Clapeyroni võrrand võimaldab leida lihtsa seose, kergesti mõõdetavate makroskoopiliste suuruste vael. Nendeks on p Rõhk,T Temperatuut, V Ruumala. Valem p1*V1/T1 Mendelejev Clapeyron võrrand Mendeljeejev uuris Clapeironi võrrandit ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis teine suureneb sama arv kordi. Nt : Lõdva õhupall külmkapis ja päikese käes. Graafik on sirge. Isohooriline protsess V on constant, Valem p1/T1=p2/T2.Tegemist on võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis suureneb teine sama arv kordi. Nt : deodorandi pudel lõkkes, gaasiballoon tuleb hoida ohutus kauguses lahtisest leegist, jalgratta kumm päikese käes. ...
Termodünaamika käsitleb põhiliselt soojusülekannet ja soojuse muundamist tööks ning tegeleb igasuguste kütust tarbivate masinate konstrueerimise kõige üldisemate seaduspärasustega. Ei eelda aine koosnemist aatomitest ja molekulidest, kasutatakse makroparameetreid. Keskkonnasõbralikkus tähendab peale looduslike kütuste energia efektiivse kasutamise ka energiatootmise jäätmete oskuslikku neutraliseerimist või peitmist. Soojusmasinateks nimetatakse masinaid, mis muundavad soojust tööks. Termodünaamika esimene printsiip väljendab energia jäävuse seadust, teine väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Kumbagi ei saa tõestada. Molekulide energia e. siseenergia, mida sisaldab iga keha, on soojusliikumise energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa. Kui soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk, siis tema temperatuur tõuseb ning siseenergia suureneb. Kui keha annab mingi soojushulga ä...
seenergia-keha molekulide kineetiline ja potensiaalne energia kokku. Si Kuidas muuta keha siseenergiat? *soosjusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk,siis tema Temp tõuseb. (suureneb ka siseenergia)nt. Haamriga lööma vastu naela. U suurendame mehaanilost tööd tehes. *tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest l...
Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Selle aluseks on 3 põhiväidet: 1. Aine koosneb osakestest-aatomitest ja molekulidest. 2. Need osakesed liiguvad kaootiliselt. 3. Osakesed mõjutavad üksteist, nende vahel on tõmbe-ja tõukejõud. Füüsikalised omadesed määrab aatom, keemilised aga molekul. Ainehulk. See on suurus, mis on võrdne osakeste arvuga selles kehas. Ühik on mool. Mool on sellise süst ainehulk, kus osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Aine molekulide hulga N ja ainehulga V suhet nim Avogaadro arvuks. See näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines. Molaarmassiks M nim suurust, mis võrdub aine massi m ja ainehulga V suhtega. Molekuli massi m0 tuleb keha mass m jagadasselle keha molekulide arvuga. St; molekuli massi leidmiseks tuleb teada selle molaarmassi M ja Avogaadro arvu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuv...
Teiseks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab molekulide keskmist kiirust. Soojus läheb kuumemalt kehalt külmemale see protsess toimub siis kui on saabunud soojuslik tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. Isotermilise protsessi graafikut nim. isotermiks. Isobaarilise(P=const) protsessi korral on gaasi ruumalad ja absoluutse temp suhe jääv. Graafik=isobaarset. Isohooriline protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse temp. suhe jääv.
