· Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine · Tundetus sotsiaalsete normide suhtes Düssotsioaalne isiksushäire · Kalkus teiste suhtes · Sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine · Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad · Kergesti ärritub, käitub agressiivselt · Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest · Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll o Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud o Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid, sagedased enesevigastused Histriooniline isiksushäire · Teatraalsus, enesedramatiseerimine · Väga mõjutatav · Emotsionaalselt labiilne · Enesekesksus, enesehellitamine
B a c h m a n n , R . M a r u s t e . P s ü h h o l o o g ia a l u s e d . T l n . 2 0 0 1 , Il o Abraham Maslow (1908-1970) Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel “A theory of human motivation” (1943) käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused: • Holistlik lähenemine - motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne.
III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises
III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises
abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut. Paljud uurijad usuvad, et see mudel annab isikuomaduste organiseerimiseks laiahaardelise raamistiku (Borkenau & Ostendorf 1990; Digman 1990; McCrae 1991; Montag & Levine 1994). Viie faktori mudel postuleerib, et tavapärane isiksus on multidimensionaalne kontseptisoon, mis koosneb viiest dimensioonist: (a) neurootilisus on dimensioon, mis on pidevate negatiivsete emotsioonide kogemise aluseks; (b) ekstravertsus mõõdab energiat ja seltsivust; (c) avatus tähendab kujutlusvõimet, uudishimu ja vabameelset suhtumist; (d) sotsiaalsus mõõdab usaldust, sümpaatiat ja koostöövalmidust; ning (e) meelekindlus hõlmab kompetentsitunnet, kohusetunnet, vajadust midagi saavutada ja organiseerimist (McCrae 1991). MEETOD
Me". Lauludest meeldisid kõige rohkem ,,Requiem for Eva", ,,On This Night of a Thousand Stars", ,,Buenos Aires" ja ,,Don`t Cry for Me Argentina", sest olen neid laule varem isegi kuulanud, ning kuulates ja nähes neid veel Evita muusikalis, võimendasid ainult muusika elamust. Kindel lemmik neist lauludest on kindlasti ,,Don`t Cry for Me Argentina". Osatäitjatest jäid kõige rohkem meelde meesosatäitjad Marko Matvere ja Vaiko Eplik, sest nende hääl ja isiksus sobis nende mängitava karakteriga väga hästi. Minu jaoks väga muljetavaldav oli Marko Matvere võimas hääl, mis oli perfektne tema mängitavale riigipeale. Vaiko Epliku noor elujõulisus andis talle särtsu ka laulmises ning see sobis tema rolli igati. Maarja-Liis Ilus kes mängis Evat ei olnud nii rolli sobiv kui teised, sellepärast tema isiksus on liiga malbe Eva karakteri jaoks. Kui oli vaja laulda
aga seda, et inimene on konfliktis ümbritsevaga." Nii palju kui sina mulle, nii palju mina sulle" Tunne , et annab liiga palju, saab liiga vähe. Vajutusviis: *tugevajutusviis * reeglipärane- tugev seemine elujõud on tasakalustatud mõistuse ja enesedistsipliini läbi. Nii kirjuavad sihikindlad tahtejüulised ja energilised inimesed *reeglipäratu- enesevalitsuse puudumist ja tujukust *nõtk vajutusviis ei saa eeldada silmapaistvat energiat ega tahtetugevus. *25- tugev isiksus, kelles on palju arengupotensiaali. Ka isekas ja tähtsust täis(käekirja suurus) *26 - Nõrk isiksus, pole eriti energiline, võiks isegi öelda: hädine soperdaja Reajoon: 1. Horisontaalne- tasakaalukas inimene 2. Suundub ülespoole-optimist- inimene usub endasse ja oma tulevikku, kõik läheb korda 3. Suund allapoole- väsimus, rõhutud meeleolu, depressioon, ka haigused 4. Moodustab ülalt lahtise kaare- otsustusvõimetu, algatusvõimetu ja aeglase
A Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp ...
- kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat - Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus - Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone - Enamike teadlaste arvates vanad asjad uue kõlava nime all koos, mitte ei ole tegemist omaette väärtusega 3 4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus
Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu liber, era, erum vaba homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees al...
