. Lämmastikuisotoopide analüüs andis kätte, et meremehed said oma toidunormi ka tegelikult kätte vesistes avarustes. Isotoop (üleval 14, all6)C ­ aitab välja arvutada surnud objekti vanuse Meditsiinis (milliseid radioaktiivseid elemente kasutatakse, mida ravitakse, tehakse kindlaks) - Kasut...

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika energia osa 9. klassile

Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp.Ahelreaktsioon- nähtus kus tuumade reaktsioon põhjustab neutronide vabanemise mille käigus toimub uute tuumade lagun...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
63
pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass ­ neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi ku...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Strontsium

Inimkeha absorbeerib strontsiumit nagu oleks see kaltsium. Keemilise sarnasuse tõttu ei ole strontsiumi stabiilsed vormid inim ja loomorganimidele ohtlikud. Teatud kogustes võib strontsium olla isegi kasulik. Ainult radioaktiivne 90Sr on elutegevusele ohtlik , mis põhjustab leukeemiat ja teisi vähktõve vorme. Isotoobid Strontsiumil on neli püsivat, looduses esinevat isotoop : 84Sr (0,56%), 86Sr (9,86%), 87 (7,0%) ja Sr (82,58%).[2] Neist on radiogeenne ainult 87Sr. 87Sr tekib radioaktiivse leelismetalli 87Rb lagunemisel. 87Rb poolestusaeg on 4,88*1010 aastat. Seega on igas materjalis kaht liiki päritoluga isotoop 87Sr: esiteks see osa, mis on moodustunud koos isotoopidega 84Sr, 86Sr ja 88Sr, ning teiseks 87Rb lagunemisel tekkinud osa. Suhtarv 87Sr/86Sr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina. Mineraalide ja kivide...

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika 12.klassile

Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne. Tuuma stabiilsuse tingimused: *tuum ei saa olla väga suur; *tuuma energia peab olema madalaim võimalikest....

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Teda saadakse argooni vahetul toimel veesse 00C juures ja kõrgel rõhul (150 atm ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar moodustub looduses isotoobi40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-®40Ar+v) Lahuse mõiste Lahuse mõiste : Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: ­ lahustist (tavaliselt vedelik) ­ ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi...

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kordamine: keemiline element, aine klassid

KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. ­II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid ­ oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...

Üldkeemia
11 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia eksami kordamisküsimused

Valgus ehk elektromagnetkiirgus on üks energia vormidest ja mis tahes kujul oleva energia juurdeandmine võib teatud tüüpi reaktsiooni kiirendada või isegi selle iseeneslikuks teha. Näiteks metaani ja kloori reaktsioon täielikus pimeduses on väga aeglane, hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere päikesevalgus muudab selle plahvatuslikuks: CH4 + 2Cl2 = CCl4 + 2H2. Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop . Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Keemiliste reaktsioonide kiiruse ja mehhanismidega tegeleb keemiline kineetika. Katalüüs. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu spetsiifilise lisandi, mida nimetatakse katalüsaator, reaktsioonis osalemisele. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub)....

Keemia
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumakütus, tuumapomm ja reaktor

· Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2-3 neutronit ja gammakiired · Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. · Tuumapommi ja reaktori võrdlus: TUUMAREAKTOR: seade tuumaenergia saamiseks. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja ­laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks....

Termodünaamika
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun