Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda.
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ...
Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2) Sotsiogeeniline teooria - miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel 3) Fenomenistlikud käsitlused - isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest Tänapäeval: Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes (50/50) Inimene on bio-sotsiaalne olend !!! Isiksuse struktuur:
- avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed)
Väärtushoiakud Tegutsemine millegi nimel Heaolu Õnn Päritolu, rahulolu Sotsiaalsus pärilikkus Huvid, motivatsioon Jsiksus KeskkondÕpitud abitus Tunnetustegevus Tähelepanu, mälu Vaimsed võimed Iseloom, emotsioonid Õpioskused Füüsiline tegevus temperament
omadused. 2. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena - need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. 2 3. Esmased dispositsioonid ongi need enamiku inimeste kesksed loomujooned, mida tõstetakse esile näiteks soovitusi kirjutades. Selleks et isiksuse juhtomaduste arv kindlaks Isiksus Allport järgi: isiksus on samaaegu produkt (tulem) ja (muutumise) protsess, isiksust iseloomustab kindel struktuur, isiksusel on võime areneda, inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskkonnaga, käituda ja mõtelda. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus; iseenda pideva identsuse tunnetus; eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon
või arendada endas individuaalsust ja iseolemisoskust. E. Vajadus orienteeriva ja pühendava süsteemi järele. Selle vajaduse rahuldamisel võidakse klammerduda mingisse sekti või ebausku või arendada endas maailma sügavalt mõistva isiku avataid vaateid. Kõiki toodud vajadusi võib rahuldada isiksust arendaval või arengut kahjustaval, tervel või neurootilisel moel. Isiksus ja sotsiaalloomus Isiksust määratleb Fromm nende päritolu ja omaduste psüühiliste omaduste kogumina, mis teevad ta individuaalselt kordumatuks. Kui sünnipärased omadused vastavad tema käsitluses enamasti temperamendile, siis elu käigus omandatud jooned kujundavad iseloomu spetsiifilise vormi. Sotsiaalloomus on mingi rühma rahvuse, klanni, kogukonna, kihi esindajaile ühine
mõista ja juhtida enda käitumist. Lisaks ilmneb see oskuses oma tegevust suunata ja planeerida 7.Suhtlemisintelligentsus peegeldub võimes märgata inimeste erinevusi, saada aru teiste inimeste tunnetest ning soovist teistega koostööd teha. See on samuti seotud empaatiavõimega. 8.Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada taimi ja loomi, saada nendest aru . Lisaks, see intelligentsus väljendub huvis ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. 2. ISIKSUS Isiksuse mõiste definitsioone on määratletud väga erinevalt, mis omakorda sõltuvad iga üksiku inimese iseloomust ja olemusest. Kõige rohkem kasutatakse isiksuse mõiste kirjeldamiseks järgmiseid punkte: normaalne vaimne tervis, inimomane kasvatus, haritus, roll ühiskondlikus tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008).
Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega.
Plaan Mathildet võrgutada oli ebaõnnestunud. See tegi Julieni nõrgemaks. Kuid siiski oli Julien isiksuselt tugev, kuna ta suutis tänu oma andekusele nii kaugele jõuda ja nii kõrgele pürgida. Keegi ei märganud algselt tema annet üldse, kuid hiljem tuli see siiski välja. Tänu andele muutus ta aina tugevamaks, kuna teadis, et suudab sellega kaugele jõuda. See, et Julien uhkustas oma andega sai talle hiljem saatuslikuks. Julien, kui tugev isiksus suutis seminaris kõigele vaatamata ära kannatada teiste seminaristide vaenulikkust ja külmust. Kadedus oli see, mis pani teisi Julieni suhtes halvasti käituma. Juba see et tal oli Tahtejõudu aitas ka teda natuke. Kui teda edutati ühe abbe aitamise eest järeleaitajaks, siis teiste viha ja kadedus muutus aukartuseks. See oli julge samm aidata teisi. Julieni ei sallitud rikaste seas tema seisuse kui ka hoiaku pärast. Kuid siiski oli ta
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestus õppetool IR ISELOOM JA ISIKSUS Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Mis on iseloom ja isiksus? Mis on nende vahe? Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada.
Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ta säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Näiteks nähes lahutuse põhjust omavahelises sobimatuses. Pessimistlikku ja optimistlikku vaatenurka on palju uuritud; on jälgitud ühtesid ja samu inimesi pika aja jooksul. Muu hulgas ilmnes, et neil meest...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv
1. inimest on võimalik uurida *Juhtumi analüüs-meeetod mille puhul uuritakse ühte/mitut inimest väga põhjalikult *Vaatlus-uuritava objekti sihipärane jälgimine faktide kirjeldamiseks ja üldistamiseks,sõltub vaatleja isiksusest,hoiakust ja väärtustest *Küsitlused-küsitakse arvamust mingi konkreetse asja kohta ja tulemused üldistatakse,väga tähtsad arusaamade selgitamisel. *Testid-mõõdetakse isiksuse omadusi/võimeid,kindel küsimuste arv,tulemused skaalal 2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside ...
Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et i...
kolleegi füüsiliselt rünnanud. Probleemide põhjustajana käsitleb teiste inimeste hoolimatut käitumist. Praegust elusituatsiooni näeb ta lootusetuna, ainukese väljapääsuna näeb enesetappu. Varasemalt on ta käinud mitme erineva psühhiaatri vastuvõtul ja saanud antidepressiivset ravi. Patsient on senises ravis pettunud. Kodus on püüdnud leevendust leida alkoholist ja amfetamiinist. 2. Arutelu Inimesel, kellel on piirialane ebastabiilne isiksus, esineb mitu emotsionaalse ebastabiilsuse tunnust, lisaks on häiritud või ebaselge inimese mina-pilt, eesmärgid ja eelistused (sealhulgas seksuaalsed). Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse võib korduvalt tekitada emotsionaalseid kriise, kaasa tuua äärmuslikke katseid vältida hülgamist ning olla seotud suitsiidiähvarduste või enesevigastamistega (kuigi viimased võivad esineda ka ilma nähtava ajendita) (Lieb jt 2004).
Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Temperamendi omaduse tüübid: Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust. Temperamenditüübid ja neile vastavad omadused (Kõverjalg, 1996, 61; Leppik, 2006, 58) Kasutatud kirjandus http://erinevadoppijad.weebly.com/sangvii nik-flegmaatik-koleerik-ja-melanhoolik.ht ml http://erinevadoppijad.weebly.com/4-isi
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015).
kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga. Teatud tingimustel võidakse, aga
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
Iga inimene on isiksus! Iga inimene on teiste jaoks omamoodi müsteerium-ka oma kõige lähedasemate mõtteist ja tunnetest on tihti väga raske aru saada. On võimatu lahata seda, mis toimub teiste peas, millised on tegelikult nende arvamused ja kas nad räägivad tõesti seda, mida mõtlevad. Iga inimese sisemaailm erineb teistest,samuti erinevad teistest ka tema iseloom ja elufilosoofia. Salapärased oleme enda
Iga inimene on isiksus.? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista
Inimese juures võib olla ka selliseid asju, mida ei tea sina, ega tea ka sinu sõber või klassikaaslane, mida sa pole enda juures märganud ning keegi teine ka mitte, kuid ometi on see sul olemas. Ma arvan, et enamjaolt võivad olla need asjad ebameeldivad, kuid võib ka olla asju, mis võivad sind õnnelikuks teha, aga millegi pärast sa ei tea seda, mis see veel on. Olen enda elus kohanud palju erinevaid inimesi, ning olen mõistnud, et igaüks ongi omamoodi isiksus, sest ma pole kunagi näinud inimesi, kes oleks üdini sarnased ja igas asjas ühte meelt. Ma arvan, et paljud kujundavad oma arvamuse mingist inimesest enne, kui teda täpsemalt tunnevad ja seega on välimus üsna oluline, sest tavaliselt leiavad ilusate riiete ning kena nöolapiga inimesed paremini sõpru, kui need, kes riietuvad tagasihoidlikumalt või, kel pole eriti kenat välimust. Kuid see kõik ei pruugi ka tõele vastata. Oluline on ikka see mis
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..........................................................................
