solvumist; minevikus tuhnimist, vana meeldetuletamist; negatiivseid võrdlusi; süüditavaid "sina-sid"; ähvardusi. Minakontseptsioon Mina on sotsiaalne ja psüühiline nähtus, seotud enda ja ümbritseva maailma vastandamise tunnetamisega ja teadvuse kestvusega. Mina kui psüühilise elu reguleerivat alget ja isiksuse motivatsioonilist teadvustatust tähistatakse ladinakeelse sõnaga ego. Mina ise rõhutab inimese identsust iseendaga. Mina-struktuur toetub spetsiifilisele veendumusele, mille põhjal inimene määratleb enese olemuse. Mina võib vaadelda kahest aspektist: -Vaatlev e kogemuslik mina - (I), lähimina, sisemine subjekt, ego, vaataja -Vaadeldav mina - (Me), ise, minu, kaugmina, s.o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega.
Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Daodejing Daodejing on kahest poolest koosnev, luule vormis kirjutatud, teos, mille suurim vastuolu seisneb just selles, et ta eksisteerib, sest Laozi kohaselt on juba tao sõnastamine ja selle lähem selgitamine iseendaga vastuolus olemine. Inimene on eemaldunud Taost - see on hälve ning iseegi Tao poole tagasipöördumine on hälve. Kõik peab tulema loomulikult. Kohe kindlasti ei tohiks Taod pidada Jumalaks või midagi selliseks selle lääneliku kontseptsiooni kohaselt. Tao on asjade seesmine protsess, Taoni võib jõuda kõigest loobumisega, mitte õppides ja enda täiendades vaid vastupidi kõigest sellest lahti öeldes. Laozi eitab igasuguseid norme, reegleid
rühmana. Jäiga keha puhul lisanduvad nimetatud kolmele vabadusastmele veel kolm pöörlemise vabadusastet. Kinemaatika mõistete hulka ei kuulu näiteks jõu, impulsi ja energia mõiste. Jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul kõik tema punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed mingi antud liikumatu tasapinnaga. Järelikult tasapinnalise liikumise korral liiguvad kõik antud tasapinnaga risti olevad sirged translatoorselt ehk iseendaga paralleelselt. Piisab, kui uurida jäiga keha tasapinnalise liikumise üht ainsat lõiku, mis on paralleelselt liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline.
Millal ja kuidas öelda ei või jah, on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ning üks kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid
ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist.
nõuet mõtte muutumatusest arutluses. Seda nõuet võib formuleerida: A = A. Reegel nõuab mõtte määratletuse säilitamist antud arutlusprotsessis. Kuid mõte on tavapäraselt varieeruv ja reeglit ei saa tõlgendada kui seda tendentsi tõkestavat piirajat. Reegli nõue kehtib mitte mõtte kui terviku kohta, vaid seda moodustavate põhiliste elementide, s.o. mõistete kohta. Seega, mõiste peab jääma arutluse käigus muutumatuks, mille puhul öeldakse, et mõiste on samane iseendaga. Näited: Tõene võib olla mõte, mis a) vastab tegelikkusele, b) on maksimaalselt evidentne (usaldusväärne). Esimesel juhtumil rõhutatakse mõtte objektiivsust ja mõiste kuulub gnoseoloogiasse (tunnetusteooriasse), teisel juhtumil on tegemist konventsionaalselt tõlgendatava mõtte tõeväärtuse rõhutamisega, mis loogika terminoloogias on nimetatud tõeväärtuse positiivseks kvaliteediks. Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega
sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist. Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse,
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus
alates II maailmasõja järgse massiivse majanduskasvu aastatest. Hüpertarbimine/ ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid on pöördumatud. Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees.
