Tunne Iseennast. Inimesed arvavad et nad tunnevad ennast ja oskavad enda kohta rääkida väga lihtsasti, aga kas see ka tegelikult nii on?kas inimesed tõeliselt tunnevad ennast ja kas nendel on teadmised selle kohta kuidas nad tegelikult käituvad teiste ümber? Inimesed on üli pika aja arvanud et nad tunnevad ennast läbi ja lõhki, muidugi on ka neid kes teavad, et nad ei tunne ennast läbi ja lõhki, aga kahjuks on neid inimesi vähem kui neid, kes arvavad, et nad tunnevad ennast. On ka neid inimesi, kes tõesti tunnevad ennast läbi ja lõhki, aga neid ei ole just kõige rohkem ja need on enamus ajast inimesed kellel on elukogemust rohkem kui paljudel teistel. Teadmisi enda kohta saab kontrollida läbi töö intervijude sellega kui inimeste käest küsitakse enda kohta rääkida ja nad ei oska koha peal millegiga välja tulla, on selge, et nemad ei tunne ennast üldse. Need, kes suudavad midagi kähku välja natukene tuua või välja...
,,See, mida ma tean, ei ole midagi võrreldes sellega, mida teatakse. See, mida teatakse, ei ole midagi võrreldes sellega, mida saadakse teada. See, mida saadakse teada, ei ole midagi võrreldes sellega, mis tegelikult on!" (idamaa filosoofia) Õppides loon iseennast Inimesed, terve oma elu, õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima. Ekke jalad viisid teda väga erinevatesse kohtadesse. Ta otsis tööd Praost Odja juurest, kes ise ei kartnud ühtegi tööd, aga oli muutunud töö orjaks. Ta oli jätnud unarusse o...
ÕNNELIKUD ON NEED, KES ISEENNAST ÄRA VÕIDAVAD Elus saavutame tulemusi, mis on meie edu betooniks ning millele ehitame oma karjääri. Kuigi need saavutused on meie edaspidises elus tähtsad, ei hinda me neid kõiki samaväärselt suuremate saavutuste puhul tunneme küll rõõmu, kuid väiksemad saavutused on meile tühised. Kõiges ei saagi alati võita, elu pole mäng võidu peale. Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud. Kuigi materiaalne väärtus võib osutuda oluliseks, on kaotada eluliselt, hingeliselt, märkimisväärsem, kui kaotada midagi materiaalset. Kaotust ei ole olemas. Seda, mida nimetatakse kaotuseks, on tegelikult võidetud kogemus, mis teeb meid targemaks ja annab jaksu edaspidiseks. Ka saksa filosoof Friedrich Nietzsche on öelnud: ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." Näitena võib tuu...
Kes tahab nihutada maailma, las nihutab iseennast Tänapäeval on maailmas väga palju inimesi, kes ei saa aru, et kõigepealt tuleb iseennast muuta, siis hakata alles probleeme maailma nihutamiseks otsima. See etapp muidugi võtab aega, et üldse arusaada, et oled valesti käitunud või midagi valet teinud. Peaaegu alati leiab rahvas mingigi põhjuse, et ennast õigustada, aga see osutub valeks. Võin enda kogemusest näite tuua. Oli geograafia tund, õpetaja tegi kontroltöö. Mina õppisin, aga pinginaaber ei lisanud nii palju rõhku sellele. Saime tööd kätte, minu hinne oli 4 ja
Me näeme teistes ka iseennast Igapäevases rutiinis ei pane me tähele kuidas me ise teistega käitume ja suhtleme.Kuid kui selle üle järele mõelda ja teise inimesi hoolikalt jälgima hakata ,saab sellest kõigest hoopis uue vaatenurga. Me tihti nähvame teistele inimestele ilma põhjuseta halvasti.Me ei mõtle oma sõnade üle üldse ,ennem kui midagi ütleme . See võib tuleneda kiirest elutempost või enda ülehindamisest.Lihtsalt inimesed ei vaevu kuulama ,mida kellelgi öelda on .Aga see kõik võib kergesti muutuda kui leiad teistes midagi endale nii omast. Ka mina olen tänu sellele püüdnud ennast parandada ,kuna ma olen näinud mulle nii sarnaseid inimesi ja ma olen aru saanud ,et see käitumine ei ole ilus . Ma pole mitte ainuke inimene ,kes nii oma vigu parandada püüab.Me kõik teeme seda .Mõnda inimest kõrvalt vaadates märkame me midagi nii sarnast ja tuttavat.Me võime mõelda kaua ,kellega on tegu,ennem kui ära tunneme kes ...
