Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................................
taustaanalüüs · küsitlused, intervjuud · toimimise vaatlemine · olemasolevate dokumentide/aruandevormide analüüs · ankeetküsitluse kasutamine · mingi situatsiooni/nägemuse pakkumine tulevastele kasutajatele ja selle analüüs koos kasutajatega · konkreetse meetodi õpetamine kasutajale ja temaga koos osaprojekti tegemine · analüüsiülesannete kasutamine täiendkoolituses Süsteemianalüüsiprotsess lõpeb infosüsteemi erinevatest aspektidest iseloomustavate mudelitega, kus esitatakse nõuded tulevasele infosüsteemile. Mudelite täpsus sõltub analüüsi eesmärgist, selle kasust: · annab tervikliku pildi süsteemi subjektidest (organisatsioonist), protsessidest ja objektidest (andmetest) · selgitab objektiivsed infovajadused · loob tervikliku vaate arvutustehnika rakendamiseks vajalikest ressurssidest · loob lähtematerjali (projektid) tarkvarasüsteemide tegijatele
Nt. vee jäätumine või magma kivistumine mineraalide tugevus – Mohsi skaala – etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe kivimi struktuur – kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Struktuur võib olla nt. eriteraline e. porfüüriline, peitkristalliline e. afaniitne, amorfne e. klaasjas Tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused. Üldiselt kirjeldab struktuur kivimite koostisse kuuluvate mineraalide suurust ja omavahelisi suhteid. Tekstuur aga nende paigutust ja nn. ruumitäitmisviisi. Erinevalt tekstuurist on enamik struktuurseid tunnuseid paremini jälgitavaid mikroskoobi abil. Süvakivimeis on kõige laiemalt
10. Tutvumine digitaalse ostsillograafiga (elektromagnetiliste vabavõnkumiste töö näitel). EM-10 11. Tutvumine digitaalse signaali töötlusega arvutis (elektromagnetiliste vabavõnkumiste töö näitel). EM-11 12. Kondensaatori aperioodilise laadumise ja tühjenemise uurimine EM-12 13. Vahelduvvoolu iseloomustavate suuruste mõõtmine: induktiivsuse ja mahtuvuse määramine ning Ohmi seaduse kontroll järjestikahela korral EM-13 14. Magnetinduktsiooni mõõtmine LF-21 15. Trafo mudeli valmistamine ja uurimine K12 Nimekirjast sooritada 6 tööd vastavalt juhendava õppejõu poolt koostatud graafikule. Kursuse erijuhendid (saadaval füüsikaraamatukogus, laborandi käest füüsikahoone ruumist 325 või
Kuigi Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, erineb oluliselt juriidiliste ja füüsiliste isikute maksustamine. Samuti residentide ja mitteresidentide maksustamine. Tähtis on kindlaks teha, kui suures ulatuses olete nõus riskima ja mis on rahavajadus vahepeal. Kas saate pikalt või lühidalt investeerida jne. Kehtestada piirangud endale, et juhtida investeeringuid. Kui palju olete nõus kaotama? Investeeringu tähtaeg ja likviidsus. Peale investorit iseloomustavate karakteristikute väljaselgitamist tuleb otsustada, mis liiki varasid ja millises mahus portfelli lülitada teostada aktivate jaotus. Uurimused on näidanud, et otsus mis liiki varaklasse (võlakirjad, aktsiad, kinnisvara jms) portfelli lülitada määrab suuresti ära selle, milline on portfellilt saadav tulusus ja milline on sellega seonduv riskitase. Valik tuleb teha ka selles osas, kas portfelli lülitada ainult kodumaised aktivad või omandada ka välisaktivaid
