Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd 4. Juhi karjäär, tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri. a. Juhi karjäär juhi ametialane kasv, ametiredelil ülespoole liikumine, millega kaasneb kõrgem prestiiz ja sissetulek. b. Juhi karjäär sõltub: Eriettevalmistus Isikuomadused ja kogemused Organisatsiooni vajadused ja õnnelik juhus c. Juhi tüüpilised vead. Võimetus arvestada kõiki detaile Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks Hüvitise ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada Täitjatepoolse konkurentsi kartmine Kujutlusvõime puudumine....
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
7) Reisijate ja kaubaveo korraldamine lennutranspordis. 8) Lennuliikluse korraldamine (õhuruumi organiseerimine, lennuvoogude korraldamine ja lennuliikluse juhtimine) 9) Lennuliikluse riskijuhtimine, lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamine ja jälgimine. Lennundusinseneride eeldatavad isikuomadused on eetiline käitumine, teaduslik- tehniline mõtlemisvõime, loov suhtumine töösse, iseseisvus, kõrgendatud vastutus- ja otsustusvõime, majandusanalüüsivõime, meeskonnatööoskus, inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele. Kutsekvalifikatsiooni taotlemise eeldused Võimalikud taotlemisteed on esitatud IKS Lisas-1 Täiendõppe miinimumnõuded on esitatud IKS Lisas-2 Lennundusinsener IV tase...
Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus Kasutatud kirjandus lk 6 Lisad lk 7 Lisa 1. Gage'i ja Berlineri õppeprotsessi mudel...
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akateemilise õppe õigusõpetuses, oskab kõrgtasemel eesti keelt, on kõlbeliste omadustega ja tal on ka kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused . Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet...
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused . · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest;...
Ainult mõtlemisest ei piisa, et soovitut saavutada. Läbi kompetentside on võimalik ennustada inimeste tööalast edukust näiteks suurepäraste ja keskpäraste töötajatel on üle 20 erineva kompetentsi. Kompetentside olulisus on sellest, et need on mõõdetavad kui ka arendatavad. Varem on edukusega seostatud nii üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlalt seost nende vahel pole suudetud leida. Pealegi on üldvõimekus kui ka isikuomadused enamjaolt kaasasündinud ning inimene ei saa just eriti palju nende arendamiseks teha. 2001 aastal viis Fontese personaliotsingu ja konsultatsioonifirma läbi uuringu, kus uuriti Eesti edukaid juhte. Milliseid kompetentse Eesti juhid peamiselt oma töös kasutavad. Kompetentsid eristavad juhte rohkem kui see, kui hästi ta ülikoolis õppis või kui hästi ta oma eriala tunneb või kui kõrge on tema üldine võimekus või intelligentsus. Eesti eduka juhi kompetensi mudel....
aasta kevadel tunnistusega, millel oli üks ,,5" ja üheksa ,,4". Koolis huvitasid teda eriti ajalugu, maateadus ja venekeelsete kirjandite kirjutamine, millega teda sageli seati teistele eeskujuks. Julius armastas lugeda, eriti huvitasid teda lood sõjast, partisanidest, seiklustest. Ei ole kindel, et Julius Kuperjanov tahtis lapsena saada sõjameheks, kuid huvi vastava temaatika vastu ja vajalikud isikuomadused olid tal olemas. Julius oli teoinimene, julge ja kiire taibuga, samas ka suur unistaja, looduse- ja muusikaarmastaja.1910. aasta sügisel astus Julius Kuperjanov Tartu õpetajate seminari. Vaatamata tugevale venestussurvele, suutis Kuperjanov hoida üleval isamaalisust ja asutas põrandaaluse ajakirja ,, Meie ka elame". Tol ajal olid valitsus ja seadused vähemusrahvuste suhtes vaenulikud ja seepärast on arusaadav kui noor , tulihingeline isamaalane kinnitas, et tema ja ta...
esita oma seisukohti kindlalt, soovita, ära käsi, tegele probleemidega, ründa seisukohti, mitte isikuid, ole ka enesekriitiline. Jutustav kirjutis sarnaneb tavalise lühijutuga, aga kui ilukirjandus esitab väljamõeldist siis lehekirjutis on täpne ja aus faktilugu. Portreelugudes lähtutakse enamasti küsimustest, mis on seotud portertreeritavaga ja aitavad teda iseloomustada: miks kirjutatakse just sellest inimesest, kuidas on tema isikuomadused ta elukäiku ja edu mõjutanud, millesse ta usub, millised on tema eesmärgid ja tõekspidamised, kes ja mis on teda mõjutanud, kuidas tema mõjutab teisi enda ümber, kuidas temasse suhtutakse. Nii uudise kui ka arvamuskirjutise ouhul on väga oluline pealkirja valik....
2.18 Lihtsate raketiste valmistamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.19 Sarrusetööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.20 Soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.3 Lisaoskused ja -teadmised 5.3.1 Restaureerimistööd 5.3.2 Betoneerimine 5.3.3 Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine 5.3.4 Keerukate võlvide ja silluste ladumine 5.4 Isikuomadused ja võimed 1) loogiline mõtlemine 2) ruumiline kujutlusvõime 3) kohanemisvõime : keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus 4) koostöövalmidus 5) teenindusvalmidus 6) õpivõime 7) füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime 8) liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon 9) hea nägemine ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" 5 6 KEHTIVUSAEG...