Vool popkunst (pop-art) Kunstiliik graafika-maal (ben-day dots) Žanr portree 2. Sisuline analüüs: Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justkui nii nagu hakkaks ta maha kukkuma. Mickey Mouse justkui nagu naeraks, sest tal on piinlik Donald Ducki käitumise pärast. Teos on realistlik-moonutatud, sest taust on realistlik, kuid tegelastel ning värvigammal ei ole päriselus võimalik eksisteerida. Teose kõige
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. ...
ka erivajadustega inimesi, kel on füüsiline või vaimne puue. Erivajadustega indiviidid on ühiskonnas tihti tõrjutud kuid vajavad palju abi ja mõistmist, kui sotsiaaltöötaja suhtuks neisse samuti lugupidamatult ning ei näe nende elul mõtet, on ilmselge, et ta ei sobi sellele töökohale. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad. Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast, enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita. Kindlasti on raske kokku puutuda näiteks väärkoheldud laste või naistega. Lastekodudes elavad lapsed kiinduvad kergesti ning lahkumine võib olla üsnagi emotsionaalne mõlemale poolele
1 Slaid Mis on haridus? Haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
autost või villast mererannas, sest võib-olla on unistaja elanud kitsastes oludes ja tahab nüüd endale ja oma lastele pakkuda seda, millest ta on varem ilma jäänud. Me ei saa hukka mõista ka seda, kes näiteks raamatupoe kinkekaardi kingiks saades selle üle ei rõõmusta. Võib-olla pole ta oma elus veel jõudnud punkti, kus ta oskaks või tahaks end arendada. Lihtne on hukka mõista, raske on mõista. Me ei saa muuta maailma ega teisi inimesi, me saame muuta iseennast. Ja ainuke väärtus, mis siin maailmas on, oleme me ise. Meil tuleb armastada iseendeid, väärtustada oma unistusi ja nende nimel pingutada, olgu need siis millised tahes. Õppides väärtustama iseennast, hakkavad meid hindama ka teised. Kui meil on hea suhe iseendaga, õpime mõistma ja armastama kõiki teisi. Selle läbi jõuame ka hetkesse, kus meie käitumine on aktsepteeritav, oleme lahked ja head, oskame olla tänulikud kõige eest,
See sõltub sellest, kas vanemad elasid vanaks. Sel juhul on nimel head päritud eeldused pika elu jaoks. Otsustavad on ka tervislik seisund, toitumisharjumused ja eluviis. Vanasti ei elanud inimesed nii vanaks. Ka tänapäeval on eluiga enamasti lühem Aafrikas ja mujal vaestes piirkondades, sest seal on elu palju raskem: vähem süüa, rohkem haigusi, liiga vähe arste ja ravimeid. Kuid maailma vanim inimene, üks jaapanlanne, on kuuldavasti saanud 120-aastaseks. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.) Mis on vanadus? Vanaduse vältimise meetodid. Kunagi rakkud vananevad ega uuene enam. Ühel varem, teisel hiljem. Seda vananemist ei suuda me senimaani peatada, küll aga kaugemale nihutada. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.) Kuidas siis? Sellega, et aitame oma kehal - täpsemalt öeldes üksikrakkudel - terved olla. Näiteks suitsetavad paljud inimesed. Iga sigaretiga hingatakse sisse ligikaudu 2000 ained, mis keha kahjustavad
ja loogika. Aristoteles kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Pean ütlema, et olen suhteliselt sama meelt. Vooruseeetika ütleb, et tähtis pole teha ainult õigeid asju vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Just emotsioonid on minu jaoks väga olulised. Moraalipühakut minust just ei saaks, kuid püüan elada võimalikult moraalselt. Samas ma ei unusta kunagi iseennast vaid oman suuri unistusi, mis ootavad realiseerimist. Leian, et kokkuvõttes elatakse oma elu ikka iseendale ja oma unistustele. Elu on kui vahend, mida kasutada, millele toetuda, millest saada jõudu. Ühtset printsiipi, mille teooriaid järgiksin täies ulatuse, välja tuua on raske kuna toetun mitmele erinevale teooriale, uskudes kõige lõpuks ikkagi iseennast. Võib ehk siis öelda, et intuitsioon on minu juht siin elus.
