on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Efekt seisneb selles, et inimene peab tõe ise välja mõtlema ja selle käigus ta areneb. 12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada
- täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida. Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese: Silmad - Käed paigal, vähe liikuvad
Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad
23. Urgent- pakiline, kiire, edasilükkamatu, hädavajalik 24. Outsource- välisteenus 25. Manufacture- tootma, tootmine, valmistamine, töötlema 26. Bias- kallakus, vildakus, kalduvus 27. Plenty- rikkalik, rikkalikult, palju 28. Engage- kaasa haarama, palkama, haarduma 29. Provider- varustaja, levitaja 30. Benefit- kasu saama, head tegema, kasu, tulu, toetus 31. Embellish- ilustama, dekoreerima, kaunistama 32. Genuine- algupärane, ehtne, puhas 33. Irony- iroonia 34. Leverage- mõjujõud, abinõu 35. Impact- põrge, löök, mõju 36. Output- väljalase, toodang 37. Particularly- eriti, iseäranis 38. Effortlessly- sundimatult, pingevabalt, hõlpsalt 39. Reinvented- taasleiutama, taassünd 40. Frame- raam, kaader 41. Affect- mõjutama, teesklema 42. Encounter- kokkupõrge, ootamatult kohtuma 43. Permanent- pidev, jääv, püsiv, kestev 44. Judgment- otsustus, hinnang 45. Rationalize-ratsionaliseerima, seletust pakkuma, mõistuspärastama 46
Bell, biograaf Lytton Strachey ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Ka Woolf võttis kogunemistest aktiivselt osa. Märtsiks 1905 oli kahe sarmika õe, intellektuaalse Virginia ja sensuaalse maalikunstniku Vanessa ümber kujunenud kirjanikke, kunstnikke, teadlasi ja teisi kultuuritegelasi koondav Bloomsbury ring. Virginia, keda iseloomustati kui pikka, saledat, väga ilusat, teravmeelset ja tagasihoidlikku noort naist, avaldas kirjanduskriitikat ning temast sai hinnatud, kuid oma peene iroonia pärast kardetud arvustaja. Samuti osales Virginia naiste valimisõiguse eest võitlemise kampaanias. Bloomsbury gruppi kuulus ka juudi päritolu literaat Leonard Woolf, kes sattus esimesest kohtumishetkest alates õdede mõju alla. "Kui nad seisid seal valgetes kleitides, päevavarjud käes, oma ilus nii peente ja ahvatlevatena, siis ei saanud teisiti, kui lihtsalt neisse armuda," tunnistab ta oma memuaarides. Juba 1908. aastast hakkasid teda huvitama võimalused
1997 ,,Päikesepillaja" (koostanud Urmas Tõnisson) 2002 ,,Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo) Paljudele on ainus tutvus Alliksaare loominguga luuletus ,,Aeg". Muu tegevus Lisaks luuletamisele ning kohvikute külastamisele tegeles Alliksaar aktiivselt tõlkimisega, põhiliselt tõlkis vene lüürikat- Ahmatovat, Jesseninit. Ta kirjutas ka näidendeid, 1966. aastal ilmus absurdidraama ,,Nimetu saar", mis kuulub ulme või iroonia valdkonda, ning mille tegelasteks on näiteks liikuvate ülesannetega nuuskurrobot, kanooplanna, draakonitaltsutaja. Näidendi tegevus toimub ulmelises supertsivilisatsioonis millele on iseloomulik bürokraatia ja nuhkimine. Samas leiti, et see on juhuslikult kirjutatud näidend, mis ei vääri mainimist. Kokkuvõtteks Alliksaar on jõuliselt ja haardeliselt mõjutanud oma loomega tervet rühma ühe ajajärgu silmapaistvaid Eesti luuletajaid
Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. 12. Millist luulesuunda esindab H. Talvik ja mis on tema luule peamised teemad? Dekadentlik stiil, naturalismi sugemed, sümbolistlikud sugemed, pettumuste ja eksimuste tajumine, filosoofilised otsingud, ajakriitilisus, võllahuumor ja iroonia. 13. Milline on Alveri luules 1 stiil ja mis on tema luule teemad? Nimeta 2 kuulsamat Alveri luuletust/luulekogu! "Tolm ja tuli" "Tähetund" Luule teemad : inimene ja kunst; protest vaimse lodevuse vastu; ülaolev suhtumine keskpärasusse ja argipäeva. stiil : uuskriitika. 14. Nimeta Alveri eesti keelde tõlgitud kuulsamate väliskirjanike teoseid (2) "Jevgeni Onegin," "Kaks poeemi" (mõlemad Pushkin). 15. Fr. Kafka olulisemad eluloolised ja loomingulised andmed (v.t tööleht)
Aga ka siin on kaks poolt: 1. valged suruvad neegreid alla ja orjastavad jne. 2. ka neegrid ise olid selles süüdi. Neegrid püüdsid teisi neegreid (oma vaenlasi) ja müüsid valgetele. Nii, et ka neegrid ise ei olnud süüst puhtad ja käitusid omasugustega halvasti. Saatuse irooniaga satub Tamango ise ka valgete kätte ning ka teda on ootamas orjastaatus. Orjad saadetakse laevale. Tamango korraldab laeval mässu ja neegrid tapavad laeval kõik valged ära. Võim on jälle neelgrite käes. Iroonia on aga selles, et nad ei oska laevaga midagi peale hakata ning lähevad laevaga põhja ja hukkuvad. Kolmekümnendate aastate novellid: Kesksel kohal on inimene. Tegelane on väga kahepalgeline ja vastuoluline. See väljendub selles, et inimene kannab enda ees nö maski. Külma ja ükskõikset maski. Ta jätab endast sellise näiliselt mulje, et ta on külm. Et ta ei hooli millestki ja tal on ükskõik. Nad teevad seda seetõttu, et ühiskond surub seda neile peale
ta koolist nii või teisiti. Holdeni iseloom ja tõekspidamised ei lubanud tal õppida koolis, kus lokkas silmakirjalikus, raha võim ja kus käisid lontrused alates ta toakaaslatest Ackleys ja Stradlaterist, lõpetades ennastülistava kirikutegelasega(edukas vilistlane, kes loenguid andis), kes matusebürooga varanduse kokku ajas ja keda kool tänu sellele kummardas. Iroonia on kusjuures veel selles, et vanamees palus jumalat, et inimesi rohkem sureks, et tal ikka oleks ikka keda matta, Holdenil ajas selline labasus südame pahaks, tsitaat: ,,Minu ümber on vale ja valskus, kõike tehakse vaid teeskluseks"). Holden oli isegi suur luiskaja(seda võtet kasutas ta nii baarides kui näiteks rongis, et enda lõbuks inimestega manipuleerida ja tüdrukuid meelitada, kuigi teda ei
e. Vokaalsümfooniline tähtteos "Sõjareekviem" 29. Sergei Prokofjev a. Pianist, helilooja, dirigent, emigreerus USAsse ja Prantsusmaale, naasis NSVsse, enam lahkuda ei lubatud b. Neoklassitsism c. Klaverimängustiili isel kiire tempo, rütmiline aktiivsus löökpianism d. 5 klaverikontserti; 7 sümfooniat e. Lavamuusika ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", ballett ,,Romeo ja Julia" 30. Dmitri Sostakovits a. Klaver ja kompositsioon b. Iroonia, satiir, grotesk c. 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 ooperit "Nina" ja "Kateriina Izmailova" 31. Carl Orff a. Saksa helilooja, dirigent, muusikapedagoogia edendaja b. Lihtsad meloodiad, asteetlik orkestratsioon, vanamuusikast inspireeritud vaimsus c. Pea tervenisti lavalised suurvormid d. Uus lavateose tüüp: Lavaline kantaat - Ühendab oratooriumi, kantaadi, ooperi, draamaetenduse jooned, koorid ühehäälsed. Tähtsus sõnal ja sõna rütmil e
ROMANTISM SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele k...
stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus". Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole
Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad
hulga seoseid. Samastumine See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu. Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti. Väitlemine See tõke paneb inimestega vaidlema ja jagelema. Suur osa tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega nõus ei olda. Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. Oma õiguse tagaajamine Ei taluta kriitikat ja nõuandeid, kuulaja arvab teda ei tohi parandada ja et ta on eksimatu. Ning kuna ta ei pea oma vigu vigadeks, teeb ta neid aina edasi. Teema vahetamine Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kuulajas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, loobitakse teravmeelsusi ja keeldutakse tema jutusse süvenemast.
Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika +
Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A. H. Tammsaare karakterid on tema elufilosoofia kehastajad, kelle üle kumab ta südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust
romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad", ,,Hundid ja lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm). VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti
1 luule periood kuni 30 aastad. Esikluulekogu ,,Tolm ja tuli" 1936 (kunstiteema, ülistab kunsti ,,Kunsti sünd", ,,Lepitus", ,,Ilus õde", ,,Peegel",tunnetuslik külh ,,Ekstaas", ,,Pahed"). Hindab isiku-ja loomevabadust, tolerantsust, sallivust, kunstist arusaamise oskust. Armastusluule ,,Raugad", ,,Suvi". Poeemid ,,Lugu valgest varesest", ,,Ulla", 1937 ,,Pirinipuu", 1938 ,,Pähklikoor". 2 periood 1937-1959. Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm. Iroonia on asendunud kriitikaga. 1937 ,,Mõrane peegel", 1963 ,,Tähetund", 1971 ,,Eluhelbed", 1979 ,,Lendav linn", 1988 ,,Korallid Emajões". 10) Ilukirjanduse zanrid ja põhiliigid Ilukirjandus ehk belletristika. Proosa(eepika) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud, muistendid, eeposed, anekdoodid. luule(lüürika) - sonett, haiku, luuletus, ood, pastoraal. draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline
Impressionism ehk muljetekunst 1. pr.k. impression ,,mulje". Fotograafia leiutamine 19.saj. esimesel poolel oli eelduseks uue kunstivoolu-impressionismi sünnile.Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.Viimane tõuge sünniks maalimine vabas õhus. 2. Eelkäijad-Goya, Delacroix, Constable, Turner. 3. Kunstnike töid ei võetud vastu ametlikele kunstnäitustele, sellepärast Nadari ateljee 4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps ...
et teadus võib rajada meile tee avastamaks Jumala loomingut. Nii nagu näiteks on 1 http://www.edge.org/3rd_culture/coyne09/coyne09_index.html ( Jerry Coyne. DOES THE EMPIRICAL NATURE OF SCIENCE CONTRADICT THE REVELATORY NATURE OF FAITH? 17.01.10) 2 Ronald Numbers . Myths and Truths in Science and Religion: A historical perspective ( 17.01.10) raamatu "Kohtuotsus Looja kasuks" autor Lee Stroble öelnud: " Teadus sillutas mulle tee ateismi, kuid iroonia on selles, et hiljem juhatas see mind ka Jumala juurde." Võib järeldada, et mõnede inimeste jaoks on piisavalt tõestust sellest, et teaduslikud avastused ja nende uskumused ei ole mitte vastanduvad, vaid pigem toetavad kumbki teist. Samas peab tõdema, et antud juhul jääb see sümbioos väga ühekülgseks, sest otseselt ei ole religioon ainult Jumal. Kõige adekvtaasem mudel on vist kõigele vaatamata religiooni ja loodusteaduste vaheline konflikt
