Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada
Isa Goriot läheb tütarde abikaasade survel pensionile, ta sai prantsuse vabariigi ajal rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid ning võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad, kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. ● Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro ...
"Isa Goriot'" põhjal arutlus Kas raha teeb õnnelikuks? Kas tõesti peitub õnn ainult rahas? „Isa Goriot“ teos tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Probleemi näen veel siiani ka tänapäeva ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees. „Isa Goriot“ üheks läbivaimaks ideeks on raha ja armastuse suhe. Ta oli armastusest niivõrd
inimsjat maha,teised jooksid minema,ta vabastas meest ning viis teda oma elupaika.Ta petas teda rkima inglise keelt.Ta nimetas teda Reedeks,sest see oli pev kui ta teda pstis.Mne kuu prast kui Reede sai natuke aru Inglise keelt siis nad lksid uurima saart,Siis nad leitsid rannikul vikse laagri kus hakati sma inimest,see inimene oli habega.Nad pstsid ta siis Reede hakkas ennast imelikult kituma,alguses nutma siis naerma ja jlle nutma jne.Siis reede tles naeratades ''See on isa!''.Robinson ohkas jne.Ta nimetas teda Reede isaks.Nii siis nad hakkasid pihta petades teda Ingliskeelt,Kui tuli aeg ehitada uut laeva(Paar aastad hiljem).Alguses neil ei nnestund aga lpuks tuli vlja.Nad sitsid inglismaale,kuid nad ise ei teadnud kuhu reisivad.Reede ja tema isa teadsid piisavalt Ingliskeelt.Niisiis nad sattusid sinna,Robinson sai kuulsaks punniks siis.Ta sai teada ,et tal on nd ed,aga kahjuks tema vanemad surid juba ammu.Robinson sai ka loomulikult raha ja tkoha.Reede ja
Ühiskond ja selle kriitika romaanis "Isa Goriot" Üheks romaani põhiprobleemiks on eetika. Balzac on oma teoses väga ühiskonnakriitiline. Ta rõhutab ühiskonnas vohavat silmakirjalikkust, pealiskaudsust ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uh...
IQ-ga" inimesed. Vahe tulenebki sellest, et üks suudab enda tulusid-kulusid kontrollida, kui teine ei tea isegi, kuhu ta raha läheb. Teiseks, palju raha saab teenida, vaid väga hea strateegiaga, mille loomiseks ja mõistmiseks peab olema väga kindel ka oma finantsasjades. Peale raha teenimist, tuleb seda hiljem ka hoida, millel tuleb jällegi rahanduslik haridus ainult kasuks. Kasumlikkus pole nii selge Kuid siiski, raamatus ,,Rikas isa, vaene isa" esitatud väited ei vasta täielikult tõele ega nende teostamine pole sugugi nii lihtne. Kõigile inimestele tuleb enda rahandusliku IQ arendamine kindlasti kasuks, kuid ratsarikkaks, vaid Kyosaki raamatute lugemisega ei saada. Lisaks ei kuku kunagi ,,väga häid tehinguid" ootamatult sülle, vaid nende leidmiseks tuleb pidevalt tööd teha ja vaeva näha. Nagu ka maailmas üldiselt, siis enamik inimestest võivad end küll täiustada, kuid 90% varadest on ja jääb 10% elanikkonna
haletsusesugune. Armastas tütreid. Sai hästi läbi Rastignaciga, kes tema eest hoolitses Isaarmastus Lk 149 ,,Ühe kuu jooksul on ta saanud uuesti selleks mis oli: rõõmsaks, säravaks, nooreks tütarlapseks. Ta hing on elavnemas, ta võlgneb teile oma õnne. Oh, teeksin teie jaoks võimatu võimalikuks. Ta ütles mulle veidi aja eest koju minnes:"papa, ma olen väga õnnelik!" Kui nad ütlevad mulle tseremoniaalselt isa, jäätub mu süda; kui nad aga hüüavad mind papaks, näib mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi. Tunnen end siis rohkem nende isana. Ma kujutlen, et nad ei kuulu veel kellelegi!" Lk 191 ,,Sa andsid mulle praegu kirvehoobi pähe,"vastas vanake. ,,Andestagu sulle jumal, mu laps! Sa ei tea kuivõrd armastan sind." Lk 201 ,,Ah, te võiate palsamit mu südamele!" hüüdis isa Goriot. ,,Kuid kust võtta kaksteist tuhat franki
