Liivimaalt. Varaseim teade tatrakasvatusest Saksamaal pärineb 1436. aastast Mecklenburgist. Ent juba rohkem kui 40 aastat enne seda on teateid tatrakasvatusest Riia ümbruses. (1) 2.2 Kaunviljad Juba iidsetel aegadel etendasid meie esivanemate toidus tähtsat osa kaunviljad: hernes, põlduba, lääts. Nagu kogu ülejäänud keskaja Euroopas, nii oli ka Eesti alal kaunviljadel inimeste toidulaual tähtis koht. Arheoloogilistel kaevamistel on herneid Eestis seni leitud Iru II linnus ajast ning 11. sajandist pärinevast Kuusalu Pajulinnast. Leitud on ka põldube. 14. sajandi esimesest poolest pärit Tallinna piiskopi vakuraamatu järgi laekus talupoegadelt koormisena muu hulgas ka hernest. Üldjuhul on kaunviljad talupoegade koormistes siiski napilt esindatud. Kaunviljad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkainet, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mull suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Keskajal kui
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
Malle: Jah. Kakskümmend kaks aastat. Ülemõde: Aga miks te soovite nüüd hooldustöötajaks hakata? Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond, kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes! Ülemõde: Praktiline kogemus piirdub siis ainult tädi eest hoolitsemisega? Malle: Oh ei! Töötasin õppimise ajal juba hooldustöötajana Iru Hooldekodus. Mitte küll täiskohaga, mul oli pool kohta. Elan Tabasalus, Harku vallas, ja mul kulub palju aega bussisõitude peale. Ülemõde: Arusaadav. Merimetsa haigla on ju teie elukohale üsna lähedal. Malle: Mul on Iru Hooldekodust ka soovituskiri. Seal hinnati minu tööd väga. Ülemõde: Olen seda lugenud. Tean, et olete töökas, abivalmis ja väga kannatlik eakate ja haigetega suhtlemisel. See ongi meie töös väga tähtis
Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal. Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele. Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala, Asva. Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega. Hakati rajama nelinurkseid põlde. Pronksiaegses Eestis kasvatati otra, nisu ja kaera. Ilmusid kivikirstkalmed - on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti. Eesti rauaaeg (500 e.m.a. - 1225) Vanem rauaaeg (500 e.m.a. - 450 m.a.j.) Eelrooma rauaaeg (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) 3. - 2. saj. e.m.a
Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus. *Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia-kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme,
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 63 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 64 Jäätmete põletamine Eestis Eestis ettevõtete tegevus jäätmete OÜ Ecocleaner - jäätmekütuse tootmine põletamisel Iru Elektrijaam- masspõletustehas tootlusega AS Epler & Lorenz - ohtlike jäätmete käitlemine, 220 000 tonni jäätmeid aastas. Investeering: ca ümbertöötamine prügikütuseks (klient Kunda Nordic Tsement) 1,5 mlrd eurot. Jaama võimsus 50MWh, elektri AS Ragn-Sells jäätmekütuse tootmine ohtlikest tootmine 17MWh
Rantkirves Äksist. Esialgu olid need esemed vaid uhkustamiseks, prezdiisi näitamiseks, eestlased ehk ka kasutasid ikka. Tõenäoliselt algavad pronksiaja alguses väga tihedad suhted Skandinaaviaga. Suurem osa pronkskirvestest olid pärit Lõuna-Skandinaaviast. Pronksiaja keskel tulid ka rõhkpalk hooned, täh raiuti jämedamaid palke! Noorem pronksiaeg Tekivad kindlustatud asulad mereäärsetesse piirkondadesse. Teada on viis, kolm Saaremaal, üks Iru (Tallinna juures, Pirita jõe ääres) ja Narva. Sisemaalt kindlustatud asulaid avastatud pole. Kaali kraatrivalli peal paikeb üks Saaremaa kindlustustest, üks osa sellest on täielikult kindlustatud kividest piirdega. Ühiskond võis olla üsna suurte majanduslike erinevustega. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on pronksivalude osadega. Võrude tegemiste vorme oli ka, aga võrusid mitte. Skandinaavias olla võrusid mitmeid, vorme aga ei.
