Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks. Toitumine on jõevähil mitmekesine. Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad võivad süüa ka surnud konni ja kalu. 4. Kirjelda jõevähi sigimist ja arengut. Mis on kestumine? Jõevähid sigivad sügisel, nad on lahksugulised, isas ja emasvähid erinevad välimuselt. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. Peale väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujuliseks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munarakud valmivad munasarjades, mune muneb sügisel u. 60 tk. Kohe pärast munemist toimub kehaväline viljastamine. Kuni kevadeni kannab emasvähk mune kaasas, alles siis kui vesi on piisavalt soe kooruvad vähikesed
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOL Pingviinid Referaat Piia Tomingas Juhendaja: õp Triin Nöör UUEMÕISA 2011 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1. Pingviinlased....................................................................................................................5 1.1 Süstemaatika.............................................................................................................. 5 1.1.1 Aptenodytes........................................................................................................ 5 1.1.1.1Kuningpingviin......................................................
HUNT Sisukord: Süstemaatiline kuuluvus.............................................................................3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis.......................................................................................
Võtavad toitu ka hämaras valguses vähendab kulusi. Pikkem põhikarjas viibimis aeg. Haned võivad munema hakkata 7-8 kuu vanuselt. Muna toodang 30-50 muna aastas. Munevad periooditi. Kui ergutada söötmis tingimuste abil võib munemis periood pikkeneda. Hauduma kippuvad soojal aastaajal. Nad on kohmakad ja tallavad mune katki peetakse sügav allapanul viljastatud munade saamiseks peetakse karjas 3-4 emas hane kohta üks isas hani mis tähendab seda et sööda kulu võrreldes teiste lindudega on suurem. Ühel ruutmeetril 1-2 hane. Temp täiskasvanud hanedel 10-15 kraadi, suvel võib kasvatadaq õues või solaariumis milles peab olema suplus koht. Et hanesid nuumata tuleb piirata nende liikumis vabadust. Sööda segu on madalama energia sisaldusega kui teistel lindudel. Kasvatamise seisukohalt broileriteks ja põhikarja täienduseks. Hane tibud vajavad täiendavat soendamist
KÜSIMUS Geneetika 1 Maavitsaliste sugukonda kuuluval isetolmleval õistubakal (Nicotiana affinis) esineb nii punaseõielisi kui valgeõielisi vorme. Valge värvus on põhjustatud mutantsest retsessiivsest alleelist. Antud alleeli suhtes heterosügootselt taimelt saadud seemnetest läks idanema 600 seemet. Kui palju valgete õitega taimi me võiksime oodata? Kui palju on nende 600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi? KÜSIMUS Geneetika 2 Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut! merisiga mais delfiin düsenteeriabakter mammutipuu veis mõõkhammastiiger KÜSIMUS Geneetika 3 Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 4 Kaks venda, kes on ühemunakaksikud, abielluvad naistega...
Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneeti...
Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneeti...
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib var...
PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu ju...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise v...
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse pa...
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine P...
Astelpaju- Hippophae rhamnoides Omadused Vanas Kreekas olevat võidusõiduhobustele söödetud astelpaju lehti, et nende karv säravalt läikivaks muutuks ning tõlkes tähendabki astelpaju nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kanna...
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
veresoonte võrgustik. Kuna hapnik liigub verre ainult läbi niiske naha ei näe päikselisel päeval vihmausse maapinnal. Mullas peab piisavalt õhku olema, et vihmauss elada saaks. Vimausside elu ohustavad suured põllumasinad, mis sõtkuvad mullaosaksed tihedalt kokku ja üleujutused( vesi täidab mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus. Sigimiselundkond- Vihmaussid on liitsugulised loomad( st. isas ja emassugurakud valmivad samas isendis). Sellele vaatamata nad ise ennast ei viljasta vaid saavad munarakkude viljastamiseks seemnerakud teiselt ussilt. Munarakkude viljastamine toimub vöö piirkonnas. Kui kaks vihmaussi on seemnerakud vahetanud tekib vöö piirkonda limast kookon. Kookonisse muneb uss munad ja toimub viljastamine. Seejärel roomab uss kookonist välja. Kookonis arenevad viljastatud munadest vimaussid. VÄHEHARJASUSSID Esineb ~300 liiki
Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inim...
Sissejuhatus Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka filosoof, kes elas 600 eKr paiku. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost peetakse tema õpilaseks. Pythagoras olevat noore mehena külastanud Thalest ning see andnud talle nõu õppida Egiptuses. Herodotose teatel oli Thales 585 eKr kuningas...