) Näitekirjanduses on 3 põhizanri: tragöödia ehk kurbmäng: lõppeb kangelase surmaga või muu katastroofiga. Kurva sisuga. Komöödia: Algselt pilgati selles valitsejaid ja vaimulikke. Muidu pilkab see ka inimlikke nõrkusi(kingade ostmine, näppamine), pahesid(suitsetamine, arvutihullus), ühiskonna ja olustiku ebakohti(ei suudeta lund koristada, mõnel tänaval pole asfalti ), neid aga ei öelda otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir(terav pilge), iroonia Draama:peamine teatrizanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James
Sisse astus ka ametnik, kes teatas, et Hlestakov ei olnudki revident. See ajas linnapead segadusse, sest teda oldi haneks tõmmatud. 9 Raamat lõppes sellega, et sandarm teatas revidendi saabumisest võõrastemajja ning nõudmisest kõiki revidendi juurde. 10 Seos ajastuga Gogol viis vene proosa läbi kasakaromantismi ühiskondlikke probleeme käsitlevasse realismi, selle tõttu on tema teostes ka iseloomulik grotesk ja iroonia nagu jutustuses ,,Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovits läks tülli Ivan Nikiforovitsiga", kus kaks eluaegset sõpra läksid tülli tühise asja pärast, ning jäid alatiseks üksteist vihkama ja tervel linnal ei õnnestunud neid lepitada. Kuna Gogol sai hästi läbi ka kuulsa Vene kirjaniku Puskiniga, siis mõjutas ka see tema loomingut. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 11 Arvamus teosest Referaadi autori arvamus teosest on positiivne
* Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist * Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid *Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus *iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus(katkend), grotesk(koomiline-fantastiline liialdus) ja iroonia *Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe
Hing kannatab, ning ei suuda enam leida midagi head, mis tooks välja õnnetusest. Inimene heitleb ahistava ümbrusega: ,,Üks veski nägematu jahvatab/ kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres,"(,,Eleegia") justkui on lepitud sellega, et elu läheb ainult allamäge. Kohtupäev ,,Kohtupäev" jälgib kaost ja selginemist inimeses üldisemat. Valdavalt on seal ajakriitiline luule, nüüdseks on kujundlik ekspressionism peaaegu olematu. Luuletesse koguneb iroonia. Talvik ennustab saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Luuletused jäävad aastatesse 1925-1936 ning luulekogu ilmus aastal 1937, kõigest 3 aastat peale esimest luulekogu. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine, kuid kõlab negatiivse asemel positiivsus: ,,Ei riiva mind kõduingel/ ka sügaval liiva all."(,,Magaja"). Võrreldes esimese luulekoguga, on luule muutunud helgemaks, kuid süngus pole veel täielikult kadunud
mänguline vorm Karl Martin Sinijärv (s 1971) – üks eestvedajaid - 1988 – etnofuturistid asutasid rühmituse Hirohall - 1989 – Eesti Kostabi $elts Postmodernismi tunnused - pastišš on teistest tekstidest laenamine; originaalsust ei ole - ebakindlus, kahtlus, kaootilisus – fragmentaalsus - kirjanduses saab kõigest kirjutada - iroonia Mati Unt (1944-2005) - eesti kirjanik ja teatrilavastaja - „Öös on asju“ (1990) – kasutatatud läbivalt postmodernismi võtteid - „Sügisball“ (1979) – juba siin oli mõttelaadi, et kõik on juba varem öeldud 1990. aastate lõpp: uued rühmitused Hirohall Erakkond NAK (Noorte TNT (Tallinna Õigem Valem Autorite Noored
Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................................. 2 Kunstiõpingud Pariisis ja loominguline areng............................................................ 2 Plakatikunstnik.......................................................................................................... 5 Fotograafia............................................................................................................. 6 Teater ja japonism.................................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus......................................................................