Muutumatuna püsivad aatomituumad. 7. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks./ Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. 8. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 9.Kõrge temperatuur ja kõrge rõhk. 10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 11. Reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur . 12. Tuumarelvad, Elektrienergia tootmine, Allveelaevad, jäälõhkujad, Radioaktiivsete isotoopide meetod. 13. Suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. 1) Ühik- siivert SV; 2) Ühik-Bekrell Bq; 3)Grei GY. mõõdetakse dosimeetriga. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis
Pärnu Vabakool loob inimestele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguks ning elukestvaks õppeks professionaalsete juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Pärnu Vabakool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Vabakool väärtustab tervislikku ja keskkonda säästvat eluviisi. Vabakoolis õppijad tunnetavad iseennast ja oma osa ning kohta universumis. Kvaliteetse riikliku põhihariduse omandanud ja väärtuskasvatuse kaudu kujunenud vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetiliste väärtushinnangutega õnnelik inimene, kes väärtustab iseennast ja osaleb aktiivselt erinevates inimkooslustes; on omandanud põhihariduse; toetab oma teadmiste, oskuste ja tegudega klassi, kooli, linna, Eesti ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut. PÄRNU NOORTE VABAAJAKESKUS
teisi sarnastena nagu nad tajuvad ja hindavad ennast. Selle aluseks võetakse näiteks tajutavate omaduste olulisus endale või analoogsus - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajuja endaga. Ka mina-pildi kujunemist mõjutavad inimesele oluliste inimeste hinnangud ja arvamused. https://www.youtube.com/watch?v=jEKJf2vMwV4 Kui inimese mina-pilt on täiesti terve, siis tulemusena on äiskasvanud inimesel: reaalsuse selge taju oskus tunnustada iseennast ja teisi oskus kaitsta iseennast ja teisi huvid unistused oskus kalduda müstitsismi oskus olla demokraatlik huumorimeel oskus armastada ja olla armastatud oskus andestada Loovus sõltumatus oma keskkonnast sõbrad Rollikäitumine Rollikäitumine on rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. Seisundirollid on seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse ja teiste tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
mäluga jms põhjuslike jälgedega. Ta esitab selle raamatus "The Analysis of Mind" (1921, lk 159160), et illustreerida meie teadmise piire. Russelli paradoks on Bertrand Russelli poolt 1901. aastal avastatud paradoks, mis näitab, et Cantori ja Frege naiivne hulgateooria on vastuoluline. Russell pakkus sellest välja ka lihtsama versiooni, mis on tuntud kui Russelli habemeajaja paradoks. Moodustame kõigi selliste hulkade hulga, mis ei sisalda iseennast. Tähistame selle hulga tähega T. Küsime nüüd, kas T sisaldab iseennast. Oletame, et sisaldab (T T). T definitsiooni järgi (T on selliste arvude nurk, mis ei sisalda iseennast) ei saa T sel juhul iseennast sisaldada (T T). Saime vastuolu sellega, et T T. Oletame nüüd vastupidi, et T ei sisalda iseennast (T T). Definitsiooni järgi peaks aga T sel juhul T-d sisaldama (T T), mis on vastuolus eeldusega, et T T. Seega saime vastuolu mõlemal võimalikul juhul.
torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad. Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks. Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes. Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niisugust liikumist, mille puhul kõik tema punktid kulgevad mööda silindrilisi kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks. Pinda, mis tekib joone(moodustaja) kruvijoonelisel liikumisel, nim kruvipinnaks. Määramisandmed: telg, moodustaja, samm, käelisus.
