II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana’’ liigiga –tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask – tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused – tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
tasemed ja näited nende kohta. MOLEKUL (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped) ORGANELL (ribosoom, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks jne.) RAKK (lihasrakk, erütrotsüüt, närvirakk ehk neuron, naharakk) KUDE Taimedel: (katte-, juht-, tugi- ja põhikude) Loomadel: (epiteel-, side-, lihas- ja närvikude) ORGAN e ELUND Taimedel: (juur, vars, leht, õis, vili, okas) Loomadel: (neerud, kopsud, magu jne.) ISEND Taimedel: elundkond puudub, Loomadel (seede-, hingamis-, ehitus- ja sigimiselundkond) Nt kala POPULATSIOON Nt Peipsi järve ahvenad LIIK Nt punakala, ahven KOOSLUS Nt Peipsijärve kalad ÖKOSÜSTEEM Nt Peipsi järve kooslus (üldnimetavalt nt Endla järv) BIOSFÄÄR Nt biosfäär
Tegelikult aga toimub kloonimine vähemalt avalikul tasandil siiski ka imetajate peal vaid positiivstel eesmärkidel. Seda tehakse nii teaduskile kui ka praktilistel eesmärkidel. Näiteks on valitud isendeid, kel on väga puhtad tõuomadused ning nende heade külgede säilitamiseks ja edasi andmiseks ka järgnevatele loomadele, on väljavalitut kloonitud. Teadusliku kloonimise kohapealt on heaks näiteks loomad, kelle sisse on väga õnnestunult viidud inimese geen, mille tagajärjel toodab isend edaspidi inimesele vajalikku ravivalku. Sellise looma kloonimisel saab paljundada teatud omadustega loomi. Kõige suuremat vastukaja on aga tekitanud inimkloonimine. Selle vajalikkuse üle on toimunud palju arutelusid ning praeguseks on USA-s koostatud lausa andmebaas inimestest, keda soovitakse põhjendatult lasta kloonida. Argumentidena on välja toodud näiteks lapse surm või geeniused. Sellegi poolest on praeguse seisuga kloonimine enamikes riikides keelatud.
-mets lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana'' liigiga tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest. On säilinud evol. Sest suurem geneetiline erinevus organismide vahel võimaldab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega
kohta. o Morfoloogiline konseptsioon-ehitus e.kuju Organismide rühm, kellel on eristatav vorm: kana, part o Bioloogiline liik Omavahel vabalt ristuvate paljunemisvõimeliste isendite kogum (ka nende järglase on paljunemisvõimelised). o Tüpoloogiline konseptsioon Organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest erinema mitme tunnuse poolest. ISEND e. INDIVIID- (ladina keeles individuum- mittejaotatav), isend on iseseisev, sõltumatu üksikorganism. Üksik teiste seas o Homogeniseerumine- mass ühtlustab, sarnane käitumine, sarnased reaktsioonid. o Heterogeniseerumine- massist eristuv ORGANSIM- (ladina keeles organismus e. elusolend), on elav terviklik rakuline süsteem. Jaotamine: 1) Rakkude ehitus o Prokarüoodid o Eukarüoodid 2) rakkude arv o Ainuraksed: funktsionaalne struktuur-ORGANELL o Hulkraksed: funktsionaalne struktuur- ELUND, ELUNDKOND
2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed
suuremad kiskjad. [] Joonis 6 Suurim näriline ujumas (http://www.amersol.edu.pe/ms/7th/7block/jungle_research/new_cards/23a/cpybarasity.jpg ) KAPIBAARA SEKSUAALNE KÄITUMINE Kapibaarad on seksuaalselt dimorfsed, kus isastel on suuremad ja erinevad lõhnad. Nende seksuaalses käitumises mängivad olulist rolli lõhnad. On täheldatud, et kui emane on paaritumiseks valmis, siis tema lõhnad muutuvad ja sellest saavad aru pea koheselt kõik isased. Lisaks lõhnale kasutab emane isend ka läbi nina vilet, et ta on paaritumiseks valmis. Kapibaarad paarituvad ainult vees, mis on emastele hea, sest, kui nad ei soovi antud isase isendiga järglasi saada, siis ta lihtsalt sukeldub või lahkub üldse veest. Emasel on võimalus valida oma isast, kui ta selle leidnud on, siis liigub ta ringi ja antud isane jälitab teda, vahepeal emane loom peatub, et meessoost isend teda silmist ei kaotaks ning lõpuks jõuavad nad vette, kus toimub paaritumine
uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näiteks kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse , sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. 21. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näiteks indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. 23
