Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi.
· Jõu kasutamine nii probleemide sõnades kui tegudes on lahendamine vale · Kõhklev · Hea sõna ja sõbralikkus võidab kõik · Lapsed peaksid oma probleeme ise lahendama Autoritaarne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal on õigus, · Allumise nõudmine sest ta on vanem ja · Ähvardamine targem · Tendents solvata, · Kui muidu ei saa, võib sarkasm, iroonia kasutada jõudu · Terava hääletooni kasutamine · Mõnitavad märkused · Sage vihastamine Autoriteetne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal ja õpilastel on · Aktiivne, järjekindel probleemide lahendamine õigused, millega tuleb arvestada · Viisakas ja austav kõneviis
• Teosed: „Üks noormees otsib õnne“, „Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat“, „Heinrich Heine“, „Müürid“ Hugo Raudsepp (1883-1952) • Eesti kirjanik • pseudonüüminimega Milli Mallikas • õppis küla- ja kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis • Töötas ajakirjanikuna Postimehes • Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna. • Tema proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia. … • Loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia. • Teosed: „Sidemed ja sõlmed“, „Imbi“, „Kirju rida“, „Vested“ Aitäh!
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike. ! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi) ! ! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?) ! ! ! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa, kirjaneitsi, Emajõe Ateena; Tuli päike, tulisilm. ! Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline.
Venemaale, kus Anna satub ühiskonna halvakspanu alla oma truudusetuse eest. Anna ja Vronski võõrduvad, Anna tunneb kadedust Vronski üle, kes on ikka veel arvestatav ühiskonna liige, samal ajal kui tema istub kodus üldise halvakspanu all. Abielu toob üllatuse Levinile, seahulgas mõistab ta oma vabaduse vähenemist. Kui Levinit kutsutakse külla tema surevale vennale Nikolaile, nõuab Kitty kuni lõpuni välja, et ta saaks kaasa tulla. Lõpuks Levin nõustub. Iroonia mõttes on Kitty Nikolaile rohkem abiks kui Levin, lohutades teda suuresti tema viimseil elupäevil. Kitty avastab, et ta on rase. Dolly ja tema perekond ühinevad Levini ja Kittyga Levini maakohta terveks suveks. Stepan kutsub sinna oma sõbra Veslovski, kes flirdib Kittyga; see lõppeb sellega, et Levin palub Veslovskil lahkuda. Dolly otsustab külastada Annat ja leiab ta eest väljastpoolt särava ja õnnelikuna.
· Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses. Tõe leidmiseks on vaja uurida iseend. 1.2.1. Sokrates versus Kristus Sarnasustena võiks välja tuua järgneva: 1. Kumbki ei kirjutanud midagi. Mõlema mõju põhineb õpilastel ja kaasaegsete tunnistustel
aastane poiss Bova rändab koos vana türklasega idamaades. Nendega rändab ka türklase ahv. Türklane ahistab poissi, poiss kägistab ta. Ahv kägistab poisi. Initsiatsioon- Poiss puutub kokku täiskasvanute maailma pahupoolega. ,,Inimese vari" Ema Maret ootab sõjast poega koju, leiab vigastatud noormehe, keda usub enda poeg olevat. Mees sureb, tekib kahtlus, et mees oli poja mõrvar. Kuuliaugud ei läinud kokku haavadega kehal. Kunstilises mõttes tugev novell. Saatuse iroonia. ,,Androgüüni päev" Omanäoline. Androgüün- isik, kes saab oma sugu vahetada. Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis. Järgmine hommik ärkab jälle ja mõtleb, kellena ta täna ärgata tahaks. Tegelikult on elu teater, me mängime rolle. 10 III periood 1925-1971 Valitseb psüühiline realism. Palju redigeerimistööd, parandab varem ilmunud loomingut. O
kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine. Johari aken annab hea vaate avatuse ja suletuse regulatsiooni kohta. - Avatud ala. Kõik see mis te aktsepteerite endas ja jagate teistele. - Pime ala. Endale tundmatu, teistele teada olev info teie kohta. See on