Kivissaarelt on leitud üks sirp. ei ole teada kas sellega lõigati vilja, aeti juukseid maha või pandi varre otsa ja uhkeldati. Ülejäänud 14 eset on kirved. Pronkskirvega on tunduvalt parem raiuda kui kivikirvega, töö saab tehtud 4-5 korda kiiremini. Pronksesemeid üldjuhul alguses ei kasutatud, need olid rohkem uhkeldamiseks. Eestis pronksist ehteid ei olnud, kasutati hoopis praktilisi asju. Pronksiaegseid kindlustatud asulaid on kolm: Asva, Ridala, Kaali Saaremaal; Iru, Narva Joaoru. Nendest on saadud ka esimesi jälgi rõhtpalkmajadest. Põhjuseks võivad olla pronkskirved, millega on võimalik jämedamaid puid raiuda, millest saab maja ehitada. Ka veesõidukeid sai ka hästi teha. Pronksiajal tekkisid väga tihedad sidemed Skandinaaviaga. Siinsed pronkskirved on väga sarnased nendega, mis on leitud Skandinaavias. Kindlustatud asulates on ka täpselt samasuguseid valamisvormide tükke.
poolt loodusest ei leia. Eesti pronksiaeg 1800 – 500 e.Kr Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 e.Kr Polegi asukohti. Mõned pronks esemed: Odaots Muhu saarelt – üks vanimaid pronksesemeid Eestis; Sirp Kivisaarest Rantkirves Äksist; Vanema pronksiaja rantkirved ja õlgkirves. Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51 – Ridala ja 53 – Asva). Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas. Pronksesemete valuvormide katked (võrud, kirved, ehtenõel) Tehumardi peitleid koosnes pronksesemete katketest. Kivikirstkalmed Jõelähtmes Pronksiajal rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos
On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär; Põiksäär – tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nt. Iru ja Kroodi põiksääred; Nooljas maasäär – kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimel, saarte taha “sabana”. Nt. Kirblas; Tombolo – on kas kaht saar või saart ja mandrit ühenda rannakuhjevorm. Nt. Toopea kõvik ühines mandriga tombolo abiga. Rannabarrid on algselt tekkinud liivasel rannanõlval vee all rannajoonega paralleelsete liivavallidena (veealused barrid), mida lained kannavad mere põhjas ranna suunas. Kõrgenemisel ulatuvad nad üle
nimetatakse energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: · Balti SEJ 1390 MW, · Eesti SEJ - 1610 MW, · Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), · Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW. Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist
on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi 24 ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula). Kindlustamine on seotud mere lähedusega. Kindlustatud asulatest on saadud selgeid jälgi korralikest rõhkpalkelamutest. Pronkskirvega oli parem ehitada. Tekkisid tihedad kontaktid Skandinaaviaga. Samasuguseid esemeid nagu Skandivaavias tehti ka siin. Uueks nähtuseks olid ka muistsed põllud, mis tekkisid tänu nelinurksetele põldudele. Sahaloo põllud, ka Balti põllud, ebakorrapärased 10-15 m laiad, u 20 m pikad. Samal ajal ilmuvad kivikirskalmed
1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tul...
Pälson Tartu osakonna juhataja valmistas ette tänava lahingus riigipöördekatset Georg Mõisteti 10 aastaks Suunati 1924 Eestisse Hukkus Vilmsi Kreuks sunnitööle, 1921 vahetati tänava lahingus välja VNFSVle Arnold Novembrist 1922 VNFSVs 1924 saadeti Eestisse Hukkus Iru lahingus Sommerling komsomolitööl riigipöördekatset ette valmistama Voldemar Punaarmee ohvitser, osales 1924 saadeti Eestisse Jäi 1925. aastani Puss Vene kodusõjas illegaalsele tööle Eestisse põrandaaluste juhiks, hiljem põgenes
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega
Raudrüü – võiks kasutada mõistena klassikalise 15. sajandi raudrüü kohta. Plaatrüü – Sarnane lamellrüüga, aga plaadid vast suuremad (?) Turvis, turvistik – Võiks olla üldine mõiste kaitserüüde kohta. Raudrüü ja turvis võivad olla teatud mõttes üldistavad mõisted, klassikalised. Üldmõistena veelgi parem oleks vast kaitserüü. Kaitserajatised Muinaslinnuste hulka loetakse ka pronksiaegsed kindlustatud asulad: Asva, Ridala, Iru, Narva Joaoru, Kaali. Vanema rauaaja (ca 500 eKr – 450 pKr) linnused või suletud asulad ehk sulendikud. Mäepealsed asulad – paiknevad tavaliselt küllaltki järsunõlvalistel küngastel ning nendes on leide ääretult vähe. Kaitserajatiste jäänuseid pole samuti võimalik eristada. Enamik mäepealseid asulaid paiknevad enamasti hilisematel linnustel ning hilisemate ehitustöödega on varasem kultuurkiht suures osas segamini keeratud