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimene on täiesti harukordne isend. Vaatamata oma mõõtmetele ja omadustele, suudab ta ehitada endast sadu kordi kõrgemaid hooneid, mõne tunniga ümber maakera lennata, kloonida lammast, kuule minna, südant siirdada ja teha palju muid esialgu võimatuna tunduvaid asju. Samuti on tal võime analüüsida minevikku ja prognoosida tulevikku, kuid mis kõige tähtsam olla oma aja peremees. Ega ilmaasjata öelda, et meie tänased teod kajastuvad tulevikus. Kahtlemata, kui tulevikus on kedagi, kes võiks meie tegusid mäletada.
Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia).
Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti
Bioloogia uurimisobjektid on pärit elusloodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. Hüpotees on teaduslik oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Iga isend toitub. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajatest.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks
ELUTSÜKKEL Munast täiskasvanuks saamiseni kulub tavaliselt umbes 6 nädalat. Samas võib see aeg ulatuda 10 kuni 18 kuuni, kui toitu on ebapiisavalt või kui temperatuur on madal. Siseruumides võib aasta jooksul areneda kaks põlvkonda kahjureid. Emane isend muneb villastele riietele, karusnahale või täitematerjalile. Munast koorunud vastsed eritavad niiti, millest kootud tupes nad elavad ja liiguvad. Elutegevuseks kasutavad nad tekstiili. 3
rekombineerumine alleelide tasemel juba. Dominante alleel/geen tunnus avaldub mõlemas punnett'i ruudustik lahknemisseadus- fenotüübiline lahknemine teises põlvkonnas ongi sisuliselt alleelide lahknemine lahknemisprintsiipi kinnitavad tagasiristamised (peab olema kindlasti rets. Homosügoot) SS x SS = 100% dominantsed homosügoodid ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline;
(ÕIGE) 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. (VALE) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (VALE) Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. (ÕIGE) 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. (ÕIGE) VALI ÕIGE VARIANT 1. Iga isend ... a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 2. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik... a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 3. Rakkude ehitust ja talitlust uurib... a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 4. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on... a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 5. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt ... a) leida teaduslik probleem b) teha
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
Kajakate munakoored koortega pesasid rüüstati rohkem. 7. Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. 8. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub optimaalselt see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega - maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. 9. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Kui toit paikneb eraldiasuvais kohtades, siis ühe koha piires langeb toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem selles kohas viibitakse sest toiduvarud antud kohas järk-järgult ammenduvad. Vastust aitab leida nn
· Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad ellujäämist ja paljunemist · Liigikaaslased suurimaks konkurendiks on sama populatsiooni isend, kuna toidulaud on ju sama. · Teise liigi isendid kuna toidulaud võib olla sama. · Nt rändtirtsud ja veised · Lisaks konkurentidele sõltub ellujäämine ja sigimine ka vaenlasest, parasiitidest või haigusetekitajatest · Eluta looduse tegurid: · Ebasoodne temperatuur, niiskus, valgus jt. · Loodusnähtused suuremad katastroofid · Uued parasiidid või haigused, kelle vastu puudub organismidel kaitsevõime
rakke. Friimartinismi on enam täheldatud veisel. Ligi 90% eri sugu kahe- munaraku kaksikvasikana sündinud lehmikutest on friimartinid. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahemunaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Friimartinism on seotud H-Y antigeeniga, ehkki mitte kik kimäärsed isendid ei ole friimartinid. Friimartinit iseloomustab vererakkude kimäärsus. Ta gonaadid on maskuliniseerunud, isend on sigimatu. Esineb veistel, lammastel, kitsedel, sigade Friimartinismi tagajärjed: 1) isasele kaksikule: suguorganid on morfoloogiliselt normaalsed, siiski sageli sigimisvime langus, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. 2) emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega. - Enamasti koosneb üks vi mlemad munasarjad nii munasarja kui testise koest (ova-testis).