- asutati rahvamajandusnõukogud anti suurem iseseisvus kohtadele majandusküsimustes - püüd lahendada teraviljaküsimus : 1954 - hakati rajama uudismaid, kasvatama käsukorras maisi, kartulit ruutpesiti. 1959 fikseeriti, et sotsialism NSVLiidus on võitnud, eesmärk on lähemal ajal jõuda täielikult kommunismi, kus kehtivad põhimõtted: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi; töö on muutunud inimese esmaseks eluvajaduseks. HRUSTSOV kui isiksus: - labane, kultuuritu -ebaintelligentne -armastas tegutseda kampaanialikult - otsustas umbropsu, nõu pidamata Poliitbüroos - ettekande ajal ei kasutanud valmis teksti, improviseeris - jagas sageli suvaliselt ordeneid välismaal NSVL le ebasõbralikele tegelastele - polnud järjepidev: ühtki probleemi ei lahendanud lõpuni. Teravilja hakati ostma välismaalt. 14.okt.1964 toimus Hrustsovi mahavõtmine. Saadeti pensionile. Suri 1971. Tema hauda ei tohtinud Breznevi ajal külastada
mahasurumist ning teiste peale mõtlemist, mis inimese isekust arvestades võib osutuda raskemaks, kui oodata osati. Nii kaotatakse osa enda omapärast ja identiteedist. Eks nii sõltumatuse kui seotuse jaoks tuleb midagi selja taha jätta. Kindlat kuldset keskteed sellele ei leidu ning tihti ei olegi inimestel võimalust otsustada, millist elu endale soovitakse. Vabadus toob endaga kaasa üksilduse, kuid sellega vallandub täielikult enda isiksus, mis ei pruugigi seltsi vajada. Seotus on lihtsam ja mugavam, kuid selle tõttu kahaneb enda isiksus ning ei saa elada ainult endast lähtudes. Tuleb lihtsalt enda jaoks välja selgitada, kas sõltumatuse mahl on pigistamist väärt või ei.
Need küsimused toovad aga endaga kaasa keerulise diskussiooni iseendaga ning vajavad sügavat enese sisse vaatamist. Iseendaks jäämine on väga keeruline, sest kõige pealt tuleb välja selgitada, kes see "mina" siis õigupoolest on. . End päriselt tundma õppides on vaja näha palju vaeva ning pöörata suurt tähelepanu oma käitumisele erinevates situatsioonides. Tuleb mõista, kes ma olen. See "mina", on mu isiksus- minu mõtted, tunded, ideed. Igaühe isiksus kujuneb sõltuvalt tema kultuurist ja geenidest. Kuna kultuur ja geenid on igalühel väga erinevad, siis on meie maailm täis tohutult palju erineva isiksusega inimesi. Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt väita, et eksisin. Enese mõistmiseks on vaja suurel määral tagasihoidlikuks. Ma ei saa öelda, et ma tunnen ennast ja mul pole mitte midagi uut enda juures juurde õppida
Õppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi. Nende kujundamiseks on olemas meie vanemad, kes hakkavad last õpetama ning suunama õigele teele. Samuti oluline roll on ka koolil, kuhu siirdutakse juba kuue-seitsme aastasena
Kõikvõimas internet kahjuks ei avalda, milline on seal läbiviidavate testide normgrupp... Lisalugemist intelligentsusest: TÜ psühholoogiaprofessor Jüri Alliku kodulehel on mitmeid huvitavaid artikleid. Valida võiks näiteks järgnevad: 'Kui vääriti on inimene mõõdetud'; 'Kas eestlase IQ on 130'; 'Alatu vale IQ testide kohta'; 'Emotsionaalne intelligentsus'. Isiksus Ja Selle Mõõtmine Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisega indiviid. Ehk keerulisemalt: Isiksus on dünaamiline psühhofüüsiliste süsteemide organiseeritud kogum inimeses, mis on aluseks tema käitumise, tunnete, ja mõtete mustrile (G. Allport, 1961). See tähendab: • isiksus ei koosne suvalistest osakestest, vaid on organiseeritud • isiksus ei ole paigalseisev nähtus, vaid koosneb hulgast protsessidest • isiksus on psühholoogiline mõiste, aga on seotud füüsilise kehaga • isiksus on põhjuslik jõud, mis aitab inimesel ennast maailmaga seostada
päeva, 1)maniakaalne 2)depressiivne 3) segatüüpi Psühhoosi ravi: 1)Ägeda faasi ravi psühhoosi kiire kupeerimine 2)Pikaajaline ravi relapsi ja haigusepisoodi kordumise ärahoidmine(säilitus- ja toetusravi) TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED A-RÜHM SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE B-RÜHM ANTISOTSIAALNE,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK C-RÜHM VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE ISIKSUS Paranoiline isiksus : tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes ; mitteandestamine, kalduvus viha pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene
lubavad täiesti kindlalt väita, et patsient ei maga ega ole ka teadvusetu. Psühhogeenne häire, mida tõendab seos stressoorse elusündmusega või silmatorkava interpersonaalse või sotsiaalse probleemiga. Ei ilmne ühtegi somaatilisele ega muule põhjusele viitavat tõendit. Dissotsiatiivne transs. Subjekt kaotab ajutiselt temale omase identiteedi ning ei teadvusta täielikult ümbritsevat reaalsust; mõnel juhul võib isik tegutseda nii, nagu oleks tema üle võimust saanud teine isiksus, vaim, jumalus või jõud . Tähelepanu või teadvus võivad olla ahenenud või koondunud ainult ühele või kahele vahetu keskkonna aspektile . Sageli esineb vähese muutlikkusega liigutuste, pooside ja häälitsuste stereotüüpne kordamine. Käsitletakse häirena, kui esinevad väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone (või nende jätkuna) ning segavad tavalist tegevust. Konversioonihäire
palju taskuraha vanemad annavad, milliseid riided ja tarbe esemeid nad suudavad hankida, milline auto ja eluase on vanematel. Milliseid reise nad oma lastele võimaldavad. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Alaväärsusega inimene tunneb ennast nurka aetuna, sest mingit väljapääsu enda jaoks ei näe. Tegutsemistahe on pärsitud, pea on tühi. Kogu meie isiksus põhineb ja toimib ainult meie enese poolt alateadvusesse salvestatud info põhjal. Ehk siis see, kes me oleme, kuidas käitume, mida tunneme on tegelikult omandatud ja õpitud, mitte kaasasündinud. Oluline on teada, et need protsessid on töös kogu aeg ehk alateadvus omandab uut infot ja õpib pidevalt. See tähendab, et peale selle, et meie isiksus on mitteteadlikult pidevas muutumises on meil võimalik ka end ka täiesti teadlikult kujundada ja suunata. Ehk siis kõik see,
ABC Ehitus Varre 3 14.05.2011 nr 11-6/1 10138 TALLINN VOLIKIRI AS Ehitus, asukohaga Pärnu Kuu 10, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Mart Kirss isiksus, volitab ehitustöölisi JAAK KIRSS (isikukood 48712072325) LEMBIT KRUUSE (isikukood 48903181232) välja laenutama ehitusseadmeid ABC Ehitusest. Allkirja näidis: (Jaak Kirss allkiri) (Lembit Kruuse allkiri) (allkiri ja pitser) Joonas Puu Direktor
Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pööratakse: 1)püüab vaadelda, kuidas kujuneb isiksus, mis seda mõjutab; 2)oluline on inimese ja looduse vahelise suhte analüüs: „Maa õpetab meid paremini kui kõik raamatud kokku!“ – õpetab ennast tõeliselt tundma; 3)püüab lahata inimese olemust erinevatest aspektidest; 4)rõhutab tugevalt seda, kui oluline on näha ja tunda inimese sisemisi võimeid; 5)väidab, et lendur mõistab elu paremini, kuna näeb seda kõrgemalt – nii otseses kui kaudses mõttes – ohtlik amet, näevad elu suuremas plaanis, ei pane pisiasju tähele;
............................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5 2.4. Isiksus...............................................................................................................................5 3. Karjääri liigid.......................................................................................................................... 7 3.1. Vertikaalne karjäär...........................................................................................................7 3.2. Ametikohasisene karjäär........................................................
S: Aavik, T., & Allik, J. (2002). The Structure of Estonian Personal Values: A Lexical Approach, European Journal of Personality, 16, 221-235. Esmapilgul tunduvad isiksuseomadused ja väärtused suhteliselt sarnased. Isiksuses on peamised 5 faktorit ja omadused on suhteliselt püsivad käitumised, mõtted ja emotsioonid. Väärtused on samuti suhteliselt püsivad elu eesmärgid, need mõjutavad seda, mida inimesed tunnevad, hindavad ja kuidas käituvad. Siiski on neil erinevusi. Kui isiksus on inimeste kirjeldav omadus, siis väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus. Seega isiksus on see, mis inimene ON ja see väljendub ka tema käitumises, väärtused aga see, kes ta on või tahaks olla aga see ei pruugi käitumises väljenduda (Roccas, Sagiv, Schwartz, & Knafo, 2002). Teiseks erinevust usutakse olema see, et isiksust peetakse enam kaasasündinuks ja bioloogiliseks, samas väärtuste
Suri Keskaja sümbol oli malaariasse luule ja isiksus Vastumeelt Aristokraatlik suguvõsa olid liigsed emotsioonid Naiste ülistaja, filosoof, antiikaja ja uute Lord George Gordon Noel Byron poeetide jäljendaja
tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta.
Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 )
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene. Indiviid- üksikisik, iseseisvalt eksisteeriv olend. Identiteet- minapilt, see kelleks sa end pean. Isiksud- püsivad omadused. A- alati kiire, tegelevad kahe asjaga korraga. B- töötavad suurema sunnita, ei tunne avaldada oma saavautusi. Vaimne ja füüsiline tervis seos-
kasvatus, kool, sõbrad, kaaslased ning ühiskonna väärtushinnangud. Iseloom ja käitumine Positiivsed iseloomujooned Negatiivsed iseloomujooned Agressiivsed iseloomujooned Inimeste käitumiserinevuste kohta on märkmeid teinud juba iidsed mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. Tervisega seostas inimese isiksust juba Hippokrates, kes elas umbes 460370 a. e. Kr. Ometi on tänapäevalgi väga vähe teada, mil moel on isiksus ja füsioloogia omavahel seotud. Mis on isiksus ja milleks seda uurida? Kõigepealt on oluline aru saada, et isiksus ehk iseloom (ingl. personality, coping style) pole sama mis käitumine. Käitumine on olendite vastus keskkonnale Isiksuse mõiste seisneb aga selles, et eri olendid käituvad samasuguses olukorras eri moodi ning need erinevused käitumises on ajas püsivad ehk sellele isendile loomuomased. Isiksuse Viie faktori mudel
o Militaarpsühholoogia · Tegeleb sõjaväelastega o Spordipsühholoogia · Enne ja pärast võistlust ettevalmistamine ja kaotuse lohutamine o Õiguspsühholoogia · Vangidele · Kohtuekspertiis Antropoloogia · Teadus, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist · Seotud geograafia ja ajalooga · Usk · Kollektivism o Tähtis kollektiiv o Enda isiksus ei ole nii tähtis, tähtis teine ühiskond o Kui kellelgi midagi halvasti tullakse appi · Individualsim o Tähtis üksikisik o Tähtis enda isiksus · Maskuliinsus o Kõvad väärtused o Konkurents o Karjääri tegemine · Feminiinsus o Naiselik/Pehmed väärtused o Kodu, nõrkade aitamine jms o Inimeste aitamine o Vaadatakse, et keegi ei jääks ripakile või maha · Suhe ajasse/ Aja kasutamine
· Milline on viiefaktorilise mudeli päritolu? Kas käitumisaktid jagunevadki tegelikult sellise viie kategooria vahel või on tegu lihtsalt isiksusekirjelduste semantiliste sarnasuste struktuuriga? · See ei ole päriselt lahendatav küsimus, sest käitumist ei saa kirjeldada ilma semantikata (st need kirjeldused peavad midagi tähendama!). 4. INTELLIGENTSUS I MÄÄRATLEMINE JA ERINEVAD LÄHENEMISED Helle Pullmann Individuaalsete erinevuste kaks nurgakivi: isiksus ja intelligentsus Mida teeb (eelistused) ja kuidas teeb (sooritus)? Isiksus + võimed = ? · latentsed psühholoogilised konstruktid,st omadus ei ole ise otseselt jälgitav, kuid seda õnnestub teatud situatsioonides või tegevuses mõõta · erinevusi on võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega Intelligentsuse uurimise peamised eesmärgid (1) inimeste võimete erinevuste täpne ja süstemaatiline kirjeldamine
Kodust peab algama õppimis tahe ja pere peab respekteerima kooli, muidu võib olla laps ebakindel ja tal on raske hakkama saada. Kui kodu ei pea kooli vajalikuks, siis laps kasvabki teadmisega, et kool ei ole tähtis. Kodu on inimese kõige suuremaks mõjutajaks. Kool saab oma tööd alles siis teha kui laps on saadetud kooli ja ta tahab seal olla. Kool õpetab palju erinevaid asju, tulevad välja tugevamad ja nõrgemad küljed. Kool aitab selgusele jõuda, mis on sobivam igaühe jaoks. Isiksus hakkab arenema juba lapse eas, kuid alles siis kui tekkivad kindlad soovid, tahtmised ja eesmärgid. Kuid siis ei ole see asi ikka veel õige. Kui inimene ei pea endale vajalikuks millegi poole püüelda ja uusi asju omandada ja areneda, siis sel juhul ei ole tekkimas veel kindlat isiksust. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust. See on inimestel väga erinev, mõni ei tunnistagi endale seda kunagi.