(Jüssi 1986: 19) Vahetu looduskirjeldus annab autorile hea lähtekoha ja ajendi tuua teksti juba uusi tähenduskihistusi, mis annavad edasi autori suhtumist looduskeskkonda või mõtestavad kogetut autori teadmistele toetudes. Esitatakse ka kultuuris käibivaid tõdesid ja iseenda maailmavaatelisi arusaamu, filosoofilisi seisukohti või looduskaitselisi põhimõtteid, mida autor pooldab ning mille õigsuses püüab lugejat veenda. Kirjutajate seisukohti, veendumusi ja vaatenurka iseloomustavate tähenduskihtide puhul saame eesti looduskirjanduses välja tuua kaks domineerivat tendentsi. Esiteks on siinse looduskirjanduse traditsioonis rõhutatult suur teadusliku komponendi osatähtsus, mis väljendub detai- lideni täpsetes liigikirjeldustes ja -nimedes, aga ka loodusteadusliku taustinformatsiooni (kasvukohad, tunnused, toitumissuhted jms) rohku- ses. Teaduslikkuse taotlus on aidanud tasakaalustada ka ilukirjanduslike
olukorra tõttu võtmata jäid. § 6. Suplusvee kvaliteedi hindamine (1) Suplusvee ohutuse tagamiseks suplushooaja jooksul hinnatakse iga võetud proovi vastavalt toodud nõuetele. (2) Pärast suplushooaja lõppu koostab Tervisekaitseinspektsioon suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu lõppenud suplushooaja ja sellele eelnenud kolme suplushooaja kohta (3) Pärast suplushooaja lõppu hindab Tervisekaitseinspektsioon iga supluskoha suplusvee kvaliteeti vee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal. . § 7. Nõuded suplusvee klassifikatsioonile ja kvaliteedile (1) Paragrahvi 6 alusel läbiviidud suplusvee kvaliteedi hindamise põhjal klassifitseerib Tervisekaitseinspektsioon lisas 2 toodud kriteeriumide alusel supluskoha kvaliteedi kas «väga heaks», «heaks», «piisavaks» või «halvaks». (2) Supluskoht võib olla ajutiselt klassifitseeritud «halvaks». Sel juhul peab supluskoha omanik või
§ 4. Eksitava reklaami keeld (1) Reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. (2) Reklaami loetakse eksitavaks eelkõige siis, kui see annab eksitavat teavet kaupa, teenust, kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate järgmiste asjaolude kohta: 1) kättesaadavus, kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja hoidmisega seotud riskid, sealhulgas keskkonnaohutus, valmistamise, varumise või osutamise viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa; 2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu; 3) hind ja hinna tasumise tingimused; 4) vahetamise, tagastamise, remondi, hoolduse ja garantii tingimused;
meetodist (varem tuntud meetodina E-süsteemis s.o Euroopa süsteemis) või III ruuminurga meetodist (varem A-süsteemis, s.o Ameerika süsteemis). Kasutatav meetod näidatakse kirjanurgas süsteemimär- giga (sele 2 ja sele 31). Tehnilisel joonisel ei näidata projektsioonitasandite ehk ekraanide piirdejooni ega ekraanide ühis- jooni-telgi x, y ja z. Samuti ei näidata kujutistevahelisi sidejooni. Objekti iseloomustavate kujutiste hulk peab olema minimaalne, kuid samal ajal piisav. Mõnikord aitab kujutiste hulka miinimumi viia leppemärkide, nagu läbimõõdumärgi Ø, ruudumärgi □, sfäärimärgi SØ või SR (sele58), samuti l = pikkuse ja t = paksuse sümbolite kasutuselevõtt mõõtarvude ees. 27 Kujutisi võib nende abil pakutava informatsiooni järgi liigitada: 1) vaadeteks 2) lõigeteks 3) ristlõigeteks
