LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
Eestis täielikult kadunud. Kui selline väljaütlemine inimest ja riiki ei ehmata, siis on midagi valesti. Lendorav kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust ning kui loodus on pannud liigi siinsetesse metsadesse elama, siis järelikult ta koht on siin, kellelgil ei ole õigust seda kohta hävitada ja neid välja tõrjuda siit. Samuti on võimalik ka lendoravag abiga tõsta Eestis (loodus)turismi, sest isend pakub huvi väga paljudele inimestele, kes lootuses teda looduses tegutsemasn äha, on valmis kulutama ressursse, et Eestisse sõita. Ma leian, et kõige suurem valdkond, kus riik ja ka looduskaitsjad saaksid teha tööd veel, ongi inimeste teadvustamine antud probleemist, panemad neid mõtlema, millist väärtust lendorav enast peidab. Korraldad näiteks infopäevi või jagada infovoldikuid, samuti miks mitte
4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liik on evolutsiooniliselt kujunenud ühtse päritoluga st monofüleetiline isendite rühm Liigid on varieeruvad ja muutuvad, samal ajal suhteliselt stabiilsed Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi, teiste liikidega mitte Liigid on omavahel morfoloogiliselt sarnased Liigile on iseloomulik teatud levila ja ökoloogilised nõudmised Liigil on teatud arvukus, üks isend pole veel liik 5. Liikide tekkimine Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu. Allopatriline e. geograafiline liigiteke – ühe algse liigi jagunemine vähemalt kaheks geograafilise eraldatuse tõttu Sümpatriline e. ökoloogiline liigiteke – liik jaguneb üksteisest üha enam erinevateks allosadeks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele tingimustele, ristumist vältivate
Teistes definitsioonides nihkub rõhuasetus mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. Isiksus on sellin psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omadatud kalduvustest ja eelustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Liigi homo sapiens iga sündinud isend ehk inimindiviid ei kujune ilmtingimata täisvereliseks isiksuseks,kui selleks pole täidetud teatud füsioloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eeldused. Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub. Seega aitab isiksuse iseloomu ja muude
1859. a ilmus "Liikide tekkimine", milles ta leidis, et evolutsiooni kontseptsioon on parim selgitus taimede ja loomade päritolu ja arengu kohta. Evolutsiooniidee iseenesest ei olnud sel ajal enam uus varasemad õpetlased olid oletanud, et elusorganismid pidid olema muutunud või arenenud aegade jooksul. Darwin näitas oma töös ära selle, kuidas see muutus toimus. Tema järgi oli põhiliseks jõuks selles arengus looduslik valik, mille käigus vaid sobilikum isend jäi ellu. Olelusvõitlusest tulid eluga välja keskkonna suhtes paremini kohastunud, kes andsid oma kohastunumad omadused üle oma järglastele. Järk-järgult liikide olemus muutub sellisel määral, et tekivad uued liigid. See kõik ongi evolutsiooni käik. 1871 ilmus Darwini "Inimese põlvnemine". Selles väljendus seisukoht, et ka inimene on ilmunud samasuguse protsessi tagajärjel. Darwin oletas ka, et
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku
PALJUNEMINE Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku
--- 30 Peatükk 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse iga mõiste juurde loetelust sobiv näide ja lisa ise teine näide. Järjesta mõisted, alustades isendist. Loetelu: Tamme-Lauri tamm, Võrtsjärve ahvenad, Laelatu puisniit, Alutaguse metsa taimed, loomad jt organismid. Jrk nr Mõiste Näide 1 Näide 2 1 populatsioon Võrtsjärve ahvenad Põlva järve kalad 2 isend Tamme-lauri tamm Jõõrte petäi mänd 3 ökosüsteem Alutaguse metsa taimed, Eesti veesstik loomad ja muud elusorganismid 4 kooslus Laelatu puisniit Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta, milliste taimede, loomade või mikroorganismide populatsioone võib olla metsakoosluses. ’taimi lagundavad bakterid, Karude populatsioon, tammede populatsioon 2.2
