vastuseid otsima. Täpsustada mängijate teadmisi aastaaegadest. Mängu kirjeldus: Mängujuhi märguande peale valib iga mängija endale loosikorvist sedeli ja otsib õige ,,kodu" (koht, kus sedelil kirjutatu sobib antud teemaga). Igas ,,kodus" moodustub rühm. Rühma õigesti kuuluvuse üle otsustavad grupiliikmed. Sobimatu liige saadetakse uut ,,kodu" otsima. Vajalikud vahendid: ,,Kodu" tähistavad sildid TALV, KEVAD, SUVI, KEVAD. Loosikorv ja sedelid aastaaegu iseloomustavate lausetega. Mängu reeglid: Mäng on läbi, kui kõik mängijad on jõudnud sobivasse gruppi. Aeg: ~10 min. Mängijate hulk: Vastavalt ettevalmistatud sedelitele. Pärast mängu toimub arutelu, mida juhib mängujuht. Küsimused: 1. Kas mäng meeldis? 2. Püüdke kirjeldada, mida te mängu ajal tegite. 3. Mis valmistas mängus raskust? 4. Kas grupis tekkis liider, otsustaja? 5. Kas saite teada midagi uut või kinnitust millelegi, mida te juba varem teadsite? 6
saamiseks. (Sealsamas) 4 Benjamin Graham on öelnud, et "Investeerimine on tegevus, mille käigus põhjaliku analüüsi järel sooritatakse rahapaigutus, mis tagab põhiosa kaitstuse ning annab võimaluse mõistlikuks tootluseks". Investeerida on võimalik väga erinevatesse varaklassidesse - aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse jne. (Sealsamas) Investeeringute kogumahtu on sageli tõstetud eslise kui majanduse edukust iseloomustavate indikaatorite üht olulisemat näitajat. Aasia finantskriisist saadud õppetunde järel on aga võimalik väita, et fakt kõrgest investeeringute tasemest ei tähenda tegelikult suurt midagi. Suurusjärk on kvantitatiivsel võrdlusel muidugi kaalukas, ent peamine küsimus rahapaigutuste kvaliteedis ning investeeritud varade haldamise ja kasutamise jätkuvas protsessis. (Nõmmann, Luiker, Eliste 2002:27) Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni kohaselt on oluline teha vahet erinevate investeeringutel
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused Murenemine- protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine) Kilt- kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld- õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kus maismaataimed hangivad vajalikke toitaineid
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ ...
ja analüüsimine. Isokvant on kindla koguse valmistamiseks vajalike sisendite tehniliselt efektiivsete kombinatsioonide geomeetriline kirjeldus. Tootmisfunktsioon ja isokvant iseloomustavad konkreetset tehnoloogiat. 9. Ökonomeetrilise mudeli koostamise põhietapid. 1. Probleemi teoreetiline analüüs 2. Ökonomeetrilise mudeli formuleerimine, st. võrrandi e. funktsiooni tüübi ja sõltumatute muutujate valik 3. Probleemi iseloomustavate arvandmete hankimine 4. Võrrandi (funktsiooni) parameetrite leidmine (hindamine-estimation) 5. Võrrandi parameetrite usaldatavuse kontroll 6. Ökonomeetrilise mudeli rakendamine (prognoosiks või erinevate majandusstrateegiate realiseerimise tulemuste hindamiseks) 10. Mittestandardsed ökonomeetrilise mudeli parameetrite hindamise meetodid (olemus; kasutamise võimalused): a) peamiste komponentide meetod; b) kantregressioon; c) "bootstrap" regressioon;
Kui näiteks on teada t ja n, siis võib leida ; kui on teada ja t, siis võib leida n; kui on teada ja n, siis võib leida t ja selle kaudu määrata tabeli abil vastava tõenäosuse. 23. Vajaliku valimi koguse arvutus kordumistega ja kordumisteta juhuväljavõtul Kodumistega väljavõtul : μ=√δ2/n Kordumisteta: μ =√p(1-p)/n 24. Aegridade mõiste ja liigitus Aegreaks nimetatakse nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. Aegrea elemendid on nähtust iseloomustava tunuse arvväärtused ja neile vastavad ajamomendid või ajaperioodid. Aegread liigitatakse : 1) momentread- aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga (kuupäev, mingi aasta algus,-lõpp). Momentrea oluliseks iseärasuseks on see, et nähtust iseloomustava tunuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Nii näiteks ei ole mõtet liita rahvaarve aastate alguses