üksteisega erineval määral assotsieerunud. Nimelt on seotud tegevused (nt koera sugemiskäitumisel esinev kratsimine, keelega pesemine ja keha raputamine) kõik põhjustatud ühedest ja samadest teguritest (nt naha sügelusest). Kusjuures üks tegevus võib olla omakorda teisele otseseks põhjuseks (nt joomine teeb noka märjaks, seda kuivaks saab vaid nokka raputades). Isendite hetkevajaduse mõõtmine Kuidas mõõta seda, millise tegevuse peaks isend mingil ajahetkel valima? Kõige rohkem on selles osas uuritud söömis- ja joomiskäitumist, sest neid tegevusi põhjustavaid tegureid on lihtne manipuleerida (nt hoides loomi kindla aja jooksul näljas või janus). Nälja- või janutunnet on võimalik kvantitatiivselt hinnata selle järgi, kui palju loom võimaluse avanemisel sööb või joob (nt näljatunne = 10 g, kui loom sööb 10 g standardtoitu). (Katseseade tuvi söömis- ja joomiskäitumise uurimiseks – standardne
Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga kod...
Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella. · Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest. · Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest).
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõ...
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1.
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Surevad või jäävad ellu ju mitte üksikud tunnused, vaid terved organismid. Isendi bioloogilist edukust mõjutab järelikult korraga isendi kogu genoom. R. Dawkins (1976, 1989) kasutas selle aspekti illustreerimiseks ilmekat metafoori sõudemeeskonnast. Iga üksik sõudja võidab, kui võidab kogu paatkond. Vilets sõudja heas paatkonnas võib tulla võitjaks, hea sõudja viletsas paatkonnas jääda kaotajaks. Geenid on nagu sõudjad, isend nagu paatkond. Iga üksiku geeni (alleeli) sagedus järgmises põlvkonnas suureneb, kui ta on seotud keskmisest edukamate geenikombinatsioonidega ehk isenditega. Isend on geeni seisukohalt üksnes vahend endasuguste taastootmiseks. Isendi bioloogilise edukuse tunnustatud mõõduks on tema poolt elu jooksul produtseeritud ja suguküpsuse saavutanud järglaste koguarv ehk eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success).
LAMEUSSID Keha on lame. Osal liikidel pikk ja lüliline. Jätketeta. Keha katab kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Elupaik: loomade organismis. Eluviis: loomade parasiidid. Seedeelundid: osal sooltoru (pärakuta), osal seedeelundid puuduvad. Närvisüsteem: pikad jätketega närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad. Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud neerud. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Vajavad vaheperemeest. Muu: koed ja organid eristunud. Näited: maksakakssuulane, nudipaeluss, laiuss, nookpaeluss. ÜMARUSSID Keha on sale, silindriline, mõlemast otsast ahenenud. Jätketeta. Keha katab kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Elupaik: vees, maismaal, teiste organismide sees. Eluviis: vabalt elavad loomad ning taimede ja loomade parasiidid. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad.