Dostojevski - idioodid Nõrkushood, milleks? On need kellelegi kasulikud? Peavad olema, kuid enamasti ei too nad mingit kasu, pigem kahju. Vapustavad sündmused võivad esile kutsuda nõrkushoogusid, mil ei suudeta säilitada kontrolli oma välise mina üle, paljastub sisemine tahe, jõud, mõtted, agressiivsus, millest mul võib-olla aimugi ei ole, ja mis võiks nii mulle kui teistele teadmata jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam. Lihtsam on siiski analüüsida teiste käitumist, Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti.
unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma judu ja vimeid, siis neme,mida peame tegema oma eesmrgi saavutamiseks. Teisest kljest aga , teades oma puudusi ja juetust,mistame ,mida peame vltima. Meie eluloo kiku ja valikuid mjutavad sbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis kteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sbrad hoiavad kokku ja kivad ksikes. Sbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese
Ma arvan, et siit tulenebki minu armastus reisimise vastu. Reisimine on tegevus, mida enamus inimesi armastavad. Ükski inimene ei tule välismaalt tagasi mõeldes, et reisimine on halb. Reisida võib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt. Mida siis puhkus välismaal meile tegelikult annab? Reisimine on eelkõige parim viis vabanemiseks igapäeva rutiinist. See on aeg, mil inimene võib puhata, mõtiskleda ning avastada iseennast. Me ei tuleta tavaliselt meelde, kuidas me sõitsime toidupoodi. Küll aga reisidelt tulenevadki parimad mälestused. Need ei ole ainult muljed, vaid iga riik on uus kultuur ja kombed, millest me saame suurema vaatepildi enda silmaga. Me muutume aja jooksul reisidel olles. Elades võõras riigis tundmatute inimeste keskel tuleb ise raskustega hakkama saada. Iga uus takistus, mille suudame ületada, arendab meid. Meil tekivad uued mõtted ja ideed
27) Dies diem docet-päev õpetab päeva 28) Dimidum facti,qui caepit,nabet-alustamine on juba pool tehtud 29) Dura lex,sed lex-karm seadus,aga seadus 30) Ex ungue leonum-lõvi tuntakse küüntest 31) Finis corunat opus-lõpp kroonib tööd 32) Honeste vivere est feliciter vivere-ausalt elada tähendab õnnelikult elada 33) Honores mutant mores-amet muudab inimesi 34) Lucundi acti labores-tehtud tööd on meeldivad 35) Litterae non erubesunt-kiri ei punasta 36) Medica, cura te ipsum-arst ravigu iseennast 37) Mente et manu-mõistuse ja käega 38) Ne sutor supra crepidam-iga kingsepp jäägu oma liistude juurde 39) Nondum omnium diverum sol occidit-mitte kõigi päevade päike pole loojunud 40) Per aspera,ad astra-läbi raskuste tähtede poole 41) Post nubila phoebus-pärast pilvitust päike 42) Quod licet jovi non licet bovi-mis on lubatud jupiterile pole lubatud härjale 43) Seno venientibus ossa-hilja tulijale jäävad kondid 44) Sina vie,et studio-ilma vihata,ilma poolehoiuta
Teose vastuvõtt: Puritaanliku Inglismaa jaoks oli teos sokeeriv ning küsimuse alla pandi selle raamatu kõlbelisus. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega polnud piisavalt võimukas, et Dorianile mõju avaldada. Basili heatahtlikkus ja naiivsus ei sobinud minu arvates sellesse seltskonda, kuna selliseid väärtusi nagu sisemine puhtus selles seltskonnas ei hinnatud. Lord Henry: Haritud mees, keda saadab pahelisuse võlu. Selles teoses on ta üheks keskseks tegelaseks, kuna tema ideed juhivad Doriani patuse eluviisi juurde