Vincent Willem van Gogh Elu ja looming Elu ja looming Click to edit Master text style Hollandi maalikunstnik Second level Third level Sündinud 30.märts Fourth level Fifth level 1853 Isa Theodorus, ema Anna Cornelia Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta
erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära. Peale seda, kui Goriot oli oma tütred rikastele meestele naiseks pannud koos suure kaasavaraga, oli ta sunnitud ise pensionile minema. Temast oli saanud häbiplekk väimeestele, kes ei tahtnud, et nende naisi seostataks nuudlikaupmehega. Isa Goriot´ist rääkimine oli tabu ja nägemine keelatud. Hea isana läkski Goriot erru ja asus elama proua Vaqueri pansionaati. Olles just äriga lõpetanud, oli Goriot varandus nii suur, et ta asus elama pansioni esimesele
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata.
hea inimestetundja ning see tagaski talle edu. Tolleaegsed ühiskonnakihid jagunevad laias laastus kaheks: inimesed, kes väärtustavad vaid perekondlikke väärtusi ning oma lähedasi ja teised, kes hindavad materiaalset varandust. Rastignac jäi nende kahe ühiskonnakihi vahele, väärtustades võrdselt nii raha kui ka armastust. Eugene de Rastignacil oli hea süda. Pean lugu sellest, et ta hoolis härra Goriot'ist väga ning ta sai aru kui ebaõiglased on tütred isa vastu olnud. Kuid mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et raha nimel oleme valmis ennast muutma, siiski saame alles hiljem sellest aru.
Jeesuse mäejutlus ja Meie Isa palve. Mäejutlus on kogum Jeesus Kristuse esmasest evangeeliumikuulutusest Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve. Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid selgitab lahti neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased
Mari. Iga tühise asja pärast vaevad oma südant ja mängid minu ees peitust. Krõõt nõnda ei teinud." Usun, et Andrese hinges oli Krõõt ainsaks tõeliseks naiseks, olgugi, et ta mehe hellust kunagi tunda ei saanud. Andres isana ta oli ka laste suhtes üsnagi karm, samas aga lootes alati, et nad jäävad Vargamäele. Raamatus pole ühtegi kirjeldust, kus Andres oleks lastega koos aega veetnud või neid hellitanud, oli ainult üks olukord, kus lapsed ja isa mängisid jõuluõhtul koos "mustlast". Isegi teised imestasid, et kuidas isa tol päeval seesugune oli. Andres huvitus lastest siis, kui nood hakkasid ühekaupa Vargamäelt lahkuma. Suureks sokiks mehe jaoks oli muidugi see, kui tütar Liisi tahtis mehele minna Oru Joosepile. Sellest tuli suur tüli ning Andres ajas Liisi oma majast välja. "Välja mu majast!" karjus Andres. "Muidu näitan ise, kus meister augu teind! Kel pole häbi jumala ega inimeste ees, see ei kõlba minu silma alla
.......................................................................34 2.5 Lapse olemus....................................................................................................................... 36 2.5.1 Mäng on oluline............................................................................................................ 36 2.5.2 Olulisemad mänguasjad................................................................................................37 3. ISA JA LAPS...........................................................................................................................................................39 3.1 Isaduse olemus.....................................................................................................................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus.......................
