viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama 4 Spikrivabrik Savi 10.a klass sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased
dollarit kongi peidetud juhuks kui vaja läheb. Ta käis veel kahest vangalst läbi kuid lõpuks viidi Alcatrazile. Alcatrazil muutus ta elu põrguks. Tema austus ja nimi ei tähendanud seal midagi. Teda prooviti tappa kui katse ebaõnnestus. Haigus ja Surm Viimase vangiaasta veetis ta haiglas süüfilise tõttu.Ta vabastati tingimisi 16. novemberil 1939 pärast lühiajalist haiglas viibimist, ta naasis enda koju Palm Islandile, Floridasse. Ta kontroll ja huvid kuritegevuse vastu lakkasid pärast tagasitulekut. Ta ei olnud suuteline enam juhtima oma jõuku. Ta kaotas palju kaalu ja tema füüsiline ning vaimne tervis oli halvenenud neurosüüfilise pärast. Aastal 1946 tegid psühholoogid ja psühhiaatrid uuringuid, ning jõudsid järeldusele, et Al Capone vaimne areng vastas 12-aastase omale. 21. jaanuaril 1947 oli Caponel insult, ta teadvus hakkas
Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud asula ligi 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Islandi asustamine algas juba aastal 874, kui Islandile jäi elama esimene aastaringselt saarel olev elanik – norralane Ingólfur Arnarson. Järgnevatel sajanditel elanikkond pidevalt kasvas ja peamised elatusallikad olid kalastamine ning põllumajandus. Kuni 1918. aastani oli Island alguses Norra ja hiljem Taani kuningriigi osa. Island iseseisvus 1918. aastal ja 1944. aastast on Island vabariik. Rahvast esindavat organit nimetatakse Althingiks (Alþingi), kus on 63 liiget. Islandi president on alates 1996. aastast Ólafur Ragnar Grímsson.
Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-
Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all. Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid norra kogukonnad siiani teadmata põhjustel paar sajandit hiljem välja. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi mis annab tõestust nende laevade merekindlusest. Viikingiaeg kulmineerus 1066. aastal, kui Norra
aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all. 4 Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid norra kogukonnad siiani teadmata põhjustel paar sajandit hiljem välja. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi mis annab tõestust nende laevade merekindlusest. Viikingiaeg kulmineerus 1066
elama jäänud germaani hõime nimetama anglosaksideks. Keldid panid ka uutele sissetungijatele visalt vastu,kuid 7. Saj. Alguseks olid nad Britannia põhjaosas hävitatud või orjastatud. Germaanlaste vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi,Orkney ja Fääri saared,nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile. Viiking Erik punane jõudis Gröönimaale ning avastas Põhja- Ameerika. Germaani hõimud sulandusid ühte alistatud rahvastega. Keel ja kultuur segunesid. Tekkis feodaalühiskond ning orjus likvideeriti. Hoogsalt hakati tegelema ristiusu levitamisega ning inimeste valgustamisega. Erinevad rahvad ning kultuurid segunesid ning mõjutusi on tunda ka tänapäeval. Oli küll verine ning segaduste rohke aeg, kuid kui poleks olnud kõike seda, poleks me siin ,kuis me praegu oleme.
15. Kanada- Lähed laevaga Gröönimaale. 16. Gröönimaa- Sind huvitavad sealsed jääliustikud ja jääd kaks korda vahele. 17. Mehhiko- Sattusid tortilla meistri juurde ja õppisid tortillasid valmistama, sinust sai edukas tortillameister ja sa läksid oma oskusi jagama Brasiiliasse. 18. Brasiilia- Jääd jalgpalli mängu jälgima ja tuleb välja, et sinu lennu reis Portugali on katkestatud halva ilma tõttu ning saad asendusreisi Argentiinasse. 19. Argentiina- Lähed laeva reisiga Islandile. 20. Island- Ammune sõber teeb sulle reisi välja Iirimaale. 21. Iirimaa- Jääd jälgima St. Patricks Day paraadi, mille tõttu jääd vahele kaks korda. 22. Suurbritannia- Lähed Londonisse turismireisile, mille tõttu jääd ühe korra vahele. 23. Prantsusmaa- Käid Eiffeli torni tipus ja jääd ühe korra vahele. 24. Hispaania- Võidad härjavõitluse, mille auhinnaks on reis Portugali. 25. Portugal- Sõidad bussiga Saksamaale. 26
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjet...