käitumist organisatsiooni kontekstis. · Üksikisiku käitumise mõistmine on aluseks rühmatöö ja organisatsioonikäitumise uurimisel. Rääkides/uurides üksikisiku käitumisest organisatsioonis, peame alustama isiksusest. On olemas palju erinevaid teooriaid ja definitsioone isiksuse kohta, mis kõik käsitlevad seda ainet pisut erinevate nurkade alt. Iga inimene on indiviid (kuulub liiki Homo Sapiens, ) kas aga iga indiviid on isiksus? · Isiksuse moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasuse või erinevused (Ian Brooks) · Isiksus on inimesele iseloomulike omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks või silmapaistvaks . (Jüri Allik) Tavakõnes mõistetakse isiksuse all iseloomu või karakterit ja sellel on tavakasutuse kaks tähendust st midagi
Iga inimene on isiksus.!? Käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad ning mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral tähistatakse tavaliselt sõnaga isiksus. Need eripärad ilmnevad tema käitumises, suhetes teistega ja keskkonnaga. Inimeste käitumised on erinevad ja igaüks reageerib erinevalt teatud situatsioonides. Inimesed võid liigitada kahte rühma: optimistid ja pessimistid. Optimistid on elavaloomulised, aktiivsed ja õnnelikud. Pessimistid aga seltsimatud, kartlikud, kinnised ja ütlevad tihti paljudele asjadele ,,ei". Keegi tark on öelnud, et optimistid elavad kauem kui pessimistid. Kuid kas see nii on ei tea
Isiksus Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Isiksus · Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi?
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on
..............3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida
Villu kui romantiline isiksus Kogu maailma ajaloo vältel on olnud eri inimgruppide ja tüüpide vahel palju sõnelusi ja erimeelsusi. Küll mõistavad üksteist hukka usklikud ja ateistid, konservatiivid ja liberaalid, karsklased ja alkoholilembesed, taimetoitlased ja kõigesööjad. Kuid ajastust hoolimata on alati vaenujalal realistid ja romantikud. Kuidas on siis õigem elada kas faktidest ümbritsetult kahe jalaga kindlalt maa peal või pea julge mõttelennuga ja maailmamuutmisplaanidega pilvedes seda pole nad aegade algusest suutnud otsustada. Romaanis ,,Kõrboja peremees" oli palju töökaid eesti külainimesi, kellel polnud unistamiseks mahti, kuid nende hulka oli sattunud ka üks läbi ja lõhki romantik - Villu. Villu isa, Katku Jüri, oli kogu oma elu jäärapäine, aga usin talupidaja. Jüri ei olnud visionäär ta ei pooldanud suuri muutusi ning pidas oluliseks traditsioone. Tema noorem poeg oli temas...
Ekspress-diagnostika isiksus (Aizenk) Instruktsioon : loekuula küsimust ja vasta jah, kui nõustud, ning ei, kui ei ole nõus 1.Armastad sa kära ja askeldust enda ümber? 2.Sageli sa vajad sõpru, kes võiksid sind toetada? 3.Sa alati leaid kiiresti vastuseid, kui sult midagi küsitakse? 4.On ette tulnud nii, et sa oled ärritunud millegi pärast? 5.Tihti sul tuju muutub? 6.Vastab see tõele, et sul on kergem raamatutega, kui inimestega-lastega 7.Tihti segab sind uinumast igasugused mõtted? 8.Sa alati teed nii, nagu sulle öeldakse? 9.Armastad sa nokkida 'nalja heita kellegi üle? 10.Sa oled kunagi tundnud end õnnetuna, kuigi selleks pole olnud põhjust? 11.Võid sa enda kohta öelda, et sa oled lõbus, elav inimene? 12. Sa oled kunagi rikkunud käitumis reegleid koolis ( tänaval)? 13.On see tõsi, et sa oled tihti ärritunud millegi üle´pärast? 14.Meeldib sulle kõike teha kiires tempos? 15.Sa muretsed igasuguste hirmsate juhtumite päras...
religiooniteotamises. Et ähvardavast vägivallast pääseda, õnnestus tal Ateenast põgeneda. Pagenduspäevad Chalkises, kuhu ta esialgu siirdus, osutusid ent ootamatult lühidaiks, raskekujulisele haigusele järgneb kiire surm. Teisest abielust jäi talle järele ainus poeg, Nikomachos, kellel on mõnesuguseid teeneid isa vaimse pärandi säilitamisel. Pojale on pühendatud ka tema eetika, mis kirjanduses on tuntud ka "Nikomachose eetika" nime all. 2. Isiksus. Aristotelese isiksus kehastub kõige ehtsamal kujul antiikaja harmooniline, igakülgselt arenenud inimideaal. Iseloomult rahulik ning tasakaalukas ja distsiplineeritud. Ta oli ülimalt peenetundeline ja teravapilguline, kergesti suutis taibata nii inimesi, esemeid kui ka sündmuseid ja neid erakordse ammendavusega avada. Kogu tema elu ja vaimset tegevust juhib imetlusväärne, oma eesmärgis alati kindlalt teadlik ning mehiselt tugev tahe, mille varal ta kogu oma elujõu pühendab teaduslik-filosoofilisele tööle
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja.