Hipoteraapia avaldab positiivset mõju nii inimese kehalisele kui ka psüühilisele seisundile. Selle eesmärgiks on panna ratsutaja reageerima hobuse liikumisele, muutes vajadusel asendit ja säilitades samaaegselt tasakaalu. Koostöö hobusega võimaldab ratsutajal ka mitteverbaalset kontakti ja aitab suhtlemisraskustega inimestel, eelkõige lastel, ühiskonnaga kohaneda. Terapeutilist ratsutamist soovitatakse ka inimestele, kes on jõudnud eluga ummikusse ja kellel on probleeme iseendaga hakkama saamisega. Käibel olev termin hipoteraapia on tuletatud kreekakeelsest sõnast hippos, mis tähendab hobust, sõna-sõnalt oleks see hobuseravi. Praegu kasutatav sõna ratsutamiseteraapia peaks tähendama ravi ratsutamise ABIL, aga alati ei ole vaja patsiendil hobuse selga minna. Mõnikord on esmatähtis hobusega suhtlemine - näiteks autistidel (elavad oma maailmas, ei suuda tavalises elus teistega kontakteeruda). Hobusega tegelemisega saab terapeut mõjutada patsienti olema
tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme raamatupidaja peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld. Äriühingu ja Juhatuse liikme suhetele ei laiene töölepingu seadus ega muud tööõiguslikud aktid, kui seaduse või Lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatuse liikmel raamatupidajal ei ole õigust sõlmida iseendaga töölepingut. 2. JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA TEGEVUSVALDKOND JA ÜLDISED KOHUSTUSED 2.1.Juhatuse liige - raamatupidaja korraldab Äriühingu igapäevast juhtimist, majandustegevust ja raamatupidamis toiminguid oma tegevusvaldkonnas, juhindudes seadusestest, Äriühingu põhikirjast, osanike koosoleku ja juhatuse otsustest ning muudest Äriühingu põhidokumentidest. Juhatuse liikme - raamatupidaja tööülesanded on: o korraldama Äriühingu raamatupidamist;
MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti
III jagu(1931):Võitlus ühiskonnaga.Indrek saabus Tln,sattub 1905.a revolutsiooni tegelaste hulka,osaleb salajastel koosolekutel.Päästab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-kashjustab sellega oma poliitilist mainet.Oli Uuel turul siis,kui soldatid rahvast tulistasid.Mõisu rüüstati,põletati.Andres neab jumalat.Indrek kogeb,et inimkonna heaks on võimalik midagi ära teha vaid mõnd üksikut inimest aidates.Ema halastussurm jääb Indrekut koormama.IV jagu(1932):võitlus iseendaga ja oma eluõnnega.EV algus aastad.Indrek kooliõpetaja,naine karin ja 2 last,kelle eest hoolitseb teenija Tiina.Naine ei tule toime eluga,sp neil kriisid.Ta hädaldab,et mees teda ei armasta.Indrek tööinimene ja sisestab seda naisele ka.Karin õrritab meest,Indrek tulistab teda vihast,et naine nii inimlikult madal on.Naine arvas,et tegi seda armastusest. Lasud läksid mööda,kohus karistas teda tingimisi.Surma jookseb karin ise.Naine võitles oma eluõnne pärast.Tegu 2 teineteist välistava
nim. Ühe jõu moodulit ja jõuõlga Koosnegu jäigale kehale rakendatud jõupaar jõududest (F, -F). Leiame jõupaari momendi keha suvalise punkti O suhtes jõudude momentide summana: M 0 ( F ,-F ) = M 0 ( F ) + M 0 (-F ) = rA × F + rB × ( -F ) = rA × F - rB × F = = ( rA - rB ) × F M0(F,-F) = BA×F . 14. Teoreem jõu paraleellükkest. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud üle kanda paralleelselt iseendaga suvalisse punkti ning seejuures kehale rakendada jõupaar, mille moment on võrdne nihutatava jõu momendiga uuerakendatava punkti suhtes 15. Jõusüsteemi tasakaal Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised: F2 = -F1,. See määrab lihtsaima tasakaalus jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. 16
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli
komöödiates. Usun, et tema isiksuse võtavad hästi kokku tema laste sõnad. Tütar Kersti: ,,Minu mälestustes on isa intelligentne härrasmees, töökas, tasakaalukas, mõtlik, analüüsiv, hell ja soe." Margus: ,,Kui vaatan tgasi oma isa elule ja püüan analüüsida Ervin Abelit kui isiksust, siis jõuan mõttele, et Ervin elas kahte elu: sisemist ja välimist. Esimene oli tema salamaailm oma murede ja rõõmude, kartuste ja hirmude, tunnete ja läbielamistega. Seal oli ta iseendaga, laskmata teisi ligi. Välimine elu oli aga kõigile avatud, nähtaval, teistele jagamiseks." Kasutatud materjal 1. Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ervin_Abel 3. http://www.ohtuleht.ee/165204 Kirsti Vainküla, 9. november 2004