· Ülesande täpne määratlemine · Tehniline lahendus. Andmete määramine ja prognoosimine objekti kogu Majandusarvestus plaanipärane tegevus, mille eesmärgiks on ettevõtte majandamist elueaks iseloomustavate arvandmete kogumine, registreerimine, töötlemine, edastamine, · Tasuvuse hindamine (peamiselt käesoleva peatüki sisu) analüüsimine juhtimise vajadusteks. · Parima variandi valik või valikutest loobumine Finantsarvestus raamatupidamine (minevik)
tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil. Kiirete laetud osakeste võimet tekitada oma teel fotoemulsioonis varjatud kujutist kasutatakse tuumafüüsikas. See meetod on levinud elementaarosakeste füüsikas ja kosmilise kiirguse uurimisel. Kiire laetud osake jätab oma liikumisteel fotoemulsioonis varjatud kujutisekeskmed
Teisi komponente, mida saab hinnata määramatuse B- tüüpi(muul viisil) hindamismeetodil, saab samuti iseloomustada standardhälvetega, hinnatud tõenäosusjaotuste alusel, mis põhinevad kogemusel või täiendaval infol. Mõiste määramatus oma laiemas tähenduses väljendab kahtlust mõõtetulemuse kehtivuse kohta. ALLIKAD: Mõõtesuuruse puudulik määratlemine või määratluse puudulik realiseerimine; Puudulikud teadmised keskkonnatingimuste mõjust mõõtetoimingule; Mõõtekeskkonda iseloomustavate suuruste ebatäiuslik (osaline) mõõtmine; Mõõtjavead (lugemi võtmisel); Mõõtevahendi piiratud lahutusvõime või tundlikkuse lävi, Etalonide või etalonainete poolt reprodutseeritavatele väärtustele omistatud määramatused; Kirjandusest ja muudest välistest allikatest saadud konstantide ja suuruste ebatäpsed väärtused; Mõõtemeetodi ja -toimingu koosseisu kuuluvad lähendid ja eeldused; Identsete tingimuste korral kordusmõõtmistel saadud mõõdistes esinevad erinevused
Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". 2. Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust Näiteks: "Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina". 3. Oletatav sarnasus Objektiivse info puudumisel eeldatakse, et partner on meiega sarnane. Näiteks:"Ma tean küll, mida ta tahab, ma ise ka tahaksin seda" 4. Loogiline järeldamine Inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustavate nähtavate märkide alusel. Näiteks:"Ta räägib nii aeglaselt, ilmselt on pika taibuga" 5. Halo efekt Partneri tegevuse paljudes aspektides hinnatakse teda ala või üle, kuna teatakse või arvatakse teadvat tema tugevaid või nõrki külgi. 6. Kontrasti efekt Lahtutakse võrdlusest (ümbrusega, kontekstiga) mitte objektiivsetest andmetest. Näiteks:"Tuleb koosolekule tööriietes-rumal" 7
Nurkkiirus: dt d Nurkkiirendus: dt t2 0 t Kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand: 2 23) Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. dr d r 24) Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. v r Võtame tuletise aja järgi: a r v a at an
Hindamislehe küsimustik peab andma tagasiside töötaja: - erialaste teadmiste ja oskuste osas - ameti- ja kutsealaste teadmiste ja oskuste (õigus-, majandus-, juhtimis ja infotehnoloogia alased teadmised ja oskused, keeleoskus, jne) osas 4 - võimete ja tööalase käitumise (koostöö-, algatus-, vastutus-,otsustusvõime, jne) osas - käitumist iseloomustavate omaduste (korrektsus, suhe töösse, jne) osas - arendamise j koolituse osas - töötulemuste osas. Vestluse käigus peab tagasiside olema mõlemapoolne informatsiooni tuleb anda ja saada, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne. Kaks nädalat enne vestluse läbiviimist teatab vahetu juht isiklikult vestluse toimumise ajast ja kohast. Etteteatamisaeg jääb ettevalmistusajaks nii töötajale kui ka hindajale.