Stendhali armastus Itaalia ja itaallaste vastu leidis väljenduse mitmes essees. Teda köitis itaalia renessanss. Ta kogus vanu käsikirju ja töötles neid novellideks, mis avaldati hiljem ühiselt ,, Itaalia kroonikate" nime all. Ühest niisugusest novellist kasvas välja tema teine tähtteos, romaan ,, Parma klooster. " Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Gustave Flaubert Flaubert kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilis- psühholoogilisi otsinguid jne. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kasutas
Esikkogu „Päevapildid“. Noorusluule on sotsiaalselt kriitlilne, kuid hilisem looming on hapram ja tundelisem. Luulelet onb omane sisemine pingestus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. Johann Viiding (1948-1995) – sündis Tallinnas, on õppinud lavakunsti. Töötas ka näitlejana Tallinna draamateatris. Tema esimese luuletused jõudsid trükki 1972. aastal. Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi. Maailma kujutas ta iroonia ja kroonika kaudu, kuigi oli ka aimata elu valulist taju. „Elulootus“ ja „Tänan ja palun“. On kirjutanud ka laulutekste, näidendeid ja filmistsenaariume ning koostanud luulekavu. Eduard Vilde(1865-1933) – on pärist Virumaalt. Sai hariduse Tallinnas. Töötas mitme ajalehe toimetuses. Pärast 1905. aasta revulutiooni kolis Soome. 1920. aastast sai temast vabakutseline kirjanik. Relistlik kirjanik, kirjutas elust nii nagu see on
koduaknast" (1946),järgnes"Mängumees" (1948).Lepik saigi selajaltuntuksmängumehena,kes eelarvamusteta kasutab uuema rahvalaulu stiili. Hiljem Lepiku laad muutub, teda jääb iseloomustamaaktiivseltvõitlevhoiak.Luulekogus"Kerjusedtreppidel" onLepik jõudnud modernistliku kirjutamisviisini. Vana stiili kõrvale lisandus moodne vabavärss. Luulekogus "Kivimurd" pöördub ta regivärsipoeetika poole. 1960. aastate kogudes lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamalt iroonia kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. Lepik on alati poliitiline ja rahvuslik. Väga vähe on tal traditsioonilisi looduspilte, rohkem armastusluulet, tema luules on tunda ühiskondlikku kohusetunnet, nt järelhüüetes lahkunutele, tervitusi sünnipäevadeks jms. Murelikkust ja sarkasmi asus tõrjuma uus lootustelaine Eesti iseseisvumise aegu: "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarjarist" (1997). Proosa
On ka muid tõlgendusi: armastuse ja Julieni preestrikuue värvus, ruleti värvid, vere ja leina värvid jm) Julieni karakteris tõi välja erinevaid iseloomujooni neid vastandades · Uuenduseks oli tegelaste realistlik psühholoogiline analüüs · ,,Parma klooster" (1839) · Stiililt oli täpne, läbipaistev (selgesõnaline ja konkreetne), kirjeldusi vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega Gustave Flaubert · Oli prantsuse proosakirjanik · Sündis Ülem-Normanidias Rorenis · Armastas maaelu ja Pariis oli tema jaoks ebameeldiv · 1846. aastal asus elama Graesset'sse (kogu ülejäänud eluks) · 1849. aastal ,,Püha Antoniuse kiusatus" · Aastal 1850 alustas ,,Madam Bovary" kirjutamist, tehes seda 5 aastat kui ilmus koguteosena, sai see sooja vastuvõtu · 1869. aastal ,,Tundekasvatus" · 1870. aastal tabas teda ebaõnn:
ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika..abordi ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi? Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad oma tegudest ja plaanidest, kuid nende tegude tulemused on sageli vastupidised.Inimesed on n.ö töövahendi ehk instrumendi rollis. 5. Suurkujudeks Hegeli järgi o Napoleun, Zeusar, A.Suur. Nende tegevust ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuu järgi, sest oma plaanide elluviimisel saatsid nad surema palju inimesi. 6. K