2)elukutselised 3)kuningad, kes olid alla jäänud maa pol ühendamisega seotud võitlustes. Põhjus:kliima, põlluharimiseks sobiliku maa nappus, rahvastku üleküllus Peamised teed:1)läänetee-piki saksa-ja Pr rannikut, Inglismaa, Iirimaa, Hispaania rannik, läbi Gibraltari Vahemerre, selleäärsetesse pk-desse 2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj
riigid hakkasid tõeliselt välja kujunema. läksid läksid lõunasse ja läände, Skandinaavias. Norra viikingid Niiöelda norrakad ja taanlased asusid elama siis rootslased suundusid ida rändasid peamiselt läände Iirimaale lääne ja lõuna Skandinaaviasse. poole tänapäeva Venemaa aladele. ja Inglismaale, aga ka Islandile ja Viikingite asustusi on leitud nii Põhja-Ameeirkasse. Kõige esimesed kogukonnad tekkisid Gotlandilt, Mälareni järves 700. aasta paiku oli ka Norra aladel hõimudest, mis moodustasid liithõimud. Neid asuvalt saarelt, kui ka palju väikseid riigikesi. valitsesid kohalikud pealikud ning valitsesid Novgorodist
Teekond 1 Reykjavik Pole suitsu ,,Suitsevas lahes" Esimest korda Islandile lähenedes viskas Ingolfur Amarson,maa esimene alaline asukas,oma kõrgeistmelised piilarid üle parda, et jumalad suunaksid need asunduse poole, mis nad tema jaoks valisid.Puutüved, kaunistatud nikerdustega, leidsid lõpuks oma tee suure laheni edela Islandil, kus udu tõusis kuumadest kohtadest taeva poole.Ingolfur kutsus oma uut kodu ,,Suitsevals Laheks" või Reykjavikiks.1786.aastal sai linn, millel oli vaevalt 200 asunikku, linna õiguse
Nauru on 21,3 km2 suurune, korallsaare kõrgeim punkt asub 70 meetrit üle merepinna ning saare keskosa koosneb linnusõnnikust tekkinud fosforiidimaardlast. 1888.a. kuulutas Saksamaa Nauru endale kuuluvaks ning nad hakkasid kaevandama saarelt 1906.a. fosforiiti. Esimese Maailmasõja puhkedes võtsid saare oma valdusse austraallased ja 1942-1945 jaapanlased. 1947.a. andis ÜRO oma hooldusterritooriumi Nauru valitsemise ajutiselt Austraaliale, kes soovis põliselanikud ümber asustada Curtis Islandile ning jätta saar endale. Selle soovi kukutas pärismaalaste vastuseis ja ÜRO toetusel loodi 1966.a. omavalitsus. Nauru Vabariik iseseisvus 1968. aastal ning 1970.a. ostis Nauru valitsus 20 miljoni USD eest monopoolse British Phosphate Commissioners ja andis maardla riigile kuuluvale Nauruan Phosphate Corporation, sellega sai üheksa kümnendikku saare pindalast naurulaste eravaldusesse. 2.4. Saalomoni saared
Britannias asusid viikingid elama mitmele poole Põhja- ja Ida-Inglismaale, Põhja- Sotimaale, Mani saarele ja Iirimaale. Iirimaal hävitasid nad palju kloostreid ning rajasid saare esimesed linnad. Prantsusmaal asusid viikingid elama Normandiasse, mille Prantsuse kuningas andis 911. aastal neile lootuses pääseda rüüsteretkedest. 1066. aastal tungisid normandlased ehk normannid Inglismaale, 1070. aastate alguses aga Lõuna- Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Viikingid asusid ka Islandile ja jõudsid isegi Gröönimaale ning Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17 Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby, Kiiev ja Novgorod. Venemaa jõgesid pidi liikudes kohtusid viikingid bulgaaride, kasaaride, Bütsantsi ja araabia kaupmeestega
SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED Araablased alustasid oma retkeid Põhja-Aafrikast, Egiptusest üle Vahemere. Nad vallutasid Sitsiilia, Korsika, Sardiinia saared, Lõuna-Itaalia ja väikese osa Lõuna-Prantsusmaast. Ungarlased nad tungisid läbi Kesk-Euroopa, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Itaaliat nad ei saanud, aga enamus Prantsusmaast küll. Viikingid nad suundusid Norrast igale poole: Islandile, Gröönimaale, Briti saartele, tegid ringi ümber Hispaania Itaaliani. Vallutasid nad osakese Britanniast. Taanist tulnud viikingid ründasid Briti saari ja Põhja-Prantsusmaad. Taanlased vallutasid Ida-Ingilsmaa ja väikese isa Prantsusmaast. Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi- Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi
Island Napoleoni sõdade aeg tekitas segadusi Islandi valitsemises; Mitmel korral proovisid saarel võimu haarata inglise meremehed. Korra 1814 läks Taani otsealluvusse; Hakkas arenema Islandi iseseisvumise idee. Korra kuulutati saar iseseisvaks; Idee peamised levitajad oli Kopenhaagenis õppivad islandlased; Jon Sigurdson; 1845 alustas taas tööd Althing; Islandi keel tunnistati taani keelega võrdseks; 1874 anti Islandile piiratud põhiseadus. Islandil asus Taani valitsuse esindaja. Olulised ametiasutused jäid Kopenhaagenisse. 19.sajandi jooksul kasvas rahvaarv. 1900 elas saarel 78 000 inimest. Põhjamaade ajalugu 12 - Rootsi 19 sajandil Karl XIV Johan (18181844) Pani aluse neutraliteedipoliitikale Rootsi peamine mure oli laveerimine Inglismaa ja Venemaa vahel; Karlsborgi kindlus- saab kogu rootsi sõjaväe sinna koondada ja siis seal süda jätkata;
PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetöötlusele ja programmide eksport on kasvuteel. Sellest tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, ent kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale. Viimastel aastatel on populariseerunud naaritsa ja rebase karusnahakasvatus ning turismitalundus. Kokkuvõte Island on vulkaaniliselt aktiivne saar Atlandi ookeani keskahelikul. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega.
lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba steppi ja 1878. aastal Fergana orgu. 1870. aastal juhtis ta hüdrometeoroloogilist ekspeditsiooni Barentsi merele ja Islandile. Tema nime kannavad laht Taimõril ja neem Novaja Zemljal, samuti kümned looma- ja taimeliigid. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest, Peterburi TA liige 1850. aastast. Middendorff oli üks eesti punase veise ja tori hobuse tõuaretajaid. Talle kuulus Hellenurme ja Päidla mõis Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal.[1] Ta on maetud Hellenurme mõisa kalmistule. (Vikipeedia: “Alexander Theodor von Middendorff” 04.04.2016)
Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani. Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid elama Islandile. Rootsi viikingid tegid retki Ida-Euroopa aladele. Slaavi ja soome hõimude kutsel saabusid nad Novgorodi piirkonda. Normannide retked 8., 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia 896 aastal asusid taani viikingid Seine'i suudmealale. 911 a. sai teoks Saint-Clair-sur- Epte'i kokkulepe Seine'i viikingite juhi Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelse vahel.
Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi venemaa sõites ühendust eriti Bütsantsiga ning paljud skandinaavlased astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Maadeavastused Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi oli asustatud Shetlandi, Orkney, Fääri saared. Nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile, mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Erik Punase saaga kohaselt jõudis tema poeg 10.saj Gröönimaale. Ja umbes aastal 1000 jõudis E.Punane P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. 13. Viikingite usund.Kultuur Usundisse kuulus loodusesemete austamine. Olid pühad, allikad, järved, jõed, puud. Ohverdati eriti allikatesse. Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale harimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik,
Taas loodud seltsi tegevuse põhi ees märgiks on eesti rahvusliku kultuuri ja vaimsuse edendamine. Valiti 11 liikmeline juhatus. Jala käija sai õhtul kella kolm veerand seitsme ajal mööda sõitnud veo autolt pori pritsmeid oma hele hallile nahk kuuele. 6. Paranda kokku ja lahku kirjutamist. 1.Hetkel peame aga lootma autosviibinute tahtejõulisele paranemisele. 2. Koos teise mehega tormasid nad ilma igasuguse varustuseta ülikonnaväel põlengusse. 3. Juuli lõpupoole Islandile jõudnud Eesti turiste võttis vastu soojapahvak. 4. Riiulifirma juhatuse esimees tasus 58 m 2 korteri eest 17 190 EVP krooni. 5. .. kommenteeris praegu abikaasa ja sõpradega Skandinaaviamaades puhkusereisil viibiv Kivistik. 6. Juba praegu leiab selles ettevõttes tööd pooltuhat inimest ning suveks valmib veel üks tsehh. 7. Nüüd siis on ilmunud koguni terve raamat Kadrinast kogutud vanade rahvalaulude- ja mängudega! 8. Ei meenugi etendust, kus publik aplodeerib püstiseistes! 9
5.0 4.0 3.0 %SKP-st 2.0 1.0 0.0 Riigid Joonis 2. Valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes erinevates Euroopa liidu riikides aastal 2011 Euroopa Liidu keskmine hariduskulude tase SKP-st on 5,3%. Eesti hariduskulude tase on sellest lausa protsendi võrra kõrgemal – 6,3%. Eurostati andmetes toodud riikidest on Eesti 8. kohal, jäädes alla Islandile, Taanile, Küprosele, Rootsile, Sloveeniale, Portugalile ja Soomele. Kõige väiksem hariduskulude protsent SKP-st on Bulgaarial (3,6%) ning sellele järgnevad Kreeka (4,1%) ja Rumeenia (4,1%). Austria ja Norra on mõlemad 5,6%-ga keskmiste seas. Viimase joonise peal on välja toodud haridustaseme baaskasvutempode võrdlus Eesti, Euroopa Liidu ning Eesti lähinaabrite vahel.
Pariisis). Vene riigi tekkeloos (varjaagidest Frangi valitseja läänistas normanni Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja pealikule Rollole maad, millest sai Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. e. Uute maade asustamine: · 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing üldine esinduskogu. · Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. 4. Ungarlaste maahõive ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid saarlased. a. Lahkumine algkodust: · Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast.
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
mõjusid talle kaks rida: Eala Earendel engla beorthast, Ofer middangeard monnum sended. "Ole tervitatud Earendel, säravaim ingel/ kohal keskmaa, inimestele saadetud." "Tundsin kummalist ärevust," kirjutas Tolkien kaua aega hiljem. "Miski oleks nagu minu sees liigutanud, pooleldi unest ärganud. Nende sõnade taga oli peidus midagi väga kauget, kummalist, kaunist ja kättesaamatut, mis jäi vanainglise keele piiridest väljapoole". Tolkieni eriaineks oli vanaskandinaavia keel, mis oli Islandile viidud norralaste poolt 9. sajandil. Ta süüvis norra saagadesse ja avastas enda jaoks Islandi müütide ja legendide iidse varaaida poeetilise "Vanema Edda". Selle originaalkäsikiri pärineb 13. sajandist, kuid paljud värsid on veel palju vanemad, pärinedes isegi Islandi asustamise eelsest ajast. "Vanema Edda" mütoloogilistest värssidest on kõige tähelepanuväärsem "Völuspa", mis räägib Maailma ajaloost alates selle loomisest ning kuulutab ette selle hävingut
Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad - läksid kauplema, kolonistid - läksid otsima paremaid maid. Viikingite rännetes eristatakse peamiselt kahte suunda: lääneteed ja idateed. Lääneteed mööda sõitsid taanlased ja norralased ja nad suundusid Inglismaale, Frangi riiki, Itaaliasse, Hispaaniasse ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Idateed liikuvad viikingid pidasid ühendust läbi Venemaa sõites ühendust Bütsantsiga. Oma rännakuil jõudsid nad välja Islandile, Gröönimaale, Põhja- Ameerikasse. 9. saj tungisid viikingid isegi Pariisi peale ja Frangi kuningas hakkas neile maksma lunaraha, et nad lõpetaks piiramise. Kuna see muutus kurnavaks, hakati omistama mõndadele viikingipealikele maid. 911. aastal saigi Normandia maa-ala viikingipealik Rollole. Usundis domineeris esivanemate ja loodusesemete austamine. Valhalla oli võitlejate riik, kuhu läksid langenud võitlejad. Thor oli kõige austatum taevajumal. Tekitas välku ja tema päev oli
· Ta oli kriitiline vaimulike, kiriku ja paavstide pahede vastu, kuid siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Teda ei peetud ketseriks, kuna ta suutis oma vastuolude suhtes piiri pidada. Pilet 4 *Viikingid Viikingiajastu: 8. - 11. sajand Elukoht: Nad olid pärit Skandinaaviast- Norrast, Rootsist, Taanist ja mõned elasid ka Saaremaal. Kuid Erik Punase juhtimisel jõudsid nad ka Gröönimaale ja Islandile. Tegevusalad: Nad elatusid põhiliselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel ka küttimine ja kalapüük. Mingil määral tegelesid nad aga ka kauplemisega ja maadeavastustega (Island, Gröönimaa, Põhja-Ameerika). Tähtsus Euroopas: · Viikingite hirm sundis Eurooplasi ühinema suurtesse riikidesse · Kuna nad olid väga head kaupmehed, siis vahendasid nad Euroopas ka erinevate maade kultuure · Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused
Kabuhirm tähendab kartust selle ees, et esmasündinud laps on tütar, mis tähendas, et laps tuleb hukata. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. 7. Egyll Skallagrimson, loomingu lühiülevaade, proosa-saagade temaatika. Egill Skallagrimsson (900-982) - sündis Norras, kolis Islandile. Elu oli ohtlik ja seiklusterohke, mis on kirja pandud ,,Egilli saagasse". Proosasaaga: a) sugukonna saagad; b) ajaloolised saagad (reaalsed pildid vahelduvad fantastikaga, palju armastust ja raskusi, kuid lõppeb alati ablieluga); c) Erik Punapea saaga (retk ameerikasse).Vanem Edda on luuleline (Saemundri Edda) ja Noorem Edda on proosa Edda (Snorri Edda). Eddade sündmustik on 9-13.saj. 8. Vanem Edda, viited meie aladele
-Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud =Võtsid ristiusu vastu aastal 1000 =Säilitasid õiguse oma rahvausule Areneb kirjandus =Anglosaksi alfabeet =Panid kirja Skandinaavia rahvaloomingut Skaldilaulud =9 sajand =Laulikud ehk skaldid -Mõjukad ja sõjakad -Laulude peateema ajaloolised sündmused, genealoogia, ülikute kangelasteod Proosasaagad =12 sajand =Ladina kirjas
vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema.
iseloomustus, varade koosseis ja ettevõtte väärtus, strateegiad ja tugevused. Samuti on saneermiskavas välja toodud ka ettevõtte müügitulu ja müügitulu ka turgude lõikes, kuna Aru Grupp ei tooda ainult Eestile vaid ka mitmele teisele välisriigile, nagu näiteks Iirimaale, Suurbritanniasse, Hollandisse, Soome, Norra, Taani, Saksamaale, Jaapanisse, Rootsi, Prantsusmaale, Venemaale, Marshalli saartele, USAsse, Leetu, Sveitsi, Islandile, Ukraina ja Lätti. Samuti on ettevõttel kaks välisfirmat, mis töötvad Aru Joinery nime all. Need ettevõtted asuvad Iirimaal ja Suurbritannias. Saneermiskavas on välja ka toodud majandusraskuste analüüs, milles on välja toodud 2006 aasta majanduslangusega kaasnenud turgude vähenemine ja klientide kaotus. Samuti on välja toodud kuidas ettevõtte sai stabiilsuse tagasi ja kuidas toimisid nad välisturul. Välja on ka toodud ettevõtte nõrkused ja saneermise vajadus.
