huumorit, keelemängu. Luules on õpetlikkus, olemishirm, püsimistarve, luule muutub hamletlikuks, selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet, aforisme. 12. Kareva loomingu iseloomustus Ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub esikkogus ,,Päevapildid". Seda võib pidada Üdi(Viidingu) teatraalse tehnika mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus aga ka artistlik keelekasutus annavadki talle isikupära. Teine periood: 80-ndatel oli luulelaad enam sümbolistlik ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. ,,Vari ja viiv". Kareva sidus oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Kolmas periood: luule teisenes 80-ndate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastusteema, aga liikuvamaks
Pop muusika Eesti 1970-2000. 70- ndad Biitmuusikast sai rock-muusika. Paranenud oli instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka rockmuusika viimane röögatus- süntesaator.Sven Grünbergi asutatud ansamblist "Mess" sai üks eesti elektroonilise rock'i alustalasid.1970. a algul tekkis ansambel Ruja, mida võib pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.Heavy rock'i tuntumatest esindajatest tuleks märkida Ornament'i.Jazzrock'i ja Fusion'i harrastas ansambel Psycho, millest hiljem kasvas välja Radar.Kesktee- popmuusika tuntuimad esindajad olid Apelsin ja Vitamiin.Naislauljatest olid tol ajal kuulsad Anne Veski & Marju Länik.Iseloomulik joon eesti 1970.ndate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes...
,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Renessanss Itaaliast alguse saanud kultuurivool 14-16. sajandil. Kirjanduses ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. William Shakespeare Valgustus Romantism - kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Lydia Koidula Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Realism - kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. Kirjanduses tähendab nii reaalsusele
· Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" · Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm · üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) · "Käekäik" (1973) · "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991)
Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas rikutakse tegelikkuseilusiooni, . Teemaks Mati Kõiv, Õunapuu ,,Eesti gootika", Mati Kõiv ,,Tagasitulek M
ja Jesseninil õde, siis Jaromilil oli ema: poega jumaldav naine, kellele Kundera näib omistavat Jaromili isiksuse rikkumise süü. Jaromilist saab kommunistlike ideaalidega lollpea, nartsissistlik memmepoeg ja lõpuks romantilise kunstnikumüüdi üle rafineeritult ja salakavalalt, luues ka ise ühe pealtnäha vormi sobiva tegelase ja jagades kaunikõlalisi tsitaate poeesia olemusest. Teose parim külg ongi autori kohati kuiv ja kohati lopsakas iroonia teema ja tegelaste suhtes, mis väljendub detaile rõhutavas kirjeldusviisis ja pakub nii õõva kui ka liiga oma aja lapsed ja jäävad vähemalt nooremale lugejale mõistetamatuks. Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade Lavastused Eestis
kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja
kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja
ValleIncl áni ilukir janduslik stiil Ramón María del Valle-Inclán (1866-1936) oli dramaturg, romaanikirjanik ja poeet, kes ühendas meeldiva keelekasutuse kibeda ühiskondliku satiiriga. Rohkem kui sisu huvitasid teda üldmulje ja stiil. On öeldud, et eelkõige oli ta poeet, isegi proosat kirjutades ning mõned kriitikud peavad teda juhtivaks romaanikirjanikuks hispaania modernismis. Iroonia on algusest peale läbivaim joon tema teostes. Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessan...
Hoolimata sellest, et suur osa teosest koosneb mehe mõtisklustest, siis hetkel, mil läheb tegudeks, kuulab ta ikka teisi ja aitab haletsusest isegi neid, kes talle halba tahavad. Burdovski solvas ning laimas vürsti, kui tuli sisse nõudma pärandit, millest tegelikkuses ei kuulunud esimesele mitte krossigi. Sellegipoolest oleks peategelane andnud ära kogu varanduse, mille ta ausal teel pärinud oli, sest tal hakkas poisist hale. Taolise iroonia tipuks võib pidada teose lõppu, kus Rogõzin keelab Mõskinil teatada võimudele Filippovna mõrvast. Taaskord võtab vürst teist inimest kuulda, istudes tapjaga ühes toas ja mängides temaga kaarte. Isegi sokiseisund ei vabanda taolist absurdsust, küll aga mingil määral ehk see, et ta tõepoolest Filippovna surma tõttu taas idioodistus. 3. Nastasja Filippovna on tunduvalt sümpaatsem, sest ta julgeb öelda kõike otse
iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne. · Stravinski lõi tähtteoseid sakraalmuusikast jazz'ini. · Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. ,,Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks").