te olete nii sümpaatne Tuleb häälestada ennast nendele kahele lausele kogu kliendiga suhtlemise ajaks! Naeratus ainult naeratusest ei piisa, vaja on ka õiget suhtumist naeratus peab olema siiras me ei pea midagi tegema, kuid kui me otsustame midagi teha, siis tehkem seda juba kogu hingest Kui klient ei meeldi kliente saab oma suhtumisega mõjutada ma märkan temas ainult head ja hoian sellel tähelepanu Hindavad ja üleolevad pilgud ülbus, kõrkus, iroonia, karjumine jne on hirmu ja ebakindluse väljendused hindavad ja üleolevad pilgud, mille osaliseks kliendid vahel saavad, räägivad loomulikult hindaja sisemistest kompleksidest Kuulamine klient on see, kes meie uksest sisse astub, järelikult kõik, kes on sees, on kliendid tuleb olla rõõmus/positiivne tekitada silmside töine õhkkond kõik eluks vajalikud tegevused on lubatud, kuid mitte kliendi nähes KUIDAS MÕISTA ERIVAJADUSI JA ERISTAVAID VAJADUSI
samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele. Orwelli totalitaarsuse-vastased kirjutised on hoiatuseks inimkonnale. Teosed "Loomade farm" ja ka "1984" olid vajalikud antiutoopiad või düstoopiad, näitamaks, milliseid ohte kätkeb endas totalitaarne ühiskonnakorraldus selle erinevates vormides. Peale "Loomade farmi" tabava iroonia mõistmist ei oleks enam keegi saanud tolleaegsel Inglismaal stalinistlikku või siis laiemalt kommunistlikku korda toetada. 8 KASUTATUD KIRJANDUS · Adamson, A., Ant, J., Mihkelson, M., Valdmaa, S., Värä, E. 2000. Lähiajalugu. Tallinn: Argo. 213 lk. · Hagopian, M. 1993. Reziimid, liikumised, ideoloogiad. Tallinn: Olion. 414 lk. · Kindersley, D. 1994
Viimane komöödia on ,,Ebahaige". Pärast seda etendust tabab Moliere'i haigushoog ja ta sureb. Olulisemad näidendid ,,Naeruväärsed eputised" - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte. ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema (et naistel on õigus vabale otsusele armastuses) ,,Tartuffe" - petmine vagaduse maski all ,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes. Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Valgustskirjandus valgustus saab alguse 18. sajandil 1789 Suur Prantuse revolutsioon · Põhieesmärk on juurutada haridust. · Oluline on loomuliku inimese kujutamine, seisus ei ole oluline. · Väga tähtis on mõttevabadus, iga kodalik vastutab oma riigi ees.
Kazimir Malevits Jõuab kubo-futurismist abstraktsionismini Olemuselt konstruktiivne Suprematism Kahe dimensioone autoportree Must ruut valgel taustal - kujutab kõike ja mitte midagi Valge ruut valgel taustal - what's next ? Dadaism Eitab ja juhib tähelepanu reeglite mõttetusele, kui neist kinni ei peeta. Protestivad eelnevate kunstnike vastu, kes püüdsid leida viisi kujutada kõikeja ei midagi 1916-1924 Sveitsis Levib kiiresti Marcel Duchamp (1887-1968) Treppist alla tulev akt - iroonia - pilab futurismi tehnika armastust L.H.O.O.Q - vuntsidega Mona Lisa, ei tohi mitte millestki teha ikooni. Tuleks vältida pimedat järgimist, idealiseerimist. Alati tuleb küsida Jalgratta ratas - esimene kineetilisekunsti teos. Ready-made kunst. Võtavad osa valmistoodangust ja teevad kunstiteose. Kunstnik loob idee, teos võib ise valmida kas või tehases. Fontään - lihtne tööstusese näitusel. Kõik on kunst - iroonia. Kastist välja sundimine - teos peaks panema mõtlema, küsima.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta nei...
tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaegsetest kirikudogmadest, piirangutest ja seisuslikest kammitsatest
Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889 kell 6.39 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikeses Branau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austra ja Baierimaa vahel. Tema isa Alois oli tolliametnik ja ema Klara Alois Hitleri esimese naise teenijatüdruk. Adolf vihkas oma toorest ja joodikut isa, aga armastas väga oma ema. Räägiti, et noorel Hitleril olnud isegi Oidipuse kompleks. Eks niisuguses lapsepõlves kujunes nii mõndagi A.Hitleri iseloomus, mis tema füüreriks kujunemisel tähtis oli. Emalt sai Adolf tõuke auahnusele, isalt vihkamisele. Et olla täielik antipood oma isale, sai temast marukarsklane sallimatu armuasjades, kindlameelne oma eesmärkides. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all...
o Ümberütlus (perifraas) rõhutab millegi väljapaistvaid jooni, selle nimetust teisiti öeldes, nt Lauluisa, Emajõe Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia eituse jaatus, mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga, pilkav teesklus, nt ,,Jah, ka minu arvates on Tallinn-Tartu maanteel rulluisutamine suurepärane idee." o Poeetiline liialdus (hüperbool) mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid
* Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist * Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid *Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus *iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus(katkend), grotesk(koomiline-fantastiline liialdus) ja iroonia *Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe
märgina siugleksid Kalad meelsasti vesirooside vahel, ent neile imponeerivad ka orhidee, sirel, rabarber, visteeria ehk hiina rippuba, elulõng ja raudrohi. Puude seast hindavad Kalad just neid, mis armastavad oma oksi vee kohal kõigutada näiteks paju, aga ka viigipuud. Faunast köidavad neid veelembesed imetajad ning loomulikult kalad. Veemärgina jumaldavad Kalad sumedat mererohelist, ent ka punakaslillat. Metallidest istuvad neile plaatina ja tina, samuti tina ja plii sulam. Saatuse iroonia: Kalad võiksid inspiratsioonireisile minna Gobi ja Sahara kõrbesse, ent südame panevad neil põksuma ka Portugal ja väikesed Vahemere saared.
(Kubismi algmõtted) nt kuusk taandati koonuseks. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Töödes esines palju joonistamise vigu- probleemid nägemisega. HENRI DE TOULOUSE- LAUTREC(pariis-prantslane) kaasaegse reklaamikunsti isa; Lapsest saati vigane; kuulsad teatri- ja kohvikuplakatid; maalis teatris ja kahtlastes lõbustusasutustes. Looming suunatud inimeste vastu: iroonia, sapp. Kohviku ja baaristseenid; stiliseerimine ja lihtsustamine; ei pea inimestest lugu; maalid visandlikud ja sketsilaadsed. 23. Juugend(sks k noorus)Temaatika: kujutatakse eluloodust; võitlus ,,arengu" ja masstoodangu vastu; floora ja fauna; loomad ja linnud dekoratiivsus; ornamentaalne ja dekoratiivne 3 30.03.10
· Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas · Montalvo ,,Amalís de Gaula": kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul, võitlused koletiste ja hiidlastega · Katalaani romaan ,,Tirant Valge": autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite igapäeva elu, sündumsed algavad Inglismaal, Tirant kohtub erakuga, süzeeks põhiliselt katalaani seikleja Roger de Flor, kes seikles Idamaades, iroonia, grotesk, koomilisus · ,,Gaballero Cifar" 1512, ilma autori nimeta, ühe pühaku elulugu, mõjutas ka bütsantsiromaan, idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas · ,,Celestina": Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina mõrvatakse, aitab noortel kokku saada, võtab omale ka abilised, maine armastus viib ainult õnnetuseni, Celestina filosoofilised kõned, loodus ja loomulikud tunded
pilti" - 1937 ,,Kohtupäev" rahulolematus iseenese ja ümbrusega, traagiline elutunnetus, sõjaaimduse meeleolud, analüüsib tolles maailmas toimuvat nt"Jumalate hämaras" väga religioossne luuletus. - Üldiselt oli ta luule dekadentlik, naturalismi sugemed, sümbolistlikud sugemed, pettumuste ja eksimuste tajumine, filosoofilised otsingud, ajakriitilisus, võllahuumor ja iroonia 25. Siuru ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 70) · 1917-1919 · Jätkas NE joont- liikus sümbolismi suunas · Tekkis vastukaaluks sõjategevusele · Hoidsid eemale ühiskonna kriitikast · Olulisel kohal mängulisus, panid hüüdnimesid nt underi printsess jne
1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. 2
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse....