Retkedel käisid talupojad, et müüa või saadusi vahetada, kui avanes võimaus rüüstasid. Viikingid olid juba osalt ka elukutselised. Pere vanimale pojale pärandati talu, noorematele jäi ülesanne käia mere-, sõja- ja kaubandusretkedel. Viikingid sõitsid mööda meresid ja jõgesid. Ründasid Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali. Jõudsid isegi Aafrikasse. Mööda jõgesid tungiti Pariisini. Jõuti ka Islandile, kuhu rajati palju kaubanduslinnu ning mis muutus eraldi piirkonnaks. 10. saj jõuti Gröönimaale, misa algul ei meeldinud, kui pöörduti tagasi ja rajati talusid. Sealt edasi jõuti põhja-Ameerikasse, millele pandi nimeks Vinland. Frangi riigi valitsejad ei suutnud neid tõrjuda ning hakkasid viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastal 911 läänistati normannide pealikule Rollole Seine'i suue ning sellest sai Normandia hertsogkond. Usund:
varanduslikku kihistatust., kuid see ei toonud kaasa suuromandi teket. 5 UUDE MAADE AVASTAMINE - Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi, Orkney ja Fääri saared, nüüd hõivati Hebriidid. - Nendest saarestikest jõuti Islandile, mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Loodus oli seal soodne põllumaade rajamiseks ja kalapüügiks. Rajati 430 asulat, mis jagunesid 13-ks ting'i (meeste koosoleku) piirkonnaks. Tekkis ka üldine esinduskogu Althing. - Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10. sajandil Gröönimaale. Ta pöördus sinna mõne aja pärast tagasi. Umbes aastal 1000 jõudis ta poeg Põhja-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. USUND
burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi kosida. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et naine ei tahaks hoopis teda. Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad. Brünhild ja Kriemhild said väga suurteks sõpradeks. Õhtul pidi Siegfried kuningat veel aitama. Brünhild polnud nõus kuningaga magama, kuningas käskis Siegfriedil naine taltsutada. Peale pulmi läksid Siegfried ja Kriemhild Madalmaadesse
Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks. ,,Ossiani laulud"- koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. 2. Islandi eepika, Vanem Edda (kenning) 885 lahkusid Lä- Norrast osad mõjukad ülikud, et mitte alluda kuningas Harald Kaunisjuuksele, ja jõudsid Islandile. Islandlased võtsid ise vastu ristiusu 1000. aastal. Hoogne kirjandustegevus. Skaldilaulud- viikingite kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Proosa saaga: 12. saj kirja pandud. Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused ,,Norra kuningate raamat" ja müütilised teosed. ,,Vanem Edda" on islandi eepos, mis sisaldab kõigi germaanalaste ja põhjamaalaste muistendeid, värsivormis. Selle käsikirja avastas 1643 Seinsson (45 pärgamendi lehte).
Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad mujal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui foedaalid kohale jõudsid. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Veel jõudsid viikingid ka Bütsantsi ja Lõuna-Itaaliasse. Nende merereisid jõudsid ka Islandile ja Gröönimaale. U. 1000. Aastal jõudsid nad aga Põhja-Ameerika rannikule. Bütsantsi keisririik Erinevalt Lääne-Roomast jäi Ida-Rooma riik püsima kuni 15. sajandini. Riigi pealinn oli Konstantinopol, mis oli keskajal Euroopa suurim linn. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem kui Lääne-Roomas, orje aga vähem. Samuti koguti talupoegadelt ja käsitöölistelt iga-aastast maksu ning sadamas nõuti kaupmeestelt tolli. Nii kogunes riigile
Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud
mingil juhul tarnetingimus "FOB Mäo", vaid "FCA Mäo" Näide FOB väärkasutus Mäos asuv Eesti ettevõtja on sõlminud ekspordilepingu Islandi ettevõtjaga tarneklauslil "FOB Mäo". Tarneklausel FOB pandi lepingusse Islandi poole survel. Mõlemad pooled said valitud tarneklauslist aru, et kauba veo maksab kinni ostja alates Mäost. Mõöemad teadsid ka, et kaup veetakse Mäost autoga Pärnu sadamasse ja laaditakse seal laevale edasiveoks Islandile. Kokkulepitud päeval tuli ostja saadetud auto kaubale järele. Teel Pärnusse sõitis auto kraavi ja kogu kaup hävis. Ostja tahtis, et müüja asendaks hävinud kauba tasuta. Müüja väitis, et vedu oli ostja tellitud, seetõttu peab ostja ka vastutama veo ajal juhtunud õnnetuse eest. Ostja väitis omakorda, et FOB tarneklausli kohaselt läheb vastutus kauba eest müüjalt ostjale hetkel, kui kaup ületab lähtesadamas reelingu. See on tarnehetk.