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. VALGUSTUSAEG JA REFORMID 18. sajandi lõpuks oli valgustusaeg loonud kriitilise õhkkonna, mis viitas vajadusele olemasolevad institutsioonid ümber korraldada. Päevakorda kerkisid reformid seoses niisuguste probleemidega nagu religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused ja ratsionaalne halduskord, humaanne karistussüsteem ja tsensuuri lõpetamine. Kui varasemate valitsejate meelest oli pärilusõigusest ja
millistel nendest tuhandest küljest ta laseb välja paista. Harry ei suutnud mõista, et ei stepihundilik ega inimlik pool ei ole täiuslikud ja ei peagi olema. Harry arvas, et inimesed ei suuda leppida tema stepihundiliku poolega, aga ta ei mõistnud, et selleks peab ta enne ise sellega leppima. Oskus enda üle naerda on parim, mis inimesel olla saab. Esiteks saab selle oskusega pöörata enda pihta suunatud solvangud naljaks. Teiseks aitab see iseennast mõista. Inimesed teevad nalja selle üle endas, mille üle nad uhked ei ole või oma nõrkuste üle. Selleks aga peab tundma neid külgi, seega naer aitab inimesel avastada iseennast. Harry suhtus endasse, teistesse ja ka ellu kriitiliselt. Ta ei suutnud leppida enda erinevate olemustega ja see ei lasknud tal elada täisväärtuslikku elu. Harry tegelaskuju õpetab kõiki neid, kes temaga romaani teel tutvuvad. Elu on keeruline, see ei ole kunagi õiglane, vähemalt tundub nii
sisse programmeeritud kood, mis paneb neid teatud asju tegema. Robotil puudub aga uudishimulikkus, mis ongi edasiviivaks jõuks igapäeva arengus. Inimesed ei oleks nii targad, kui neil puuduks huvi vastuste järgi. Inimene on uurinud ennast oma aja algusest, ent siiani ei tea me täpselt, kuidas töötab meie aju või miks on meil huvi millegi uue vastu. Rääkimata reaktsioonidest või instinktidest. Senikaua, kui kestab teadmatus meie iseenese kohta, on meil ka raske iseennast jäljendada. Kuid kes teab, ehk mingil määral pimedas kompimise läbi, üritades luua tehisintellekti, leiame me ennast olukorra eest kus oleme endale teadmata rajanud tee, mis aitab meil mõista nii iseennast, kui ka luua täiuslik tehisintellekti. Minu arvates on robotid jätkusuutliku arengu üks tähtis komponent. Ilma abita ei suudaks üha kasvav populatsioon ennast ära toita või majadesse paigutada. Aja jooksul on otsitud viise
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases ühiskonnas, eksisteerivad seletamatud nähtused, millest on meil vaid ebamäärane kujutlus.
muutuvad nad närviliseks ning ka õhkkond muutub talumatuks. Et kadedusest lahti saada, peaksid inimesed võtma aega ning mõtlema, kas neile meeldiks, kui neid ümbritseksid inimesed, kes neile midagi ei luba ning koguaeg kadedust tunnevad. See inimene, kes teadvustab, et elurõõm ning nauding ei ole võimalik teise inimesteta, saavutab positiivse suhtumise nii oma ellu kui ka teiste inimeste ellu. Egoism - paratamatu inimlik omadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides. Henrik Ibseni teoses võime näha peategelasena talupojast Peer Gynti, kes oli luiskaja ning ennastrahuldav egoist. Ta oli oma eesmärgiks seadnud taastada oma elu, aga ei saavutanud midagi, kuna mõtles ainult enda vajadustele ning raiskas kogu aja enda kiitmisele. Igas inimeses on mingisugune annus egoismi, aga see ei tee temast veel egoisti. Inimene, kelles puudub egoism, ei ole õnnelik, sest ta ei pea endast lugu ning nii on väga raske elada
vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast.