ning seisust, kus keegi asetseb. Nii on olnud see juba ammustest aegadest alates. Inimesed töötavad, et ellu jääda, et oma lapsi ülesse kasvatada ning võimaldada neile kõlblikke elamistingimusi. Kõige selle taustal jääb aga tähelepanuta inimeste vahelised tunded ja suhted. Õpetliku ja elulise näite saab tuua teosest ,,Isa Goriot", kus peategelasest rikas nuudlivabrikant tegi kõik selleks, et tema tütred õnnelikud oleksid. Isa Goriot toetas oma kahte last igas olukorras ning oli nõus isegi hinge heites taas tööle asuma, kui see vähegi võimalik oleks olnud. Tütred aga ei hinnanud isa püüdlikust ning kasutasid teda ainult vajadusel ressursside suurendamiseks. ,,Raha on elu. Rahaga saab kõike" (Goriot), selles ütluses väljendub tema arusaam, et isegi õnn ja inimtunded on ostetavad. Tema puhul see just nii oligi. Sel samal põhjusel jäid ka isa ja tütarde vahelised tunded ühepoolseks.
,,Raha mängib elus põhirolli. Raha see on õnn ja armastus." Nii laulavad ,,Nukitsamehest" pärit nõiad, kuid kas tõesti peitub õnn ainult rahas või võib rahast kujuneda hoopis õnnetus? ,,Isa Goriot" toob lugejateni raha ja sellega kaasnevate probleemide arutluse ning tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Pole mingi saladus, et veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer'il oli plaan isa Goriot'ga abielluda, kuna ta arvas, et mees on rahakas ja tähtis tegelane, kuid peagi ta avastas, et järk-järgult mees pankrotistus ning hetkega oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka isa Goriot tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha, positsiooni ja hea nime pärast. Kuid armastuse teesklemine on väsitav ja õnnetuks tegev. Raha on sajandeid inimesi juhtinud ja enese järgi janunema pannud. Kui oled ükskord raha maitse suhu saanud, siis tahad seda aina rohkem
Samamoodi armastame me ka oma vanemaid, lapsi, sõpru sugulasi ja kodu. Lapsi kasvatades muutuvad nad vanemate tähtsaimaks varaks, kelle nimel ollakse valmis kõigeks. Honoré de Balzac on oma teoses ,,Isa Goriot" käsitlenud armastuse pahupooli ning seda, milline võim on lastel on oma vanemate üle. Ometigi leiab ka sellest raamatust näiteid tõelisest armastust. Härra Goirot jaoks ei olnud siin maailmas midagi kallimat kui tema tütred Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad teda tegelikult ei armasta
Gustav II Adolf Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas 16111632. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Hakkas varakult isa kõrval osalema riigi valitsemises Huvitus ka sõjandusest Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik
Samas on isa Goriot'd vaadates näha, et kehtib kreeka vanasõna, mis ütleb, et armastav süda on igavesti noor. Nuudlivabrikant oli oma armastuse näitamiseks ka raugana valmis alustama uuesti äri. Goriot armastas oma tütreid meeletult ja ei märganud sellest tingitult vaadata kaugemale, kui oma nina ette. Armastusel ei saa lasta end pimestada. Nii võibki tekkida olukord, kus jõutakse selgusele, et suurest armastusest pole midagi alles ja nagu isa Goriot mõistis, kasutatakse sageli kiremonomaani omakasu eesmärgil kurjalt ära. Rahaga on tihti mõistatuslik see, et kui seda juba on, siis tahetakse seda aina juurde saada. Öeldakse ka seda, et raha rikub mõne inimese isegi ära. Rastignac valmistas mulle mingil määral pettumuse. Nimelt muutus vooruslikkust hindav noormees osalt just raha pärast egoistlikumaks