geenid, et saab võimalike kiskjate eest siiski põgeneda). Lisaks on olemas hulk signaale, mida ei ole võimalikki võltsida, kuna on nii tugevas indeksiaalsus seoses oma referendiga (nt pikkus – raske võltsida, elusolend lihtsalt nii pikk, kui ta on; samuti, kui kõrgele hüppab – sageli pulmarituaalides). Võib olla ka sotsiaalne süsteem, mis hoiab kommunikatsiooni ausana (nt makaagid annavad kere peale, kui mõni isend toidukohta teistele kätte ei näita, vaid ise ära sööb). Samas leitakse siiski võimalusi võltsida selliseid koode, nt kaeluskaru teeb oma käpajäljed kõrgemale puule, ronides sinna, kui grislikaru, kes on poole suurem. Tegelikult olemas ka töid, mis neid erinevaid vaateid kombineerivad. 30.04.15 Organismid tajuvad keskkonda teatud tüüpides, kategooriates, mis võivad moodustada liigispetsiifilisi tunnuseid – mingi liigi konkreetne kehatunnus on
Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad. Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning Rootsis Uppsalas. Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine Nõrgad riigid rünnatavates maades Inglismaa, Iirimaa, Frangi riik jne Perekondade nooremad lapsed Rootsi XI-XIII saj Vahetult viikingiajale järgneva paari sajandi andmed Rootsi ja kogu Põhjala kohta on napid ja ebausladusväärsed.
tegemist vastusega keskkonnatingimuste muutumisele. Osa füsioloogilisi vastureaktsioone ei ole mitte kohanemine, vaid organismi ebaadekvaatne "proov" kohaneda. Piiri tõmbamine pole alati lihtne ja siin pole mõtet kalduda viljatutesse arutlustesse. Struktuursed kohastuslikud muudatused on muidugi enam ilmekad taimedel: meie kask ja subarktiline vaevakask; rannikul üksikuna kasvav mänd ja männitihnikus kasvav isend jne. Taimede puhul on kohanemine tihti seotud selle kohanemise geneetilise fikseerumisega alamliigi tasemel - ilmselt on siiski tegemist pigem eri geenide aktiivsuse regulatsiooni muudatusega, kui geenide endi muutusega. Seda tõestab ka hübriidide "topeltkohastumus" - enamus annab hübriide erinevatele oludele kohastunud sama liigi taimega ja järeltulija on sageli "kohanenud" kahele eri keskkonnale. Võime õppida on ka kohanemine. Eriti oluliselt on see võime arenenud inimesel. Pole sugugi
c) toit Areng : - protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. (morfafüüsiline protsess). Areng jaguneb : a) otsene - järglane sarnaneb koheselt suguküpse isendiga. Vahe on : * keha proportsioonid * sugunäärmed imikutel ei talitle. * erinevus tingitud refleksides. * erinevus luu ja lihaskoe osakaalus. - keelikloomadest arenevad otseselt imetajad, linnud, roomajad. b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud. 1) selgroogsed - sõõrsuud, kalad[maim], kahepaiksed[kulles]. 2) selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, okasnahksed, lülijalgsed. - kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. eristatakse kaht moonde tüüpi : a) täismoone b) vaegmoone Vaegmoone : muna -> vastne - [kestumised] > valmik Erinevused vastse ja valmiku vahel vaegmoondega arengus :
3) Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena 4) Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes 5) Ühiselulistel putukatel võimaldab keerukaid rollijaotusi Partenogeneesi tagajärjel enamasti haploidsed, kuid esineb ka diploidseid II. Günokenees toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost. Sperma on ainult arengu aktivaatoriks. Günokeneesi tagajärjel tekivad emased isendid III. Androgenees toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees (inimese näited): · Toimub munandites > väänilistes seemnetorudes > spermatogeensetes epiteelides · Algab looteeas munandite algmete eristumisega, siis pidurdub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisega. Häirete puudumisel kestab elulõpuni · Tüski kestvus: ajavahemik eelrakust spermide tekkeni (meestel 70-80 päeva) · Spermatogeneesi kulg Eritingimused:
Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine kogum Organ struktuurseks ja funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinevate kudede kogum Elundkond ühise eesmärgi täitmiseks ühendatud, erinevate funktsioonidega elundid Hulkrakne organism kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend Populatsioon teatud levilat asustavate samaliigiliste isendite kogum Kooslus teatud levilat asustacate populatsioonide kogum Ökosüsteem bioloogiline kooslus oma füüsikalises ja keemilises keskkonnas Biosfäär organismide poolt asustatud ala (vesi, õhk, pinnas) Keemiliste reaktsioonide põhitüübid (nendes reaktsioonides moodustuvad või katkevad kovalentsed sidemed): o Funktsionaalsete rühmade ülekanne o Oksüdeerumine ja redutseerumine
tõenäosus, et kaks indiviidi ristuvad, on sageli seotud nende asukohaga populatsioonis. Populatsiooni struktuur on ristumistõenäosuste heterogeensus populatsioonis. Populatsiooni struktureeritust põhjustab piiratud geenisiire, mis viib alleelisageduste heterogeensuseni populatsioonis. Kahe alampopulatsiooni vahel toimub siiski geenisiire (gene flow) ehk geneetiline segunemine, kuigi piiratult. Igasugune migratsioon ei ole veel geenisiire. Geenisiirde puhul peab migreerunud isend kontributeerima oma geene järglaskonda. Populatsioonis, mis on mõjutatud kaugusest sõltuva isolatsiooniga, areneb välja genotüüpide ruumiline grupeerumine ja seega ka alleelisagedused grupeeruvad ruumiliselt kokku. Lokaalsetes piirkondades hakkab üks või teine alleelisagedus lähenema fikseerumisele. Homosügootsuse aste sellisel juhul tõuseb. 6. Mis on populatsiooni struktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis?
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised ,,välja-olendid" näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
Mitmealleelsus Ühte tunnust määrab üle 2 alleeli, mis on mingis järjestuses üksteise suhtes ka dominantsed. Jäneste karvavärvus: c albiino, ch himaalaja, cch chinchilla ja c+ metsik. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid muudavad mõd morfoloogilist tunnust (nt seemnete värvus, tekstuur) Steriliseerivad mutatsioonid mutsatsiooniga isend on paljunemisvõimetu. Letaalsed mutatsioonid surmavad, tavaliselt juba looteeas. Testertüvedega ristamist kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks, selgitamaks välja, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Uuritav objekt ristatakse mingi retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootse testertüvega. Juhul kui ka järglaskonnal avaldub mutatsioon, on tegu sama geeni mutantse alleeliga, mille alleel on testertüvel retsessiivne
Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesugused. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Siia kuulub ka pooldumine. Näited: maasikas (võsundid), kartul, pärmseen (pungumise teel), käsnad (pungumine). Järglaskond kõige suurem. Suguline paljunemine. Sugurakkude tuumade (gameetide) ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist (viljastatud munarakk) areneb uus isend. Geneetiline variatsioon suurem, evolutsioneeruvad kiiremini, sest variatsioon on suurem. Viljastumise viisid: 27 1. Kehaväline viljastumine. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Nt kalad ja kahepaiksed. Võilill- sugurakud tekivad õies 2. Kehasisene viljastamine