elu selliseks nagu me seda ise tahame. Ja hea on teada, et ennast muuta saame vaid ise. Sellepärast on see suur töö ise endaga. Mitte keegi teine ei saa seda meie eest ära teha. Ja tulemus on positiivne või siis negatiivne; vastavalt, kuidas me oleme end soovinud muuta või oleme teadlikud hea ja halva olemusest ja mõistest aru saanud. Selgituseks väike tähelepanek, et me saame muuta siiski vaid iseennast täiesti vaid selles osas, mis ei ole geneetilise mustriga seotud. MÕTTEJÕU TEADLIK KASUTAMINE Nagu eelnevalt sai selgitatud, on mõttejõud kõige alus. Mõttejõud on alus elule ja elu on seotud mõtete, sõnade ja tegudega. Inimesed vajavad kehas terviklikuks eluks head toitu, mugavat riietust ja sooja peavarju ning loomulikult ka puhkust kiire arengutempoga kaasnenud ülemäärasest töö tegemisest. Puhkus ja meelelahutus on elus vägagi vajalikud
Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje,
tugevama inimese piirini, millest on raske lahti saada. Tihtipeale, kui põrkavad paljud probleemid kokku, tunneb lapsevanem vajadust see lihtsalt välja elada ning süüdistatakse tihtipeale selles omaenda last. Eriti noores eas mõjub see lapsele kohutavalt ning võib vormida kogu tema edaspidist elu. Üksainus halvustav sõna võib viia lapse täieliku masenduseni ning justnimelt kodust põgenemiseni. Lapsed süüdistavad väga tihti perekondlikes konfliktides iseennast, sest nad ei oska lahendusi leida ning sügavalt probleemi kaevata. Nad leiavad kõige lihtsama vastupanu tee süüdistada iseennast. Mina olen süüdi, mis minu vanemad tülitsevad, mina olen süüdi, kuna ma ei oska neid lepitada. Lapsed elavad üle väga tugeva emotsionaalse trauma ning ainus pääsetee tundub sellest põgenemine. Lisaks on üheks peamiseks põhjuseks, mis lapsed kodust tänavale jooksevad vägivald. Vaimne
Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p hp/756593/mod_resource/content/0/The artoftheyouthwork.pdf TÄNAN KUULAMAST!
php?id=30726 8.2. Minu nägemus teosest Mulle see teos väga meeldis. Nõustun arvamusega, et külaromaan annab hea läbilõike paradoksidest klubisevast maaühiskonnast. Arvan, et raamatul oli väga hea lõpp. Sündmused tegid pöörde ning lõpuks elasid kõik õnnelikult, kuid siiski ilma Villuta. 9. Aita õpetajat Kuidas kaotas Villu oma ühe silma? Miks kutsuti Villut Kõrboja Mousiks? Kelle jälgi nägi Villu järve äära mõni päev peale vanglast vabanemist? 10. Aita iseennast kirjandi kirjutamisel "Inimene pole võitnud midagi, kui ta pole võitnud iseennast" (A. H. Tammsaare "Kõrboja "Inimene pole võitnud midagi, kui ta pole võitnud iseennast" (A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" põhjal) Inimene on enese kõige suurem vaenlane. Seda sellepärast, kuna probleemid ja raskused, mis tuleb läbi elada, on kõik iseenda põhjustatud. Selleks, et jagu saada muredest, peab inimene läbi analüüsima
oma käega teha. Harry ei ole mitte kaks olemust, vaid sada, musttuhat. Tema elu (nagu iga teise inimese oma), ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, vaid tuhandete, loendamatute poolusepaaride vahel. Inimese mõtlemisvõime piir pole kuigi kõrgel, ja ka kõige vaimsem aj haritum inimene näeb maailma ja iseennast alati läbi väga naiivsete, lihtsustavate ja valelike vormeliprillide kõige enam just iseennast. Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasa sündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. Kui nüüd mõni inimene sammukese edasi läheb ning oma mina ettekujutatud ühtsuse kahesuseks laiendab, siis on ta juba peaaegu geenius, igal juhul haruldane ja huvitav erand. Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine
Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib ning kontrollib. Sellist eksistentsi nagu meil leidub Maal ei leidu meie andmetel mitte kuskil mujal universumis saab teha järelduse, et suunatud vägi eksisteerib antud hetkel ainult Maal. Maale loodud väga keerukad harmoonilised protsessid on suunatud väe poolt loodud. Ma usun, et osad nendes protsessidest ja süsteemidest on hakanud iseennast nö. taastootma ja vabanenud suunatud väekontrollist kuna süsteem ise on nii paigas et suudab iseennast kontrollida ja suunata. Suunatud vägi on loonud ka endale päikese soojendava kauguse kuna ka see taevakeha on nii haruldaselt õigel kaugusel, et see ei saa olla juhus. Muidugi oleks omaette teooria ka see, et suunatud vägi ise on pannud paika vee külmumise temperatuurid ja sellest olenevalt reguleeris ta algselt ka kogu eluslooduse arengut
ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma vaated esitas Sokrates avalikes vaidlustes ja vestlustes sokraatilise meetodiga. See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis
Füüsiline tervis Vaimne tervis Toitumine Toiudupüramiid Liikumine Kokkuvõte Sissejuhatus Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund. Füüsiline tervis: kehalise liikumisega, tasakaalustatud toitumisega, õige töö ja puhkereziimiga, positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, alkoholi, nikotiini vältimisega. Vaimne tervis: tajuda ja mõista reaalsust, õppida juurde uusi asju, teadvustada iseennast, hakkama saada pingelises olukorras Toitumine Inimeste igapäevased vajadused Vitamiinid Süsivesikud Kiudained Valgud Rasvad Toidupüramiid Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Liikumine Vähendab seljavalu Alandab depressiooni Tugevdab südant Tugevdab lihaseid Alandab vähki haigestumise riski Kokkuvõte Eluviisi moodustavad inimese harjumuseks kujunenud tegevused. Ksutatud allikad http://www
Autoportree Mis on autoportree? ◎Portreežanri alaliik, kus kunstnik kujutab iseennast ◎Iseseisvaks žanriks sai 15.-16. sajandil Lääne-Euroopas ◎Albrecht Dürer ◎http://www.spiegel.de/fotostrec ke/photo-gallery-of-research- shedding-new-light-on- albrecht-duerer-fotostrecke- Liigid ◎“Peidetud” autoportree ◎Grupiportree ◎Üksikisiku autoportree Peidetud autoportree ◎ Kunstnik kujutab ennast rahva seas Adoration of the Magi Sandro Botticelli Las Meninas Diego Grupiportree
Silverberg). *Need, kes armastavad kõige tugevamalt, on sageli kõige üksildasemad, kannatades kõige rohkem eemaloleku, mittemõistmise, reetmise või armastuse lõpliku kaotuse tõttu (M. Tresidder). *Inimene ei mõtle. Elu on unenägu ja tegelikult pole inimest üldse olemas. Ükskord ärkab Suur Magaja, hõõrub silmad puhtaks ja kastab näo külma vette (Galactus). *Naised mängivad oma iluga nagu lapsed noaga mõnikord haavavad nad sellega iseennast (V. Hugo). *Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes võib seda kasutada enda parandamiseks (W. Shakespeare). * Meie mõistus näeb mõnikord seda, mida süda soovib tõeks pidada (D. Brown). * Pole paremat kaitset, kui üle pea tõmmatud tekk (R. Sheckley).
erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks on ka selliseid teoseid, kus lugeja saab leida iseennast ehk saab sealt õppetunni ja selle abil õigemale elurajale.
Enesehinnangust sõltub olulisel määral inimese valmidus omaks võtta enda elu juhtiva subjekti positsioon. Enesejuhitavus - teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida. Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal). Ennastjuhtivat täiskasvanut iseloomustatakse järgmiste tunnustega: iseenda ja ümbruskonna teadvustamine, enda tajumine iseennast ning sündmusi mojutavana, kohanemis- , otsustus-, valiku-, enesealgatus- ja vastutusvoimelisus, iseseisvus, motiveeritus, usk enda võimetesse ning nende kasutamine, avatus uutele kogemustele ja pidev oma tegutsemise reflekteerimine. Enesekujutlus - minapilt on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa.
Metsavennad Metsavennad olid Eesti , Läti ja Leedu partisanid kes teise maailmasõja ajal ja ka võitlesid Nõukogude hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas . Metsavennad olid mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Neid aitasid Ameerika ja Rootsi . Tuntud metsavend oli Alfred Käärmann . Tuntumad metsavennad olid Mart Laar ja Heino Lipp . Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid...
Maire Aunaste Kristina Harun Maire Aunaste (neiupõlvenimega Maire Ütt; sündinud 7. novembril 1953) on eesti ajakirjanik ja saatejuht. Aastatel 19771983 õppis M.Aunaste Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonnas Ta on olnud kaks korda abielus. Tütar Elis Aunaste on ajakirjanik Töö televisioonis ja raadios lick to edit Master text stylesTöötas kaheksa aastat ETV uudistetoimetuses, saate AK Second level reporterina. Ta on juhtinud Eesti Third level Televisioonis kokku 10 aastat Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö...