2) Niiske; B 5024 (2179) 2.6 (1.85) 0.321 (0.067) 333 (167.5) 69 20 (2.1) 24 (28.7) 34 (18.5) 43 (11.2) Niiske; C 3194 (1174) 5.3 (1.71) 0.397 (0.605) 380 (178.2) 36 17 (2.4) 33 (3.7) 44 (14.1) 24 (12.6) Niiske; D 745 (175) 17.0 (6.35) 0.815 (0.309) 763 (627.5) 41 13 (6.1) 25 (23.2) 31 (32.1) 44 (53.7) Tabel 6. Peamiste taimeliike iseloomustavate näitajate kleskmised niiskustingimuste järgi (A) ja niitmisreziimi järgi (B) koos ANOVA tulemustega. Numbrid on keskmised koos standardveaga (sulgudes). Statistiliselt olulised seosed (p<0,05) on esitatud paksemas kirjas. A Parameeter Niiskustingimused ANOVA tulemused Märg Niiske F P
riietus, eluase), tarbijatel oli vähe raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu, pealegi polnud veel rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. (Vihalem,1997). Tootmiskeskse mõtteviisi perioodil nähti majandustegevuse hoogustamise peamist võimalust tootmistehnoloogia täiustamises ning jaotuslogistika arendamises. Peamiseks teguriks jaotuskulude vähendamisel sai transporditehnikat iseloomustavate näitajate kiire kasv. Nii näiteks viiekordistus aastatel 1950–1960 puiduveo autode kandejõud ning poolhaagise leiutamist võib veel tänapäevalgi pidada kaubaveo tõhustamise suurimaks üksikvahendiks. 1970 aastatel koondus turunduse l tähelepanu turunduskontseptsioonile, mille kohaselt tootmine ja turustamine kohandatakse võimalikult tõhusalt ostja vajaduste ja hinnangutega. Tol perioodil elavnes logistiliste tegevuste integreerimine hanke- ja jaotuslogistikaks. Logistika arendamise
madalsageduslained (sagedus alla 10 Hz) 4 12 raadiolained (sagedus 10 ... 10 Hz) optiline kiirgus (sagedus 1012 ... 1017 Hz) röntgenkiirgus (sagedus 1017 ... 1020 Hz) gammakiirgus (sagedus üle 1020 Hz) 76. FOTOMEETRIA PÕHIÜHIKUD- Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega. See tegeleb just inimsilmale nähtava valguse mõõtmisega. Põhiühikud: 1. Valgusallika valgustugevus (cd)- nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Mõõtühik on 1 kandela (cd). Valgustugevuse definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis d leviva valgusvoo d ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis:
ajaühikus üle kogu puistu kasvamise aja ehk üle puistu vanuse (Nilson, 1997). Majandustulemusena võib kasutada seejuures puidu kogust, puidu hinda, oodustatud ja oodustamata kasumit vmt. Küpsusvanus sõltub puuliigist, puude kvaliteedist, kasvukiirusest, metsavarumiskuludest, metsa mittepuiduliste funktsioonide väärtuse tasemest ja muutumisest koos puistu vanusega, puistu täiusest, metsavarumiskuludest. Seega puistut iseloomustavate näitajate kogumist. Raiering (u) on aeg uuendusraiest järgmise uuendusraieni. Juhul kui uus puistu sünnib seemnetest vahetult raie järel, vastab raieringi pikkus puistu vanusele uuendusraie ajal. Raiering on selline metsakasvatuslik tegevusparameeter (versus keskkonnaparameeter), mille määramisel on metsa majandajal võimalus oma tahet ja soove avaldada. Samas ei ole 52
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuru...
