Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel. Karl-Robert Jakobsons Buch Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+Dativ, kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma. Die Mutter von Max ...
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele
Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 ...
Peeter Päll "Võõrnimekirjutis" Võõrnimede sobitamine, tänavanimed ja isikunimed VÕÕRNIMEDE SOBITAMINE Liigisõna tõlge Kohanimedes on tavaks liigisõna tõlkida, inglise Orkney Islands Orkney saared Kui nime tuumosa on mingis käändevormis või omadussõnakujuline ja tuleneb mingist lähtenimest, siis võimaluse korral tõlkes kasutada lähtenime kuju Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud või kui lähtenime pole võimalik kindlaks teha, on soovitatav jätta ka liigisõna tõlkimata, soome Kalkujärvi Võõrnimede algustäht
osariigid, läbiv suur täht Osariik, Prantsusmaa Isikute nimed Juhan, Tiit-Rein Kivi, Muri, Vanapagan, Mars, Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline, Jumal, Suur Tundmatu Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud Talts isikunimed: kvisling, tartüff, frits, mats Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll, Perioodikaväljaanded läbiva Ajalehed Rahva Hääl, Oma
Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj
Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3. Asutuste ja organisatsioonide nimed Tartu Ülikool- Tartu ülikool ehk on lubatud ka väikese tähega kirjutada Eesti Keele Instituut- eesti keele instituut osaühing Müntri Puulusikad
suundi v. alaprobleeme. · Joonte otstesse tehakse uued kujundid (ovaalid, ringid jne), neisse kirjutatakse alateemad v. probleemi kirjeldavad märksõnad. · Alateemade juurest väljuvatele joontele märgitakse ideed ja mõtted, mis aitaksid vaatlusalust alaprobleemi määratleda v. lahendada (selgitused, täpsustused, eesmärgid, lähteülesanded, soovitavad tulemused, vahendid, sobivad tsitaadid, isikunimed, faktid jms). · Paberi kasutamata ossa kirjutage uitmõtteid, küsimusi jne. NB! Kasutage lühendeid ja sümboleid! Kui probleemi kallal töötab mitu inimest on soovitav kasutada erinevaid värve, et hiljem saaks igaühe mõtte identifitseerida.
Ortograafia nimed 1. ,,Alladini ja tulevalitseja" kostüümidesse panevad nende loojad oma hinge.- Elu24 (etenduste nimed kirjutatakse jutumärkides, esisuurtähega). 2. Kalle Sepp vaimustas sadu tuhandeid televaatajaid saate ,, Su nägu kõlab tuttavalt" võiduga pühapäeval Saku Suurhallis.- Eesti Ekspress (ürituste nimed kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega). 3. Kelly Sildaru domineeris Dew Touri hüppevõistlust ning läheb vastu kindla liidrina.- Delfi (nimi kirjutatakse läbiva suurtähega). 4. Eesti sai jalgpalli U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse ...
Liit) Isikud, olendid · Isikute nimed suure tähega · Loomad suure tähega: Kräps, Sassu · müütilised olendid suure tähega: Vanapagan · personifikaadid suure tähega: Saatus, Surm · isikute ümberütlev nimetus väikese tähega, suurtähelised üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo ise (Herodotos) · Ülekantud tähenduses isikunimi suure tähega · Üksikud seesugused isikunimed väiksega : frits, mats · Loodusnähtustele ülekantud isikunimi: orkaan Camille, taifuun Elsie · Täielikult mittenimeks muutunud nimi väikese tähega: morsemärgid · Isikunime täpsustav täiendosa sidekriipsuga: Kessi-poiss · Isikunime juhuslik täiend lahku · Isikunimelise täiendiga ühendites suure tähega: Volta element, Napoleoni kook · ERAND! : usulised väikese tähega! Perioodikaväljaanded
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi túuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti
abiellumisavalduses: o kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue o eelmise abielu lõppemise korral selle aluse o abielu sõlmimise soovitava aja o kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni o mitmendat abielu sõlmitakse o abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid o andmed abielule eelnenud kooselu kohta o abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu 11. Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (kuni kuue kuuni
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK Europe the United States of America = the USA = the US the Republic of Estonia the Estonian Republic the United Arab Emirates ...
