Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prin...
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812
. . . . -. , . , . - . 1732 1917 . 1730 1837 . 1917 . , . , , ; - . , 1786 , 1945 , 1500 117 . , . , . , , . , . II. 1732 1917, 140 . , , II, 1855 1881, . Marchese de Cavelli 1861 " " 1865 . II , . . , , . . , - , , . , .
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud...
Krõõda iseloomustus Krõõt oli pärit heal järjel perekonnast, ta noorpõlvekodu asus Vargamäest kaugel mägede taga, metsade ja laante vahel. Ta kahtles esialgu Vargamäes, sest elu tema isakodus oli olnud hoopis teistsugune. Ta oli kohalikest tüdrukutest erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada...
VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur-
Manila (Filipiinid) Manila aasta kõige soojem kuu on mai, kus kuu keskmiseks temperatuuriks on 30°C. Manila aasta kõige külmem kuu on jaanuar, kus kuu keskmine temperatuur on 26°C. Aasta temperatuuride vahe kõigub kuni 4°C. Väga stabiilne temperatuur. Kõige rohkem sajab juuli ja augusti kuus, keskmiselt 423mm. Väikseim sademete arv on veebruaris, keskmiselt 10mm. Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur. Eestis on üldse kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur +35,6 °C, selline temp. on Manilas üsna tavaline. Eesti sademete hulk on suurem - 500 kuni 700 mm / aastas. Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani l...
docstxt/127316545345821.txt
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning...
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid)
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
Hispaania rahvastiku ja asustuse iseloomustus 1.a) Kui palju inimesi elab Sinu valitud riigis? Rahvastiku arv: 47,042,984 (Juuli 2012) b)Mitmendal kohal maailmas on see riik elanike arvult maailmas? Hispaania on elanike arvult maailmas 27. kohal. c)Nimetage 3-4 riiki maailmas,kus on elanike arv lähedane sinu riigile.(ranking) 25. kohal on Lõuna-Koera rahvaarvuga 48,860,500 (Juuli 2012), 26. kohal on Põhja-Aafrika rahvaarvuga 48,810,427 ning 28. kohal on Tanzania rahvaarvuga 46,912,768. d)Kirjuta välja sündimuse ja suremuse näitajad 1000 elaniku kohta ning arvuta loomulik iive. Sündimuse näitaja on 10,4 inimest 1000 elaniku kohta, suremuse näitaja on 8,88 inimest 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on 1,52. Võrdle sündimuse ja suremuse näitajaid teiste sama piirkonna riikide ja maailma vastavate näitajatega.Kas sündimuse ja suremuse näitajad sinu riigis on sarnased,kõrgemad või madalamad?Miks? (Prantsusmaa sündimuse nä...
Andres Andres läks Vargamäele oma unistusi ellu viima. Ta oli alati unistanud kaunist kohast, kus tal oleks palju lapsi ja neid ümbritseks õnn ja rõõm. Kuid Andres ei osanud ettegi arvata, et loodus hakkab tema tegemistele nii vastu. Kuid ta tundis rõõmu töö tegemisest. Ta oli töökas ja sihikindel mees. Andres mõtles tulevikule ja sellele, kui hea kodu jääb järgi tema tulevastele põlvedele. ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." (V peatükk). Kuid loodus hakkas Andrese tegudele üha rohkem vastu ning mees oli meeleheitel. Ta tegi koguaeg tööd ning sundis ka teised pereliikmed tööle. Lõpuks sai Andres aru, et ühte tööd tehes tekitab see ainult teist juurde. Ta oli väsinud ja tüdinenud. Sellest ajast peale, kui pere Vargamäele kolis, seadis Andres talu ja loomad esikohale. Ta unustas sageli,...
Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, n...
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt oo...
Debussy Ravel Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis väli...
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et ta ei taha enam e...