- Projektiivtestid esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane. Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus. Tunnuse kasutamine või ignoreerimine – radikaalseim kaalumisviis Kaalumine enne ( a priori ) – suhteliselt subjektiivne või pärast ( a posteriori ) analüüsi – kasutusel kladistikas. 14. Kladistika e
11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). · (4) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivust väljendav märgistus peab olema vastav kõige väiksemale ajaväljendusele (aeg minutites), mida arvestatakse selle konstruktsiooni tulepüsivuse määramisel. · (5) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivust iseloomustavate nõuete ja seda väljendava märgistuse korral peab lähtuma kõige suuremast kehtestatud ajaväljendusest. · (6) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast ja ehitise või selle osa põlemiskoormusest. · (7) Nõuded ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusele on toodud lisades 3 ja 4. · § 6
- Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) – võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega
· kas muutused on vastavad prognoositule ja lubatava taseme piires? · kas seisund vastab kehtestatud normatiividele? Taotlused (ülesanded): · keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ja analüüsimine · abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine · saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine · keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine · bioloogilise mitmekesisuse hindamine · taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine · keskkonda mõjutavate tegurite hindamine Keskkonnaseire näitab üldist seisundit ja näitajate taustväärtusi. Selle saavutamiseks on vaja kindlat proovivõtustrateegiat, proovivõtukohtade ja mõõdetavate näitajate valikut. Keskkonnaamet vastutab riikliku, maakonnavalitsus regionaalse ja omavalitsus kohaliku keskkonnaseire eest
leida kladistiliseks analüüsiks sobivaid tunnuseid (vaid need on näit. pea- miselt arvtunnused), on mõeldav esimese lähendusena teostada feneetiline klassifikatsioon, mis võimaldaks liigirikkas perekonnas esialgselt orien- teeruda. Teatud molekulaarsüstemaatiliste tunnuste puhul on samuti feneeti- line metoodika praktiliselt möödapääsmatu; et sel juhul tunnused on geno- tüüpi iseloomustavad, on tulemus palju enam genealoogilisi seoseid väljen- dav kui fenotüüpi iseloomustavate "morfoloogiliste" tunnuste puhul. 8. Fülogeneetilise süstemaatika eesmärgiks on klassifitseerimine takso- nite genealoogia, nende ajaloolise kujunemise, s.t. nende evolutsiooni alu- sel. Lähtutakse järgmistest põhiprintsiipidest: 8.1.1. Klassifitseerimisühikuteks, s.t. taksoneiks saavad ja tohivad olla ainult monofüleetilised rühmad selle termini täpses (kitsamas tähendu- ses). Parafüleetiliste rühmade mõistet vt. 3.2. ja joon. 7. 8.1.2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1 739), kohaselt. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga. [RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009] (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski. (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud CLP-määruse VI lisa 3. osas. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud CLP-määruse VI lisa 3. osas loetlemata ained
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1739), kohaselt. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga. [RT I 2009, 12, 74 jõust. 27.02.2009] (3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 jõust. 27.02.2009] (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski. (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses lisas (edaspidi lisa I).
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