(DNA-s ja RNA-s on fosfodiesterside). Morfoliino seondub mRNA 5´-otsa mittetransleeritava nukleotiidijärjestusega ja blokeerib startkoodoni ning sellega ka vastava geeni avaldumise. Tulemuseks on geeni fenotüübiline mitteavaldumine või allareguleerimine (geen on nokauditud (knock- out) või allasurutud (knock-down). 12. Geeniteraapia inimesel Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine. Reproduktiivsel kloonimisel saadakse transgeenne kloonitud isend. Terapeutilisel kloonimisel saadakse tüvirakkudest patsiendispetsiifilisi rakke ja kudesid. 13. Pöördgeneetika pöördgeneeetika (ingl. Reverse genetics)- Geneetilise uurimise viis, mispuhul kasutatakse geeni nukleotiidseid järjestusi selleks, et saada selles geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti ennustamine. 14. Transgeensed putukad
Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa
On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. 3)Difüllobotrioosid Haiguse tekitajaks on hariliku laiussi Diphyllobothrium latum'i plerotserkoid mõõtmetega 660 × 13 mm. Plerotserkoidid lokaliseeruvad röövkala (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk) lihastes, maksas, marjas jt elundeis. Eesti magevee kaladel sagedane parasiit. Täiskasvanud isend parasiteerib inimese, harvemini koera, kassi, rebase sooltorus.Laiussi munad peavad sattuma inimese ja karnivooride väljaheidetega vette, kus neist sõltuvalt vee temperatuurist 614 päeva jooksul kooruvad koratsiidid. Neid neelavad alla aerikud (aerjalalised vähilised Cyclops'i, Diaptomus'e jt perekondadest). Vaheperemehe kehaõõnes areneb 714 päeva kestel protserkoid, kes koos vahepere mehega neelatakse alla lisaperemeheks olevate kalade poolt. Kala organismis tungib protserkoid
otsustasime seal puhata. Peremees pakkus lahkelt öömaja, konsensusega otsustasime ööbida lahkes casare Montanas, nagu oli ta nimi. Ooh, värskendav duss, pehme voodi ja suurepärane külm õlu Ciuc. Varsti ,,tsiutsusid" enamik rahvast meeleolukalt. Riinal õnnestus hankida kehakeele abil valget leiba. Matka teine tähelepanek- rumeenlastega suhtlemise esimeseks keeleks on eesti keel, edasi prantsuse, rumeenia,itaalia keel. Kui õnnestub tabada mõni inglise keelt rääkiv isend, tuleb teda piirata nõrkemiseni. Meile tariti spetsiaalselt kohale üks insener, kellelt kuulsime väga sügavalt rumeenia lähiajaloost Brani ümbritsevad mägikülad jäid imekombel Ceausescu kavadest külad kokku lükata puutumata, rahvas on uskumatult sõbralik ja vastutulelik- Piatra Craiului piirkond on veel lärmakatest turistidest rüvetamata. Oli imekena õhtu. Maju katvad laastud on tehtud käsitsi kuusepuust. Fantastika! 23. august, reede, matka 4. päev
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Paarunud mesilasema. Janek Saarepuu foto 6 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 7 Mesilasema bioloogia Mesilasema on kõige suuremate mõõtudega isend mesilasperes. Mesilasema kasvatamiseks valmistavad mesi- Äsja kupust koorunud ema kehapikkus on 16–18 mm ja mass 180–200 lased vahast kupualged, mida nad vastavalt mg. Selline ema on lennuvõimeline ja vilgas ning mesilasperes on teda emavagla kasvamisele pikendavad. Emakupud raske märgata. Pärast paarumist muutub mesilasema tagakeha üma-
ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb. Pertseptiivne staadium tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile. Reaktsiooni kinnistumine toimub kord elus nn kriitilise arenguperioodi jooksul. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele
kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb. Pertseptiivne staadium tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile. Reaktsiooni kinnistumine toimub kord elus nn kriitilise arenguperioodi jooksul. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele
Loenduse kuu Joonis 7. Nahkhiirte arvukus käigus 1 talvitusperioodil 2008/ 2009. 37 2008/2009 aasta talvitusperioodil leiti Laagri käikudest talvitumas kolm nattereri lendlast (Myotis nattereri), kellest kaks talvitus käigus 1. Esimene nattereri lendlane leiti talvitumas käigus nr 1 23.11.2008 ja teine isend 28.03. 2009 toimunud loenduste tulemusena. 28.02.2009 aasta loendusel, avastati käigus nr 1 üks surnud lendlane. Käigus 2 oli talvituvate nahkhiirte koguarv 331 isendit. Maksimaalne nahkhiirte arv loendati novembri kuus, kus isendite arv oli 67. Minimaalne nahkhiirte arv käigus 2 (37 isendit), loendati märtsi kuus (Joonis 8). Domineeriv liik käigus 2 oli veelendlane (Myotis daubentonii) (Lisa 4, Joonis 2). Loendatud veelendlaste arv oli suurim
suurendades kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumis · Fikseeritud strateegia, mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri o Metsmaasikas paigutab oma juuri võrdselt naabri suunas ja temast eemale, maajalg kahandab kasvu naabri suhtes o Maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend o Kohates maajalga, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistus Kokkuvõtteks: · Taimede käitumine on keerukam kui teadlased oskasid arvata · Taimed on võimelised: o Aktiivselt ressursse otsima o Vältima stressi kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid o Tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti · Väljakutseks on selgitada kuidas taimed seda teevad (mehhanismid) ja miks (evolutsioonilised jõud)
Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid. Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n). Spoorist tekib gametofüüt (gametofaas) sugulise paljunemise elunditega, mis produtseerivad sugurakke gameete. Kõik gametofüüdi rakud, kaasa arvatud gameedid, on haploidsed. Gameetide liitumisel tekib sügoot (2n), sügoodist aga areneb uuesti sporofüüt (2n)
Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita) 14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised
Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes. Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad). Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs.
samblakuusikutes. Rästikud elavad peamiselt maapinnal, harva ronivad nad puudele ja põõsastele. Rästikust saadud õli kasutati rahvameditsiinis kurtuse raviks. Parim vastumürk rästikuhammustuse korral arvati olevat hammustuskohale sellesama rästiku õli määrimine. Sarnaselt inglastega uskusid ka mustlased, et rästikuhammustuse 63 korral tuleb kinni püüda ja elutuks teha täpselt see isend, kes hammustas, ja tema lihakeha hammustuskohale asetada. Majaukse lähedale liikunud rästikut peeti surmaennustuse edastajaks. Rästikuid kasutati leeprat põdevate haigete nahaköbrude ravimisel. 4. Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne. Harivesilik on levinud Põhja- ja Kesk-Euroopa aladel, mis jäävad Alpidest ja Doonaust põhja poole. Isendeid pole leitud Iirimaalt, harvad on leiud
Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri kui suurima ökosüsteemi. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse kolme osa: 1) maismaa pindmine kiht, s.o litosfääri ülemine osa, 2) veekogud ehk hüdrosfäär, 3) õhkkond, s.o atmosfääri alumine osa. Joonis: Isend, populatsioonid, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. --- 85 Biosfääri ühe osa moodustab litosfääri ülemine osa Biosfääri ühe osa moodustavad maapind ja mõne meetri paksune mullakiht. Meile on kõige paremini näha need taime- ja loomaliigid, kes elavad maapinnal, aga ka mullaelustik on väga rikkalik. Taimedel on sageli väga ulatuslik juuresüsteem, ja kuigi suuremalt jaolt paiknevad juured maapinna lähedal mullas, võivad osa puude juured tungida mitmekümne meetri sügavusele