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste 5 ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga tekkida stress, teiste hukkamõist ja raskused edasistes ülesannetes. Ealise sotsialiseerimise normid väljenduvad arenguülesannetena, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel. (Krull 2000: 139)
Lihtsaim variant võimalus valimisse sattuda on võrdne: juhuvalim. h. Sansid- vt valemit. Kasutatakse esinemisnäitajana harva. Sansside suhe on oluline esinemise võrdlusnäitaja. i. Vanus kesksemaid tunnuseid rahvastiku koostise käsitlemisel, vanust avaldatakse kuudes või aastates. Vanusaastates või vanusrühmades. Muid rahvastikku iseloomustavate tunnuste hulka kuuluvad veel: kodakondsus, etniline ja rassiline kuuluvus, jaotamine haridustaseme, tööhõive, kutsealade järgi. 4. ÖKOLOOGILISE LÄBILÕIKELISED KOHORTUURING JUHTKONTROL MÕJUTUS D UURINGUD UURINGUD UD L UURINGUD
1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele vastavaid konstruktsioonilisi ja ehitustehnoloogilisi võtteid. Materjalide kooskasutamine sõltub eelkõige materjalide omadusi iseloomustavate näitajate sobivusest. 1.1.2. Toormaterjalid Ehitusmaterjali valmistamiseks kasutatud materjalidest on võimalik klassifitseerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: · päritolu järgi: looduslikud ja tehislikud (näiteks looduskiviplokk või silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: anorgaanilised ja orgaanilised (näiteks portlandtsement või polüstüreen) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, keraamilised-, klaas-, metall- jne.materjalid
Vastupidiselt sellele arvas Hall, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja 10 võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse.[1] Maria Montessori Montessori tööl on olnud suur mõju väikelaste hariduse valdkonnas. Nagu Froebel, pidas ka Montessori oluliseks vanemate juhendamisel toimuvat laste algatatud tegevust. Tema pani aga rohkem rõhku tegeliku elu õppimise
OECD). Kuna sel kontingendil puudub sageli igasugune kontakt tööturuga, on nende tulevikuperspektiivid sobiva töökoha leidmiseks tõsiselt ohus (Jaanus, 2006). 1.2 Noorte tööpuudus Eestis Noorte tööpuudust puudutavaid küsimusi saab käsitleda ainult kõnealuse riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kontekstis. Nii on ka Eesti tegevus eelpoolmainitud tegevusvaldkondades ühel või teisel määral seotud noorte tööturgu ja tööpuudust iseloomustavate teguritega. Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid: täiend- ja ümberõppe programmid, erinevad toetused, maksupoliitika jm. Erinevaid meetmeid rakendades tuleb leida nende vahel tasakaal. Eestis ei ole tasakaalu veel saavutatud, siiani on liiga palju keskendutud passiivsetele tööpoliitika meetmetele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aktiivsetele tööpoliitika meetmetele, näiteks koolitused ja
pakutava tulususe suhe. Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Kaasaegses portfelliteoorias modelleeritakse vara tulusus kui juhuslik suurus ja portfell kui kaalutud keskmine varadest, mistõttu ka portfelli tulusus on juhuslik suurus teatud keskväärtuse, dispersiooni ja teise juhuslikku suurust iseloomustavate karakteristikutega. 4 Riskimõõduna vaadatakse selles mudelis portfelli tulususe dispersiooni. (Anet Tomberg 2007; 5) Varasid kombineerides saame tulemuseks erinevad portfellid, mille seas on alamhulk, mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Anet Tomberg 2007; 5)
Statistiline ülesanne püstitatakse, lähtudes probleemülesandest. Fikseeritakse üldkogum, uuritavad tunnused ja abitunnused., valimi võtmise meetod, kasutatavad hinnangufunktsioonid, väljastatavad tabelid, lisatavad usaldushinnangud. Valikumeetodi ja valimi mahu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva aja, majanduslike ja tehniliste ressurssidega. 4 1.2 Mõõtmisskaalad Objekti iseloomustavate tunnuste väärtuste määramiseks kasutatakse erinevaid tüüpi skaalasid.. 1. Nimi- ehk nominaalskaala (nominal, categorical). Kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks sugu (mees/naine), rahvus, huvid, lemmikvärvid, iluuisutajate numbrid (nende numbritega ei saa teha statistilisi arvutusi), telefoninumbrid. Kui uuritava objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida
Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. Avatus, kohusetunne, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia.-, riiklik keskkonnaseire, omavalitsus, ettevõtja. Välisõhu mõõtmine, seirejaamade paigaldamine jne. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992, Eesti ratifitseeris leppe 1994 a.,Konventsiooniga on ühinenud 188 riiki.