põhjendamiseks. Massipsühholoogia - Tard, 1893 "Matkimise seadused" käsitletakse mõjuülekannet, kuidas minu mõju saab kanda üle sinu peale, ehk kuidas ühe inimese tegevus mõjutab teise inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte. - LeBon, "Rahvaste psühholoogia ja mass" (1895) ja "Revolutsiooni psühholoogia". Massi ja eliidi vahekord, paanikasituatsioonid, üksikisikuga toimuvad muudatused massis. Inimest massisituatsioonis iseloomustavate muutuste väljatoomise looja: 1. Massi sattudes toimub isiksusetutse teke e inimene kaotab individuaalsuse ja võimendub temna instiktiivne käitumine. 2. Emotsioonide võimendumine, loogiline mõtleimine taandub, selle asemele tulevad tunded ja instinktid, seega on massis olevad inimesed mõjutatavad ja seda läbi emotsioonide. 3. Toimub intellektikaotus, järelikult massi heakskiidu saavutab see, kes suudab kaotada loogika ja intellekti. 4
(2.18) ω (t ) = ω + εt 0 Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest (2.18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega at 2 s = s0 + v 0 t + 2 , v = v + at 0 saame analoogiad sirgjoonelist liikumist ja pöördliikumist iseloomustavate suurustega: 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s ↔ ϕ v ↔ ω . (2.19) a ↔ ε Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v ε = . dt r
Eksitava reklaami keeld (1) Reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. (2) Reklaami loetakse eksitavaks eelkõige siis, kui see annab eksitavat teavet kaupa, teenust, kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate järgmiste asjaolude kohta: 1) kättesaadavus, kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja hoidmisega seotud riskid, sealhulgas keskkonnaohutus, valmistamise, varumise või osutamise viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa; 2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu; 3) hind ja hinna tasumise tingimused; 4) vahetamise, tagastamise, remondi, hoolduse ja garantii tingimused;
läbipuhumise abil kõrge vees lahustunud soolade sisaldusega katlavett ja koos sellega ka sinna kogunevaid vees mittelahustuvaid lisaaineid ning soolasid. Seega on katla perioodiline läbipuhumine hädavajalik nõutava soolabilansi tagamiseks, s.o. niipalju, kui toite- ja lisaveega katlasse soolasid viiakse, samapalju peab neid sealt ka eemaldama, et tagada katla normaalne tööreziim ja vältida katla sooladega ummistumist. Ülaltoodud vee liigid erinevad üksteisest vee kvaliteeti iseloomustavate näitajate poolest. millistest katelde ekspluatatsiooni seisukohalt olulisemateks on kloriidide sisaldus, karedus, 5 leeliselisus (ning seda kaudselt iseloomustavad fosfaat- ja nitraatarvud ning vesinikueksponent pH) ja gaaside sisaldus. Kloriidide sisaldus näitab vees lahustunud kloori- (soolhappe-)soolade, nagu NaCl, MgCl2, CaCl2 jt. hulka ning väljendatakse kloor-iooni Cl- koguse kaudu milligrammides 1 liitri vee kohta (mg/l)
võimeline. 1. Polüsemantismi etapp. Sel etapil puudub sõnal konstantne tähendus. Tähenduse aluseks on emotsioonid ja objektide-nähtuste mingi ühine väline tunnus. 2. Piiratud nominatiivsuse etapp. Laps kasutab keelekeskkonnast pärit sõnu, kuid sõnakasutus on situatiivselt piiratud. Mingis uues situatsioonis sõna ei mõisteta ega kasutata. Põhjuseks on kujutlust iseloomustavate tunnuste vähesus, seetõttu on ka sõna seotud väheste objektide-nähtustega. 3. Tavakujutlustele vastavate keelesegmentide etapp. Sõnu ja sõnaühendeid kasutatakse keelekeskkonna seaduspärasustele vastavalt, kuid laps ei oska nende tähendust selgitada ja piirdub mingi näitega. Vastates küsimustele "Mis see on?” või ".Mida see sõna tähendab?" kirjeldavad lapsed nähtuse üksikuid tunnuseid või toovad
(elumuspaik), taimede ja seente puhul kasutatakse terminit kasvukoht. 2. sünökoloogias sama, mis biotoop. Elustrateegia olulisimate kohastumuste kohum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Taimede e-te jaotuse aluseks on võetud pms. liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika laad. Elutabel demograafiline tabel, populatsiooni struktuuri ja dünaamikat iseloomustavate tähtsaimate statistiliste andmete kogum vanuserühmade kaupa. Võrreldakse ellujäämust e. isendi tõenäosust elada mingi vanuseni, viljakust mingis vanuses jms. Tavaliselt koostatakse e. ainult emasisendite kohta. Elutingimused keskkonnategurid, milleta organismi elu ei ole võimalik (energiaallikas, biogeensete elementide allikad, küllaldane soojus, sobiv rõhk). Elutsükkel arengutsükkel, elujärkude järjestus organismi mingist elujärgust järglaste sama elujärguni.