aboutcoalquality.blogspot.com Suitsugaaside puhastamine Suitsugaaside kondenseerimist ehk pesu kasutatakse ka biokütuste, jäätmete, söe jm. Põletusseadmetes suitsugaaside puhastamiseks, mis sisuliselt tähendab ka vee aurustussoojuse kätte saamist, aga kui puudub soojuse tarbija, siis seda soojust ei kasutata. Eestis kasutatakse suitsugaaside pesu Tallinna, Tartu ja Pärnu Elektrijaamades ning Iru jäätmepõletusjaamas. Neist saadud kondensaat tuleb puhastada mürgistest ühenditest Jäätmepõletusjaamadele on väga ranged keskkonnanormid. Suitsugaaside puhastamise seadmed võivad maksta üle 1/3 jaama maksumusest. Tekkiv tuhk tuleb ladustada prügilasse rangeid norme järgides. wikipedia.org Tuhaärastussüsteemid Tahkekütuste puhul on kolde ja ka elektrijaama tähtis osa tuhaärastus ja tuhakäitlemis-
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
Aegviidu Puit 64 139 109 Neiseri Grupp 120 85 127 138 Laagri, diivanid Tarmel AS 146 74 101 106 94 Tallinn ABB AS 521 754 1376 Tallinn, soojus Tallinna Küte 734 Saurix Petroleum 740 Tallinn ALSTOM Estonia AS 650 197 249 Iru, elektijaamade 389 hooldustööd Glaskek AS 540 508 921 1047 Uksed,aknad Krimelte OÜ 200 200 390 756 870 Tallinn, ehitussilikoonid E-Betoonelement 420 227 329 651 809 Harku Rudus Eesti 84 260 260 542 630 Assaku, betoon Technomar&Adrem AS 588 473 475 624 Maardu, vineerdetailid
hinnangul ligi 9 protsendini. Ebakindlus tuleviku suhtes suurendab riigi rahanduse stabiilsust ja konkurentsivõimet toetavate kiirete ja õigeaegsete sammude tähtsust,» selgitas Sutt. Gaasi hind langeb 15 protsenti 03.02.2009 Postimees Gert D. Hankewitz Eesti Gaas langetab veebruaris maagaasi hinda suurklientidele jaanuariga võrreldes 15 protsenti. Kui jaanuaris langes Eesti Gaasi suurklientidele Tallinna Küttele ja Iru Elektrijaamale maagaasi hind ligi kuus protsenti, siis veebruaris langetab firma hinda 15 protsendi võrra. Juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul mõjutab veebruari hinnalangust veel dollari kursi liikumine: kui dollar kallineb, siis on hinnalangus väiksem. Jaanuaris müüs Eesti Gaas gaasi kokku ligi 88 miljonit kuupmeetrit, mis on 14 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Valitsus sotsiaalpartneritele: arvestame 8,9-protsendise majanduslangusega 03.02.2009 Postimees
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
RFD[1] kütuse põletamine). Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sh, olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid. Loomulikult saavad mõlemad põletus võimalused eksisteerida paralleelselt. Eesti Energia AS on esitanud idee rajada Iru Soojuselektrijaama territooriumile masspõletustehase, kuid see on alles algstaadiumis. Arvestades direktiivist 1999/31/EÜ prügilate kohta tulenevaid bio- lagunevate jäätmete ladestamisele seatavaid piiranguid ja viimaste aastate arenguid teistes riikides (näiteks Soomes), on väga tõenäoline, et Eestis tekib hinnanguliselt 5-10 aasta perioodil jäätmete masspõletustehas Tallinna piirkonnas. Koospõletamise osas on suurimaks ettevalmistamisel olevaks projektiks nn
Association) IFCBA Rahvusvaheline Tollimaaklerite Assotsiatsioonide Föderatsioon (International Federation of Customs Brokers Association) IATA Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (International Air Transport Association) TIACA Rahvusvaheline Lennukauba Assotsiatsioon (The International Air Cargo Association) IMO Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (International Meritime Organization) IRU Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (International Road Transport Union UIC Rahvusvaheline Raudteede Liit (International Union of Railways) UIP Eravagunite valdajate Rahvusvaheline Liit (International Union of Private Wagons) UIRR MaanteeRaudtee Kombineeritud Vedude Firmade Rahvusvaheline Liit (International Union of Combined RoadRail Transport Companies) FIDI Rahvusvaheliste Kolijate Assotsiatsioon
J. SftuATutNg gooEl^ ^.s_trtTs - lb; p,,--ca^'$ ;owilAoru
- d *d lpi^Lta&^{. NLlrh
N!fuJL
r'acr4o/ac
[a.*
tor1uA n"^a^cb n.^o it
o ,lo^, t.L-*",-*a, J-.$ {.-1?"*fi^
r jsi ilih;L !ra-*o** pla
tv^l.ulLt l/n^^*a-It/& {:1^o irU
rit"; to{a
to4q un
o Paipluc ^!dr.?"