võib näha ühte või teist nendest. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Inimesed tajuvad teisi inimesi keskendudes nende vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja järgi. Näiteks tuleb tööle kandideerima ülikonnas korraliku välimusega mees. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Näiteks Maril ja Pillel on mõlemal koer, ning see ühendab neid. 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Näide. Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Liiga intensiivse kaasaelamise
kaval; blondiin rumal ja tühiste huvidega; tüse heasüdamlik ja rahulik; paljulapselises peres üleskasvanu leplik, töökas jne. Loogiline järeldamine. Rakendub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava info põhjal. Tajuja korjab üles ilmsed ja nähtavad märgid ning teeb neist järeldused. Eksimise võimalus on suur, kuna võetakse arvesse ainult teadaolevat informatsiooni (Vadi 1995:49). Analoogiate kasutamine. Suhtluspartneri üle otsustatakse iseendaga sarnasuse (analoogia) alusel. Näiteks mees mäletab, et oli hajameelne ja lausa töövõimetu, kui oli armunud. Ta on märganud, et tavaliselt toimekas noor kolleeg on viimasel ajal mõttesse vajunud ja hajameelne ning otsustab, et kolleeg on ka kindlasti armunud. Tegelikult on tal hoopis rahamured ja suured võlad. Projektsioon. Rakendub teisi endaga võrreldes. Endale teadvustamata kantakse teisele inimesele üle (projitseeritakse) iseenda omadusi. Sõbrale kantakse üle oma teadaolevad
ja teiste hoolduspersonali liikmete vahel. Patsiendi rahulolu sõltub paljuski sellest, milline on õe kompententus, kuidas ta oskab oma teadmisi ja oskusi viia iga patsiendini ning milline on õe praktiliste oskuste tase . 1998. aastal Eestis ja 2001. aastal Rootsis läbi viidud uuringud näitasid, et enamik patsiente ootasid lõikuse järel õelt toetust, julgustust ja tunnistasid vajadust õpetada neile ravimite toimet ning iseendaga toimetulekut operatsioonijärgselt nii haiglas kui ka parast kodus. Õdede kohalolek lõi turvalisuse tunde, tähtis oli ka suhtlemisoskus. Patsientide/perekonna aktiivne kaasamine valu hindamise ja ravi protsessi on ülimalt tähtis, tagamaks et patsientidel ja tervishoiutöötajatel oleks ühine eesmärk ning patsiendid muudatustest valu tõsiduses või olemuses õigeaegselt teada annaks. Patsientide kaasamine sisaldab operatsioonieelset ettevalmistust
loominguline seisak ja sellega võib siis olla probleeme; oluline on isiklikud, karjääri ja perekondlikud vajadused rahuldada, lisandub huvi teiste ja maailma vastu, selle kujunemise aluseks on turvaline ja innustav isiklik elu. 8. terviklikkus vs lootusetus vananemine, inimene on kas rahul endaga või oma eluga või rahulolematu; tuleb endale teadvustada, et ma jään vanaks ja mu elu muutub, surm on paratamatu; tuleb iseendaga rahu teha; oluline on rahuldus elatud elu suhtes Baltesi eluea arengu käsitlus normatiivne ea-määratletud mõju on seotud kronoloogilise ajaga, kõik mõjud võivad olla bioloogilise või mittebioloogilise komponendiga; kooliminek (bioloogiline hammaste vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine
See leib siis ei tähenda enam leiba, vaid sõna "leib".. see ei lihtsusta, vaid muudab semiootilist protsessi keerulisemaks. 25. kaader klassikaliselt 24 kaadrit, aga 1957. Aastal tegi psühholoog James Vicary eksperimendi kobarkinos lasti 2 saalis sama filmi, 1 saalis lasi panna 25nda kaadriga mingi popcorni vm- see mõjutas inimeste alateadvust, käitumist, kohe osteti rohkem. Mis on MÄRK ? a=a Iga asi on identne tema endaga. Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a) Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis. Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis.