realistlike tegelaste ülesandeks on kogu mütoloogilise maailma kontrollimine, käsutamine ja oma huvides ära kasutamine. Seega mingi osa raamatust meenutab eesti rahvajutte selle laadi, teemasid ja tegelaskonda; ning sellele lisandub kriitilise realismi funktsioon. Piltlikult kohtuvad siin Vilde romaanid Eiseni mütoloogiaga. Kivirähk ei loo selles romaanis mingeid karaktereid, pigem võiksime neid nimetada tüüpideks. Konkreetselt on erinevate tegelaste näol tegemist eesti rahvast iseloomustavate tüüpidega ehk tegelaskond esitab meile eestlaste koondportree. See on grupipilt eestlastest. Rehepapp tasakaalukas, kaval, mõistuseinimene, ei kaldu äärmustesse, ei tüki esile, diplomaatiline, saab enda ja oma eluga suhteliselt hästi hakkama. Mõisateenijad Kivirähk ei lase oma romaanis üldse rääkida ajaloolisel vastasel ehk sakslasel. Mõis on tegevuspaigana ja ihaldatud kohana olemas, kuid seda esindavad just eesti rahvusest isikud, kes seal mõisas ametis on
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. 7 RINGLIIKUMISE JA VÕNKUMISE VAHELINE SEOS Võnkumine on keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Füüsikalised suurused, millega iseloomustatakse võnkumist, on sarnased ringliikumist iseloomustavate suurustega: Võnkumise perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul võnkuv keha teeb ühe täisvõnke. Võnkumise sagedus f on perioodi T pöördväärtus: Kuidas saaks väljendada võnkumist matemaatiliselt? Võnkumise geomeetrilise mudelina vaadeldakse mööda ringjoont ühtlaselt tiirleva punkti projektsiooni liikumist: 8 VÕNKUMISED
Oluline on, et sa olid seekord parem kui varem. Au säilimine kaotuse korral on edukalt läbitud õppetükk. Väärikaks olemine on väljavalitute eelis ja siin on suur osa sünnipärastel eeldustel, kasvatusel ja sotsiaalsetel mõjutustel. Kahjuks peab nimetama, et meie haridussüsteem, mis on orienteeritud teaduslikule mõtlemisele, ei pööra piisavat tähelepanu hinge haridusele ja on loobunud ausa ja väärika inimese kasvatamisest. Väärikust iseloomustavate omaduste nimekiri on väga pikk ja olgu selle näiteks alljärgnev: abivalmidus, aktiivsus, analüüsivõime, andestavus, arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine,
põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded on: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; 4) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Keskkonnaseire - meie vajadused -Lähteandmed:planeeringutele, arengukavadele, maakondlikele programmidele; -Informatsioon avalikkusele; -Baasmaterjal otsuste tegemiseks;
olenemata nende tunnustamisest rahvusvahelise õiguse subjektid. Valitsusvälised organisatsioonid e vabaühendused on eraõigusliku iseloomuga ühendused, mille liikmeteks võivad olla eri riikide nii füüsilised kui juriidilised isikud, kes järgivad üht ühtset rahvusvahelist huvi. Rahvusvahelistest organisatsioonidest eristavad vabaühendusi eraisikutest osavõtjad ning rahvusvahelis-õigusliku loomisakti puudumine. Mõnede valitsusväliseid organisatsioone iseloomustavate tunnustena võib välja tuua järgmised: Nad on loodud eraisikute või eraõiguslike ühenduste poolt siseriikliku õiguse aluse; Neil on organisatoorne struktuur; Nende tegevus ei ole tavaliselt suunatud majandusliku kasu saamisele; Nad koosnevad erinevatest maadest pärit liikmetest; Nad järgivad tegevuses liikmete ühist rahvusvahelist huvi. Näiteks: Human Rights Watch, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Greenpeace International jt.
mis on seotud meelelahutusega ja üleminekuperioodidega (Brown, 1985). Mõnedel inimestel põhjustab spordist väljalangemine tõsiseid probleeme ja samas probleemidest arusaades on vajalik informatsiooni sellest, kas spordil on veel kohta nende elus ja kas spordiga tegelemisega jätkamine limiteerib või avardab kogemusi, suhteid ning võimalusi. Isiksuse joonte teooriad. Isiksus on kõigi inimeste iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Gordan Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1739), kohaselt. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga. [RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009] (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski. (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud CLP-määruse VI lisa 3. osas. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud CLP-määruse VI lisa 3. osas loetlemata ained
3. mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4. mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6. millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks? 7. millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid? Ajalooliselt on vaadeldavatest lähenemisviisidest kõige vanem kristlik-religioosne lähenemine. 2) Seletamine läbi ühiskonna kui terviku seosed ühiskonda kui tervikut iseloomustavate andmete ja kuritegevuse vahel makro-tase. Ajalooline kristlik religioosne mudel: 1) Inimene on patu kandja. 2) Normid on religioossed käsud. 3) Hälbe olemuseks on patt. 4) Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljastpoolt. 5) Hälvik on patune. 6) Inimene normaliseerub pattude lunastamisega läbi kannatuste. 7) Eesmärgiks on kahetsus ja hinge puhastamine. 5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1739), kohaselt. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga. [RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009] (3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009] (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski. (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses lisas (edaspidi lisa I).