y*fodrtd-t&" n^ootrLcQ{ona.. t.1e.t
Ta saab MS järel kuulsaks lastekirjanikuna. Lõpuks teeb ka debüüdi ka täiskasvanute kirjanikuna alates 1932. aastast. Nende raamatute seas on nii novell kui ka romaane, kuid hilisem retseptsioon on kaldunud hindama pigem novelle, kui romaane. Jätkas kirjutamist ka sõja ajal, ja oli pigem saksasõbralikum. Tegi teatavat koostööd võimudega. Ta juhtus jääma Eestisse ja teda ei võetud kinni, sest ta suutis end varjata valenime all kuni surmani. Ta sureb 1947. aastal vähki Iru vanadekodus. Johannes Semper · 1934 Armukadedus (Freuistlik taust on inimesekujutuses olemas, armastuslugu) · 1939 Kivi kivi peale (Sotsiaalset vaatenurka tuleb eelneva teosega juurde) Ta tuleb Siuru rühmituse kaudud ja luuletajana ja siis hakkab selle kõrvale kirjutama Proosat. Tal on 30ndatest aastatest kaks romaani (ülal). Enne seda on ta tuntuks saanud nii kriitiku kui ka moodsate kirjandusvoolude tutvustajana. Ta on esimene, kes tõsisemalt püüab
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Ühiselt püütakse lahendada rahvusvahelises maanteetranspordis tekkivaid probleeme ja täiustada transpordisüsteemi. Rahvus- vahelised organisatsioonid kaitsevad ka oma liikmeskonna õigusi ja huve kas kontinendil, kus tegutsetakse, või globaalses ulatuses. Üks suuremaid ja mõjuvõimsamaid organisatsioone on IRU (International Road Transport Union), tõlkes Rahvusvaheline Maanteevedude Liit. IRU asutati Genis 1948. a Euroopas tegutsenud rahvuslike maanteetranspordi assotsiat- sioonide poolt. Aastatega on kujunenud IRU-st autovedajate rahvuslikke liite ja assotsiatsioone Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed. Kauba lastitavus sõltub tema suurusest, kujust, haprusest ja muudest füüsilistes omadustest. 4)Kaubakäsitluse lihtsus. Sarnased kaubad (tooraine, kastid, tünnid), või kaubad, mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende transpordikulud on seega väiksemad. Standardiseerimine, modulaarsed logistilised ühikud, kaubaalused, konteinerid. Kaubaalused võeti kasutusele 1944 IRU (International Rail Union ) poolt. 65% Euroopas toodetud kaubaalustest on 800 X 1200 või 1000 X 1200 mm mõõtmetega., 36% USA-s toodetud kaubaalustest on 1219 X 1016 mm (48 X 40 tolli) ja 24% Jaapanis toosetud kaubaalustest on 1100 X 1100mm.. Cle*äänud toodan-- 'uba vähemlevinud standardid. 5)Kahjustuvus (liability). Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
The ag riculture pr ed onuna cc. C ruc ial to form er Soviet-sa tellite natio ns ar e, in large bo u ntifu l oi l and ga s fields of the North s 365 con tmc n tal eco no m ic Il1 tegr atl on IS t he pan , reachmg ha rm on y with th e rest o f Sea are o ne o f the most im portant and Eur opean UnIOn , a par tn ershi p o f 15 Eu ro pe afte r a n iru u al and un serrlin g m ost recent dis coveries. Climate y~t'~ ch u 9 0 r ~ Lowest recorded 0 Semiarid Reykjavik Tro ms ~
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