nende kaudu kohtume Jumalaga, nii räägib Ta meiega: meie mõtted ja tunded, meie keha ja meie unenäod. Jumal räägib sõnas, mis on Pühakirjas meieni jõudnud. Eelkõige räägib ta meie eneste läbi, ja siin ongi olulised just mõtted, tunded, keha ja unenäod, mida peaksime tähele panema, et osata võtta Jumala sõna isiklikus tähenduses. Euagrius Pontikose meelest ei ole olnud kohtumist Jumalaga, kui ei ole olnud kohtumist iseendaga. Spirituaalsusest saab kergesti vaga põgenemine enese eest, kui jätame tähele panemata kohtumise iseendaga. Kohtudes endaga kohtume ka Jumalaga. Ja vastupidi: niipea kui läheneme Jumalale, läheneme ka endale. Küsimus, kas unenäod ilmuvad vaimulikul teel, on eeskätt küsimus, mis üldse on tõelus. Mis on tegelikult? Selle küsimuse üle on filosoofid aegade algusest saadik tülitsenud. Kas me suudame tõeluse ära tunda või näeme vaid selle sähvatust
• vastandumine loodusele, looduse valitsemine – looduse valitsemine on inimese vabaduse eelduseks. Kastatakse ära uudset tehnoloogia ja teadmisi: jõgede ümberpööramine, geenivaramud ja kloonimine, jm. Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Keskkonnaprobleemide omapära: Enamasti pöördumatud; ulatuslikud ajas ja ruumis ning äärmiselt komplekssed; ebakindlus (kahju pöördumatus). Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Ökoloogiline moderniseerumine (probleeme lahendadamine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu) – • Tehnokraatiline
Rõõmu ja rahulolu annab lõpetuse tunde, näiteks, kui töö on hästi tehtud, uus ülesanne ja intellektuaalne väljakutse on tekkinud, andes endale või rühmale tunne nende väärtusest ja pädevusest. Ent rõõm ja rahulolu mõjutavad omakorda ka negatiivselt – tegude viljakus langeb, lahenduste analüüs kaob, mis on lubamatu juhtimistegevuses. Nad võivad ka tekitada isikliku väärikuse ülehindamist ja kaasa tuua töö paigalseisu või egoistliku rahulolu iseendaga. 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid Lähenemisviiside emotsioonid koosnevad kergendusest, lootusest, huvist ja üllatusest. Need positiivsed emotsioonid aitavad kaasa uurimisele, arengule ja edasiliikumisele. Kergendus peale tasu või auhinna töö eest saamist annab tõuget uuele tegevusele. Kuid pikaajaline kergendus võib viia liigse lõõgastumise või huvi kadumiseni. Lootus on tulevikule
37. Faktimäng 38. Taktitu vahelesegamine 39. Ei räägita asjast vaid rääkijast 40. Tõde ja vale vaheldumisi 41. Puhutakse suureks pisidetailid 42. Erilise informeerituse demonstreerimine 43. Vaidluses on tsitaat teisest valdkonnast 44. Kriteeritakse neid, keda pole kohal 45. Mõtte esitamisele eelneb hinnang 46. Esitatakse “kas” küsimus (ei on raske öelda) 47. Kaheldakse partneri tervises (meeleorganites) 48. Asutuse samastamine iseendaga 49. Esitatakse korraga mitu küsimust 50. Kas keegi soovib neid sõnu ümber lükata? 51. Kiires tempos faktid + võõrsõnad Alluvate poolt kasutatav demagoogia ülemuste vastu 1. Viidatakse ülemuse korraldusele 2. Puuduste asemel räägitakse reservidest 3. Tingimuste, varustuse, juhendamise süüdistamine 4. Korduv isiklik pöördumine 5. Kirjeldatakse kollektiivi mitte tegevust 6. Viide kontrolli ja ebakompetentsusele 7
intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine silpide hääldamine, kasutab algul 70 häälikut, hiljem eristades, mis on tema emakeelele vajalikud ja mida ta kuuleb enda ümber. Esimese eluaasta lõpul ilmub küsiv intonatsioon. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse teise eluaasta esimesel poolel. Nende sõnade mõte ja tähendus on oluliselt teistsugune kui täiskasvanul. Esimesed sõnad püüavad
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Saksa klassikalise filosoofia silmapaistvaim esindaja. Ta oli romantismi esindaja. Ta ei uskunud, et mõistus või vaim oleks tekkinud hingetust loodusest, vaid et see ongi eksistentsi põhikomponent ja seega reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu ajalooline protsess, mis moodustab reaalsuse, kujutab endast vaimu arenemist enesest teadlikuks saamise suunas. Kui eneseteadvus on saavutatud, jõuab kõik olev iseendaga kooskõlla Hegel nimetab seda enesest teadlikku üksiolemist absoluudiks. Kuna ta nägi oleva põhiainest mitte-materiaalsena, siis on tema filosoofiat hakatud nimetama absoluutseks idealismiks. Hegel uskus, et kui me kõneleme ideede arengust, siis saabub vastuoludeta seisund siis kui vaim tunnetab end ülima tõelusena ja mõistab, et kõik mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus, kuid kui selleni
3. Algarvud ja kordarvud Vaatame, missuguste arvudega jaguvad naturaalarvud 1-st 10-ni. 1 jagub 1-ga; 2 jagub 1-ga ja 2-ga; 3 jagub 1-ga ja 3-ga; 4 jagub 1-ga, 2-ga ja 4-ga; 5 jagub 1-ga ja 5-ga; 6 jagub 1-ga, 2-ga, 3-ga ja 6-ga; 7 jagub 1-ga ja 7-ga; 8 jagub 1-ga, 2-ga, 4-ga ja 8-ga; 9 jagub 1-ga, 3-ga ja 9-ga; 10 jagub 1-ga, 2-ga, 5-ga ja 10-ga. Arve, millega antud arv jagub, nimetatakse selle arvu jagajateks. Näeme, et näitena toodud arvudel on erinev arv jagajaid. Arv 1 jaguneb ainult iseendaga, st tal on ainult üks jagaja. Seega ei ole ta ei alg- ega kordarv, sest tal on ainult üks tegur. Arvudel 2, 3, 5 ja 7 on kaks jagajat: arv 1 ja tema ise. Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid kõige rohkem neli. Mõnel arvul võib jagajaid olla rohkemgi: näiteks arvu 24 jagajad on 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24. Sellest põhjal saab öelda, et naturaalarvu, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise), nimetatakse algarvuks ning naturaalarvu, millel on rohkem kui
Naise armastust tuleb karta rohkem kui mehe vihavaenu. See on mürk, seda ohtlikum, et see on meeldiv. Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. Armastada... See tähendab kedagi, kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi, kelleta ei saa elada. Seda ma tean. Sõprus iseendaga on kõige tähtsam, sest ilma selleta ei saa me olla sõbrad kellegi teisega. Naeratused on tegelikult pisiasjad, aga kui neid eluteele laiali puistata, teevad nad mõõtmatult palju head. Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea. Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada.