4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga 6) intiimsus <-> isolatsioon, 18-25 7) loovus <-> paigalseis, täiskasvanuiga 8) rahulolu <-> meeleheide(kibedustunne), vanadus. Vajaduste hierarhia, A. Maslow. 2 peamist põhimõtet: 1)Inimese vajadused võib paigutada tähtsuse järgi hierarhiasse, kus alumised vajadused arenevad kõrgemataseme vajadusteks. 2) Rahuldatud vajadus ei ole enam käitumise motivaatoriks. Küps isiksus, C.Rogers. 1.Sügav eneseaustus (ennast austada saab ainult enesekindel inimene-adekvaatne enesehinnang). Enesekindla inimese tunnused: -teab oma tugevaid külgi -teab oma nõrkusi - usub kui teda kiidetakse ja tänab selle eest - usub enda arenemisvõimelisusse -teeb muudatusi oma elus ükshaaval - valitseb aega ja ei kadesta teisi
.............1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus..............................................................................................................................................................3 Muutused psüühilistes protsessides Vananemine ja taju · Taju nõrgenemist on võimalik kompenseerida käitumismuutustega · Aistimistegevuse nõrgenemine võib põhjustada inimese aktiivsuse vähenemist valgustus, prillid jne.
olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on see ise tegelane. EEPOS Ulatuslik lugu sidmuata kõnes. ROMAAN Jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus ja suure tegelaste hulk. NOVELL Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus. Lõpus on puüant. Novellid lõppevad tavaliselt ootamatult. LÜÜRIKA See on pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus (tema sisemaailm, elamused, mõtted). Lüürilises teoses on vabad mõtteseosed. Kõlaseoste loomisel on väga oluline sõna valik. DRAMAATIKA Põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Teosed kujutatakse dialoogi vormis ja konfliktidest lähtuvat tegevust sündmuste reana.
perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist Perekonna loomist seostati ning pühendumist kodule. üha enam emotsionaalse Valitses selge rollijaotus. kokkusobivusega. Eestis oli tol ajal naise juures Abiellumist armastuseta olulise mitte isiksus, vaid töö. hakati pidama ebaõigeks ning sobimatuks. Eestis seevastu kaotati sel ajal, XIX sajandil alles orjus.
kujutused ideaalsest naiselikkuse ja mehelikkuse perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist Perekonna loomist seostati ning pühendumist kodule. üha enam emotsionaalse Valitses selge rollijaotus. kokkusobivusega. Eestis oli tol ajal naise juures Abiellumist armastuseta olulise mitte isiksus, vaid töö. hakati pidama ebaõigeks ning sobimatuks. Eestis seevastu kaotati sel ajal, XIX sajandil alles orjus.