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriah 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Lääne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja oda oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. 5. Haridus ja vaimuelu
Eestis nimetatakse rebast reinuvaderiks, kanavargaks, Iseloom Toitumine Rebane on kõige sööja, toit sõltub oludest. Tema põhitoidu moodustvad pisinärilised, jäneselised ,tigusid, vihmausse ja putukaid ning puuvilju, marju, rohtu ja pähkleid. Menüüse kuuluvad ka lindude munad. Selgroogseid sööb rebane peamiselt talvel,kui muud totu pole saada. Näljaga sööb ta ka raibet. Paljunemine Rebane poegi kord aastas. Suurem osa aastas veedavad isas - ja emasloom eraldi, ühinedes vaid innaajaks ning 3-4 kuuks, mil nad poegade eest hoolitsevad. Rebased sigivad talvel. Kuna eluiga vabaduses jääb lühikeseks, poegivad emased elujooksul vaid 2- 3 korda, isased aga viljastavad sageli vaid ühe emase. Eesti eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kunu kutsikad on abitud on ema koguaeg nende juures,toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab ema toiduga, kuid ei sisene urgu
Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: koor 3...4 aastat, õied 2...3 , viljad 2, ürt 2..4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. ("Eesti taimed" 2008). ARUKASK (Batula pendula Roth) Kasvab Arukask kõrgete heitlehteliste puudena. Tüvi on sirge ning kattunud valge tohuga. Oksad on varustatud emas-ja isas urbadega ning lehed on kolnurkjad kuni rombjad. Droogina kasutatakse arukasel pungi ja lehti-Betulae gemma et folium, Harvem kasutatakse puidust/või koorest saadavat kasetõrva-pix Betulinae. Pungade saamiseks lõigatakse kevadel nende paisumise ajal oksad puudelt maha ja kuivatatkse hea tulletõmbusega ruumis. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:46). Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid Eesti looduses. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega
*Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE) -Kõik organismid arenevad. *Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega vanemorganismist. *Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. - selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. -Kõik organismid reageerivad ärritustele.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esi...
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest a...
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.....................................................................................................................
pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). · Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. · Põhjapõtradel on nii isas, kui emasloomadel sarved, teistel kitsedel nii ei ole. · Sarvekännise peale hakkab sarv kasvama. Iga aastaga moodustub sinna peale kibunapärg. · Sarved heidetakse enne talve, uued sarved kasvavad külmal ajal (talve ja kevadel). · Vahest harva on ka kitsel sarved (1:500; 1:1000 (hormonaalne nihe). · Sarvede pikkus, kaal, maht vajalik trofeede (sarvede) hindamisel. Maht kaalutakse kuivalt ja vees. Kaaluvahe annab mahu. Teise osana hinnatakse (subjektiivselt) laiuse
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiu...
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. 23. Geenide interkromosoomse rekombinatsioon e.Mendelismi olemus sugulisel sigimisel.(mõisted?) Interkromosoomne rekombinatsioon esineb kõikidel põllumajandusloomadel. Interkromosoomse rekombinatsiooni korral toimub aleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhuslikust paardumisest isas ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel. Selle tagajärjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes. Põllumajandusloomade paljude tunnuste päritavus, nende lahknemine ja omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskõlas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega Sellisteks tunnusteks on mitmesugused välistunnused (karvkatte ja sulestiku värvus, märgised, sarvilisus jne. GEEN-pärilikkuse elementaarüksus
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult ...
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. ...
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumi...
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks. Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforel...
küpsuskoefitsient on 28,5%. Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ning asustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn spontaanset kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides. VÄLISED TUNNUSED Emaskaladel on kõht puhetunud ja pehme, suguava punsunud, kergelt punetav ja ümmargune, lõpuskaante välispind läikiv. Isaskalade suguproduktid on sel ajal tavaliselt IV–V küpsusastmes, niisk võib erituda juba kergel kõhule vajutusel. Isas kalade tunnuseks on kitsam kõht, piklik-pilujas hele suguava ja nn pulmarüü (lõpuskaaned, selja- ja kõhuuimed karedad). SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse – tõu, vanuse, massi, viljakuse jt näitajate alusel parimad kalad. Sobivate tõuliste kombinatsioonide paljundamiseks koostatakse ristamisplaan. Ristamisskeem peab valmis olema juba enne sugukalade väljapüüki talvitustiikidest. VALIK Vanuse järgi valikul tuleb arvestada, et
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega kar...
15.Peatükk · Punaarmee käib Hiiel, Hildat üritatakse vangistada. Vägistajaks osutub miilits Rause ning tüdruku käsi hoiab Roosi August. Taavi lubab Rause ning Augusti tappa, kuid ei tee seda. · Roosi August hulgub juba teist nädalat metsas, ta tunneb, et lõpp on varsti lähedal. Metsas luurates tabab Roosi August kuul ühe kaaslase relvast, kellega mees koos oli Hiiel käinud. · Tõmm hakkab oma isas nägema inimest.*** · Ignas kellab metsavendadel tulla talutöödele appi, sest venelased on muutunud aktiivseks. 16. Peatükk · Ignas ja Tõmm magavad lakas, kui Ignas kuuleb venelaste hääli. Haavatud August kõnnib Hiie küüni suunas granaat käes, ta hoiatab Hiie rahvast ning käsib neil põgeneda. Haavatud August kõnnib Hiie küüni suunas granaat käes. Ta hoiatab Hiie rahvast ning käsib neil põgeneda. August kõnnib tuldud teed tagasi ning granaat
3) ravimite tarvitamine 4)haigused 5)toitainete vaegus 6)kehavääraste ianete kuhjumine 7)rakkude jagunemis vüime langus 27)Inimest saab elustada siis, kui on saabunud kliiniline surm. 28) a) putuktolmlejate taimed on ilusad, erksavärvilised, jäävad kohe silma n: liilja, nartsiss b) tuultolmlejate taiemde õied ei jää silma, nad on kahvatute värvidega n: võilill, pappel c) n: d) n: 29)paksenenud juur, vili on ainult see, mis on tekkinud viljastumise teel 30) a) et üks on emas ja isas puu . muidu kuipaned papli isase , siis hakkab levitama ebemeid, siis on allergia b) et ma saaks süüa kilpkonna mune, kilpkonnad peavad olema erisoost,siis
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
1. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakku isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transkriptsioon ümberkirjutamine, DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori pi...
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paj...
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