soojushulk(J); c-aine eritegur (J/kgK); m-mass(kg); T-tº muut (aine erisoojus näitab, mis kulub ühe kilogrammi selle aine tº tõstmiseks ühe K võrra) (2)Q=m, kus - aine sulamissoojus(J/kg)(3) Q=Lm, kus L- aine aurustumissoojus (näitab hulka, mis kulub ühe selle aine kg aurustamiseks) Termodünaamika 2.printsiip: Kui süsteem läheb ühest olekust teise, siis tema entroopia kasvab. dS=dQ/T , kus dS- entroopia muut; dQ-soojushulk; T-absoluutne tº Gaaside isohooriline erisoojuse valem: Cv=iR/2M, kus Cv- isohooriline erisoojus (J/kgK); R-8.31; molaar ja vabadus Gaaside isobaariline erisoojuse valem: Cp=(i+2)R/2M, kus Cp-isobaariline erisoojus (J/kgK) Termodünaamika kujud: t=const| Q=A ehk U=im/2M RT P=const|A=pV ehk Q=U+pV; v=const A=0 Q=U Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Kolm osa: soojendi, jahuti ja töötav keha. Näiteks: aurumasin, bensiini/diiselmootor. Soojusmasina
liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide kiirust, muutub kiiruse suund, molekulid ei mõjuta üksteist, isoprotsess on gaasi oleku muutumine, kui üks olekuparameeter ei muutu, isohooriline gaasi oleku muutus jääval ruumalal (gaasiballoon), jääval ruumalal on gaasirõhk võrdeline temperatuuriga, V1>V2, sirgegraafik isohoor, isotermiline gaasi oleku muutus jääval temperatuuril (õhupalli pigistamine), jääval temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar
FÜÜSIKA Soojusõpetus Isoprotsesside käigus üks olekuparameeter (p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur) ei muutu. Üks olekuparam. võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1
0 K = -273 C 273 K = 0 C T = 273 + t 16. Mida nimetatakse soojusvahetuseks? Soojuse kandumist ühelt kehalt teisele 17. Mida nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks? Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud? pV = m/M 20. Iseloomusta isoprotsesse Isotermiline – T=const. Isobaariline – p=const. Isohooriline – V=const. 21. Kuidas muutuvas erinevatel isoprotsessidel olekuparameetrid? Isotermiline p1 x V1 = p2 x V2 Kui suurendada ühte, peab ka teist suurendama sama palju Isobaariline V1 = V2 T1 = T2 Isohooriline p1 = p2 T1 = T2
R=8,31 J/mol*K . R=N A/K p=1/3*m0*n*v2=1/3*roo*v2=2/3*n*Ek Ek=2/3*k*T k=1,38*1023 p1*V1/T=p2*v2/T 3. Iseloomusta üht isoprotsessi: 1) Isotermiline protsess T=const. p1*V1 = p1*V2 Boyle'i Mariotte'i seadus Rõhu ja ruumala korrutis jääval temperatuuril on jääv! T=const. ja isotermiline graafik 2) Isobaariline protsess p=const. V1/T1 = V2/T2 (V2=V1*T2/T1) (T2=V2*T1/V1) GayLussac Jääval rõhul on ruumala ja temperatuuri suhe jääv! p=const. ja isobaariline graafik 3) Isohooriline protsess V=const. p1/T1 = p2/T2 (p2=T2*p1/T1) Charles'i seadus Jääval ruumalal on rõhu ja temperatuuri suhe jääv! V=const. ja isohooriline graafik 4. Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused ja milliste katsetega illustreeriks? Põhilisteks eeldusteks on, et gaas koosneb molekulidest, mis on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. N: gaas võib täita mistahes ruumi, seda saab kergelt kokku suruda, mõõta rõhku ja temp
korrapäratu liikumise energiaks Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid. Termodünaamika I printsiip väidab: Süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteemi sisenergia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehtavaks tööks Valem: ..................... Energiaringluse erijuhud Erijuhud termodünaamikas isoprotsessid · Isoprotsesse on 4: isotermiline, isobaariline, isohooriline, adiabaatiline · Esimese 3 puhul selge, mis püsib muutumatu vastavalt temperatuur, rõhk, ruumala · Isotermiline protsess - T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu · Isobaariline konstantseks jääb rõhk · Isohooriline konstantne on ruumala Carnot ringprotsess TD 1. Printsiip ring-protsessi ühe tsükli jooksul tehtud töö on võrdne süsteemile antud soojushulgaga ........
Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I seadus, - [c], r[m], Elektrivälja tugevus proovilaengu kaudu , N/c, q- proovilaeng Elektrivälja tugevus välja tekitava laengu kaudu Potensiaal Pinge on potensiaalide vahe [V]
1. Termodünaamika on soojusnähtuste makrokäsitlus, mis tugineb kahele mittetõestavale printsiibile: termodünaamika esimesele ja teisele printsiibile. Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100% ...