võtke endale reegliks, et MASSIIVI ELEMENDID TULEB ENNE MASSIIVI KASUTAMIST ALGVÄÄRTUSTADA. Kirje Reaalses maailmas leidub siiski vähe objekte, mille struktuuri saab kirjeldada mitme ühetüübilise muutujaga. Seega on massiivid sobilikud sarnaste andmehulkade töötlemisel, kuid üksiku objekti kirjeldamisel võib vaja minna erinevat tüüpi andmeobjekte. Sellisel juhul on meil kasutada KIRJE, mis on üht loogilist tervikut iseloomustavate muutujate kogum ning need muutuja võivad olla erinevat tüüpi. Ühte kirje muutujat nimetatakse väljaks. Põhimõtteliselt ei ole välja tüübil mitte mingisuguseid piiranguid. Kirjete koostamisel tuleb mõelda üldisemast konkreetsema suunas. Tahtes deklareerida kirjetüüpi nimega 'Isik' ja otsides välja meile vajalikke atribuute, võime me algselt deklareerida stringitüüpi välja 'Nimi'. See väli võib rahuldada meie vajadusi, võib ka mitte. Näiteks hakkab
Ta olevat seda teinud juba 1895. aastal, kuid tänapäeval kaheldakse selles, kas see ikka oli tehniliselt võimalik. Alates I Maailmasõjast kandus sellealaste uuringute raskuspunkt Ameerikasse. 1914. publitseeris V. Benussi oma eksperimentide tulemused, kus demonstreeris seoseid hingamissageduse muutuste ja valetamise vahel. 1915. alustas W. Marston uuringuid tegemaks kindlaks seoseid vererõhu, naha galvaaniline reaktsiooni, hingamissageduse kui organismi psühhofüsioloogilist seisundit iseloomustavate näitajate ja valetamise vahel. Esimene polügraaf ehk mõõteriist, mis mõõtis üheaegselt mitut organismi talitlemise erinevat parameetrit, leiutati 1921. J. Larssoni poolt, kes oli politseinik ja õppis samal ajal ülikoolis. Põhimõtteliselt selline on polügraafi tehniline aparatuur ka tänapäeval. Huvitava kõrvalepõikena võib aga siinkohal nimetada Vene psühholoogi Aleksander Luria töid selles valdkonnas, millele küll väärilist arengut ei järgnenud
algväärtustamine siiski toimub, kuid võtke endale reegliks, et MASSIIVI ELEMENDID TULEB ENNE MASSIIVI KASUTAMIST ALGVÄÄRTUSTADA. Kirje Reaalses maailmas leidub siiski vähe objekte, mille struktuuri saab kirjeldada mitme ühetüübilise muutujaga. Seega on massiivid sobilikud sarnaste andmehulkade töötlemisel, kuid üksiku objekti kirjeldamisel võib vaja minna erinevat tüüpi andmeobjekte. Sellisel juhul on meil kasutada KIRJE, mis on üht loogilist tervikut iseloomustavate muutujate kogum ning need muutuja võivad olla erinevat tüüpi. Ühte kirje muutujat nimetatakse väljaks. Põhimõtteliselt ei ole välja tüübil mitte mingisuguseid piiranguid. Kirjete koostamisel tuleb mõelda üldisemast konkreetsema suunas. Tahtes 57 / 115 deklareerida kirjetüüpi nimega 'Isik' ja otsides välja meile vajalikke atribuute, võime me algselt deklareerida stringitüüpi välja 'Nimi'. See väli võib rahuldada
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
(Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolevast kogumikust ka edaspidi. Nüüd aga tõdeme, et nüüdisaja õiguse mõiste määratlemisel tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditest (tavast, moraalist, korporatiivsetest ja religioossetest normidest ja nende süsteemidest), ning määratleda õiguse mõiste nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis. 174 Õiguse argimõiste. H. L. A. Hart on visandanud haritud inimesele intuitiivselt tajutava skeemi õigusest oma 1961.a. avaldatud teoses "The Concept of Law."(Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 3.), mis eesti keeles on esitatud Mario Rosentau poolt alljärgmiselt. "Esiteks on olemas normid, mis keelavad või käsevad karistuse ähvardusel kindlaid