ilmas kõige rohkem armastas. Nende nimel oli Goriot kõigeks valmis. Ühel ilusal päeval olid tüdrukud saanud täiskasvanuks ja nad abiellusid. Üks sattus kõrgema kihi seltskonda, teine oli samuti jõuka mehe otsas, kuid kõrgkihti ei kuulunud. Head elu elama asunud tütred tegid isale ettepaneku, et too paneks ameti maha ja läheks ära pensionile, müües maha oma ärid ja asudes nende juurde elama. Üsna peagi viskasid mõlemad tütred oma isa tänavale, kuna väimeestele ei meeldinud äia kohalolek. Pettunud Goriot ei süüdistanud tütreid ja asus elama Vauguer'i pansionaadis, kus ta algul oli kui aadlihärra, kes elas esimesel ja kõige rikkamal korrusel. Sel ajal oli Goriot elu veel täis ilu ja õnne. Aeg läks edasi ning külla tulid tütred ja nõudsid raha, kuna nende mehed ei andnud. Heasüdamlik ja hooliv isa andis tütardele alati veidikene raha ja üsna peagi hakkas vanaldane mees laostuma
docstxt/131791882118905.txt
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda
väärtused, mis inimeste ellu rõõmu ning õnnetunnet süstivad. Selleks ei pea olema suur hunnik raha toanurgas ega miljoneid maksev auto maja ees, ei, selleks võib olla kasvõi kass, kes õhtul sülle hüppab ning nurruma hakkab. Pisaiasjad ongi need, mis elu ilusaks ning elamisväärseks teevad. Ilu on ju siiski vaataja silmades. Elus tuleb ette ka palju kurbust ning valu. Balzac on seda tõestanud rahaahnete ning omakasupüüdvate tütardega, kes kasutava isa vaid rahastajana. Surivoodil saab mees sellest isegi aru ning mõistab, kui tühi ning masendav tema elu tegelikult on olnud. Ka valu saab mõista erinevalt. Kelle jaoks see füüsiline, kelle jaoks vaimne ning mõne jaoks on see marerjaalne kahju. Iga inimene mõistab valu ja kaotusi oma seisusest olenevalt. Kõik inimesed on erinevad ning seetõttu on ka mõisted "ilu" ja "valu" nende jaoks erineva tähendusega. Ei saagi ju eeldada, et kõik 1,3 miljonti inimest Eestis smõtlevad
Vautrin seletab talle, et kõrgklassi elu ei ole nii ilus kui paistab. Lihtsalt osatakse oma tegusid hästi peita. Pariisi eluga kohanemine Rastignac kohaneb Küsib raha perekonnalt, kõrgklassi elug hästi. kuigi teab et neil on Ta hakkab riietuma nagu niigi raske. nemad, võetakse kiiresti Teda tülgastab, et omaks. Delphine isa matustele Hakkab ka rohkem ei tulnud, kuid läheb rikaste moodi käituma: kohe peale matuseid et eesmärgile jõuda tema poole lõunat kasutab teid mida ta sööma, sest tahab siiski õigeks ei pea. kõrgklassi pääseda. Täname kuulamast!
et isale mingitki vastastikust tunnet välja näidata. Goriot oli neid liialt hellitanud ja seega põhimõtteliselt oma tütardest ja oma varandusest ilma jäänud. See on ehtne näide sellest, et rahaga ostetud armastus pole õige. Raha suudab rikkuda ka tõelise armastuse, kui sellega liiga palju ümber käia. Goriot oli hea ärimees, kuid oma tütreid ta ennast armastama panna ei suutnud ja lõpuks olid tütred nii uhked, et ei tarvitsenud oma isa matuselegi minna. Isekas oli ka mees nimega Jevgeni Onegin, kes oli peategelaseks Puskini raamatus ,,Jevgeni Onegin". Ta armastas oma vabadust, kuid samas oli tal kombeks kurameerida naistega ja elada seltskonna elu. Jevgeni ihkas endale palju naisi korraga, isegi teiste meeste omasid. Kui Tatjana talle oma armastust avaldas, siis Onegin põlgas teda. Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus, siis oli ta juba hiljaks jäänud kuna temast austavam mees, teda juba kosimas käinud