St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest koosneva süsteemi korral. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa)
SOOJUSÕPETUS Molekulaarfüüsika alused *kõik ained koosnevad molekulidest *molekulid on pidevas kaootilises liikumises *molekulide vahel on vastastikmõju aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil parameeter- nim füüsikalist suurust, mis kirjeldab aine olekut või omadusi Parameetrite liigid: 1)makroparameetrid- füüsikalised suurused, mida saab mõõta (nt: mass, pikkus...) 2)mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Neid on võimalik arvutada makroparameetrite abil. Olekuparameetrid: 1) rõhk p 1Pa 2) ruumala V 1m³ 3) temperatuur T 1K või 1ºC kui muuta ühte olekuparameetrit muutub ka vähemalt üks teine parameeter Mikro- ja makroparameetrid Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel omadused: 1)molekulid on punktmassid (mõõtmeteta) 2)molekulide põrked on elasts...
p1V1 p 2V2 p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur = = const T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid 1. p = const ehk isobaariline protsess V = f (T ) ehk Gay- V1 V2 V Lussac'i seadus, mida kirjeldab seos = = = const T1 T2 T 2. V = const ehk isohooriline protsess p = f (T ) ehk Charles'i p1 p2 p [sarl'i] seadus, mida kirjeldab seos = = = const T1 T2 T 3. T = const ehk isotermiline protsess p = f (V ) ehk Boyle'i- Marionette'i seadus, mida kirjeldab seos p1V1 = p2V2 = pV = const
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol...
teeb tööd. Ideaalse gaasi töö A.(Välisjõudude töö A on võrdeline ja vastupidine).Paisumisel on gaasi töö positiivne.(Välisjõudude töö neg.) Kokkusurumisel on gaasi töö neg. ja välisjõudude töö pos. Siseenergia. Ideaalsel gaasil puudub siseenergial vastustikmõju energia.. Ideaalse gaasi siseenerga koosneb:Koostisosakeste kineetiliste energiate summadest. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist. 1) Adiabaatiline protsess: Toimub ilma soojusvahetuseta.Q=0. 2) Isohooriline protsess.Ruumala ei muutu, järelikult tööd ei tee. A=0,Q=U.3) Isotermiline protsess.Q=0, Q=A.4)ISobaariline protsess. Gaasile antud soojushulga arvelt teeb gaas tööd. Q=U+A. Sisenergia muundatake mehaaniliseks energiaks.Töötava kehaks on gaas(paisub märgatavalt ja tõmbub kokku). Masina töö peab olema tsükliline. Masina juurde kuuluvad soojendaja ja jahutaja.Ideaalne soojusmasin.Carot tsikkel-1)takt-isotermiline protsess,soojendajalt saadud soojushulk kulub paisumisel gaasi tööks
Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess Protsess kus ruumala ei muutu Charlesi seadus- jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga p1 T 1 = p2 T 2 Graafikut nimetatakse isohoor
mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui üks oleku parameeter jääb muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus jääval rõhul isotermiline protsess on isohooriline protsess on 10. Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis) Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi koguse rõhk võrdeline temp´ga 11. Keha Siseenergiaks nim. Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED: Tahke- asukoht: korrapäraselt; liikumine: aineosakesed võnguvad oma kindlas kohas; side: väga tugev. Vedel- asukoht: üksteise lähedal, muutub kergesti; liikumine: aineosakesed võnguvad ja asukoht muutub; side: tugev. Gaas- asukoht: hõre, kaootiline; liikumine: kaootiline; side: väga nõrk. Keerukam on kirjeldada tugevat sidet ja kõige lihtsam kirjeldada gaasi. Gaasi molekulaarkineetiline mudel- eeldused: aine koosneb molekulidest; molekulid on pidevas kaootilises liikumises; molekulide vahel on vastastikumõju. Ideaalse gaasi mudel molekulid on punktmassid; põrked absoluutselt elastsed; vastastikumõju aineosakeste vahel puudub. Normaaltingimustes on gaasid hästi kirjeldatavad. Makrotasandi parameetrid: rõhk-P, temp-T, mass-M, ruumala-V, aine kogus-mool. Mikrotasandil: molekuli mass-m, molekuli kiirus-v, molekulide arv-N. Rõhk näitab missugune jõud mõjub pindala ühikule. Osakeste kiirused: raskemad molekulid...