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Kümnest novellist koosnev ,,Ahvid ja solidaarsus" on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja Kangro julge eneseavamine (tõsi küll, mõnigi novell on varem perioodikas ilmunud). Sarkastilised lood elust tuttavate tegelastega põhinevad suures osas vist tema enda läbi-elatul ja põnevamatel mõttekäikudel, näiteks kultuurilisest diskrimineerimisest või sellest, kellele on kunst ja kuidas see tema jaoks on. Nii ongi lugudel ühelt poolt elus sündmustik, tuttavlikud tegelased ja kaval iroonia, teisalt on need aga täis huvitavaid ideoloogilisi küsimusi kunsti, eksistentsi ja muudel teemadel. Kangro tegelased peavad intellektuaalseid vestlusi, nende häbitud mõttekäigud on piiritu haardega, nad mõtestavad pidevalt maailma, suutes seda teha haaravalt ja muigamapanevalt. Kasutas ära iseenda elu Ühtaegu on Kangro tegelased tavalised tööinimesed, kirglikud stipendiaadid välismaal või isiklikus kriisis vaevlevad keskeale lähenevad naised
lahendamine, uue teesi tekkimine:; Vabaduse tagab riigi seaduste täitmine; Ei poolda üldist valimisõigust; Ajaloo iroonia Karl Marx 1818-1883; Mida teha et ületada Võitlus on hea Ainuke vastumürk pooldas hegeli konflikt? ;Edasiviivaks jõuks on vaimsetele kannatustele ajalookäsitlust; konflikt on füüsiline valu. ; Sotsiaalset progressi saab
papaiini, mis aitab inimese organismil taastuda spordivigastustest ja teistest sarnastest traumadest. Teadlased väidavad, et papaiad pakuvad osalist kaitset ka vähi eest. Papaiad sisaldavad aineid, mis võivad tekitada ebameeldivusi lateksi suhtes allergilistel inimestel. Teadlased avastasid selle tõsiasja pärast seda, kui osal papaiasid söönud inimestel avaldusid allergilised reaktsioonid. Asjatundjad on soovitanud allergikutel vilju kuumutada, et ensüüme kahjutuks teha. Saatuse iroonia peitub selles, et samas aitavad papaias leiduvad ained mitmete teiste allergiate vastu. Selletõttu kasutatakse teda ka allergikutele mõeldud ravimite väljatöötamisel. Tähtvili e. Karamboola See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades. Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja. Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise
Nõukogude aeg Referaat Koostas:TarmoEtti Tartu 2006 Sisukord Sissejuhatus 1 1. Peatükk 2 Kokkuvõte 4 Sissejuhatus Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky) "Kõik on hea" Meil pole tõesti miskit kaevata Kõik tuleb kätte ilma vaevata Ja päiksetõus läeb aina varemaks Ja maailm läheb aina paremaks Ja taevas läheb üha selgemaks Ja elu läheb üha helgemaks Kõik halb on ammu ära keelatud Ja murepisar alla neelatud Ja kõik on hea Või näiteks: Me lahkume õhtul siit tähesüsteemist.
Polnud kedagi, kes nõu annaks. Jack ei mõelnud oma tegudele aga üldse. Ta korraldas ajujahi Ralphile esimese kire ja kättemaksuhimu ajel. Et hävitada vastuseis ja saada ainuvalitsejaks, lasi ta käiku kõik meetmed: saare läbikammimine ning põlema panemine Ralphi sissesuitsutamiseks. Tagaaetavana tundis Ralph tõelist hirmu ja teadmatust tuleviku suhtes, kainelt mõelda oli väga raske. Ootamatu lõpp tuli väga õigel ajal, sest varsti polekski enam kedagi päästa olnud. Ja loo iroonia seisiski selles, et poisid pääsesid saarelt just tänu suitsule, mida märkas möödasõitev laev kuid see polnud lõkkest, vaid Ralphi hävitamiseks süüdatud tulekahjust, just Ralphi, kes oli algusest peale märgulõkke tegemist kõige olulisemaks pidanud... Küsimus: missugune on inimese olemus? Teos kui ühiskonna mudel, tegelased kui inimeste põhitüübid (4), ürgsete instinktide ja tsiviliseerituse ilmingud piirsituatsioonides.
loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust. Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi omapärane.Sõnademäng ja lüüriline varjundirohkus ,intellektuaalne iroonia - kõik iseloomustasid Alliksaare luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine lähendas seda luulet teisest küljest ka regivärsile. Alliksaar tegi tegi karmilt vahet piinlikult isikliku ja põnevalt isikupärase vahel. Lõpetuseks Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks ,kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige „naljameheks.“ Alliksaar rõhutas : esiteks – et luule peab olema konkreetne
kus Anna satub ühiskonna halvakspanu alla oma truudusetuse eest. Anna ja Vronski võõrduvad, Anna tunneb kadedust Vronski üle, kes on ikka veel arvestatav ühiskonna liige, samal ajal kui tema istub kodus üldise halvakspanu all. Abielu toob üllatuse Levinile, seahulgas mõistab ta oma vabaduse vähenemist. Kui Levinit kutsutakse külla tema surevale vennale Nikolaile, nõuab Kitty kuni lõpuni välja, et ta saaks kaasa tulla. Lõpuks Levin nõustub. Iroonia mõttes on Kitty Nikolaile rohkem abiks kui Levin, lohutades teda suuresti tema viimseil elupäevil. Kitty avastab, et ta on rase. Dolly ja tema perekond ühinevad Levini ja Kittyga Levini maakohta terveks suveks. Stepan kutsub sinna oma sõbra Veslovski, kes flirdib Kittyga; see lõppeb sellega, et Levin palub Veslovskil lahkuda. Dolly otsustab külastada Annat ja leiab ta eest väljastpoolt särava ja õnnelikuna.
kes roomavad metsa all, või pigem nendest, mis roomavad keeles ja kõlavad kokku ,,vastikute" ja ,,nastikutega". Võib arvata, et tõele lähemal on teine variant. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi" veel uudiskogud ,,Elulootus" (1980) ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt." Alates 1980. aastast kirjutas Viiding lühemat ja vabama vormiga luulet lisaks veel igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistus. ,, Seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga need mahenevad. Üksikud luuletused 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull
reinkarnatsiooni, antikristuse teemasid. 1970.aastate lõpul muutus väga populaarseks teemaks kuidas grupp noori satub pingelisse olukorda, kus suur osa neist mõrvatakse, näiteks filmid ,,Texas Chain Saw Massacare", ,,The Hills Have Eyes". Kuigi õudusfilme tehti stuudiotes ning need olid A-kategooria filmid, tehti siiski ka palju B-kategooria filme. 1990.aastate alguses jätkati 1980.aastate teemadega jätkusid slasher tüüpi filmid. Uuenduseks õudusfilmide juures võib pidada iroonia juurde toomist filmidesse, mis on üsna läbinähtavad. Need iroonilised filmid on slasher-tüüpi filmide paroodiad. ,,The Blair Witch Project" tutvustas üheksakümnendate lõpus uut zanri madala eelarvega A-klassi filmid. Jäetakse mulje, et film on justkui salvestis kannatanute läbielatu kohta. 2000.aastad kujunesid uuenduslike ideede suhtes üsna vaeseks. Uuenduseks oli see, et paljudest klassikasse kuuluvatest õudusfilmidest tehti uusversioone. Näiteks ,,The Hills Have
Ainult 1932. aastal ei avaldanud ta ridagi. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu ,,Palavik" ,,Kammisseppade" kirjanduse väljaandel, kelleks oli autor ise oma lähemate sõpradega. Talvik on öelnud, et rakke on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiemale avalikkusele ilmutamine. Kokku trükiti 600 eksemplari. ,,Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtuse, vaimse vabanemise ja uuestisünni järgi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma. 1934. aasta ,,Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel ,,Des irae" (,,Viha Päev"), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega, samal aastal on kirjutatud ka ,,Jumalate hämaras" ( ilmus ,,Loomingus" aasta lõpul ). 1934. aastal saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud
5. Hoone esindab igatsust sisu järele, tähenduslikkust: tegemist pole lihtsalt modernisliku ristküliku, vaid vanaisa majas seinal rippunud kellaga. 6. Hoone puhul torkab silma ka stiililine topeltkodeerimine: stiililise üheaegsuse kaudu osutatakse funktsionaalsele, aga ka dekoratiivsele (ülaäär) stiilile, mis kombineerub kaasajaga. Kahe stiili samaaegsel kehtimisel tekib iroonia ning postmodernistlikule hoonele omane mitmetähenduslikkus. 7. Hoone interpreteerib või tõlgindab varasema arhitektuuri traditsiooni. Ta ei kopeeri ühemõtteliselt, vaid jäljendab varasemat mänguliselt ning muigavalt. 8. Postmodernistlik hoone tahab täita mingit puuduvat tsentrit või kõigile ühise keskse ruumi funktsiooni. Miks ei võiks see ühine asi olla kellakapp? Tõepoolest. 9. Arhitektuur on valdkond, kus
Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km 2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina
ettevaatlikud. Heimrich Heine Romantilisusele on omane irooniline väljendus laad, mis tähendab peenest või varjatult irvitamist. Kuid see ei olnud selleks et maailma üle naerda, vaid oli maailma nägemise viis.Mille eesmärgiks oli näidata, kuidas kõrvaldada ebatäiuslikus ja lähendada selle tee ideaalile.Seades kaks vastandikku maailma kõrvuti, tuletasid romantikud reaalsusele meelde võimalused mis temas peituvad. Kui reaalsus on kinni oma alatuses, siis romantilise iroonia abil naerdakse selle üle , mis on tardunud ja rumal.Samas kui romantikud irvitavad maailma üle irvitavad nad ka ideaalide üle.1789 toimub prantsuse revolutsioon, mis ühtlasi tähistab uue aja algust. Hüljati mõistuslikkus ja inimesi hakati käsitlema ja analüüsima tunnetest ja emotsioonidest lähtudes. Esimese repliigi uue kunsti voolu kohta esitab üks soti poeet. ,, et alati oleks südamele armas salajane Idee , mille
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Romantism Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt ka sentimentalism. Romantism mängis tähtsat osa ka 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada hiljem tekkinud realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeriski Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Õitsenguperioodiks olid aastad 1798 - 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö
· 1954 Nobeli preemia 6)autobiograafiline romaan ''Surm pärastlõunal'' 7)mälestusteraamat ''Pidu Sinus eneses'' · · Kirjutanud veel luuletusi, näidendi, reisikirju, ''Viies kolonn'', mälestusi ja publistikat. · Lakooniline ja objektiivne stiil · hakitud repliigid, kokkusurutud dialoog, sisemonoloogid, sümblolid, alltekst, vähe võrdlus' · Sündmustest, mitte emotsioonidest · Irooniline pilge ja saatuse iroonia JÄÄMÄE printsiip: ''... kirjanduslik looming meenutab mulle jäämäge. Paistab ainutl kaheksandik sellest, mis on vee all. Tuleb välja jätta kõik, mis saab välja jätta. See tugevdab jäämäge, mis on välja jäetud, läheb vee alla.'' ''Olulisem on see, mis jääb ütlemata, kui see, mis välja öeldakse'' kahte-liisi tegelased 1)maailmasõja üle elanud mehed ja naised, kes on kaotanud usu senistesse väärtushinnangutesse ja muutunud seetõttu küünilisteks.
Katariina II Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur ...
Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega. · Huumor On leitud, et Runneli luule on humoorikas, selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia. · Lastele 2002. Aastaks on Runnel lastele kirjutanud neli luulekogu ja ühe proosakogu. · Sündsusetu On leitud, et Runneli luules on kaks sündsusetut momenti: tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine. · Esseist Runnel on viljakas esseist ja kriitik. Optimism ja päikeseluule, aga ka lastele kirjutatud luulet. ,,Kullerkupud" Väljendub optimism ja lastele
Polnud kedagi, kes nõu annaks. Jack ei mõelnud oma tegudele aga üldse. Ta korraldas ajujahi Ralphile esimese kire ja kättemaksuhimu ajel. Et hävitada vastuseis ja saada ainuvalitsejaks, lasi ta käiku kõik meetmed: saare läbikammimine ning põlema panemine Ralphi sissesuitsutamiseks. Tagaaetavana tundis Ralph tõelist hirmu ja teadmatust tuleviku suhtes, kainelt mõelda oli väga raske. Ootamatu lõpp tuli väga õigel ajal, sest varsti polekski enam kedagi päästa olnud. Ja loo iroonia seisiski selles, et poisid pääsesid saarelt just tänu suitsule, mida märkas möödasõitev laev – kuid see polnud lõkkest, vaid Ralphi hävitamiseks süüdatud tulekahjust, just Ralphi, kes oli algusest peale märgulõkke tegemist kõige olulisemaks pidanud... Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja "pealik".
kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik Klassika antiikkirjandus Teat rahvuskirjanduse kõrgperiood Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima Klassikaline periood eri maades Romantism Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, eriti 19. saj tundeelu esiletõus; esteetiliste kategooriate ja zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesksus ja iroonia. Romantikud tunnetavad lõpliku ja lõpmatu vahelist vastuolu; taotlevad lõpmatust, igatsevad selle järele; huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Realism realis 'tõeline, asine'. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
süüdistati läänemeelsuses, reeturlikkuses nõukogude ideoloogiale jms, eriti moraalituks peeti just "Leedi Macbethi". Ähvardati heliloojat, kui ta oma stiili ei muuda (ei pehmenda). S.-i positsioon ja maine olid põrmustatud, helilooja plaanitses isegi enesetappu. II periood 193653. Olude sunnil kohandas oma muusika välist ilmet partei nõuete kohaselt. Helikeel muutus kõlalt konservatiivsemaks, lüürilisemaks, meloodilisemaks, samas ilmnesid teostes varjatult üha teravam iroonia ning mitmetähenduslikud sümbolid. Suutis end avalikkuse ja võimude ees rehabiliteerida. Viies sümfoonia (1937) võeti vastu erakordse vaimustusega. 1937 kutsuti ta Leningradi kons.-i õpetajaks, nagu ka Sollertinski ja veel mõned sõbrad. Õpetas komp. ja orkestratsiooni. Kuues sümfoonia (1939) väga suurt edu ei saavutanud. 1941 okupeeriti Leningrad, sel ajal valmis kiiresti Seitsmes sümfoonia "Leningrad". 1942 mängiti teost
l Looming: romaan "Väike Illimar" (1937), uusromantiline kogu "Hingede rändamine" (1925), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908) l Tunnustused: Eesti NSV rahvakirjanik (1946) Hugo Raudsepp (1883-1952) l Sai tuntuks Milli Mallika varjunime all l Oli eesti kirjanik l Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna l Tema proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia l Looming: "Kompromiss" (näidend, 1940), "Viimne eurooplane" (romaan, 1941), "Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942), "Rotid" (näidend, 1946), "Tagatipu Tiisenoosen" (näidend, 1946) Teemad ENSV kirjanduses l 40ndate kirjandust iseloomustab motiivide ja teemade kordumine l Patriootiline võistlusluule, mida iseloomustab juubeldav stiil l Noorte eesrindlik töö, tööviljakuse tõstmine, poliitiline üleskutselaul l
Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ahti Seppet hingestatus ja osadus ideaalsega ilmnes 1980ndatel Esmased pisiskulptuurid ja objektid olid humoorika alatooniga Hiljem lisandusid sürreaalne nägemus ja perfektne tehnika End kehtestasid kordumatus ja uudsus klassikaliste materjalidekasutamisel: maaliliselt toneeritud puit, pronks, graniit, keraamika ja alumiinium Leebe nali ja vaimukus kasvasid ümber mustaks huumoriks See tähistas pööret: sisse tulid iroonia ja grotesk, tõsised sürrealistlikud väljendusvahendid ,,Hääletu karje" 1987/89 Kuju on kerge sürrealismi alatooniga stiliseeritud rott, mil puuduvad jäsemed Kompositsioonilselt on näha paralleelseid liikumisi, pea ja saba puhul Minimalistlik vorm oli vähestest, mis kipsist metalli jõudis Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Maya Lin - on hiina-ameerika naiskunstnik, kes loob skulptuure, parke ja monumente
Süntees Antitees Kohalolek Puudumine Kesestamine Levimine Zanr / Piirikivi Tekst / interteksti Semantika Retoorika Paradigma Syntagm Metafoor Metonüümia Valik Kombinatsioon Paranoia Skisofreenia Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism: Mondernism - usk progressi, toetumine mõistusele ja autoriteedi ning traditsiooni tagasilükkamine;usk teaduse võimsusesse; võtmesõnadeks on tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest,
üksteisega suhtlevad või dialoogi peavad, seotud keelekultuuridega" Keelekasutus on alati kommunikatiivne. Inimene suhtestub loetud tekstiga, lugemist seostab oma varajasemate arusaamadega (nt tõeline naine |Balzac|). ,,Igas sõnas on kaks häält, minu oma ja teise oma." Bahtin rõhutab tähenduste paljususe teket keel on miski mida ei saa suruda kindlatesse raamidesse, isegi etteantud teksti võime sisse panna mõttelise iroonia. Juriidiline, matemaatiline keel püüab võimalikult vähe ruumi jätta mänglevaks kasutuseks ja vaidlustuseks, kuna need jõud on alati vastastikkuses seoses, ei saa neid siiski päris ära kaotada. Nt seadustel on alati ,,suurem" sisu kui pealtnäha, seega täielik monologiseerimine ei ole võimalik. Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi
seljas sõitma harjunud. Puust puuris - häbipostis - viiuldab suli ega saa aru, et ta on kõigile naermiseks välja pandud. Veidi kaugemal kaklevad kondi pärast must ja valge koer. Õrrel kaagutavad kanad enne munemist, sead tunnistavad "pärleid"(roose), mida nende ette loobitakse. Elustiil, mida Brueghel "Madalmaade vanasõnadega" näitab, võimendub korduva detaili - maailma mudeli - abil, sest kilplaslikku elumudelit kohtab kõikjal maailmas. Bruegheli iroonia jätkub pildil "Laiskademaa". Kuulda on justkui kõva ja ühtlase norskamise rütmi. Laiskademaa mõnud on kiusatusse viinud mehi kolmest ühiskonnaklassist: talupoja, kes lamab koodil, sõjamehe, kes on lükanud oda jala alla, ja preestri, kelle kõrval lebab suletud piibel. Kõik kolm lamavad jõuetult küllusepuu all. Veel on end mõnusalt padjal välja sirutanud raudrüüs aadlik, kes kõhutab kookidega kaetud varikatuse all. Magajate ümber jalutavad "hõrgutised": koogirattad veerevad
1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet, igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistusi. Tekstides on ka midagi, mis võiks meenutada religioosset ilmutust. 1980. aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Tema värvideks oli kõige vastandlikumad must ja valge, mis
Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine", ,,Homsed uudised" ja ,,Tulearm" süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia. Uusimat loomingut läbib pihtimuslik, aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse. Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid mälestuspilte nii nõukogudeaegsest kui ka praegusest Eestist. Viimastes lugudes tuleb esile tänapäevase ühiskonna kritiseerimine, neis domineerib ahistus ja peategelaste eesmärgitu ringi sõelumine. Pargi proosale on iseloomulik
REFERAAT DAGÖ Juhendaja: 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................. 3 1. Dagö................................................................................... .4 1.1. Ajalugu............................................................... ..... ..4 1.2. Liikmed............................................................... ..... ..5 1.3. Laulud ja stiil. ...............................................................6 2. Mina ja Dagö...........................................................................7 Kokkuvõte................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................10 SISSEJUHATUS: ...
kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ühiskondlikult progressiivse arhitektuuri preemia. Tekkimise põhjused Postmodernismi tekke põhjusteks võib lugeda näiteks tüdimust labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematust kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Varemgi oli juhtunud, et üks kunstiline äärmus sünnitab teise. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada ka ühiskondlikke põhjusi. 1968
Kui isa toast lahkub, ütleb Kai Barbiele, et ta enam ei fantaseeri ja nukk on järelikult edaspidi vait. Nukk, kes on kogu aeg olnud agressiivselt sõnakas, jääbki vait, muutub "päris" nukuks, elutuks esemeks. Laps tunnistab (ühe tülikama) osa oma reaalsusest fantaasiaks (ehk väljamõeldiseks selle sõna täiskasvanulikus, negatiivses tähenduses) ning elimineerib ühtlasi täiskasvanute maailmast tema fantaasiaruumi tunginu. On Kivirähu iroonia, et Kai teeb seda täpselt oma vanemate soove täites. Raamat lõpeb eriti vaimuka kujundiga, mille Kai ja kõhuuss koos välja mõtlevad, kui täiskasvanud ning nende horisontaalne, raskelt maadligi surutud maailm on üle mängitud: ""Millest me nüüd räägime?" küsis Kai. "Nüüd? Nüüd räägime ühest jänesest, kes ehitas sibulatest tsirkuse, kus kõik kogu aeg nutsid," ütles kõhuuss. "Ta ise esines seal klounina." "Ja nuttis samuti!" sõnas Kai."
emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt, Iokastelt, teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus, tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus. Tsitaadid: ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks" ,,Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." ,,Suunajaks on juhus ainult, mitte etteseatud tee." ,,Õilsaim mees on see, kes appi minnes kõike valmis andma on." ,,Kõige jaoks on õige aeg" ,,Zadig" Voltaire (november 1694 Pariis-mai 1778) Teos räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest
Sofia Joons Pelgulinnas. Ühistu juhtimise kogemus oma esimeses elukohas multikultuurses majas. 38. Jaan-Eik Tulve Nõmme raudteejaamas. Vanaema ja vanaisa rongisõit. 39. Kaarel Kuurma Lasnamäel. Vaikus, värske õhk ja panoraamvaade. 40. Polina Tšerkassova Balti jaamas. Trolli siseneda sooviv mees kui liblikas klaasi taga. Tihti soovitakse siseneda kinnisest uksest märkamata kõrvalasuvat avatud ust. 41. Anu Lamp Nõmme pargis. Mis juhtub, kui sa ütled, mida mõtled. Kasvatus iroonia relvaga. Kui palju, kuidas ja kas üldse öelda. 42. Jaak Johanson Vanalinna muusikamaja õuel. Meenutus augustiõhtutest, mil nagu haldjaparv oleks seal õues viibinud. Tegelik avatus vanalinna tagasi, et oleks kus juttu puhuda ja pilli mängida tegelike külalistega, kes pole turistid ega kliendid. 43. Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus, emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures. 44. Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus
Kui romaan muutub valitsevaks zanriks kirjanduses, omandab rangelt kanooniliste zanride tinglik keel teistsuguse kõla need zanrid hakkavad kõlama teisiti kui ajal, mil romaan veel ei kuulunud suurde kirjandusse. Zanrite romaniseerumine nad muutuvad vabamaks ja plastilisemaks, nende keel uueneb kirjakeeleväliste keelendite ja kirjakeele ,,romaanilike" kihtide arvel, nad dialogiseeruvad, neisse tungivad eneseparodeerimise elemendid, naer, iroonia ja huumor ja mis kõige olulisem romaan toob neisse probleemsuse, mõtte spetsiifilise lõpetamatuse ning vahetu kontakti mittevalmis, kujuneva kaasajaga.Romaani enesekriitilisus on tema kui kujunemisjärgus oleva zanri silmapaistev tunnusjoon. Romaani vaadeldakse endist viisi kui lihtsalt zanri teiste zanri seas, püütakse kindlaks määrata tema kui valmiszanri erinevusi teistest valmiszanridest, avastada tema seesmist kaanonit püsivate ja kinnistunud zanritunnuste süsteemi näol
vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed. Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega. Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal, armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt manipuleeritavaks. Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse ,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed.
Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal e...
inspiratsiooni saadi pärimusest ja balti kroonikatest (järvede rändamise motiiv, H. von Schmidt Läänemaa muistendid); baltisakslaste muistendikogud: "Liivimaa muistendiraamat", "Muinasjutud ja muistendid", "Eesti rahvamuistendid". Saksa kultuuri eeskujul hakati kohalikku kultuuri väärtustama. Balti mõisamaailm Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades"; Keyserlingi konflikt aadlimaailmaga kajastub "Õhtustes majades" iroonia, distants kirjeldatava suhtes, "varamodernistlik kultuuripessimism"; põlvkondade konflikt muutusi ihkavad noored vs traditsioone väärtustavad vanad, kaks vastandlikku aadlitüüpi; seksuaalsuse küsimus, erootiline pinge; kirjeldab igavust kui kultuuri pärisosa (igavus, mandumine, tardumus = lossimaailm; väljaspool lossi vitaalsus, spontaansus, aga ka kultuuritus); teoses noorte pidev püüd lossimaailmast välja murda, ent lõpuks siiski
Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis määratleb ennast metodoloogiana ja on võimeline metodoloogiate üle reflekteerima ja problematiseerima (õige, mittekvaliteetne tõlgendus, millal iroonia ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva lugemine tõlgendab teost lähtuvalt tekstist. Vastukarva lugemine tõlgendab teksti kooskõlata teksti ideede ja väärtustega (Gatsby väärtuste kriitika vs. väärtuste ülistamine). Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