a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid. 2. Fraasi periood algab siis kui laps ütleb esimese tähendusliku sõna, kasutab seda kindla objekti või isiku suhtes. Esimesed sõnad umbes 10 või 11 elukuul. a. Sõnade valik a.i. Üldnimetused - üle 50 % sõnavarast. Nt auto , sõidame, ema, tädi a.ii. Spetsiaalsed nimetused isikunimed sh vanaema. a.iii. Tegevusesõnad Nt oppa, aida, tudu. a.iv. Piiritlevad sõnad näitavad suhet /asjade piiri a.v. Sotsiaalsed sõnad pöördumise sõnad a.vi. Funktsionaalsed sõnad 4% sõnavarast, sidesõnad b. Sõnade tähendus omandamine. b.i. Referentsi ja referentsita sõnad (President vs õiglus) b.i.1
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 403 Valikbibliograafia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 407 NIMELOEND ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 445 Isikunimed ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 446 Kohanimed .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 454
artiklit the. The gold in your hand is very expensive. - See kuld, mis on su käes, on väga kallis. The music of this concert is boring. Selle kontserdi muusika on igav. · Kui loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad sõnad, mis väljendavad rahvust, päritolu või ajastut, siis artiklit ei tarvitata. I am listening Estonian music. - Ma kuulan eesti muusikat. 4. Pärisnimed · Ilma artklita on: 1. isikunimed I met John Money. Ma kohtusin John Money-ga. 2. geograafilised nimed I live in Estonia. Ma elan Eestis. 3. tänavad, väljakud, pargid ja muud hooned Gonsiori street starts near department store. Kadrioru Park is the biggest park in Tallinn. · Määrava artikliga on: 1. jõed, mered, ookeanid the Pärnu river the Baltic Sea 2. mäeahelikud the Alps 3. ajalehed the Postimees
naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: 1. isikunimed: (quod nomen est tibi? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!) a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus b) roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus > August, Augusta, Gustav Aemilius > Emil, Emilie, Milli Constantinus > Konstantin Antonius >Anton, Antonina, Nina Claudius > Claudius, Claudia Julius >Julius, Julia, Juliana/e jne. Ladina päritoluga nimed. Proovi seondada need nende eestikeelsete tõlgetega!
Kronoloogiliselt on tekkinud eri aegade nimekihistused. Päritolu järgi liigitatakse nimed eesti- ja muukeelse algupäraga nimedeks NING primaarseteks (tekkinud sõnast), sekundaarseteks (nimest) ja arbitraarseteks (väljamõeldis). Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks. Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed:
Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni · Mitmendat abielu sõlmitakse · Abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid · Andmed abielule eelnenud kooselu kohta · Abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu (Perekonnaseisutoimingute seadus) Lisaks abiellumisavaldusele tuleb veel esitada mõningad dokumendid: · Mõlema abielluja sündi tõendav dokument · Teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud · Kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise koht
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710
sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula) · mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut. · Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks käsutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d 'Artagnanid, uus Jaan Talts. · Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kiusling, tartüff, frits, mats. · Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille. · Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli. · Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski,
rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala, Tarbata Tartu, Viliende Viljandi, maleva malev, wanem vanem, kylekunda kihelkond, Lembitus Lembitu Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!" ,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam- saksakeelne, kirjutatud ettelugemiseks munkadele. ,,Liivima noorem riimkroonika" 14. saj. II pool, autor Hoeneke, räägib konkreetselt Jüriöö ülestõusust (1343). ,,Balthasar Russowi kroonika" 16. saj. II pool (1558-1583), autor Balthasar Russow eestlane, õppinud Saksamaal, kirikuõpetaja
isikunimetused, mis esinevad üldjuhul liitsõnadena. Isikunimi lisandub järelosana väga loomulikult. Enamalt jaolt on tegu meesterahva nimedega. Vanemal ajal oli populaarne nimi Jüri, uuemal ajal kasutatakse isikunimetuste moodustamisel palju Kusti nime. Läbi aegade sagedasemad mehenimed on olnud veel Ants, Jaak, Jaan, Mats. Naisenimedest on palju esinenud Kai, Leenu, Liisu, Mari ja Triinu nimesid. Eesnimelised isikunimed jagunevad kolme rühma, millest järgnevalt juttu tuleb. (Mäearu 2002: 29) Keha- või vaimuomaduste järgi nimetamine Vanust märkivaid nimesid eriti palju ei ole. Väike armas poisslaps on käbimiku, tüdruk tudimann. Rohkem on sõnu, mis iseloomustavad inimest välimuse järgi. Näiteks lühike inimene on jupijaak, kõhn ja kleenuke inimene kriipsujuku, kriipsukaarel, silmapaistvalt ilus ja edev mees on tuntud ilueedina. Räpase inimese kohta öeldakse räparein, rokareedik,
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 13...