varakeskaja lõpuks. Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile(). Viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond
linnu (nt 846.a. Pariisis). (varjaagidest Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja Frangi valitseja läänistas normanni pealikule Rollole Oleg). maad, millest sai Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja kaubeldi ka Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis Sitsiilia kuningriik. araabiamaadega. Uute maade asustamine: 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing üldine esinduskogu. Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ungarlaste maahõive ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid saarlased. Lahkumine algkodust: Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast. Elama jäädi Magna Hungariasse praeguse Baskiiria aladele.
kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis). Viikingipealikud etendasid osa ka Vene Frangi valitseja läänistas normanni riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja pealikule Rollole maad, millest sai Kiievi vürstid Rjurik ja Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. Uute maade asustamine: 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing üldine esinduskogu. Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ungarlaste maahõive ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid saarlased. Lahkumine algkodust: Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast. Elama jäädi Magna Hungariasse praeguse Baskiiria aladele.
kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis). Viikingipealikud etendasid osa ka Vene Frangi valitseja läänistas normanni riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja pealikule Rollole maad, millest sai Kiievi vürstid Rjurik ja Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. Uute maade asustamine: 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing – üldine esinduskogu. Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ungarlaste maahõive – ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid saarlased. Lahkumine algkodust: Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast. Elama jäädi Magna Hungariasse – praeguse Baškiiria aladele.
5-kalendripäevaste osade kaupa? - § 68 lg 5: Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Muidu võtab töötaja puhkust välja ainult tööpäevade arvelt, nädalavahetustel oleks nagunii vaba. 28. Töötaja A.-l, kes töötas äriühingus personalijuhina, algas puhkus 01.08. kestusega 4 nädalat. 10.08. pidi A. sõitma perega kaheks nädalaks puhkusereisile Islandile. A. oli reisi jaoks lennukipiletid ostnud ja eluasemed broneerinud juba aprillikuus. Samuti oli A. planeerinud olla kogu puhkuse aja koos oma 5-aastase tütrega, seda enam, et lasteaed Lilleke, kus A. tütar käis, oli terve augustikuu suletud. 08.08. helistas A.-le ülemus, kes teatas, et alates 15.08. tuleb äriühingut kontrollima tööinspektor, seega peab A. kui ainus kogu infot valdav töötaja viivitamatult tööle naasma,
Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-69-17 ● loengumaterjal 20 27.10.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava IV teema. Puhkused Küsimused, kaasused, ülesanded Põhipuhkus 1. Töötaja A.-l, kes töötas äriühingus personalijuhina, algas puhkus 01.08. kestusega 4 nädalat. 10.08. pidi A. sõitma perega kaheks nädalaks puhkusereisile Islandile. A. oli reisi jaoks lennukipiletid ostnud ja eluasemed broneerinud juba aprillikuus. Samuti oli A. planeerinud olla kogu puhkuse aja koos oma 5-aastase tütrega, seda enam, et lasteaed Lilleke, kus A. tütar käis, oli terve augustikuu suletud. 08.08. helistas A.-le ülemus, kes teatas, et alates 15.08. tuleb äriühingut kontrollima tööinspektor, seega peab A. kui ainus kogu infot valdav töötaja viivitamatult tööle
Testamendi. Rootsile sarnane areng toimus Taanis. Et 1530. aastal vastu võetud Kopenhaageni usutunnistus (Confessio Hafniensis) tekitas luterlikus leeris segadust, kutsus kuningas Christian III 1537. aastal Taani Lutheri sõbra Johannes Bugenhageni, kes korraldas Taani kiriku Saksamaa mustri järgi. Taaniski sai kirikupeaks kuningas, superintendendile anti piiskopi tiitel ning kehtestati Augsburgi usutunnistus. Taanist levis reformatsioon edasi Norra ja Islandile. Ladinakeelne jumalateenistus ei asendatud siin aga mitte kohalike keelte, vaid taani keelega. See oli üheks põhjuseks, miks Norras ja Islandil leidis reformatsioon vastuseisu veel 17. sajandilgi. Poola varauusaja alguses Ida-Euroopas kujunes rivaalitsevaks paariks Venemaa ja Poola, kelle vastuolud said alguse juba keskaja lõpul, mil Moskva ja Leedu jagasid kunagise Kiievi riigi alasid. Moskva suurvürstiriigi taotlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