Teineteise vastu liiguvad 2 kg massiga keha, mille kiirus on 10 m /s ning 4 kg massiga keha, mille kiirus on 4 m /s. Pärast põrkumist jätkavad nad liikumist koos. Määrata nende kiirus pärast põrget ja tekkinud soojusenergia hulk III variant 1. Vee aurustumissoojus on 2,3*10 6 J/kg. Mida see tähendab? 2. Defineerige töö ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage Newtoni I seadus 4. Isohooriline protsess (mõiste seadus graafik ja näide) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest kehast koosneva süsteemi korral 7. Paigalseisvat tõstukit massiga 800 kg hakatakse tõmbama ülepoole trossist jõuga 1200 N. Määrata tõstuki kiirendus ja tõusukõrgus 1 sekundi pärast 8. Kui kõrgele lendab maapinnalt vertikaalselt üles visatud keha, mille algkiirus on 40 m/s ? kui kaua kestab üleslend
Avogadro arv (6,02 × 1023) loendatavat osakest μ, universaalne gaasikonstant 8.31 J/(mol*K) R, temperatuur T (K) pV Olekuvõrrand: =const ⇛ pV =μRTRT T Isobaariline protsess W =F Δ x F p= ⇛ F= pA A W =pA Δ x ⇛ A Δ x=V ⇛ W =p Δ V ⇛ W =p ( V 2−V 1 ) Termodünaamika 1. seadus Mõisted: soojushulk Q, siseenergia juurdekasv ∆U, töö W Soojushulk: U 2−U 1=Q−W ⇛ Q= ΔU +W Ühik: J Adiabaatiline ja isohooriline protsess Adiabaatiline protsess: Q=0 Q= ΔU +W ΔU =−W Isohooriline protsess: ΔV =0 →W =0 Q= Δ U Entroopia ΔQ Entroopia muut: Δ S= T J Ühik: K Soojusmasina kasutegur W Q 1−Q 2 Soojusmasina kasutegur: η= = Q1 Q1 T 1−T 2 Ideaalse soojusmasina kasutegur: η= T1
arvestada. Kiirusega 1000 m/s liikuv vaskkuul tabab metallseina. Kui palju kerkib kuuli temperatuur, kui kogu kineetiline energia läheb vase soojendamiseks? Vase erisoojus on 390 J/Kg k ning kuuli mass on 5 g. Termotünaamika 1 printsiip Süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteemi siseenergia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Valem dQ=dU+dA Energiaringluse erijuhud Erijuhud TD-s isoprotsessid Isoprotsesse on 4: isotermiline, isobaariline, isohooriline, adiabaatiline Esimese 3 puhul selge, mis püsib muutumatu- vastavalt temperatuur, rõhk, ruumala 4nda puhul selgub hiljem, mis jääb konstantseks, iseloomustab soojusvahetuse puudumine väliskeskkonnaga. Isotermiline protsess (dQ=dU+ dA) Kuna T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu Kogu juurdekantav soojus muundatakse kasulikuks tööks (dQ=dA) Töö avaldub (NB ! pV= const) Valemm.. Isobaariline protsess (dQ = dU + dA) · Konstantseks jääb rõhk, muutuvad T ja V
Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Mikro- ja makrokäsitlus: Sellist käsitlust, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha nimetatakse makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Kui uurime näiteks erinevate gaaside segunemist või vedeliku aurustumist, jääb makrokäsitlus ebapiisavaks. Nende ja paljude eiste probleemide puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Sellist käsitlust nimetatakse mikrokäsitluseks. Isoprotsessid: 1) Isohooriline protsess (V=const) Q= U + A; A = p V; V = 0 => A=0=> Q= U: Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. 2) Isobaariline protsess (p=const); A=p V=> Q= U + p V: Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel. 3) Isotermiline protsess (T=const) T=0; U ~ T = U=0; Q= U+A => Q=A: Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus, paraku tehniliselt võimatu lahendada. Reaalselt on järjepidevalt võimalik soojust tööks
10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t temp muutus c- erisoojus 24. Soojushulk sulamisel Q=lm[j] 25. Soojushulk keemisel Q= Lm[j] 26. Kütuse kütteväärtus Q=gm g-soojushulk 27. Kasutegur n=q kasum/q kogu 28. Coulomb`i seadus F= K# Q1 Q2/ r2 34. Voolutugevus I=q/a [A] q-laengute arv 42. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F=BIL vasak-pöial 43. Magnetväljas liikuvas juhis indutseeritud EMJ E=BLV parem-sõrmed R=g l/s U/I/R Rööp u=u1=u2 , i=i1+i2
Q=delta U+A 17. Termodünaamika II seadus ( vali üks sõnastus ) Pole võimalik masin, mis töötaks ainult teise keha arvelt. 18. Pööratav protsess ( mõiste, näide ) Protsess, mida saab tagasi pöörata. Vesi ja jää 19. Pöördumatu protsess ( mõiste, näide ) Protsess toimub ainult ühes suunas. Vananemine 20. Mis on adiabaatiline protsess? Protsess, kus puudub väliskeskkonnaga soojusvahetus. 21. Kuidas arvutatakse tööd isoprotsessides? Isobaariline A=p*delta V. Isotermiline A=Q. Isohooriline Q=0 A= - delta U 22. Soojusmasinad ( mõiste, näide ) Masin, mis muundab kütuse siseenergia mehhaaniliseks energiaks. Nt sisepõlemismootor 23. Kuidas leitakse reaalse ja ideaalse soojusmasina kasutegurit?