Raphael de Valentini vastuokslik isiksus Romaani "Sagräännahk" peategelasel Raphaelil on elule kõrged ootused. Romantistlike sugemetega teosele omaselt on tal erakordsed vaimuanded, kuid samas imetleb ta kulda ja karda. Olles küll hella ja siira südamega, ihaleb ta külma ja küünilisse kõrgseltskonda. Kas Raphaeli püüete luhtumise taga ei seisnud mitte tema enda paradoksaalne loomus? Kui Raphael de Valentini vaese noormehena Saint-Quentini võõrastemaja uberikus elas, tärkasid
stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel
Kooli minnes hakkab väike inimene liigikaaslastega looma uusi suhteid, mis võivad tema elu muuta. Koos oma klassikaaslastega luuakse erinevad väärtused ning peaaegu märkamatult ongi inimene loonud oma isikliku sotsiaalsete suhete võrgustiku alged. Loomulikult hakatakse neid hiljem laiendama ja arendama. Aastate möödumisel saab mudilasest põhikoolilõpetaja. Arvan, et umbes selleks ajaks on inimesest kujunenud isiksus: ta omab kindlaid seisukohti ja põhimõtteid, mida kasutab oma teadmiste juures. Inimene suudab iseseisvalt mõelda ning olla teistest mitte mõjutatud. Sealjuures peaks inimesel olema oma arvamus maailmaasjadest. Varasematele suhetele lisandub hulk uusi suhteid, sest minnakse edasi haridust omandama. Tänapäeval mõjutab muidugi meedia üha rohkem inimeste hoiakuid ja arusaamasid. Enamus inimesi arvavad tavaliselt, et nad on parasjagu selliseks
Isiksus ühiskonna surve all Isiksus koosneb isikule omapärastest tunde-, mõtte- ja käitumismustritest. Inimese tunded on individuaalsed hingekeeled, millest ei ole kellelgi teisel aimu. Mõtlemine on inimese arusaam tegelikkusest ning sellega kohanemine. Käitumine peegeldab inimese tundeid ning mõtteid. Kas ühiskond võib meie isiksust surve all hoida? Kas meie tunded, mõtted ja käitumismustrid muutuvad? Ühiskonnas on oluline populaarsus, mis võib väljenduda ka muusikas.
Ta elab nendega koguaeg koos ja lapsepõlv möödub nende keskel. Tänu lapsepõlvele tekivad tal erinevad väärtushinnangud ja muutub käitumine. Hiljem lisanduvad sõbrannad ja sõbrad ning koolikaaslased. Kui laps on kooli läinud siis isiksuse kujunemise ülesanne on laskunud ka koolile, vanemad ei pea enam kogu tööd ära tegema. Kui laps kooli läheb hakkab ta looma uusi suhteid, mis võivad olla ta elu pöördepunktiks. Koos klassikaaslastega areneb isiksus täielikult välja, on loodud erinevad väärtushinnangud, mida hiljem hakatakse arendama ja muutma. Kui on aeg kooli lõpetamiseks, siis peaks inimesel isiksus olema täielikult välja kujunenud. Tal on omad seisukohad ja põhimõtted. Teda ei saa enam mõjutada ja hakkab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Tal peaks ka olema väljakujunenud oma arvamus maailmast. Peale vanemate suhetele lisandub nüüd hulk uusi suhteid, enamasti seepärast, et minnakse edasi õppima järgmisse kooli
Cole strateegilise juhtimise mudel · (Eestis) ka püüd hoida kõike üksnes enda või lähedaste valduses Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 25 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 26 Strateegiad väikeettevõtetes (eripärad) Väikeettevõtja isiksus Väikeettevõtete edutegurites eristub kolm põhikomponenti: Väikeettevõtete omanike-juhtide soovitavad iseloomuomadused on: · tegevusharu struktuur, · täielik pühendumine, töökus, enesedistsipliin, · äri strateegia, · hea tervis;