RIIGID, OSARIIGID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Ametlikult: Eesti Vabariik, Rootsi Mitteametlikult : Eesti vabariik, Rootsi Kuningriik kuningriik ISIKUD, OLENDID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Läbiva suurtähega: Friedrich Üksikud isikunimed on üldnimestunud: Reinhold Kreutzwald, Peeter mats, frits, tartüff. Esimene, Richard Lõvisüda, Kaval- Ants. Loomad: Muri, Miisu. Täielikuks mittenimeks muutunud isikunimi väikese algustähega: brauning, gobelään, amper, morse. Müütilised olendid: Vanapagan, Erandlikult väikese algustähega Vanemuine, Mars
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
kusurumise teel; näiteks selle asemel et → selmet; kes teab mis → teab mis (Ta loom, aegruum, kohviksöökla, hõberaha? ei ole teab mis tark.) Lühendamine on sõnamoodustusviisina eriti levinud 3. Millised järgmistest tuletusliidetest moodustavad uue mõiste, millised täpsusta- noorteslängis (matemaatika → mata). Kõige lühendamisaldim sõnade tüüp vad olemasolevat mõistet ja millised muudavad sõnaliiki? on aga isikunimed (Peeter → Pets, Katrin/Kadri → Kata). a) -tar (poolatar, sangaritar) d) -kesi (mitmekesi, kolmekesi) Esitatud näited toovad esile selle, et erinevalt liitmisest ja tuletusest, mida b) -ik (sõrmik, tuulik) e) -ne (tolmune, liivane) c) -lt (rumalalt, poisilikult) f) liiteta konversioon (laulma, sõnama)
kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse
sõnaliigitähendus kui selline. Seda peetakse pigem küsitavaks, kuna grammatiliste ja semantiliste sõnaklasside vahel puudub selge liigendus. Nt ei ole kõik substantiivid asjasõnad (nt tagaajamine, sõit). Need väljendavad protsesse. Samuti ei ole kõik omadusi väljendavad sõnad adjektiivid, nt kaunidus, punasus. Semantilised sõnarühmad 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus (nt isikunimed, liigimõisteid väljendavad sõnad nt jalgratas, maja, tool; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks, nt peal tema peal oli valus; kass istus diivani peal; eksida võib milleski, millegi vastu, millegi suhtes; aga ka kuhugi jne; 3) osutussõnad e deiktikud, nt seal ta seisab deiktik seob lausungi ja kõnehetke olukorra või keeleväljendi ja
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isi...
. . . , : .. ( ). . Vene nimede käänamine. . . . . . . Isikunimed Isa Poeg Tütar + + + + + + Vene keeles on viisakas pöörduda kaaslaste poole ees-ja isanime kasutades. . Nimisõna käände lõpud. . Ainsus.
(anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahhasveros). Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. -- Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, tartüff, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
kokkupuutumisel või selle tarbimisel. Imagopõhine hea maine on margi tuntuse ja margi poolt esile kutsutud heade tunnete summa. Isiksuseomaduste Suure Viisiku dimensioonid – ekstravertsus/introvertsus, emotsionaalne stabiilsus, kohusetundlikkus, avatus kogemusele, sotsiaalsus. KEELEKASUTUS REKLAAMIS Sõna/mõiste tase, lauseehituse tase, teksti kui terviku tase. Reklaami keelestruktuur kannab reklaamteate argumente, fakte, apellatsioone. Nimetuse valmine: 1) Isikunimed – sobib kui pärisnimi on piisavalt hea kõlaga, mitte liiga keeruline, sellel ei ole ebasoodsat tähendust ega kõrvalvajrundit. 2) Geograafilised nimed 3) Väljamõeldud ehk kombineeritud nimed – nt Eastman Kodak, Kleenex, Xerox, Betty Crocker, Polaroid, Minolta, Zavood. 4) Initsiaalid, lühendid ja/või numbrid 5) Võõrsõnad või muukeelsed mõisted – nt graaf, flora, infintiti, Silver Brass, Ad Libitum. Võõrapärase nimetusega saab viidata teenuse iseloomule: restoran
Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16.saj-l uut tüüpi sõnastiku- võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. Võõrsõnastike kasutuselevõtt on seotud ladina keele hääbumisega ning rahvuskeeltele üleminekuga teaduskirjanduses – nii aidati omakeelseid sõnu sisse juhatada. 62. kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. 1.) isikunimed. Pere ja lisanimi anti edasi suguvõsade ja generatsioonide kaupa. Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles jäänud üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus- August, Augusta, Gustav Julius- Julius, Julia, Juliana/e jne
Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .......................................................... 7 3.2.2 Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 .
sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: a) isikunimed (vähemalt 2 nime; praenomen ja nomen): Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, LuciusLucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus> August, Augusta, Gustav; Aemilius> Emil, Emilie, Milli; Constantinus> Konstantin; Antonius>Anton, Antonina, Nina; Claudius> Claudius, Claudia; Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne.
minu nimepäev." - Kristian: "Olen rahul oma nimega. Mulle pandi see nimi sellepärast, et ma sündisin jõuludel ja inglise keeles on christmas jõulud ja christmas sarnaneb Kristianiga." (Ibid) 20 3. NIMEKORRALDUS EESTIS 3.1. Isikunimede kujunemine Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.- 13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari; Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigaks hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid nimesid, mis jäid ülekaalu 20. sajandi esimeste kümnenditeni (Marie; Karl). Rahvusliku liikumimse ajajl 19. sajandi lõpukümnendeil elustati varasemates kirjapanekutes ja rahvaluules leiduvaid muistseid
konjunktsioonid ja afiksaaladverbid. Semantiline sõna • Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu. • Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, nende tähendus ei pruugi olla moodustusosade summa, tähendus võib olla idiomatiseerunud. Semantilised sõnarühmad: 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus, nt. isikunimed või liigimõisteid väljendavad sõnad; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks; 3) osutussõnad e. deiktikud 4) ilma leksikaalse tähenduseta (sünsemantilised) sõnad; 5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Pragmaatiline sõna Semantilised sõnad võivad saada kommunikatsioonis eri rolle. Nad võivad • midagi tähistada
Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas, LiivaHannus, Metsa-Märt, Murde-Kai, Müha-Jüri, Rehe-Liisu (-Tõnu), Uba-Ants, Vingu- Laska · inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats, ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä) · loomanimetused, nt herneunt, härg (pull, sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk
The gold in your hand is very expensive. See kuld, mis on su käes, on väga kallis. The music of this concert is boring. Selle kontserdi muusika on igav. · Kui loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad sõnad, mis väljendavad rahvust, päritolu või ajastut, siis artiklit ei tarvitata. I am listening Estonian music. Ma kuulan eesti muusikat. 4. Pärisnimed · Ilma artklita on: 1. isikunimed I met John Money. Ma kohtusin John Moneyga. 2. geograafilised nimed I live in Estonia. Ma elan Eestis. 3. tänavad, väljakud, pargid ja muud hooned Gonsiori street starts near department store. Kadrioru Park is the biggest park in Tallinn. · Määrava artikliga on: 1. jõed, mered, ookeanid the Pärnu river the Baltic Sea 2. mäeahelikud the Alps 3. ajalehed
· mitmus: 4-silbiline de, 3-silbiline te · mitm part: 4-silbiline lõputa või sid-lõpuline, 3-silbiline i-tunnuseline ja d-lõpuline, tüvevokaal i on muutunud e-ks nt auditooriumeid. III KÄÄNDKOND Astmevahelduseta mitte ne/-s sõnad · 2-silbilised ja I-vältelised nominatiivis e-lõpulised · 2-silbilised II-vältelised · nna-liitelised · Paljud koha- ja isikunimed, nt vere-lõpulised PÕHITÜÜP TUBLI · Tubli, tublit, tublisse, tublide tublisid, tublidesse · 2-silbilised II-vältelised sõnad, nagu adru, aku, allegro, andante, bande, eldoraado, hidalgo, hoki, härra, inka, jope, jurta, juuli, jänku, kaasa, kellu, kirka, knopka, kobra, konto, lible, läkiläki, marli, peiu, rondo, tõmmu, vanilje, viski, vurle · 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised · nna-liitelised · Paljud nimed VORMISTIKUST