See tähendab , et mootori kiirusereziimid T max maksimaalne summaarne tangensiaaljõud muutuvad kütusehulka muutmata (h a = const ) , millega kaasneb Mootori väntmehhanismi tasakaalustatust lisaseadmeid T - summaarse tangensiaaljõu amplituud mootori tööd iseloomustavate tööprotsessi parameetrite muutus. kasutamata nimetatakse mootori loomulikuks tasakaalustatuseks . Mootori efektiivvõimsuse valemist Ne ~ C n p e , (kus C on mootori Sel juhul on mootori projekteerimisel aluseks võetud arvestuslikult 27.Diiselmootori termiline koormatus ja koormatuse näitajad. püsitegur , mis sõltub silindri mõõtmetest ja taktilisusest )
klienditeeninduse tehniline tugi informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta Klienditeenindusstandardeid kehtestades oleks vaja arvestada järgmiste asjaoludega: 45 teenindustaseme mõõdikud ei tohiks olla liialt madala väärtusega, silmas on vaja pidada kõrgemaid eesmärke teenuse kvaliteeti iseloomustavate mõõdikute väärtus võiks olla võimalikult kõrge, kuid ikkagi reaalselt saavutatav klienditeenindusstandardite kehtestamisel oleks vaja teha klientidega koostööd ettevõte peab töötama välja protseduurid, et jälgida, mõõta ja juhtida klienditeeninduse taset Toode või toodete grupp Klient või kliendi kategooria
58 teenindustaseme määratlemine klienditeeninduse tehniline tugi informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta Klienditeenindusstandardeid kehtestades oleks vaja arvestada järgmiste asjaoludega: teenindustaseme mõõdikud ei tohiks olla liialt madala väärtusega, silmas on vaja pidada kõrgemaid eesmärke teenuse kvaliteeti iseloomustavate mõõdikute väärtus võiks olla võimalikult kõrge, kuid ikkagi reaalselt saavutatav klienditeenindusstandardite kehtestamisel oleks vaja teha klientidega koostööd ettevõte peab töötama välja protseduurid, et jälgida, mõõta ja juhtida klienditeeninduse taset Toode või toodete grupp Klient või kliendi kategooria
Mudel eeldab, et igasuguse rekreatsiooniga kaasnevad teatavad mõjud, pidades silmas külastajate mõju looduskeskkonnale ja ka teistele külastajatele. Identifitseeritakse sobivad ja aktsepteeritavad puhkevõimaluste tingimused ning tegevused nende tingimuste saavutamiseks ja säilitamiseks. Meetodiga antakse inimtegevusega kaasnevatele muutustele mõõdetavad väärtused ning määratletakse meetmed, mida kaitseala valitseja peaks rakendama. Väljundiks on plaan teatud ala iseloomustavate indikaatorite aktsepteeritavate muutuste ulatuse kohta. Indikaatoriteks on näiteks külastaja kohtumiste arv teiste külastajatega ühe päeva jooksul; vaateväljas ja kuuldeulatuses asuvad teiste külastajate telgid; radade ja teede protsent, kus esineb erosioon ja kõrvalradade esinemine. Planeerimisprotsessi eesmärk on ennetada mõju, kontrollida kasutust ja tegevusi ning vältida kulukaid ja komplitseeritud taastamistöid. Protsessi etapid (vt joonis 1): 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