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool
1. Riigi rahvaarv. Tais elab 67,089,500 inimest (Juuli, 2010 seisuga). Maailma mastaabis on Tai keskmine riik, sest rahvaarv ei küündi mitmesaja miljonini, kuid samas pole ka paarkümmend miljonit ega väiksem. Tai on maailmas rahvaarvu suuruse järgi 20. kohal. Taist pisut rohkem inimesi elab Iraanis (76,923,300) ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis (70,916,439) Vähem elab Prantsusmaal (64,768,389) ja Suurbritannias (62,348,447). 2. Tai rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs. Keskmine rahvastiku tihedus Tais on 128,78 inimest ruutkilomeetri kohta. Tai platseerub seega rahvaarvu tiheduselt maailmas 87. kohale. Keskmine rahvastiku tihedus on kokkuleppeliselt 42 in/km², Tai rahvastiku tihedus ületab seda kahekordselt. Seega on antud riik kohati ülerahvastatud. Rahvastikutiheduselt Taile eelnevad riigid on näiteks Taani ja Moldova. Rahvastiku tiheduselt Taist suuremad riigid on Poola ja Guatemala.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus Kodutöö Õppejõud: TALLINN 2011 1 Sissejuhatus 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3 2. Ajalugu 3 3. WTO tegutsemispõhimõtted 5 4. WTO funktsioonid 5 5. WTO eesmärgid 6 6. Eesti ja WTO 7 7. WTO ja Venemaa 8 8. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10 9
NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega. Hobused,vankrid ja sõjaülem. Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid liikumas, ning poisid lõid araks ja jooksid ära. Isegi püssid nad visaksid maha. Konsap veel jooksis esimesena aga Ahas võttis süü enda peale. Varem polnud neil mingeid sõjakogemusi, ning see oli neil esimene. 4. Konsap Vaikne, algul oli julge...
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konser...
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale.
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING
Lõuna-Aafrika Vabariik Autorid: Sandra Kuusk, Mari-Liis Kiis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood Vabariigi loode osasse ning põhja osasse jäävad kõrbed ei ole sobilikud põlluharimiseks Draakonimäed (kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane) on sobilikud karjakasvatamiseks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad Indi...
o tantsuzanris muusika- valss, masurka, polonees jne. Virtuoosid - Chopin ja Liszt 4. Muutused sümfooniaorkestri koosseisus 19.sajandil. Sümfooniaorkestri koosseis kasvas Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju vaskpillidele ventiilid puupillidele klapisüsteem keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen Võeti kasutusle uusi pille - inglisarv, pikolo- ja bassklarnet 5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused). Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil. Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik Kasutusele võeti varvastants, balletikingad(varvas) ja kahar tüllseelik muusikast ja tantsust said võrdsed partnerid
Nad leidsid vaba kupee ja veetsid seal lõbusasti aega. Varsti ühinesid nendega ka Fred ja George, nad mängisid plahvatavat turakat kuni reisi lõpuni. Harry andis võiduraha -1000 galeooni - kaksikutele ning lahkus oma sõpradest ja läks kaasa oma onuga. Praegu pole mõtet muretseda, kinnitas ta endale Dursleyde auto tagaistmele ronides. Nagu Hagrid oli öelnud: tulgu, mis tuleb, ta peab sellele vastu astuma. PEATEGELASE ISELOOMUSTUS Harry Potter on tumedapäine, sagris peaga, mille ta päris oma isalt, poiss. Tema laupa ehib välgunoolekujuline arm, mille tekitas nurjunud needus. Ta on võlur. Kui ta läks Sigatüüka kooli, siis sõõlati teda Gryffindori majja, kus hinnati eelkõige vaprust, julgust ja südikust. Algselt tahtis Sõõlamiskübar teda panna Slytherini, kus au sees oli auahnus, ent Harry, kes teadis, et sealt on pärit kõik kuulsad kurjad võlurid, palus, et teda sinna ei paigutataks
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga
Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani. Ta kukub kuristikku, kust tõusevad suured leegid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas hilisem heategu saab parandada minevikus tehtud vigu? b) Kuidas lahendada tülisid rahumeelselt? c) Kas teeselda paremat inimest või olla see, kes sa oled? d) Kas inimese teod on ta oma süü või jumalatahe? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Hoolimata sellest, et don Juan kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu. Ta tormas appi mehele, keda rünnati ning päästis ta elu. Ta arvas, et röövlite teguviis oli niivõrd ebaaus, et mitte tegutsemine oleks olnud sama hea kui röövlite aitamine. Don Juan ei uskunud arstiteadusesse. Kui Sganarelle vahetas oma riided arstikostüümi vastu, arvas don Juan, et igaüks võib arstiametit pidada, ilma midagi varem õppimata. Enda arvates ta ei osanud teeselda, kuid tegelikkuses tuli
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja jooksul mtles Ann,kust see raha tuleb.Gregor tles,et ne...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...................