· Anakonda on raskeim madu. 6 meetri pikkune anakonda kaalub rohkem kui kümne meetri pikkune püüton. · Anakonda silmad ja ninasõõrmed asuvad pealae lähedal, seetõttu näeb ja hingab ta ka osaliselt vee all olles. · Mõnikord vangistuses hoitavad anakondad ei söö kuude kaupa. See võib olla halva hoolduse või haiguse tagajärg. On teada juhtum, kus anakonda paastus üle kahe aasta. · Pikim mõõdetud isend 11,5 m, kes võis kaaluda 750-850 kg. Raimond vasakult teine ja Liis teeb pilti.
Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3
reostatus, samuti kudemispaikade hävimine jõgede tõkestamisel tammidega ning arutult suur väljapüük. Liigi päästmiseks kasvatatakse tuurasid ka kasvandustes. Tuur on hinnatud oma maitsva liha ja delikatessiks peetava marja - musta kaaviari tõttu. Praegu on ta püük kõikjal keelatud ning ta kuulub looduskaitse alla. Suurim Eestist püütud atlandi tuur on Muhu kalurite püütud 2,9 (kahe koma üheksa) meetri pikkune ja 135 (sada kolmkümmend viis) kilogrammi kaaluv emane isend, kelle mari läks peale püüdmist ühte Tallinna restorani, kus see menüüsse lisati ja ära söödi.
Nt. Imetajad, roomajad, linnud *Mõlema vanema geneetilise informatsiooni kombinatsioon. o ISEVILJASTUMINE Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
Nt taimede poolt jäetud seemnete arv ei näita kohanemist, vaid pigem isendite propotsionaaselt panust tulevikku. Kõige enam on kohanenumad on need, kes annad suhteliselt rohkem järglasi, omavad määravamat tähtsust populatsiooni iseloomu kujunemisel. · Loodusliku valiku tulemusel selekteeritakse eksisteerivate indiviidide juurest kõige sobivamad. Darwini teooria ei näe etteülisobivate isendite tekke ka mitte ideaalsetes tingimustes. Loodusliku valiku kohaselt jätab 1 isend rohkem järglasi kui teine, seega on tema panus järgnevatele põlvkondadele suurem. Organims kohaneb ja muudab elukeskkonna sobivamaks, mugavamaks übritsevas kk-s on teatud tegurid, mis määravad ära, mis kombel nad kk-a sobivad. Keskkonna tegurid: · Ajalooline tegur väga pikaajalised. Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku. o Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am
Taimedel ei ole elundeid, neil on organid ja need ei koondu elundkondadeks. Näiteks: magu, nahk, juured, vars, lehed ehk okkad, õied, vili, käbi. 2.5. Elundkonna / Organsüsteemi tase Elundkonda on kokku koondunud ühe ülesande nimel töötavad elundid. Näiteks: vereringeelundkond (süda, veri, veresooned), seedeelundkond (magu, söögitoru), hingamiselundkond (kopsud, hingamisteed). Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus
Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis karm eluolu ja looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on inimesele väga oluline kiirus ka väledus. See on nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt ja kohmakalt, on kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Maksimaalkiirusega jooksu võib vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu
7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematele. Dna ja Rna olemasolu. 8.KINDEL ELUIGA, MIS LÕPPEB SURMAGA. Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASU Molekulaarne, rakuline, organismiline, popatsiooniline, liigilne, ökösüsteemne ja biosfööriline tasand. BIOSFÄÄR ÖKÖSÜSTEEM POPULATSIOON Taimorganism ehk isend Loomorganism ehk isend - Organ (kops,süda,silmad jm) Kude (katte-,tugi Kude 10.KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis ureb välja. ELU ORGANISEERITUSE TASEMED Organiseerituse tase SELETUS Teadusharu Muud teavet
· Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine: Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. Vegetatiivne paljunemine: Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) Taime osadega juurevõsudega (lepp, vaarikas) Taime osadega võsunditega (maasikas, hanijalg) Taime osadega võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Taime osadega pistikutega (paju, mustsõstar) Taime osadega lehtedega (nõelköis, aas-jürilill)
DARVINI EVOLUTSIOONITEOORIA Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel: Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks. Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. Suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. Aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et
Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne(käimine või lendamine) tegevus täiustuvad. Toitumisharjumuste omandamine ja kohanemine mitmesuguste elukeskkondade ja situatsioonidega. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ning algab ovogenees või spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused. Elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub organismi välisilme
o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). o Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. o Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 3. Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Sugurakud on pärit ühelt vanemalt 4. Mida tähendab partenogenees? Too näiteid. Partenogenees uus organism areneb viljastumata munarakust
(liigiline koosseis, liigirikkus – selgita). Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid. Herbivoorud on taimtoidulised loomad kelle kaudu taimede toodetud ained jõuavad kiskjateni. Raipesööjad ja lagundajad muudavad taimedele anorgaanilise aine kättesaadavaks, et need saaksid uuesti orgaanilist teha. 8. Selgita mõisted: Isend – üksikolend, -organism, indiviid Populatsioon – rühm ühe liigi asendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja suudavad omavahel paljuneda Kooslus – ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodutuv ühtne isereguleeruv tervik Kuidas on nad omavahel seotud? Need on suurenevas järjekorras üksused
kes siis "tegelikult" maailma kõigis hädades süüdi on. Peale ülalmainitud täheühendite on ainusüüdlasteks peetud ka "juute ja vabamüürlasi" ning viimasel ajal ka "rahvusvahelist terrorismi". Mida lihtsam ja plakatlikum käsitlus, seda rohkem uskujaid. Tundub siiski, et kõike ühepoolselt seletavad teooriad ei saa olla tõesed. Inimene, kellel vähegi on elukogemust, taipab, et maailm on dünaamiline kogum, kus iga isend ja rühmitus soovib ennast kehtestada vähem või rohkem teiste arvelt. See sotsiaalne mäng võtab väga sageli vastikuid vorme sõltuvalt sellest, kui isekad ja võimuahned on antud näitemängu tegelased. Poliitikas ja riikidevahelistes suhetes, kus panused on sageli suured, võtab kulissidetagune võitlus tihti võikaid vorme. On selge, et selles viljeletavaid meetodeid kajastab omamaine meedia ainult juhul, kui see on sõltumatu, või siis teeb seda välismaine, "vaenlase" meedia.
50 - 100 liiki erinevatest elustikurühmadest. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on Geneetiline Ökosüsteemide Liigiline mitmekesisus mitmekesisus mitmekesisus Liik riik Biosfäär Populatsioon Hõimkond Bioloogiline regioon Isend Klass bioom Kromosoomid selts Maastik Geenid Sugukond Ökosüsteem nukleotiidid Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon isend Maastikuline
ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest). 2. Günogenees Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
maailmaga. Et kõik vahemaad, piirid ning seosed on subjektiivsed, ongi võimalik väita, et maailm koosneb ennekõike märkidest, kus objektid eksisteerivad vaatlejast eraldi ja sõltumatult. 4 OMAILMA KONTSEPTSIOON Jakob von Uexkülli omailma mõiste lähtub arusaamast, et füüsiline keskkond või ümbruskond ei ole kõikidele organismidele üks ja seesama ning sõltub suuresti organismist ja tema tajuvõimest. Iga liik ja isend ehitab omailma, elades enda omailma piirides ning kasutades selleks märke. Kõik protsessid teostuvad märkide kaudu. Organism loob omailma korduva vastasikmõju kaudu maailmaga. Ta vaatleb maailma ja samal ajal ka muudab seda, andes oma panuse maailma olemusse ja olemisse. Omailma teooria eeldab, et meeli ja taju ei ole võimalik maailmast lahutada, sest just tajud muudavad maailma tähenduslikuks. Et omailm on subjektiivne
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/... ; ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Kogre pikkus on keskmiselt 10 kuni 25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 37 cm pikk ja keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2 kg. (http://www.miksike.ee/...) Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. (http://et.wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