kehtivad seo-sed: kus on integreerimiskonstant, mis on ilmutatud algtingimustest, võttes aja hetke nulliks. Kuna kiirus on asukoha muutu-mise kiirus ajas, siis kehtivad seosed: Integreerides viimast võrrandit, saame: Trajektoor-on koguliikumise teepikkus. Läbitakse kõik trajektoori punktid. Joont, mida mööda keha punkt liigub nim. trajektooriks. Kulg ja pöördliikumine Kulgliikumisel mingi suvaline kehaga seotud sirge jääb iseendaga paralleelseks. Pöördliikumisel liiguvad keha kõik punktid mööda ringjooni ning nende ringjoonte tsentrid asuvad ühel ja samal sirgel, mida nim. pöörlemisteljeks (võib olla ka väljaspool keha) Teepikkus- on pikki trajektoori. Läbitud tee pikkus. Nihe-vektoriaalne suurus. Nihkevektor on suunatud sirglõik, mis ühendab liikumise lähtepunk-ti lõpppunktiga . Keha alguskohta lõppasukohaga ühendavat vektorit nim. nihkeks. Ainepunkti kiirus ja kiirendus Kiiruse definitsioon
ei kavatse niipea hakata, järelikult suhtlen täiskasvanu tasemel. Üldiselt võib teha järelduse, et suhtlustasandite mõiste oli jäänud talle arusaamatuks. Loodan, et mõistate: me kasutame erinevaid suhtlustasandeid pidevalt ja vahetame tasandit päeva jooksul korduvalt nii nagu oma rollegi. LAPS Sisemine laps koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Pidev selle tasandi kasutamine muutub koormavaks teistele. Omane manipuleerimine, ärategemine. Suhtlusstiililt kas passiivne või
Diagonaal F jaotab rööpküliku kaheks kolmnurgaks, joonistame nendest ainult ühe välja, see annab meile ju ka summavektori F . Loogilise mõtlemise põhjal on kohe selge, et ükskõik kumma kolmnurga me välja joonistame. Joonisel 3.2 on välja joonistatud alumine kolmnurk. Selle meetodi realiseerimiseks tuleb muidugi kõigepealt jõud F2 paralleelselt iseendaga ümber paigutada nii, et tema alguspunkt langeks täpselt ühte jõu F1 lõpp-punktiga. Summavektor F on sel juhul esimese jõu alguspunktist teise jõu lõpp-punkti. F F2 180-α A
kuidas tuleviku sündmused olid sisse kirjutatud minevikku. Hetke äratundmine ja paratamatusest arusaamine. Enesele halva ja hea tunnistamine. Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. 4). ………. artkl puudub ( KÜSIMUS: Hellenism) HELLENISTLIK periood ( Aleksander Suure surmast 323 eKr - 30 eKr Egipt langemine Rooma võimu alla). Hellenistlik filosoofia tegeles MEELELAADIGA ja inimese ISEENDAGA. Inimene võib teha mida ta ise tahab, inimene on vaba. Inimene on teadlik sellest, et tema teod võiksid sealjuures olla TÄHENDUSLIKUD ja harmoonilised. Hellenistlikud koolkonnad on KÜÜNIKUD (Diogenes - elas tünnis, asotsiaalne eluviis, perekonnaelust loobumine, mugavale elule ühiskonnas vastandumine, edukate peale ilkumine, kynos - kr k “koer”, langevad kokku ka sofistidega), SKEPTIKUD (langevad suurel määral ka
globaalne ajastu. „transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust.
käivitub psühhogeenne stressisündroom. Negatiivsete emotsioonide puhul käivitub distress, mis võib kaasa tuua mitmesuguseid psüühikalisi häireid. Äge psühhotrauma on intensiivse negatiivse emotsiooniga seotud ühekordne elamus, nt. lähedase inimese kaotus, raske õnnetusjuhtum, suur pettumus, läbikukkumine otsustaval hetkel, ränk solvang jms. Keeruka struktuuri ja suurte individuaalsete iseärasustega on intrapsüühilised konfliktis st.inimese konfliktid iseendaga. Intrapsüühilise konflikti allikaks on mõnedel juhtudel isiku sattumine sobimatusse sotsiaalsesse rolli. Psüühikahäirete avalduskujud Ajutegevuse kahjustuste ja häirete korral võib psüühilistes protsessides avalduda mitmesuguse ulatuse ja intensiivsusega kõrvalekaldeid. Hälbeid võib ilmneda kas mõnes üksikus psüühilise protsessi funktsioonis või korraga kõigis psüühilistes protsessides. Psüühiline haigus ei avaldu
See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline. On saanud nii kristlikku, klassikalist kui ka paganlikku haridust. Kirjutas kaks teost, mida peetakse
2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel. V=const, w=const 6. Ühtlaselt muutuv ringliikumine- 7. Newtoni seadused- I ga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja
kest,mida me inimese ümber näeme,tegelikkuses jääb see pinnapealseks,tõeliselt suudame anda inimese kohta hinnangu,kui oleme temaga koos aega veetnud ja õppinud tundma tema nõrkusi,pahesid,samas ka voorusi.Elu jääb paraku liiga lühikeseks,et kõigi inimeste kohta midagi teada saada,seega tuleb valida need välja,kes tunduvad huvitavad ja siis saada ise nende kaudu paremateks inimesteks.Kõige olulisem asi elus on olla rahul iseendaga ja armastada iseennast ,siis peavad sinust ka teised lugu.