(Alexandre Dumasi isa). Peatselt pärast seda Marie-Cestelle aga suri ning Antoine-Alexandre ja ta poeg lahkusid maalt. 1786.a. läks Thomas Prantsuse armeesse. Aga, et kaitsta aristokraatliku perekonna mainet otsustas ta kasutada oma ema neiupõlve nime Dumas. Ta paistis armees silma olles julge ja võimeline sõjaväelane tõustes armee kindraliks 31. aastaselt. Thomas-Alexandre Dumas abiellus Marie-Louise Elisabeth Labouretiga ja nad said poja Alexandre Dumasi. Alexandre isa suri 1806. Aastal jättes ta ema peaaegu vaesunult Alexandre kasvatama. Olgugi et tal ei õnnestunud saada haridust, luges Alexandre meeleldi kõike mida sai. Napoleon I mõjutas Alexandre lennukat kujutlusvõimet seiklusteks ja julgustükkideks. Nii koligi ta Pariisi kus ta allus Palais Royalile teenistusele. 3. Dumas ja ta kirjutised Pariisis töötades hakkas Alexandre kirjutama artikleid ajakirjadele ja ajalehtedele, kui ka näidendeid teatritele
Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus. Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku. Kahte sammugi ei saa Pariisi teha, kohtamata põrgulikke trikke." Peale seda jutuajamist ning kuuldes ära Vautrini plaani abielluda Victorine'ga, et kaasavaraks saada Victorine isa varandus, jääb Rastingac mõtlema, kas ei peaks tegema nii nagu Vautrin soovitab ning selle teoga astuma vastuollu kõigega, mida ta on siiani arvanud ja mida õigeks ja mida valeks pidanud. Siiski sügaval südames teab ta, et ta nii ei tee, tunneb ta suurt kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas. Kuid ometi võib raha tuua endaga nii suurt jõuetust ja koledust, mis on vastik nagu maailma lõpp.
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas.
Maailm on ebaõiglane Romaanis ,,Isa Goriot'' väljendub tegelaste vahelistes suhetes palju ebaõiglust. Mitmetel tegelastel on midagi saavutades omad huvid mängus. Milles väljendub ebaõiglus selles romaanis? Selles romaanis väljendub ebaõiglust mitme tegelase vahel. Kõige rohkem väljendub see, aga isa Goriot' ja tema kahe nooreks naiseks sirgunud tütre vahel. Nimelt elab isa Goriot arusaamas, et elus läheb paremini vaid siis, kui inimene tõuseb mööda trepiastmeid kõrgemale ning saavutab tänu sellele aina parema auastme ühiskonnas ning teenib rohkem raha. Raha on selles romaanis ning on ka reaalsuses ainuke asi, mis viib inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele. Parimaks näiteks on Kopli liinide vahel paiknevad asotsiaalid. Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni
Mis see pits viina mehele ikka teeb! Elas kord üks pereisa Paul, pealtnäha oli ta samasugune nagu teisedki isad: hoolitses oma pere eest ning oli mustertööline. Tal oli hea palk normaalne kodu ning ilus auto. Ühel õhtul korraldas Paul oma sõpradega peo, kus ta jäi maani täis ja järgmisel hommikul ärkas ta peavaluga. Kohe läks ta kööki õlut võtma, jõi pudeli ja kaks, siis veel ühe ja veel nii terve päeva. Kui ta naine ja lapsed koju jõudsid, oli ta täiesti täis. Hädavaevu talutati ta voodisse. Pärast ärkas ta veel suurema peavaluga ja niimoodi mitu päeva järjest. Töölt hakati helistama ja tunti muret, miks ta nii kaua tööl pole käinud. Mees muutus järjest vägivaldsemaks ja oli alkoholi kätte saamiseks kõigeks valmis. Pereliikmed peitsid kõik alkoholipudelid ära, kuid ta läks poodi ja ostis uued pudelid viina. Teda hakati juba alkohoolikuks pidama. Lapsed läksid vanaema juurde elama ning naine andis lahutuse ...