ISIKSUSE TEST Ainult 4 küsimust ja vastused panevad sind mõtlema. Ära tee sohki ja ära vaata vastuseid altpoolt. Mõistus on nagu langevari, see töötab kõige paremini,kui see on avatud. Jälgi õpetusi väga täpselt. Ära spikerda. SOOVI MIDAGI ENNE TESTI KALLALE ASUMIST Siin on ainult 4 küsimust ja kui sa näed vastuseid enne vastamist finishing, ei ole need ausad vastused. Mine allapoole aeglaselt ja tee iga harjutus ära enne, kui sa edasi lähed. Ära piilu. Võta paber ja pliiats ,et kirjutada vastused paberile. Sa vajad neid vastuseid testi lõpus. See on aus küsimustik,mis ütleb sulle palju tõtt su enda kohta . Pane need 5 looma oma eelistusjärjekorda: a.Lehm c. Lammas e. Siga b. Tiiger d. Hobune Kirjuta iga sõna juurde omadussõna: Koer Rott Meri Kass Kohv Mõtle kellegi peale (kes sind samuti teab ja on su elus ka tähtis) ja kirjuta iga värvi juurde tuttavatest mõni( kes peaks sobima selle värviga kõige paremini) ja ükski nimi ei tohi kordu...
stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel
o Unehäired, o Tajub et teda ei toetata ja ei lasta end teostada o Psüühika ei talu suurt koormust o Tekivad probleemid ja neid ei suudeta lahendada Stressiga toimetulek: 1. Positiivsed ütlused endale 2. Füüsilised harjutused 3. Sotsiaalne tugi (rääkimine ja toetus) 4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv · Teistele kannatusi põhjustav
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
Iseloomujoonte teooriate põhieesmärgid: Avastada põhilisi viise ( dimensioone) inimeste erinevustes ning kui see on saavutatud, neid uurida Nende dimensioonide seisu uurida ja teha kindlaks et need püsiksid erinevates olukordades teatud piirides Avastada kuidas ja millest need erinevused tulenevad, näiteks geneetiliselt päritud, lapsepõlvetraumadest (Freud'i arvamus), vanematelt eeskuju võttes (Bandura arvamus) või on see hoopiski närvisüsteemi ehitusega seotud Iseloomu faktori analüüsid Esimene probleem: Liiga palju sõnu mis iseloomujooni kirjeldavad Teine: On raske tõestada et erinevate uurijate poolt uuritud omadussõnad viivad sama tulemuseni Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid. Näiteks valusa kurguga arsti juurde minnes pakub tema sulle diag...
Küsimisi õpetajate koolituse asjus. (J.Orn, 1994, Haridus) Kuidas saada heaks õpetajaks: Enne, kui saada õpetajaks, tuleb saada Inimeseks. Sügavate ja kaasaaegsete ainealaste teadmisteta ei saa juttugi olla õpetajast. Psühholoog väitis, et õpetaja ilma psühholoogiata on nagu pime teejuhita. Õige on aravata ja öelda, et õpetaja ei õpeta ainet, vaid õpilast, et õpilane ei ole mitte objekt, vaid on subjekt ja et kool ei tohi ola ainekeskne, vaid peab olema õpilaskeskne. Õpetaja ei anna ainult teadmisi, vaid nö. kasvatab õpilast, anna ülevaade elust, suunab. Psühholoogi väide pimedast on õige, kuna õpetaa peaks aru saama, et õpilane on inimene nagu ka temagi. Peaks olema inimlik. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Millele tugineda? Mitte õpilased ei peaks me olema, meie kohustus on praeguses olukorras olla õpilajad, olla uurijad, kellel on midagi olulist küsida meie kooli, meie õpetajate ja meie õpetajakoolituse kohta. Ja vastama peame n...
depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five FactornInventory (NEO-FFI) professional manual, Odess, FL: Psychological Assessment Resources (viidatud Kallasmaa, T.2003. Isiksus ja kohanemine. Isiksuse psühholoogia. Toim J. Allik, A. Reola, K. Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus ik 139-168 kaudu). McCrae, R. R., Costa, P.T. 1986. Personality, Coping and Coping Effectiveness in a Adul Sample.- Journal of Personality vol 54, pp 385-405.
Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken) Avatud ala Pime ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED TEAVAD TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED EI TEA EI TEA Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