Hamlet William Shakespeare Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle ümbruses u 17.sajandil. Hamlet on mees kes üritas välja uurida kes tappis ta isa. Ja sellest tekkiski teose konflikt kui Hamleti isa vaim tuli ütlema, et teda mõrvati ja vaim soovis oma tapjale kättemaksu. Kuna Hamlet oma isa väga armastas siis ta seda soovi ka täide viima hakkas. Hamlet oli kindle et kuningas Claudius tappis ta isa. Hamlet tappis Poloniuse, kes kuulas pealt ema ja poja juttu, pidades teda algul hoopis Claudiuseks. Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud...
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis välj...
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(keva...
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. ...
Tegelased: *Luke Fitzwilliam-tark,asjalik ja kaval uurija,kes asus uurima nnetusena nivaid mrvu,mis olid tema arvates kahtlased. Tal olid suhteliselt lhikesed juuksed,ta oli pikk ja sale. Ta kandis vahest prille. Oli vga detailne. *Bridget Conway-Pikk,sale,pikkade tumedate juustega,vga tark kaunitar. Aitas Luke'i mrvade uurimisel. Ta oli mrvari naine ja sekretr. *Lord Esterfield-Ta oli mrvar,vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tse,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i kla omanik. *Mr Ellsworthy-antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nidade aasal" imelike ja veidraid orgijaid. Ta oli pikk,khn ja lapsik. Ta kitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. Wychwood under Ashe'i klakeses toimusid mrvad,mis tundusid nnetustena. Surid kik,keda klas eriti ei sallitud,seega arvas mrvar,et teeb klale teene. Esimesena suri Lavina Fullerton. Ta oli vana,seniilne vanamutike,kes oli vga taiubukas. Tema rkisk...
Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare on 19. sajandi eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke. Ta on kirjutanud nii novelle, jutustusi, miniatuure, kuid kõige tuntumad on siiski Tammsaare romaanid. ,,Kõrboja peremees" on kirjutatud 1922. aastal, kui oli Tammsaare loomingu kõrgperiood. ,,Kõrboja peremees" on hoolikalt läbimõeldud ülesehitusega, väga lihtne ja poeetiline romaan. ,,Kõrboja peremees" on talupojaromaan, kus kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumusi tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, loob romaani sisepinge sama küsimuse teine pool: kellest saab Anna mees? Nii varjub peremeheromaani taha lugu inimsüdametest ja nende i...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki
Kuni mõisa võõrandamiseni suguvõsa Nolckenite oma. Poola võimu ajal ühendati mõis Kastre mõisaga. Loss rajati 19.sajandi lõpus. Lossi ehitus Mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi. Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. 1885 valmis mõis. Mõisast 19.sajandil mõisaansamblis 57 hoonet, nüüd 41. 1.ring mõisasüda 2.ring majandusring 3.ring piiriring 4.ring mõisat ilmestavad objektid. Lossi iseloomustus Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub saal inglaslikult läbi kahe korruse. Tänapäeval 1919. aasta võõrandamise järel on peahoone olnud: koolimaja, piirivalvekoridor ja ka sovhoosikeskus. Säilinud on enamik kõrvalhooneid. Mõis kuulub Alatskivi vallale.
Temperamenditüübid SANGVIINIK Sangviinik on elav, aktiivne, seltsiv, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu, mugav ja juhtiv. Ta on hea kohaneja, leiab kiiresti kontakti ümbritsevaga. Ta ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Ta on energiline ja omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Suudab töötada segavate kõrvalmõjudega ja on valmis pidevalt tegutsema ning organiseerima. Ta on töös vastupidav, tegutseb rütmiliselt ja on hea enesevalitsemisega. Tema närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti. Lülitub kergesti ümber uute ülesannete täitmisse, tal on hea pealehakkamine, kuid ei vii alustatud tööd alati lõpule, vaid tüdineb ruttu. Töös on iseseisev ja sõltumatu, leiab kaaslastega kergesti kontakti. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Ta on sageli kärsitu. Ta ei suuda süveneda detailidesse ja taluda üksluist tegevust. Kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. S...
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal,...
Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist inimest, siis on nende hulgas kind...