N = NA m = M N n= V 25. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi iseloomustavate suurustega Põhiväited: Aine koosneb osakestest Osakesed on soojusliikumises Osakesed mõjutavad üksteist Browni liikumine vedelikus või gaasis hõljuvate osakeste soojusliikumine (osakesed suured) Difusioon on ülekandenähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. See väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon leiab aset tänu molekulide kaootilisele liikumisele e
repressioon, intellektualiseerimine - läbikukkumine arutletakse rahulikult plusside ja miinuste üle, ennetamine - hirmu tundmisel, hakkab otsima lahendust, altruism - tegeletakse teise inimese probleemidega, huumor - elatakse välja naljades, sublimatsioon - agressiivsus suunatakse sporti) Isiksusepsühholoogia Isiksuse mõiste. Isiksuseomaduse mõiste. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL JACQUES LOUIS DAVID Referaat Juhendaja: Anu-Ormisson Lahe Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.J.L. DAVIDI ELU....................................................................................................................3 1.1. DAVIDI NOORUS...............................................................................................................3 1.2.ROOMA PREEMIA.............................................................................................................4 1.3.TAGASITULEK PARIISI.......................................................................................
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
8 Ostukäitumine on dünaamiline: Pidevalt muutuv protsess. Muutub keskkond (sissetulek, elustiil, vaatused) Tegurid, mõjurid ostukäitumisele: Vajadused ja motivatsioon: Motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motivatsiooniteooria Maslow' vajaduste hierarhia. Isiksus: Isiksus on inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum. Elustiil: Väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Väärtuspõhine käsitlus: Lõppväärtused- inimeste veendumused elu lõppeesmärkides. Instrumentaalsed väärtused- inimeste veendumused õigetes meetodites, kuidas lõppeesmärke saavutada. Hoiakud: Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes. Hoiak on suhteliselt püsiv, reageerib soosival või mittesoosival viisil.
impulsimoment, elektroni kohakoordinaadil ja impulsil aga ei ole kindlat väärtust s t teostades seeria katseid koordinaadi määramiseks, saaksime iga kord isesuguse tulemuse, MLT 6004 Kvantmehhaanika 6 kusjuures need tulemused kuhjuvad teatud statistilise korrapärasusega. Seda statistilist korrapärasust nimetatakse koordinaadi tõenäosusjaotuseks. Mikroobjekti olek on defineeritud välistingimustega ja objekti iseloomustavate kõikide füüsikaliste suuruste tõenäosusjaotusega. Erijuhul, kui mõne suuruse teatud väärtus esineb tõenäosusega 1, ütleme, et sel suurusel on antud olekus see kindel väärtus. Kõik füüsikalised suurused, millel antud tingimustes on kindlad väärtused, moodustavad nende tingimuste korral samaaegselt mõõdetavate füüsikaliste suuruste täieliku kompleksi (aatomi statsionaarses olekus kuuluvad siia näiteks energia ja impulsimoment)
10. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 11. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. kiiruskiirendus võrrand 12. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. dr = d × r v = × r 13. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. a = at + an ehk kogukiirendus = tangentsiaalkiirendus + normaalkiirendus 14.Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. 1. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõu ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m (m/s2) Algselt formuleeris Newton impulsi abil: p=m*v (kg*m/s) 3.
Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga tekkida stress, teiste hukkamõist ja raskused edasistes ülesannetes. Ealise sotsialiseerimise normid väljenduvad arenguülesannetena, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel. (Krull 2000: 139)
o Leidma säästlikku kasutamist soodustavad stiimulid o Võimalikkuse piires arvestama konkreetse ökosüsteemi majandamise kuludega ja tuludega. Ökosüsteemse lähenemise põhijooneks on ökosüsteemi struktuuri ja talitlemise säilitamine Ökosüsteeme tuleb majandada nende talitlemise piirides. Ökosüsteemset lähenemist tuleb rakendada mõistlikus ulatuses. Ökosüsteemseid protsesse iseloomustavate ajaliste mastaapide varieeruvust ja viivitusi arvestades peavad ökosüsteemse lähenemise eesmärgid olema pikaajalised. Majandajad peavad tunnistama, et muutused on vältimatud. Ökosüsteemse lähenemisega tuleks püüda saavutada tasakaal bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja kasutamise vahel. Ökosüsteemses lähenemises tuleks arvesse võtta igat liiki teavet, selhulgas
samaväärsed. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor(r), joonkiiruse vektor(v) , pöördenurk(), pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor(). 22. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. d(f) - lõpmata väike suurus/protsess, mille käigus võib leida üha väiksemaid suurusi 24. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. 25.Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 26.Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. Newtoni I seadus
ajalised muutused (siirdeprotsessid). Tüüpiline dünaamilise süsteemi matemaatiline mudel pidevaja süsteemidel koosneb diferentsiaalvõrranditest. Sellist süsteemi nimetatakse ka diferentsiaalsüsteemiks või sellele väga lähedases tähenduses ka siledaks süsteemiks. Pidev- ja diskreetaja süsteemid- Pidevaja süsteem − ajalised protsessid on määratud kõigil, ka lõpmata lähedastel ajahetkedel. Diskreetaja süsteem − süsteemi käitumist iseloomustavate muutujate hetkväärtused (diskreedid) on määratud ainult isoleeritud ajahetkedel, muud ajahetked loetakse süsteemi jaoks mitteeksisteerivaiks. Pidevaja süsteemid on süsteemid, mille muutujate väärtused on määratud iga reaalarvulise ajahetke jaoks, seega aeg on pidevalt (kõigil, lõpmata lähedastel ajahetkedel) ja sõltumatult muutuv argument. Diskreetaja süsteemid on süsteemid, milles süsteemi käitumist iseloomustavate muutujate
Rõõm 4. Viha 5. Vastikus 6. Kurbus 7. Põlgus - Emotsioonide otstarve : o Hindamine( erinevad isikud, olukorrad) o Ergutavad, pidurdavad o Suunavad tähelepanu o Stimuleerivad mälu o Väljendavad suhtumist, eelistust 30. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? - Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte-, ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. - Isiksus hõlmab kõik isiku psüivad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. (isiksuseomadused) - Isiksuse käsitlemine : 6 lähenemist o Psühhodünaamiline: Lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freudi psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse
volituste piires; riigi keskpika eelarvestrateegiana. 23. Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat (deskriptiivset) funktsiooni? - Kirjeldav funktsioon kerkib esiplaanile, kui uuritakse empiiriliselt üksikute inimeste ja inimgruppide käitumist otsustusprotsessis. Eesmärgiks on leida otsuste kujunemise seaduspärasused juhtimisprotsessis lahendatavat probleemi iseloomustavate parameetrite ja otsust vastuvõtva individuaalse või kollektiivse subjekti iseloomujoonte vastastikuses toimes. Selliste uuringute tulemusena saab kindlaks teha, milliste omadustega inimesed ja kollektiivsed otsustajad sobivad erinevat tüüpe protsesse juhtima. Inimeste puhul võivad otsustavaks saada sellised omadused nagu reageerimise kiirus, stressitaluvus, sobivus tiimitööks jms. Kollektiivse otsustaja puhul tuleb käsitleda
Mitmeastmelised reaktsioonid. 40. Kvanditeooria kiirgusenergia vabaneb tahkete kehade aatomitest ja molekulidest või neelatakse nende poolt kvantidena kindlate diskreetsete hulkadena. Kvant vähim energiahulk, mis saab kiirguda või neelduda elektronmagnetkiirgusena. Üksiku kvandi energia on propotsionaalne kiirguse sagedusega: E = h · = h · c/ ; (h = 6,626 · 10-34, = kiirgusesagedus, Hz). 41. Lainefunktsioon - kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi ja nende faasi (pluss või miinus). Orbitaal ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni
Mitmeastmelised reaktsioonid. 40. Kvanditeooria – kiirgusenergia vabaneb tahkete kehade aatomitest ja molekulidest või neelatakse nende poolt kvantidena – kindlate diskreetsete hulkadena. Kvant – vähim energiahulk, mis saab kiirguda või neelduda elektronmagnetkiirgusena. Üksiku kvandi energia on propotsionaalne kiirguse sagedusega: E = h · ν = h · c/λ ; (h = 6,626 · 10-34, ν = kiirgusesagedus, Hz). 41. Lainefunktsioon - kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi ja nende faasi (pluss või miinus). Orbitaal – ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud – kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) – määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) – määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) – määrab ära orbitaali orientatsiooni
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia.-, riiklik keskkonnaseire, omavalitsus, ettevõtja. Välisõhu mõõtmine, seirejaamade paigaldamine jne. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992, Eesti ratifitseeris leppe 1994 a.,Konventsiooniga on ühinenud 188 riiki.
Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine 8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi kontsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja usaldusväärsuse hindamine 58. Valideerimine. Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu 59. Nimetage ja iseloomustage valideerimise olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 60. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained)
isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine
p elektroni impulss, kilogramm/sekund (kg/s) mv = p seisumassiga osakeste impulss 15. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvant- e lainemehaanika on mikromaailma mehaanika, see uurib osakeste liikumise korpuskulaarseid ja lainelisi aspekte. 16. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? Mikromaailma täpsuspiirang seisneb osakesi iseloomustavate suuruste paarides. Paljudel juhtudel ei saa paarides kumbagi suvalise täpsusega määrata. Niisiis kui suurendada üht määramise täpsust, siis kaotame alati teise täpsuses. Seda piirangut ei ole võimalik kõrvaldada, see oleneb otseselt osakeste laineloomusest. 17. Mis on potentsiaalibarjäär? Mis on potentsiaaliauk? Potentsiaalibarjäär on mingile kehale ettetulenev piirang, mille puhul kas kiirus väheneb või üldse negatiivseks muutub, näiteks mägi kärule
iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base. Aluseks diagnostilised horisondid 40. Diagnostilised tunnused 14. Diagnostiliste väärtustega mulla lähtematerjal näiteks lähtekivimi materjal. Jaotatakse kõik mullad selle süsteem järgi 32-ks. Edasine jaotus on iseloomustavate tunnuste ehk modifikaatorite abi kasutatakse ees- ja järelliiteid. Kõik tunnused, mida jälgitakse, on pindmises 200 cm-s kihis. Määramine toimub nagu taimeraamatu järgi, kus vaadtakse tunnuseid ja vaadatakse järjest, kas muld vastab kirjeldusele või ei. Kui ei, siis liigutakse edasi ja kui jah, siis võetaksegi esimene võimalus, isegi kui muld vastab mitmele kirjeldusele. 3. mai MULDADE KASUTUSSOBIVUS .. hästi oluline et hindamine toimuks kasutusalade järgi
sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: Termodünaamika – soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala. Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) – soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Lisaks: Aine ehitus – käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel. Aine ehitus: Universum koosneb 68.3% ulatuses tumeenergiast, 26.8% ulatuses tumeainest ja ainult 4.9% on „tavalist ainet“. Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: Molekulid (osad: aatomid) Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Molekul:
Sisu ja mahu pöördvõrdelise seose printsiip leiab kasutamist defineerimisel ja ka deskripteerimise teatud võtete puhul, aga samuti otsustusõpetuses ja otsese järelduse tegemisel. s 2.3. Null-mõiste. Null-mõiste (mitte: 0-mõiste!) on ebamäärase sisu ja piiritlemata mahuga mõiste. Null-mõiste ei ole reeglina defineeritav, kuna peaaegu võimatu on leida sellele klassitunnust. Sellised mõisted kuuluvad tavaliselt inimese psüühilist seisundit iseloomustavate mõistete hulka (armastus, õnn, sõbralikkus, seltsimehelikkus jt.). Teatavasti inimese tunded, emotsioonid on sedavõrd individuaalse iseloomuga, et neid on pea võimatu verbaalselt edastada, sellest ka defineerimisraskused. Peale nimetatute esineb loogika seisukohalt tühimõisteid (null-mõiste sünonüüm) ka teistes valdkondades, näiteks mõisted kodumaa, mateeria,olematu olemus jne.. 2.4. Defineerimine.