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Plerotserkoide maksas hävitada ei saa. · Difüllobotrioosid Haiguse tekitajaks on hariliku laiussi Diphyllobothrium latum'i plerotserkoid mõõtmetega 660 × 13 mm. Plerotserkoidid lokaliseeruvad röövkala (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk) lihastes, maksas, marjas jt elundeis. Eesti magevee kaladel sagedane parasiit. 14 Täiskasvanud isend parasiteerib inimese, harvemini koera, kassi, rebase sooltorus.Laiussi munad peavad sattuma inimese ja karnivooride väljaheidetega vette, kus neist sõltuvalt vee temperatuurist 614 päeva jooksul kooruvad koratsiidid. Neid neelavad alla aerikud (aerjalalised vähilised Cyclops'i, Diaptomus'e jt perekondadest). Vaheperemehe kehaõõnes areneb 714 päeva kestel protserkoid, kes koos vahepere mehega neelatakse alla lisaperemeheks olevate kalade poolt. Kala organismis tungib
2) antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele; 3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. Ökoloogia jaotusi Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
Kui kriminaliseerimisel nii liiguksime, siis sellega me teeksime ka arenemise võimatuks. Arenemine käib ainult muutumise kaudu. Kui regulatsioonid on liiga jäigad, ei saa ka muutumist toimuda. Selline hälve on ka arenguks selgelt hädavajalik. Bioloogiline näide: käib paljunemine, millega muutub genotüüp (aeglaselt, aga kohati toimub ka tugevaid genotüübi muutusi). Tekivad mutatsioonid, mille tagajärjeks on surm tavaliselt. Kui temast ka tuleb isend, siis selline, kes järglasi ei anna. Selleks, et praegune keeruline indiviid olla saaks, pidi toimuma palju mutatsioone. Kui neid mutatsioone poleks toimunud, siis oleksime ainuraksed. Kui õnnestuks inimeste käitumist 100% reguleerida, et mingeid rikkumisi ei oleks, siis seal ühiskonnas paremaks minna ei saaks. 2. Paratamatult kriminaliseerimisel vahepeal eksime ja kohtame kriminaliseeritud tegude hulgas tegusid, mille toimepanemine tegelikult on ühiskonnale kasulik
6 }
7 $oppur1 = new opilased;
8 echo $oppur1->sugu.'
';
9 echo $oppur1->eesnimi='Mati'.'
';
10 echo $oppur1->perenimi='Maakas'.'
';
echo $oppur1->vanus='18'.'
';
11 echo '
';
12 $oppur2 = new opilased;
13 echo $oppur2->sugu='n'.'
';
14 echo $oppur2->eesnimi='Kati'.'
';
echo $oppur2->perenimi='Karu'.'
';
15
echo $oppur2->vanus='17'.'
';
16
17
Et näha milliseid objekte või meetodeid antud isend sisaldab kasuta näiteks
funktsiooni var_dump($isendi_nimi).
Meetodid
Meetodiks nimetatakse objekti oskust midagi teha. Näiteks meie õppurid oskavad
rääkida, kõndida, joosta jne. Meie jaoks tähendab see funktsiooni objekti sees.
Ütleme, et meie õpilane oskab meid tervitada.
?
1
class opilased{
2 var $eesnimi;
3 var $perenimi;
4 var $vanus;
5 var $sugu = 'm';
6 function ytle_tere(){
echo "Tere maailm!";
7 }
8 }
9
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Pärilikest refleksidest ja instinktidest erinevalt on tingitud refleksid vähempüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Nad on muutlikud käitumisvormid, püsides seni, kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Tingitud refleksi bioloogiline mõte- mitmesuguste välisärritajate, mis ei ole isendile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud mõjuritele või esinedes nendega üheaegselt, muutuvad isendile signaalideks, millele vastavalt isend seab oma käitumise. Algselt mittesignaalne ärritaja, objekt või olukord muutub signaalseks, seostudes tingimatuga ja omandades võime ennustada selle ilmumist ning modelleerides maailmanähtuste omavahelisi seoseid. Tingitud reflekside kujundamine on lihtsaim õppimise ja õpetamise vorm. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. Pavlov osutas tingitud reflekside kujunemise järgmistele seaduspärasustele:
I klassi geenide lookus sisaldab klassikaliste A, B, C ja mitteklasikaliste E, F, G, H geenide lookusi. II klassis sisalduvad klassikalised DP, DQ, DR ning mitteklassikalised DM, DO. Iga I ja II klassi HLA geeni lookused on populatsioonis esindatud mitmete alleelsete variatsioonidena, kuna igas geenilookuses sisalduvad veel omakorda erinevad geenid. Seega on HLA polümorfne. S.t, et sel on liigisiseselt palju alleele. See on oluline seepärast, et siis saab isend esitleda laia valikut Ag-e ja tõenäolisemalt tagada efektiivset immuunvastust. HLA I ja II klassi alleelid määravad ära peptiidid, mida esitatakse immuunsüsteemile, kusjuures peptiidi sobivuse konkreetse HLA-alleeliga määravad ära selle peptiidi vastavas positsioonis olevad aminohapped. HLA roll haiguste tekkes on seotud selle teatud alleelidega: Näiteks HLA-B27 alleeliga geeni omavatel
antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku – tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse
konstruktorit ei tehta. Päriluse puhul kutsutakse alamklassi eksemplari loomisel alati välja ülemklassi konstruktor. Vaikimisi võtab kompilaator selleks ülemklassi parameetritega konstruktori. Kui see aga puudub või soovitakse käivitada mõnda muud, siis tuleb sobiva konstruktori väljakutse alamklassi juures ära märkida. Siin märgitakse näiteks Modelli loomise juures, et Modelli isendi loomise juures tehakse kõigepealt valmis baasklassi (inimese) isend, kellele siis siis Modelli enese konstruktoris vajalikud lisandused juurde pannakse. Ülemklassi konstruktori määramine on kohe Modelli konstruktori juures. Pärast koolonit olev base(vanus) ütleb, et kasutatagu inimese puhul seda konstruktorit, kus tuleb täisarvuline vanus kohe ette öelda. public Modell(int vanus, int uymberm66t):base(vanus){ ymberm66t=uymberm66t; } Ehkki praegu tegelikult muud võimalust polnudki, tuleb see ikkagi arvutile ette öelda. using System;
juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest
Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.) Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859) Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne. Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj. DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks
juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest
konstruktorit ei tehta. Päriluse puhul kutsutakse alamklassi eksemplari loomisel alati välja ülemklassi konstruktor. Vaikimisi võtab kompilaator selleks ülemklassi parameetritega konstruktori. Kui see aga puudub või soovitakse käivitada mõnda muud, siis tuleb sobiva konstruktori väljakutse alamklassi juures ära märkida. Siin märgitakse näiteks Modelli loomise juures, et Modelli isendi loomise juures tehakse kõigepealt valmis baasklassi (inimese) isend, kellele siis Modelli enese konstruktoris vajalikud lisandused juurde pannakse. Ülemklassi konstruktori määramine on kohe Modelli konstruktori juures. Pärast koolonit olev base(vanus) ütleb, et kasutatagu inimese puhul seda konstruktorit, kus tuleb täisarvuline vanus kohe ette öelda. public Modell(int vanus, int uymberm66t):base(vanus){ ymberm66t=uymberm66t; } Ehkki praegu tegelikult muud võimalust polnudki, tuleb see ikkagi arvutile ette öelda. using System;
(vee erosioon). Ulukikahjustused Ulukikahjustused metsale on muutunud üsna mitmepalgeliseks. Lisaks puude koore, võrsete, pungade, okaste ja lehtede ärasöömisele ja noorte puude murdmisele ning vigastamisele sõraliste poolt, on juurde lisandunud veel palju olulisema kahjutekitajana metsaosade üleujutamine kobraste tegevuse tulemusel, mistõttu võib mets hävida suurtel pindadel. Meie metsade suurima sõralise põdra (Alces alces) täis- kasvanud isend , vajab suveperioodil kuni 30 kg toitu päevas ja talvel kuni 15 kg. Põtrade kahjustused on eriti tõsised talvel, kui nad kogunevad väikeste karjadena (3.....10 looma) I - II vanuseklassi männikutesse, kärpides mändide võrseid ja pungi. Ohtlikum on siiski tegevus, kus põder murrab kaelaga temast kõrgemate ja ka madalamate mändide tüved katki, saades selliselt kätte puu maitsvama ladvaosa. Mänd tavaliselt seejärel hukkub, kuusk suudab kasvatada külgoksast uue ladva.
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised ,,välja-olendid" näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