Q=(delta)U+A · Termodünaamika II seadus Pole võimalik luua sellist masinat, mis töötaks ainult teise keha arvelt · Pööratav protsess- protsess, mida saab tagasi keerata ( jää sulatamine ja vee külmetamine) · Pöördumatu protsess- protsess, mis toimub ainult ühes suunas(vananemine) · Adiabaatiline protsess-kus puudub välis kk soojusvahetus Q=O · Isobaariline protsess ,P=const, A=p(delta)U Isotermiline, T=const, A=Q Isohooriline, V=const, A=O · Soojusmasinad- masinad, mis muudavad kütuse siseenergia mehhaanilseks energiaks( aurumasin, sisepõlemismootor) · Reaalse soojusmasina kasutegur- masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe. re = = , re-kasutegur, A-masina poolt tehtud töö, Q1- soojendilt saadud soojushulk, Q2- jahutile antud soojushulk Ideaalse soojusmasina kasutegur; Carmot tegi kindlaks et max re avaldub järgmiselt: id=T1-T2 max=T1, id ehk max-max kasutegur
12. Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. JOONIS 16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. JOONIS 22. Bernoulli võrrand ja seletus Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning
1. Mida nim. molekulaarkineetiliseks teooriaks ja selle teooria kolm põhialust? See on õpetus, mis selgitab kehade ehitust ja omadusi aatomite ja molekulide vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtuvalt. 1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, ...
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED. SOOJUSÕPETUS -Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini temperatuuriskaala. 0 K = 273 ehk 0 K on absoluutne nullpunkt. Selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini temperatuuriskaalat nimetatakse ka termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks, sest selle jaotuvuse aluseks on termodünaamika II printsiip. -Gaasi olekuvõrrandid kus M on gaasi molaarmass m on gaasi kogus T on absoluutne temperatuur p on rõhk R on 8,31 -Isoprotsessid (nimetused, olekuvõrrandi erikujud) ISOTERMILINE protsess T = const T=T1=T2 Graafikuks on parabool ISOBAARILINE protsess p=const Graafikuks on sirge ISOHOORILINE protsess V=const Graafikuks on sirge -Siseenergia definitsioon, siseenergia muutmise võimalused Siseenergia on keha kõikide koostisosade kineetilisete ja potensiaalsete energiate summa. Siseenergiat saab muuta töö ja soojusüleka...