ühtaegu piisav ja tarvilik. Nähtuste kompleksist koosneva põhjuse korral on võimalik ja sageli ka tarvilik vaadelda teda koosnevana reast osapõhjustest Põhjuslik seos alati mingi kindla suunaga. Sama ei kehti seoste kohta üldiselt. Seos võib olla suunaga või ilma suunata. Võib osutuda, et omavahel seotud nähtused üksteist ei mõjuta põhjuslikkuse mõttes. Seosed ilmnevad ja neid kirjeldatakse nähtusi iseloomustavate tunnuste väärtuste vahelise sõltuvusena. Sõltuvus on kas funktsionaalne või statistiline. Funktsionaalne seos on esitatav funktsioonina, mis seab sõltumatute tunnuste väärtustele vastavusse üheselt määratud sõltuva tunnuse väärtused (mida mitmeste funktsioonide korral võib sõltumatu tunnuse ühele väärtusele vastata mitu). Statistilise (stohhastilise) sõltuvusega on tegemist, kui ühe tunnuse Y tõenäosusjaotus (täpsemalt
energiahulk süsteemis väheneb. III Toitumissuhted ja produktiivsus · 22. [2 p.] Toitumissuhteid taimede ja loomade vahel on võimalik formaliseerida diagrammidega, nimeta need: 22. · a)toiduahela diagramm - korduv üksteisele järgnev ärasöömiste jada, mille käigus kandub energia ühelt organismilt teisele. b) Toitumisvõrgu diagramm - mitu ristuvat toiduahelat moodustavad keeruka toitumisvõrgu. · 23. [2 p.] Milliste toitumissuhteid iseloomustavate diagrammidega on tegemist joonistel? A B d j i c f h g b e c d a a b 23 · a)toiduahela diagramm · b)toitumisvõrgu diagramm · 24. [7 p
Joonis 3. Abruka saare maakattemuutused 19. sajandi keskelt käesoleva ajani, võrdluseks on CORINE maakattekaardi (Eesti maakate, 1999) andmed. Joonis 4. Foto Abruka saare põhjaosa rannaniidust, kus on nähtav liigse karjatamise mõju. (autor: Reimo Rivis) 14 tabelid Tabel 1. Abruka ja Vilsandi maastikumustrit iseloomustavate kuju- ja tekstuuriparameetrite väärtused 20. sajandil (l polügoonis kahte punkti ühendava pikima sirge pikkus; D dominantsuse indeks; T piiride keerukus (kompaktsuse indeks); Fr kuju suhtelisus (proportsioon); I servaindeks; C kokkupuute- (naabrus)indeks) keskmine pindala ümbermõõt (km) polügoonide polügoonide saar ja aasta
kristlaste tagakiusamise ohvreid. Nooruses oli ta ise juudi religiooni veendunud pooldajana kristlase äge vastane, kuid pöördus siis, väidetavalt ilmutuse ajel, ristiusku. III-VI sajandil toimusid Rooma keisririigis sügavad muutused, mille käigus ühiskonnas ja kultuuris asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavate joontega. Roomas sai valitsevaks ristisusk. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk Diocletianus ja Constantinius tugevndasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadust. Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senaatori seisus säilitas ka kõrge ühiskondliku positsiooni, kuid võimalus riigiasjades kaasa rääkida, puudus. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Korraldati ümber ka sõjavägi. Loodi piirivägedele lisaks ka tugev reservvägi, mida sai
kvantitatiivselt hinnata ja vähendada. Diskomfordi ja väsimuse mõõtmine Enesetunde hindamise lihtne meetod on paluda uuritaval kirjeldada oma diskomforti või paluda tal vastata küsimustikule. Oluline on teada saada, 1) kus aistinguid on tunda, 2) mida nad meenutavad, 3) millal nad esinevad, 4) kui tugevad nad on. Uuritav hindab oma aistinguid, märkides skaalal kahe pooluse vahel punkti, mis vastab tema enesetundele, kusjuures skaala otsad on tähistatud neid iseloomustavate nimetustega (nt täiesti värske - tugevasti väsinud). Euroopas ja Jaapanis on väsimuse hindamiseks välja pakutud mitmeid inimkeha piirkondade skeeme, mis enamasti jaotavad keha 10-20 piirkonnaks. Tallinna Tehnikaülikoolis on väsimuse detailseks analüüsiks ja kvantitatiivseks hindamiseks välja töötatud füsioloogiliselt põhjendatud skeem, mis jaotab inimese keha 100 piirkonnaks. Skeemi väljatöötamisel olid võetud aluseks järgmised aspektid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