Tööseadusandlus 4. Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia) 5. Uuringumeetodid ja uuringute teostamine 6. Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine 7. Asjaajamise kord ja dokumendihaldus 8. Avalik esinemine 9. Põhjalikud teadmised organisatsiooniteooriast ja personalijuhtimisest 4.8 Isikuomadused 1. Kohusetundlikkus 2. Täpsus ja korrektsus 3. Suhtlemisoskus ja väjendusoskus 4. Meeldiv ja viiskas käitumine 5. Sallivus 6. Tasakaalukus 7. Paindlikkus 8. Usaldusväärsus 9. Koostöövõimelisus ja valmidus 10. Huumorimeel 11. Loovus 12. Stressitaluvus 13. Algatusvõimelisus, organiseerimisvõime 14. Iseseisvus 15. Eesmärgipärasus, arengule orienteeritus 16...
- salgas on kõik põhimõtteliselt võrdsed (va eriliste oskustega liikmed) - iga salk on autonoomne, gruppidevaheline suhtlus käib salga esindajate kaudu (eriti tihti salkade vahel siiski suhtlust ei ole) 2) Hõim, sugukond (enamikul põlisrahvastel) - külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust (keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse - pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid - inimeste prestiizi määrab sugu, vanus ja isikuomadused (eksisteerib sugudevaheline ebavõrdsus) - põhilised sotsiaalsed üksused põlvnemisgrupid (genealoogiate teleskopeerimine). Põlvnemisgrupp püsiv sotsiaalne üksus, mille liikmed tunnistavad, et neil on ühte esivanem. Põlvnemisgrupp on heksogaamne liikmed omavahel ei abiellu. Põlvnemisgrupp on kas isa- või emajärgne (enamasti isajärgne). See määratakse selle järgi, kuidas suudetakse määratleda ja kirjeldada oma põlvnemist kuni esivanemateni...
) paljunemine seks ei tähenda järglaste saamist kindlalt, võib olla raskem MÕLEMAD POTENTSIAALID, VÕIMALUSED. Seksuaalne atraktiivsus, meeldivus on samuti seotud nende kahe eesmärgiga. Soov saada lähemale mingi konkreetse isiksusega ja soov laste, järeltulijate järgi alateadvuses. Seksuaalsus on ajaliselt muutunud. Vanasti peeti suurt naist seksuaalseks, nüüd mitte. Et mees oleks seksuaalselt atraktiivne, on vajalikud isikuomadused : 1.) haritus 2.) võim 3.) välimus. Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm. Ühiskonna stabiilsus seotud perekondadega. Perekonnas nähakse ka ühiskonna elementaarosakest. Indiviididest koosnev ühiskond on tugev. Ühiskond koosneb ka perekondadest mida tugevamad pered, seda tugevam ühiskond. Perekond: austus, armastus, usaldus, truudus, hoolitsus. ARMASTUS...
Teenindusprotsess. Teeninduse puhul saab rääkida kahest erinevast mõtteviisist teenindamisel. Need on 1) valikuvabaduslik 2) mitte teeninduslik ehk jaotuslik Nende kahe mõtteviisi erinevused seisnavad järgnevas: (Täida puuduolev) JAOTUSELE ORIENTEERITUD VALIKUVABADUSELE MÕTTELAADI TUNNUSED ORIENTEERITUD MÕTTELAADI TUNNUSED 1. LÄHTUTAKSE Uuritakse põhjuseid TAGAJÄRGEDEST, EI OSATA NÄHA PÕHJUSEID Maha tegemine 2. KONKURENTSI AUSTAMINE 3. DEFITSIIT ON NORM Defitsiit likvideeritakse 4. EI TAHETA VASTUTADA 5. USALDAMATUS 5. USALDUSE DELEGEERIMINE Kohustust ei peeta vajalikuks 6 KOHUSTUS ON NORM Ebavõrdne kohtlemine 7. VÕRDNE KOHTLEMINE sallimatus 8.TOLERANTSUS Klienditeenindus põhine...
Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
Muutuste kinnistamise faasis on vajalik saavutada, et kriitiline mass personalist omaks uusi oskusi ja kasutaks neid igapäevaselt. Eriarvamused muudatuste elluviimisel on paratamatud. Iseloomustavaks tunnuseks on ebakindlus. Olulised on töötajate sellised isikuomadused nagu kohanemisvõime, pidev õppimisvõime ja multifunktsionaalsus. 51.Valmidus muudatusteks ja vastupanud. Väljakutse ja ressursid. Vajalik oskuste tase, muutuste kiirus, õppimisvõime. Vastupanu: Muudatusi takistavad jõud. Grupinormid. Rahulolu praeguste grupinormidega. Muudatuste vajalikkuse mittetunnetamine. Inimesed ei pelga tehnoloogilisi muudatusi vaid muudatuste sotsiaalset külge. 52.Vastupanude vormid, põhjused ja ületamise võimalused...