· 273,15 °C on absoluutne null · 0 °C on jää sulamistemperatuur · +100 °C on vee keemistemperatuur. 6) Kui kaua kestab kehade vaheline soojusvahetus? Kehade vaheline soojusvahetus - Soojusvahetus toimub alati soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. 7) Mida kirjeldab isobaarne protsess, isboorne protsess ning isotermne protsess? · Isobaarne protsess - sündmus, mille korral rõhk on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. · Isohooriline protsess - sündmus, mille korral ruumala on jääv e. jääval ruumalal ja jääval gaasi massil toimuv isoprotsess. · Isotermiline protsess - sündmus, mille korral temperatuur on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. 8) Seadused: · Boyle-Mariottei seadus - 17. saj. avastasid Robert Boyle ja Edme Mariotte, et kui suurendada aine rõhku, väheneb selle aine ruumala. · Charles'i seadus - 19. saj
külmemalt kehalt soojemale. Pööratav protsess on protsess, mida saab tagasi pöörata, (nt. vesi tahkub jääks ja sulab tagasi veeks). Pöördumatu protsess on protsess, mis toimub ainult ühes suunas, (nt. vananemine, kivi kukub allapoole). Adiabaatiline protsess on protsess, kus puudub väliskeskkonnaga soojusvahetus. A=-U ; Q=0. Isoprotsessides töö arvutamine: isobaariline protsess p=const, A=p·V; isotermiline protsess t=const, U=const, A=Q; isohooriline protsess V=const, A=0 ja Q=U. Soojusmasinad on masinad, mis muundavad kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks, (nt. sisepõlemismootor, aurumasinad, auruvedurid). Reaalse soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe. hre= A/Q1 = |Q1|-|Q2| / |Q1|, (A-masina poolt tehtud töö 1J; Q1-soojendilt saadus soojushulk 1J; Q2-jahutile antud soojushulk 1J; hre kasutegur, %). Ideaalse soojusmasina kasutegur (Carnot'i valem, tegi
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakest...
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0 R0= 8314/ µ , J/ (kgK) 5. , . . pv - . . . .( pv- ?) pv- .2-3 , (Ia2, Ib2, Ic2, ....), , , .. l 1a2 >l 1b2 >l 1c2 . , , , .. . , . , (dv>0). pv- , . 6. , . ?????? C = c = 22,4 c` ; J/(kmoolK) Cp , Cv (isobaariline ja isohooriline mahterisoojused) , . , , . , . . : CV (V = const) Cp (p = const). : A = 0. 1 QV = CVT = U. U T . : Qp = U + p(V2 V1) = CVT + pV, V 1 T. : V / T , 1 : pV = RT, R . p = const , , Cp CV, ( ): Cp = CV + R. Cp CV (. 3.10.1). 1 3.10.1. T = T2 T1
Koherentsus lained, mille käiguvahe ajas on konstant interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. difraktsioon valguslainete paindumine tõkke taha. Ideaalne gaas, selle olek ja oleku muutumine gaasi mudel, kus molekule loetakse punktmassideks, molekulide põrkel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub suund, molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. pV/T=const isohooriline, isobaariline, isotermiline. pV/T=Rm/M R=8,31J/(mol*K) Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. T=273+t Soojushulk soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Ideaalse gaasi olekuvõrrand p=nkT k Boltzmanni konstant n konsentratsioon
•Normaalrõhk: p = 1,01325 bar = 760 mmHG •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC •Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel
Isotermiline protsess: T 0 U 0 AQ Q > 0 süsteemile antakse soojushulk, Q < 0 süsteem annab ära soojushulga Isohooriline protsess: V 0 A 0 U Q Adiabaatiline protsess: Q0 U A Isobaariline protsess: p 0 A pV U Q pV Termodünaa-mika II Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale
muutuks 1 kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju peab 1kg-le ainele energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra. 6. Mis on soojusmahtuvus ja mis on moolsoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha moolsoojusega? Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju tuleb 1 moolile ainele anda energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra. 7. Milline on isohooriline protsess, kuidas avaldub töö isohoorilisel protsessi korral? (Põhjendada) Ruumala on konstantne. Tööd ei tehta 8. Milline on isobaariline protsess, kuidas avaldub töö isobaarilise protsessi korral? (Tähtede tähendused). Rõhk on konstantne. A = p(V2 – V1) 9. Milline on isoterminiline protsess? Milline on adiabaatiline protsess? Temperatuur on konstantne. Adiabaatiline – soojusvahetust ei toimu väliskeskkonnaga. 10. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on maksimaalne võimalik
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena? 13.Mis on rõhk? Arvutusvalem 14.Kirjelda südametööd vere pumpamisel. 15.Millised on normaal vererõhu piirid? 16.Millest sõltub vererõhk? 17.Milline on vere voolamise kiirus aordis? 18.Kui palju verd pumpab süda 1min jooksul: a) tavaasendis; b) füüsilist tehes? 19.Milline on seo...