Otseselt samasuguseid eelkäijaid pole. Kui absurdi traditsiooni õhutame, siis natuke jääme rõhutusega hätta. Ühtpidi absurd, teistpidi pole ka. Ühtpidi meie jaoks arusaadav luuletehnika, teistpidi siis ei ole eelkäijat võtta. Üdilikkus - silmatorkavaim ots see, et tegemist on iroonilise autoriga, või autoriga, kelle puhul öeldakse üht ja mõeldakse teist. Miks mitte ka paroodiline autor. Iroonia juures rõhutada seda, et iroonia on totaalne. Hõlmaks kõiki keeleobjekte, millest räägitakse, kahtlemata kõneleja enda vastu pöördub iroonia. Kõik muutub kahtlaseks ja kõneleja positsioon samuti. Krulli kujunemises Eesti autorites on Üdil suur osa. Krull ütleb, et mingid kirjandusloolist loogikat arvestades pole Üdi tulek vältimatu. Krull räägib saatesõnas sellest, et Üdi luule esindab horisontaalsele tasapinnale asetatud kultuuri. Toob paralleele massikultuuri pealetulekuga 70ndatel
Kultuuridevahline võrdlus pöörati oma ühiskonna vaatlemise poole, et oma riiki kritiseerida. Välismaalastesse hakati läbi kirjanduse suhtuma paremini, sest hakati mõistma maailma eripärasusi ja selle mitmekesisust. 5. Romantilise vaimulaadi ja kirjanduse põhilised tunnused. Romantikute suhe loodusse, kujutlusse ja müüti; utopismi ja konservatiivsuse vahekord romantismis. Rahvaluule, rahvuslus, eksootika, iroonia, võõrandumine ja selle ületamine. Romantismi erinevus klassikalisest ja realistlikust kirjandusest. Romantism saksa, inglise ja Ida-Euroopa kirjanduses. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Kuigi romantismi esteetilised
See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on balladilaadne poeem Saksamaa oludest: satiiri ja iroonia kõrval leidub selles helis mälestusi kodust, emast ja noorusromantikast. Teose ilmumisele järgnes Saksamaal karm reaktsioon: autor mõisteti hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati ja ta ise pidi jääma alatiseks maapakku. Heine viimane luulekogu ,,Romanzero" on varjutatud kibestumisest ja sarkasmist.
Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi. Teost isel esteetilise ja naturalistliku ühendus (ilus ja inetu ühendatakse), inetuse ilu, kurjuse kohalolek, pessimistlik, seostab ülevat madalaga. ,,Väiksed poeemid proosas" luulelised jutud, kujut linna (Pariisi), hea linnakirjeldus, mis annab edasi autori hingeseisundit : igatsus, üksindus, iroonia, viha ja armastus. Sümb.teos. Paul Verlaine 1844-1896 Pr. luuletaja, oli ka kirj.kriitik. A.Ribaud armuke. Luulekogu ,,Galantsed peod" vabameelsed ja kergemeelsed peod on taustaks hingemaastikele, varjupaigaks ängi eest. Verline mõjutas sümbolismi, tema luule on sugestiivne (sisendusjõuline) varjundi- ja tundmusrikas. Kõige kuulsam luulekogu ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnade seost muusikaga ja sõnade kõlatähtsust. Arthur Rimbaud 1854-1891 Pr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