" (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24) Camus püstitab küsimuse, et kas inimese keeldumine peab ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamiseni. Inimene tahab olla parem, targem ja ilusam. Otsides omale iidoleid, soovivad enamus olla nendesarnased, muutudes kellekski teiseks. Tänapäeval on populaarne lasta ilukirurgidel oma keha kohendada muuta lausa mõni kehaosa oma iidolite kehaosaga ühesuguseks. Selliste soovide tõttu, hävitatakse iseennast. Kaotatakse oma ainulaadsus, kordumatus. Inimesed, kes röövivad, tapavad, et saavutada midagi oma elus lihtsamalt, et hakata elama uut elu, hävitavad iseend. See on samuti sellepärast, et nad keelduvad olema need, kes nad on. Inimesed, kes ei ole saavutanud edu ja võimalust olla seeläbi rikas. Soovides olla see, kes nad pole, alustavad nad teiste inimeste hävitamist. Õigustamatud hävitamist. Inimene peab leppima
maailmavaate. Teadusringkondades levis hoogsalt ateism ning kristlikke teadusmehi nendes jäi järjest vähemaks. Mina leian, et selline oli asjade loomulik käik. See, mis teaduse arengus toimus oli inimeste jaoks enneolematu, samas lootustandev. Nad tahtsid uskuda seda, mis neile pidevalt ette söödeti ja kaugenesid nii kirikust, lootes aina uusi avastusi, mis võiksid ka nende elu kergemaks muuta. Uued teadussaavutused aitasid ka inimestel iseennast paremini mõistma hakata. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Arvan, et need kaks avastust sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub
24. Ajalugu on elu õpetaja Historia est magistra vitae 25. Viha on lühike hullumeelsus Ira furor brevis est 26. Täies koosseisus In corpore 27. Karm seadus, aga seadus Kura lex sed lex 28. Hunt hunti ei murra Lupus non morset lupus 29. Keelevääratus Lapsus linguae 30. Arst ravigu iseennast Medice, cura te ipsum 31. Terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 32. Mõistuse ja käega Mente et manu 33. Käsi peseb kätt Manus manum lavat 34. Tahes-tahtmata Nolens Volens 35. Nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 36
huuled meelad ja paksud, nägu punsunud, silmad olid pungis ja peale selle oli tal pidev harjumus vaadata veidi altkulmu. Kokkuvõetult, Sokratese välimus rääkis vastu kõigile kreeklaste ettekujutlustele ilust, oli neile otsekui pilkeks, nende karikatuuriks. Ent see inimene, kel oli niivõrd ebameeldiv välimus, oli võluv isiksus. Isiku tähtsus ajaloos Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus , mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu . Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes
" Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, aga tõde on kallim." 384-322 "Soov teada on inimesele loomuomane." "Inimesed on head üht moodi, halvad mitut moodi." "Inimene on olemuselt poliitiline loom." "Poeesia on filosoofilisem ja väärtuslikum kui ajalugu."
Mis on armastus? Mis on armastus? Seda küsimust on küsitud tuhandeid kordi. Romantilised filmid jutustavad sellest ja paljud lalud räägivad armastusest. Armastus on nagu ufod, kellest paljud räägivad, aga vähesed on näinud.Vello Salo arvamust armastusest kuulasime religiooni tunnis, kus saime sellest hea ülevaate. Armastus on läbi aegade olnud väga oluline. Isegi piibel räägib seda: "Ligimest tuleb armastada kui iseennast.". Samuti tuleb alati meeles pidada, et teistele ei tohiks teha seda, mida ei taheta, et sulle endile tehtaks. Et elu oleks täis armastust, ei tohiks kokku hoida ilusate sõnade ja tegude pealt. Lihtsuses peitub võlu, nagu on ka väidetud. Mõni pisike asi võib panna naerma, õnnelikuks teha ja panna tundma, et armastan. Armastusel on palju erinevaid tähendusi ja seda kasutatakse erinevatel juhtudel. Näiteks võib armastada maiustusi, suve, korvpalli ja inimesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
