Kirjeldatud olukorda, kus aines tekib võrdsel määral elektrone ja auke nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks. Seejuures mõlemad, elektronid ja augud tekitavad voolu, kuid nad liiguvad erisuundades. Elektronid liiguvad vastu elektrivälja suunda, aga augud elektrivälja suunas. Kirjeldatud omajuhtivus ja vabade elektronide ja vabade elektronide hulk sõltub aine temperatuurist. Väga madalatel temperatuuridel on pooljuhid isolaatorid reaalsetel temperatuuridel (20?C) on aga pooljuhtides vabu elektrone juba üsna palju ja seetõttu on ka materjali juhtivus märgatav. Kasutades sobivaid lisandeid on võimalik tekitada pooljuhti laengu kandjaid ja suurendada selliselt juhtivust. Kasutatavad lisandid on kas 5 või 3 valentsed. 5 valentsed on As, Sb, P ja neid nimetatakse doonorlisanditeks 3 valentsed on In, Ga, B ja neid nimetatakse aktseptoriteks. 5 valentse lisandi ühele elektronile ei ole struktuuris kohta ja ta
Polüstüreen tahke läbipaistev materjal · Kõrged elektrilised omadused, · Happe- ja leelisekindel, · Vastupidav osoonile, · Termoplastiline, · Mehaaniliselt töödeldav, · Turustatakse lehtedena, varrastena, graanulitena, · Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse poolikehad, -südamikud, dielektrilised antennid, paneelid, alused, raadiotehnilised isolaatorid. Pleksiklaas · Valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid, · Väga hea läbipaistvus, · Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis, õlides, · Kahjustun kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes, · Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis, · Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistmatut lõhnatut värvkatet, · Termoplastne, · Hästi valatav,
Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.
· Vajadusel lahastamine ja põletuspindade katmine Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.(Ei ole soovitatav võte) Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. 28 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui
võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad
võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad
14. KUPUALGETESSE MUNEMISE MEETOD • Inkubaator on seade, milles on loodud vajalikud tingimused ema- (NICOT’ ISOLAATOR) kuppude lõpuni arenemiseks ja koorumiseks. • Paarumispere on mesilaspere, milles paarumata mesilasemal lastak- Nicot’ isolaatori kasutamine se paaruda. Selleks võib olla 200 ml mesilasi mahutav paarumistaruke Eestis on levinud kaht tüüpi isolaatorid, Nicot ja Jenter. Mõlemad on suh- kuni suure tootmispereni välja. teliselt sarnase kasutamisega. Nicot koosneb isolaatorist, 110-st kupualgest ning kahest kaanest, millest üks on emalahutusvõrega. Esmalt tuleb plastist isolaator paigutada raami, isolaator kõvasti kinnitada, panna kupualged
läbinud valguse intensiivsus; neeldunud valguse intensiivsus; peegeldunud valguse intensiivsus. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. 12.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu
Ip peegeldunud valguse intensiivsus; In neeldunud valguse intensiivsus; Il läbinud valguse intensiivsus. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a).
Üld ja tulekahjuhäire andmise nupud asuvad sillas. Süsteem koosneb: Tulekahjusignaali keskseade (sillas) Tulekahjusignaali masina kontroll-ruumi repiiterpaneel Erinevat tüüpi andurid Tulekahjust teavitamise nupud (MCP) Kohalik andurite lahtiühendamise seade sillas koos taimeri ja näiduga Aadresside kasutajaliides adresseerimata andurite jaoks Lühise isolaatorid Signaalkellad Masinaruumi signaaltulpadesse integreeritud vilkurid Tuletõrjeringi kontroll Elektrilised sireenid Õhutüfoonid Tulekahjuhäire nupud Üldohuhäire nupud Tulekahju avastamise ringkäigud Tulekahju avastamise ringkäigud on osa tulekahju avastamise ja –häiresüsteemist. Ringkäigu kontrollpunktid (võtmega süsteem) on ühendatud “sõlmedena” tulekahju avastmise ja -häiresüsteemi
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
kõrgel temperatuuril kuumutamise tagajärjel kõvenenud. Tellised, põletatud savist nõud jne. Keraamilised materjalid on reeglina väga kõvad, vees mittelahustuvad, korrosiooni- ja kuumusekindlad, kuid ka haprad. Keraamilised materjalid on enamasti metallide ja mittemetallide piiril paiknevate elementide oksiidid, kuid ka mõnede d- metallide oksiidid, boori- ja räniühendid süsiniku ja lämmastikuga. Enamasti on nad elektrilised isolaatorid. Alumosilikaatseid materjale saadakse vastavate savide kuumutamisel. Alumiiniumoksiid (korund) annab umbes 80% kõrgtehnoloogias rakendatavatest keraamilistest materjalidest. 32. Kirjeldage, kuidas toodetakse õhust lämmastikku ning kuidas see muudetakse teisteks lämmastiku ühenditeks. Lämmastiku sidumine õhust l.ühenditesse toimub kahel viisil: looduslikult ja tehislikult. Looduslikult fikseeritakse õhulämmastik siduvate mokroobide (mügarbakterite,sinikute) vahendusel
poole. Elektroodini jõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseiks aatomeiks. Anioonid annavad anoodile jõudes ära oma liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Elektrivool gaasides Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Liikuvateks laengukandjateks on erimärgilised ioonid ja vabad elektronid. Gaasis esinevat elektrivoolu nimetatakse gaaslahenduseks. Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida.