SUHTUMINE RIIGIKAITSESSE JA VÄLISSUHTLUSESSE, PEAMISED VÄLIS- JA KAITSEPOLIITILISED EESMÄRGID JA 3 OLULIST LUBADUST Eesti esmaseks eesmärgiks on säilitada ning parandada suhteid ning koostööd lääneriikide ning NATOga. Loome võimalused erinevateks ühisteks õppusteks lääneriikidega ning toetame sõjaväe masinate juurdeostu. Samuti toetame NATO vägede alalist kohalolekut Eestis, et tagada meie julgeolek. Kindlasti tuleb luua sõbralikumad suhted idanaabri Venemaaga. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. Peamiseks eesmärgiks praegusel pingelisel ajal on tagada meie kodumaa julgeolek ning suveräänsus. Meie kolm lubadust on: 1. Saavutame Venemaaga kokkuleppe ning ehitame välja selgelt eristuva piiri kahe riigi vahel, et ära hoida edasised selleteemalised ...
Aeglane fokstrott Fokstrott on 4/4 taktimõõdus sujuvate , pikkade ja voolavate liikumistega standardtants. Seda tantsitakse keskmise/aeglase jazz või swing muusika järgi. Fokstrott on väga mitmekülgne tants, mida saab tantsida erinevate muusikastiilide ja tempodega. Võistlustel tantsitakse tavaliselt vokaalse bigband muusikaga. Tantsu nime päritolu on tegelikult teadmata, kuid arvatakse, et see on nime saanud tantsu tutvustaja ja näitleja Harry Fox'i järgi. Fokstrott arenes välja 1910. aastatel ja jõudis populaarsuse tippu 1930. aastatel, jäädes tantsitavaks tantsuks tänapäevani. Fokstrotist sai pärast stiililisi muutusi 21. sajandi populaarseim ja tantsituim tants. 1930. aastate alguseks hakkas fokstrott muutuma sujuvamaks ja voolavamaks, vastukaaluks uutele ja populaarsust koguvatele Ladina tantsudele. Aja möödudes jagunes fokstrott kiireteks ja aeglasteks versioonideks fokstrotiks ja quickstepiks. Muudetud versioon, m...
Rabapüü ( Lagopus lagopus ) Evelyn Landing EMÜ 2013 Sissejuhatus kerge ülevaate rabapüüst,tema arvukusest eestis ning kuidas on tagatud liigi säilumine ka edaspidi. eesmärk on uurida rabapüü bioloogiat ja tema kaitsemeetmeid eestis ning kas praegused kaitsemeetmed on efektiivsed. Liigi bioloogia Välimus Söök Pojad Paigalind Suguküpsus Sigimisaeg Pesa Haudumine 3 erinevat sulestikku(Kevad, suvi, talv) Liigi levik ja arvukus Eestis umbes 50- 100 paari rabapüü levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega Ohutegurid Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad Üleküttimine, lumevaesed talved, soode kuivendamine ja turbavõtmine on tema arvukust pidevalt vähendanud. Rabapüü arvukuses täheldatakse mõõdukat vähenemist. 26 paari rabapüüsid eestis hetkeolukorras Kaitsemeetmed I kategoori...
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset nin...
Pisuhänd E.Vilde Selles komöödias on käsitletud ärija kutuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehitus...
ARVUTIGRAAFIKA Ajalugu Tavaliselt öeldakse, et arvutigraafika sai alguse professor Ivan E. Sutherlandi töödest 1963. Tema tollases, nüüdseks klassikaks saanud töös näitas ta, kuidas kasutada arvutit joongraafika interaktiivseks modelleerimiseks kasutades tulemuse kuvamiseks kineskoobi ehk CRT (Cathode Ray Tube) ekraanile ja reaalajas sisestamiseks omaloodud sisestusseadet. Juba eelnevalt (varastel viiekümnendatel) oli CRT-sid arvutite külge ühendatud ning ka neile lihtsaid kujutisi tekitatud, kuid Sutherland oli esimene, kes lõi interaktiivse inimene-masin graafilise sisestusüsteemi ning näitas ära arvutigraafika tõelise potentsiaali. 1970-datel oligi Utahi ülikool Salt Lake City's üks vähestest paikadest maailmas, kus tegeleti tõsiselt arvutigraafika arendamisega. Professorite Evansi ja Sutherlandi juhtimisel sai Utahi ülikooli arvutiteaduskonnast tänase arvutigraafika sünnikodu. Arvutigraafika algsta...
Kalle Pilli (SH) ,,Jevgeni Onegin" Aleksander S. Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