o Laste puhul mõistlikum lähenemine õpetada mida võiks teha, mitte mida mitte teha - Sotsiaalsete reeglite tüübid o Moraalireeglid ,,ära tapa", keegi kannatab kui moraalireegleid rikkuda o Konventsionaalsed reeglid ühiskondlikud kokkulepped mis kehtivad siis kui need on omavahel sõlmitud o Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada o Personaalsed reeglid asjad mis iseendaga kokku lepime, ei tohi kahjustada teiste õigusi Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine 1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2
Kuid mida ma tahtsin sellega öelda on vaid see, et minu arvates on vaime ja füüsiline vorm tihedalt seotud, kui sul on tervis korras, sa magad hästi on sul ka parem vaime olek, sa oled positiivsem, jõuad rohkem ning nii tekib ka motivatsioon asju teha ja edasi areneda. Just areng on see mis mind motiveerib ja aitab jõuda sinna, kuhu ma jõuda tahan. Siinkohal võiks rääkida just sellest, mida ma siis lõpuks teha tahan ja kuhu jõuda. See on küsimus mille üle olen diskuteerinud iseendaga palju ent mõtteid on siiski mitu. Üheks suurimaks unistuseks on mul luua oma auto töökoda, korralik suur ja paljude võimalustega. Mitte mingit nurgatagust garaazi vaid korralikku töökoda. Muidugi algab kõik see väikeste sammudega, algselt lähen ise kuhugi auto ettevõttesse tööle, saan kogemusi ja sealt edasi juba elu näitab mis saama hakkab. Ent ometi mõlgub mul meelel ka hakata hoopis teooria või sõiduõpetajaks, et süstida ka teistele seda sõidupisikut sisse
o omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saab iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku või vabatahtlikuna. 2) Ettevõtete suuruse liigitus o mikroettevõte 0-9 töötajat o väikeettevõte 10-49 töötajat o keskmine ettevõte 50-249 töötajat o suurettevõte 250 ja enam töötajat 3) Väikeettevõtlus ja startup ettevõte o väikeettevõtete üldiseloomulike tunnustena nimetatakse o suhtelist väiksust (tööstusharu või turu suhtes) o omanikepoolset juhtimist
Seda ülesannet täites on koolitusjuht: · Strateeg, kes osaleb töötajate arengustrateegia kujundamisel, töötab välja koolitusstrateegia ning -põhimõtted, mis toetavad organisatsiooni eesmärkide saavutamist. · (Personali) juhi parem käsi, kes toetab oma tegevusega (personali)juhti. Koolitusjuht peaks olema personalijuhi väga hea kolleeg ja konsultant. (Kui tegemist on ühe ja sama isikuga, tuleb iseendaga hästi läbi saada ja vahel ka väga tõsiselt nõu pidada). Personalijuhipoolne personaliinfo on koolitusjuhile hädavajalik, olles esmatähtis algul koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, edasi koolituse planeerimiseks ning lõpuks koolituse tulemuslikkuse hindamiseks. · Konsultant, kes on ekspert töötajate arendamise ja koolitamise valdkonnas ning konsulteerib juhte koolituspoliitikate ja -strateegiate koostamisel ja
Huvitavad tegelased olid ning oli huvitav jälgida Harry muutumist koos teose ja sündmuste arenguga. Teised karakterid olid ka head. Nad olid hästi põhjendatud. Põhirõhku ei olnud pandud küll sündmustele, aga igav ei olnud raamat sellegipoolest. Teose mõte Mõte võis olla sellel teosel selles, et näidata, kuidas igaühes meist on nii palju erinevaid külgi ja kuidas olla nii, et need kõik omavahel läbi saaks ja omavahel harmoneerudes muudaks meid täielikuks inimeseks. Tuleb iseendaga läbi saada. STEPIHUNT Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene
ole kindlasti võimalik inimeste töötulemust parandada. Tegelikult mõjub see laastavalt töötahtele ja hävitab organisatsioone. 4. Maniakaalne käitumine Maniakaalsed juhid, kel näib olevat lõpmatult energiat, sunnivad ennast ja teisi pingutama viimase piirini. Kuid nad on nii hüperaktiivsed, et ei märka alati, mida nad teevad. Maniakaalne tegutsemine sunnib ettevõtteid unustama oma põhiülesannet. Maniakaalsed juhid on iseendaga nii hõivatud, et unustavad kõige tähtsama oma kliendid. Juhid ei peaks 8 Juhi käitumise mõju alluvate käitumisele vaatama mitte peeglisse, vaid aknast välja! Ainult siis, kui nad on väljapoole suunatud, säilitavad nad kontakti oma klientuuriga. 3. Kättesaamatus
FRIEDEBERT TUGLAS (1886-1917) Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Puussepast ise edutati varsti aidameheks ja karjaravitsejaks ning pere elas suhteliselt lahedais oludes. Ahja mõisa keskus jäi tulevase kirjaniku kasvukeskkonnaks tema üheksanda eluaastani ja andis hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis. "Meeles tärganud mõttekujusid" sõnastamas, teisiti öeldes kirjanduslikke katseid tegemas mäletab ta end seestsaadik, kui oli kirjaoskuse kätte saanud. 1901. aastal asus ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõtte...
Ometi on muutused meeleseisundites märgata juba varem. Igal haigusel on seos psüühika ja emotsioonidega; mõni seos on lihtsalt ilmsem kui teine, nii ka sõltuvuse puhul. Ei ole selget vahet, mis toimub kehas, mis meeles. Nii füüsilisi vaevusi kui vaimseid ja emotsionaalseid heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine tähendab sageli iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud.
salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa.
võõrast või teistsugust kui tavakeel. Ehk võib see nii ollagi. Kui alustasin n-ö teadlikku luuletamist, millega oli ühtlasi seotud teatav soov keelt rohkem ja paremini valitseda, siis tundus ka mulle luuletamine olevat midagi paremat või õilsamat kui tavakeeles väljendumine... Kindlasti ei ole luuletamine tavaline, kapitalistlik töö ja kasu sellest tööst on veidi teistsugune, kuid kahtlemata on see töö iseendaga, maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, väljendab ennast luulekeele kaudu. Nii nagu luule on kirjanduse essents, on luule keel luuletaja tööriist ning ühtlasi ka tema omapära ja pitsat. Huvitav on see, et luulele kipuvad ka lugeja ja üldsuse ootused teistsugused olema kui muule kirjandusele, filmi- või teatrikunstile. Kui näiteks healt etenduselt või filmilt tundub loomulikum
seksuaalelu sagedusest, partnerite arvust ja laste saamise plaanist tulevikus (kui pika aja jooksul soovitakse rasedusest hoiduda). Kuigi enamik rasestumisvastaseid meetodeid on mõeldud kasutamiseks naistele (v.a. kondoom), ei ole õigus neil, kes arvavad, et rasedusest hoidumine on naiste mure. Soovimatust rasedusest hoidumine on mehe ja naise ühise kokkuleppe küsimus, mida saab lahendada, kui julgetakse olla avameelne ja aus oma partneri ning iseendaga. Meeste kondoomid Tõhusus: Altvedamise võimalus 12%(Suurem võimalus rasedust vältida on samaaegselt vaginaalseid vahendeid kasutada näiteks keemiline vaht, spermitsiidid, emakakaela katted) Ülevaade: Meeste kondoom on lateksist, kummist või lambanahast kaitse , mida kantakse peenise peal. Ta takistab sperma sisenemist vagiinasse (see omakorda takistab sperma sisenemist emakasse ja munaraku viljastumist).Kondoome on palju erinevaid sorte. Nad