voolu tekitajaks ehk nn. laengukandjateks ei esine. ELEKTROONIKA KOMPONEND/D lk. 19 Ühised valentselektronid JOONIS 4.1. Sellist ideaalset struktuuri omavad keemiliselt puhtad pooljuhid absoluutse nulltemperatuuri juures (-273 °C). Säärases olukorras on kõik pooljuhid isolaatorid. Väliste tegurite mõjul võivad aga väliskihi elektronid saada juurde energiat ja lahkuda oma kohalt struktuuris, kuna selleks vajalik energia, nn. energeetiline keelutsoon on küllaltki väike (ränil 1,1 eV, germaaniumil 0,73 eV). Põhiliseks väliseks teguriks, mis soodustab juhtivuselektronide tekkimist on temperatuur. Nii on näiteks toatemperatuuril 1 cm3 ränis 1 0 . . . 10 vaba elektroni, samal ajal vases aga 10. Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht
Kirjeldatud kovalentsete sidemetega struktuuri kujutatakse skemaatiliselt joonise 1..1. kohaselt. Taolise struktuuri juures on kõik elektronid tugevalt seotud tuumaga ja voolu tekitavaid vabu elektrone ei esine. Ühised valentselektronid 2 JOONIS 1.1. Sellist ideaalset struktuuri omavad keemiliselt puhtad pooljuhid absoluutse nulltemperatuuri juures (-273 °C). Säärases olukorras on kõik pooljuhid isolaatorid. Väliste tegurite mõjul võivad aga väliskihi elektronid saada juurde energiat ja saadud lisaenergia arvel lahkuda oma kohalt struktuuris, kuna selleks vajalik lisaenergia on küllaltki väike (ränil 1,1 eV, germaaniumil 0,67 eV). Põhiliseks väliseks teguriks, mis soodustab juhtivuselektronide tekkimist, on temperatuur. Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht. Seetõttu omandab aatom positiivse laengu, mille väärtus võrdub elektroni laenguga.
vabu elektrone ei esine. Ühised valentselektronid JOONIS 1.1. Sellist ideaalset struktuuri omavad keemiliselt puhtad pooljuhid absoluutse nulltemperatuuri juures (-273 °C). Säärases olukorras on kõik pooljuhid isolaatorid. Väliste tegurite mõjul võivad aga väliskihi elektronid saada juurde energiat ja saadud lisaenergia arvel lahkuda oma kohalt struktuuris, kuna selleks vajalik lisaenergia on küllaltki väike (ränil 1,1 eV, germaaniumil 0,67 eV). Põhiliseks väliseks teguriks, mis soodustab juhtivuselektronide tekkimist, on temperatuur. Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht. Seetõttu omandab aatom positiivse laengu, mille väärtus võrdub elektroni laenguga
konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub
konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub
käimine on mugav ja ohutu. Kui multšimise positiivset mõju tuntakse küllalt hästi, siis negatiivsete mõjude kohta napib infot. Allpool tutvustatakse multšide kasutamisega kaasnevaid probleeme. Multšide kasutamine on saanud alguse lõunapoolsetes piirkondades, kus taimi ohustab maapinna ülekuumenemine suveperioodil. Paljud multšid on head soojusisolaatorid ja väldivad sellega soojuse jõudmist maapinnani; eriti head isolaatorid on orgaanilised multšid. Teiselt poolt takistavad multšid ka vee aurumist maapinnast ning aitavad sellega hoida taimedele vajalikku mullaniiskust. Põhjamaades või neile lähedaste kliimatingimustega piirkondades (nt Eestis) võib multšimine kaasa tuua ka mõningaid probleeme: 95 Multšiga kaetud maa sulab kevadel hiljem ning püsib kauem jahedana, mistõttu võib taimede
see sild on otsapidi Etherneti võrgus ja sild käitub nagu iga teine Etherneti võrgu seade, ainult et tal ei ole aadressi. Kui kahe arvuti vahel on sild, siis ei adresseerita sillale, vaid teisele arvutile. Sild on samuti nähtamatu seade hostide jaoks. Sillad ei vaja häälestamist ja seadistamist ning nad õpivad ise, mida nad peavad tegema. Sillad on liiklusisolaatorid ehk nad filtreerivad pakette, mida üle silla saata. Selles mõttes on sillad isolaatorid, et kui ühe LAN segmendi sees hostid suhtlevad, siis see liiklus üle silla teise segmenti ei lähe. Sillad ja jaoturid lahendavad erinevaid põrkeid. Sillad on iseõppivad seadmed ehk kui silda tuleb pakett sisse ning saatja on A ja vastuvõtja on X, siis sild algselt ei tea midagi, et kes kus asub. Kui pakett tuleb silda, siis selle järgi saab ta teada kumbal pool asub saatja A. Kui nüüd peaks silda jõudma pakett, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