lambakoer, Šoti terjer või šoti terjer, Herefordi veis või herefordi veis, Euroopa piison või euroopa piison? – Zooloogias ja loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomanimetustes ja loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Aga miks on ainuõige Prževalski hobune? – Isikunimed (Prževalski) on loomatõugude nimetustes alati suure tähega. Loomakasvatuses on tava kirjutada tõunimetuste kohanimeline täiend väikese algustähega ja mugandatud kujul, nt jorkširi siga, hämpširi lammas, šetlandi poni, uelsi poni, jorkširi terjer. Üldkeeles võib kirjutada suure algustähega ja mugandamata kujul: Yorkshire'i siga, Hampshire'i lammas, Shetlandi poni, Walesi poni, Yorkshire'i terjer. Kas Siiami kass või siiami kass, Pärsia kass või pärsia kass? –
osaks. lastepärimus sisaldab jäänukeid varasematest pärimuskihtidest, vanemast mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia. lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena. (kaevunäkk, kotivana, kummitus, tont) Olendite nimes võis kajastuda isikunimed (Koti-mats, Koti-Toomas), inimest tähistavad üldnimed (kotivana, kolumats) ja loomanimetused (kaan, merekaru), tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad (mumm, koll), nimetused,mis kirjeldasid välimust (verihammas)
Abielu sõlmitakse l-3 kuu jooksul abiellumisavalduse esitamise päevast, PSA võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (max. 6 kuud). Abiellumisavalduses tuleb märkida: uus perekonnanimi; abielu sõlmimise soovitava aja; abielule kohalduva varareziimi; mitmendat abielu sõlmitakse ning eelmise lõppemise põhjus; abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid; andmed abielule eelnenud kooselu kohta; abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu. Abiellumisavaldusele lisatakse mõlema abielluja sündi tõendav dokument, eelmise abielu lõppemise või kehtetuks tunnistamise dokument, kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta, abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument, abielu sõlmida sooviv välismaalane peab lisaks tõendama, et tal on Eestis
2) Sõbralikkus-vastutustundlikus-emotsionaalstabiilsus. Keelekasutuse aspektid: 1) Tähenduslik. 2) Semiootiline. 3) Stiliistiline - kasutatud keele laad, päritolu, stiil). 4) Pragmaatiline - kuidas ja millise objektiivse maailma tähtuste ja tegevustega on keelestruktuurid seotud, milline on keelekasutus igapäevaelus. 5) Foneetiline - keel kui teatud hääldust ja kõla kandev meedium, häälduse ja kõla mõjud vastuvõtule. Nimetuse valimise võimalused: 1) Isikunimed. 2) Geograafilised nimed. 3) Väljamõeldud ehk kombineeritud nimed. 4) Initsiaalid, lühendid ja / või numbrid. 5) Võõrsõnad või muukeelsed mõisted. 6) Suvalised sõnad antud keele sõnastikust. Hüüumarke pole tarvis kasutada, lause ise peab ise «hüüdma». 16 Põhiteksti võib jagada osadeks: 1) Sissejuhatav lõik - ülesandeks on lugemishuvi üle viia tootehuviks. 2) Siselõigud. 3) Lõpuproov. 4) Lõpulõik.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome lipp ja vapp Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Tänapäeva Põhjamaad on kõrgeltarenenud heaoluühiskonnad, mida ühendavad omavahel ühine tihe ajalugu ja tihe koostöö väga paljudel elualadel. Viikingiaeg allikad ALLIKAD: Ruunikivide tekstid Luule Kohanimed ja isikunimed Arheoloogilised leiud Andmed maastiku-, ilmastiku ja taimestiku kohta Viikingiaeg - dateering VIIKINGIAJASTU ALGUS: Varem 793. a. Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a. VIIKINGIAJASTU LÕPP: 1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a. kui Normandia hertsog vallutas inglismaa. Viikingiaeg viikingite mõju Dublinis, mille asutasid viikingid, oli nende mõju tuntav veel 12. saj.; Orkney
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