Individuaalsus eristus teistest Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn ,,mina"-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isuksuse kujunemise teooriad: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud, Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel Fenomenistlikud käsitlused (iga isiksus on kordumatu ,), isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest TÄNAPÄEVAL: bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes.[peab aitama välja arendada] Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis
4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Terviklik teedi hajumine ja isiksus kuuluvus minapilt gruppidesse Varane Lähedus/ Sügavad ja Sõbrad ja Võime kogeda täiskasvanuiga isolatsioon kestvad suhted austajad, armastusst end konkurents ja siduda ja jagada. koostöö
Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägivald Terrorism Veretasu Religioon KESKKONNATEGURID Kliima ja geograafilised tegurid Maakera saastumisega seonduvad tegurid Ohud ja õnnetused Elanike teadmised ohtudest POLIITILIS MAJANDUSLIKUD TEGURID Riiklikud meetmed
Enamus küsitlusele vastajatest on ülaltooduga samuti nõus. Sageli/tihti; 12% Alati; 88% Graafik 9 13 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 6 Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli
Õppides loon ennast Siia ilma sündides on iga inimene tabula rasa puhas leht. See tähendab, et ta on puutumata välismaailma pahedest ja ka hüvedest. Isiksus hakkab temast kujunema järgnevate aastakümnete jooksul toimuva õpiprotsessi käigus. Endast rääkides võin öelda, et nüüdseks on keskkool peagi läbi saamas, ent see on alles stardiplatvormiks millelegi hoopis olulisemale elukoolile. Oli 5. oktoobri öö aastal 1982. Tundsin, et keegi tõmbab mind tugevalt peast. Surusin vastu, karjusin täiest kõrist, ent kasu sellest polnud, agressiivsed käed said oma tahtmise. Lõpetasin vastumeetmed ja
Ta on kirjanik, keda on ´´kerge lugeda ´´. Samas ei kirjuta ta lihtsaid ajaviiteromaane, vaid kõigist tema teostest kumab läbi mure inimese, eesti keele ja selle tuleviku ning meie maa saatuse pärast. ´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´ Valitud pealkiri omab tähendust mitmel tasandil. Ühest küljest viitab see teose sisule, milles räägitakse perekonna kolme liikme kokkukõlast ehk harmooniast, samas on iga indiviid siiski eraldiseisev isiksus oma enda mõtete ja probleemidega. Teisalt viitab pealkiri raamatu alateemale, milleks on filoloogia, võõrsõnade eestistamine ning kalambuur. Miljöö Raamat on kirjutatud selle sajandi esimesel dekaadil. Teose tegevus leiab aset paari päeva jooksul Tartu linnas ja selle ümbruses. Suur osa tegevusest toimub perekonna mõnetoalises korteris, kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma
https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. · Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi · võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja
Oluliseks said tunded! Romantismi 3 ideaali Vabadus ja võrdsus Loodus ja Armastusjakodumaa, Armastus truudus: Mäss ebaõigluse vabaduse ja inimese vastu, loomulikkus vastu sotsiaalsete barjääride vastu. LOOMULIKKUS Idealiseeritakse looduslähedast elu ja lihtrahvast. Eriline romantiline kangelane · TUGEV ISIKSUS: UHKE JA VABA ! · ANDEKAS JA ERILINE, KUID ÜKSILDANE! · VALMIS END OHVERDAMA IDEAALIDE NIMEL · Vastandub massile. · Mehed on julged, õilsad, ausad, vaprad · Naised: kaunid, õrnad, truud, kaastundlikud, kindlameelsed , valmis end ohverdama
Napoleon Bonaparte Robert Reinsalu Carl Patrason Lapsepõlv Sündis 4. lapsena üheteistkümnest Korsikal. Ta pere oli üks suursugusemaid Itaalia peresid. Oma haridus teed alustas poiste koolis oma kodulinnas Ajaccios. 10 aastaselt pääses Prantsuse sõjakooli koos oma vanema venna Josephiga. Prantsusmaal koolis olles tehti tema üle nalja madalama seisuse tõttu ja kuna ta ei rääkinud hästi prantsuse keelt. Isiksus Kuigi ta ei olnud füüsiliselt hirmuäratav, oli tal võime isegi kõige võimsamaid juhte oma tahte järgi painutada. Tal oli ülihea mälu faktide, inimeste, sündmuste, numbrite ja kaartidega. Ta mõistis sõjaväe tehnoloogiat, kuid ei mõelnud seda ise välja. Ta ei uurinud kunagi teiste suurte liidrite tegusid, vaid teadis kohe mida teha. Propaganda Üks suuri faktoreid Napoleoni võimule saamiseks oli ta ülihea propaganda.
Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates asjades kui üksnes kaubandus. Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Põhiosa meie maailmast põhineb hetkel kaubandusele ja rahale, et saada rohkem raha on vaja inimesi mõjutada. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest,
3. Leonardo da Vinci · Tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus · Oli oma ajast väga palju ees · Temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist · Töötas peamiselt Milaano hertsogi juures inseneri, arhitekti ja kunstnikuna Kuulsamad tööd : "Püha õhtusöömaaeg" "Mona Lisa" Michelangelo · Kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest · Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. · Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas - Vatikani lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal · Ise pidaski ta end eelkõige skulptoriks · Michelangelo on jätnud jälje ka arhitektuuri valda. Tema kavandatud hiigelkuppel katab Rooma Puha Peetruse kiriku nelitist Sixtuse kabeli laemaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