Leiavad kasutamist kolme liiki erisoojused: 1) masserisoojus - c J/(kg K), antuna l kg gaasi kohta; 2) mahterisoojus - c' J/(m3 K), antuna l m3 gaasi kohta; 3) moolerisoojus - C J/(mool K), antuna l mooli gaasi kohta. 55. Erisoojuse määramise viisid. Keha erisoojus sõltub sellest, millistes tingimustes toimub tema kuumutamine. Erisoojustest kõneldes peame teadma, millistel tingimustel nad on määratud. Erisoojus püsival mahul cv ehk isohooriline erisoojus saadakse siis, kui gaasi maht temperatuuri tõstmisel jääb konstantseks. Erisoojus püsival rõhul cp ehk isobaariline erisoojus saadakse gaasi kuumutamisel püsival rõhul 56. Mayeri võrrand ja järeldused temast. cp=cv+R või cp-cv=R Mayeri võrrandist nähtub, et isobaariline erisoojus on alati suurem isohoorilisest erisoojusest, kuna gaasikonstant R>0.
tegemiseks välisjõudude vastu: . · · · · · · · · 12. Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess. · Protsesside uurimine lihtsustub, kui üks makroparameeter jääb muutumatuks, need on isoprotsessid. Juhul, kui protsessi jooksul ei toimu soojusvahtust väliskeskkonnaga, nim. protsessi adiabaatiliseks. · Isotermiline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril, . · Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul, . · Isohooriline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval ruumalal, . · Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saadakse lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist: . · · · · · isotermiline protsess isobaariline protsess isohooriline protsess · 13. Gaaside moolsoojused. · Moolsoojus jääval ruumalal: soojushulk, mis kulub 1 mooli gaasi soojendamiseks 1K võrra jääval ruumalal. · Moolsoojus jääval rõhul: .
Leiavad kasutamist kolme liiki erisoojused: 1) masserisoojus - c J/(kg K), antuna l kg gaasi kohta; 2) mahterisoojus - c' J/(m3 K), antuna l m3 gaasi kohta; 3) moolerisoojus - C J/(mool K), antuna l mooli gaasi kohta. 56. Erisoojuse määramise viisid. keha erisoojus sõltub sellest, millistes tingimustes toimub tema kuumutamine. Erisoojustest kõneldes peame teadma, millistel tingimustel nad on määratud. Erisoojus püsival mahul cv ehk isohooriline erisoojus saadakse siis, kui gaasi maht temperatuuri tõstmisel jääb konstantseks. Erisoojus püsival rõhul cp ehk isobaariline erisoojus saadakse gaasi kuumutamisel püsival rõhul 57. Mayeri võrrand ja järeldused temast. cp=cv+R või cp-cv=R · Mayeri võrrandist nähtub, et isobaariline erisoojus on alati suurem isohoorilisest erisoojusest, kuna gaasikonstant R>0. · Ideaalse gaasi isohoorilisel kuumutamisel kulub soojus ainult siseenergia suurendamiseks,
19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U Isobaariline protsess protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis) tööd: qp = U w = U + P·V 21. Tekkeentalpia on energia muut antud ühendi tekkimisel lihtainetest standardtingimustel. Ühik J
19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U Isobaariline protsess protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis) tööd: qp = U w = U + P·V 21. Tekkeentalpia on energia muut antud ühendi tekkimisel lihtainetest standardtingimustel. Ühik J
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage har...
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur ...
pooljuhtkristall, kus on loodud nimetatakse mahtuvuslikuks auk- ja elektronjuhtivusega reaktiivtakistuseks ja piirkonnad ning nende tähistatakse XC=1/wC. 4. puutepinnal asuv tõkkekiht Isoprotsessid - protsess mille e.pn siire. n-pooljuhid käigus üks olekuparameetritest (elektronjuhtivus) p-pooljuhid ei muutu. Isoprotsesse on: (aukjuhtivus). 4. isobaariline, isohooriline, Soojusmasina kasutegur. isotermiline. Isotermiline Carno't ringprotsess protsess on protsess, kus -Soojusmasina kasutegur = konstantsel temperatuuril (t°) on antud gaasihulga ruumala temperatuuril 0 °C. (V) pöördvõrdeline rõhuga (p). Isokooriline protsess on Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 °C võrra suureneb