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust
,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku
Johann Sebastian Bach Elu, õpingud ja töö J.S.Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis organisti J.A.Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Tema ema suri 1694. aastal, kui ta oli 9-aastane ja isa ühe aasta pärast ema surma (1695). Pärast isa surma kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob
FRANCISCO GOYA (1746-1828) Francisco Jose de Goya ybLucientes sündis 30.märtsil 1746.a. Zaragoza provintsis Hispaanias. Ta isa oli käsitööline. Goya noorus oli rahutu, ta sattus pidevalt pahandustesse: kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral
VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Vassili Kandinsky sündis 4.detsembril 1866.a. Moskvas. Ta ema oli moskvalane, üks vaaremadest aga Mongoolia printsess, isa oli pärit Hiina piiri äärest Siberist. Nii kasvas poiss kahe erineva kultuuri, Euroopa ja Aasia kultuuri keskel üles. 1871.a. kolis pere Odessasse, kus isa juhatas teevabrikut. Kümnendast eluaastast alates õppis Kandinsky eraõpetajate käe all joonistamist, tsello- ja klaverimängu. 1886.a. sõitis Kandinsky Moskvasse, kus õppis Moskva Ülikoolis juurat. Ülikooli lõpetamise järel abiellus ja töötas Ülikoolis juuraosakonna dotsendina.
Iga põlvkond on rohkem oma aja kui isa nägu Pidevalt kuulevad tänapäeva noored kodus taolisi ütlusi: ,,Meie pidime kooli ajal igal vaheajal kolhoosis tööd rabama, hommikust õhtuni!" Niimoodi me muutumegi, uued on eelmistest erinevad. Juba need ütlused, mille tähedusest meil, tänapäeva noortel, õrna aimugi pole, näitavad, et oleme oma vanematest täiesti erinevad, oleme järjekordne omanäoline põlvkond. Kui tagasi vaadata, siis polnud meie vanematel ja vanavanematelgi taolist põlvkonnalist sarnasust
Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 11a klass Inimene on rohkem oma aja, kui oma isa nägu Juba aegade algusest peale on lapsed pidanud käima oma vanemate jälgedes ning võtma üle nende ameteid ja seisusi. Puusepa pojast sai puusepp ja kuningatütrest kuninganna. Aastatuhandeid polnud mingisuguseid muutusi ega ka võimalusi nende tekkeks. Viimaste sajandite jooksul on suudetud pöörata pea peale kõik traditsioonid ning ära tallata isegi nende ajalooline ilu. Kuigi näib, et paljud pärimused on tänapäeva noortele arusaamatud, on neilgi olnud omad
7. Õdede vahel oli rivaali tunne, kuna üks õde sai kõrgemast seisusest mehele ja teine madalamast seisusest mehele. Sellest tulenes ka nende rahaline majanduslik seis. (see ei pruugi täiesti õige olla) 8. Bianchon oli medtudeng ja Rastignaci sõber. 9. 10. Rastignac oli pariisi tulnud, et juurat õppida 11. .Vautrin soovitas Rastignacil abielluda Victorien'iga, sest ta venna surma korral oleks ta kogu oma isa varanduse pärinud ja ühtlasi oleks saanud sellest oma osa ka Rastignac. Vautrinil olid omad kasud mängus. Ta lootis, et Rastignac annab talle piisavalt raha, et ta saaks uut elu alustada. 12. 13. Kümne Tuhande Ühing kujutas endas pättide ja petturite bandet, kes alla 10 000 frangi ei võtnud ühtegi tööotsa vastu. 14. (täpselt ei ole kindel) Vaquer kaotas enamus oma pansionäridest, kuna seal asusid ka Poiret' ja see m tähega
Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". 1. Iseloomusta Stendhali, Balzaci, Flauberti ning nende peateoste põhiprobleeme. 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv. Isa oli rojalist, vanaisa mõjutas teda teises suunas. Stendhal jagas inimesed kahe tüübi järgi: * punane üllad, hispaanialikud, revolutsionäärid, bonapartistid * must kelmid, kuningavõimu pooldajad, rojalistid. · Romaan "Punane ja must". Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas. Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab
EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvatespidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