Türgi sõja (1768-1774, 1787 91) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes. Pärast troonile tõusmist oli tal pidevalt mõni ametlik armuke, kelle ruumid paiknesid keisrinna magamistoa lähedal ja kelle sõnal oli kaalu riigi valitsemises. Enamasti pärinesid
Annab lapsele eneseusku, arendab fantaasiat tervel klassil, aga samas saab muidu tagasihoidlik laps tunnustust ja tähelepanu, tema loovus on avardunud. 3) Kolleeg-pedagoog on ironiseerimas keeleõppe tunni vormilise muutmise suhtes: "Kas ma pean siis lapsi nagu Alzheimerihaigeid objektide juurde viima ja nimesid nimetama?". Nimelt peavad ju õppeained omavahel lõimuma, õuesõpet soovitatakse kõigile. Selline iroonia vihjab ebakindlusele, samas ka loomingulisuse algele. Soovitan kohe naerdes ka joonistuspaber kaasa võtta ja pilt juurde teha. Jääb kindlalt meelde ja on suur vaheldus ka veel! Koos saab teemat edasi arendada. 3 loovust arendavat harjutust 1. Lasen 5. klassi lastel lõdva vaba käega paberile kaari vedada, kätt paberil ka aegamööda edasi viies. Sellest triibustikust on saanud kõrkjad, kui neist läbi silmapiirijoon mereks juurde vedada
- Muutus lugeja ja kirjaniku vahekord: lugeja ei teadnud, mis teda ees ootab, ja autor ei piiranud ennast mingite reeglitega, sest reeglite rikkumine oli lausa kohustuslik. Laiemalt tähendas see Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, kitsamalt aga lugeja šokeerimist. - Lugeja muutus senisest rohkem kaasautoriks. Kirjanik andis talle vähe ette, lugeja pidi tekstist arusaamiseks ise aktiivne olema. - Kasutatakse võtteid nagu tsiteerimine, viitamine, iroonia, paroodia. - Piiranguid pole, kirjanikud eksperimenteerivad, loovad ise reegleid. MODERNISM ● Modernism kujunes välja 19. Sajandi lõpupoole, 20. sajandi alguses ● Modernistliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel
Inimene on ise oma õnne vaenlane Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Pi...
18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa
20. Saj Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis- teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika, new criticism (close reading, lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid (metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud
õhtukeskkoolis. 1999. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo püüab oma luules väljendada seda, mida tavakeeles väljendada ei saa, või vahel isegi seda, mis tavakeeles öelduna lausa talumatult või võimatult kõlaks. Lugejatele ei pruugi selline keel meeldida, ning nad ei pruugi sellist keelt suuta vastu võtta koos sellele omaste lausumise viiside, emotsioonide, iroonia ja erinevate häältega, mis selles keeles aeg ajalt võimu võtavad. Elo räägib, et tema keel ei ole selline, mis lugejale kohe kergelt meelde jääks ja mida ta oma meeltes kordama ja armastama hakkaks, kuid samas püüab ta vältida muutumist elitaarseks või üleliia hermeetiliseks. 7 luulekogu: · ,,Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 · ,,Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 · ,,Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 · ,,V" kirjastus Tuum 1998
nukrus ja sarkasm: "Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka", kirjutab Beier kogu avaluuletuses. Tunnustused 2002 Juhan Liivi luulepreemia Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008. Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse. Mitmedki luuletused kõnelevad Priidu Beierist kõrvaltvaates kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna. Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu. Tema õlale on riputatud Juhan Liivi luuleauhind vasikanahast karjasemärss.
Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks
Mõtteid Bulgakovi "Meister ja Margarita" teemal Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastas...
mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine. Te kuulate ainult poole kõrvaga ja siis vallandub kaaslase lausekatke teis terve hulga seoseid. 7. Samastumine. See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane teile räägib, tõlgendate oma isiklike kogemuste kaudu 8. Nõuandmine. 9. Vaitlemine. See tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema.. Suur osa teie tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega te nõus ei ole Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. 10. Oma õiguse tagaajamine. Te ei talu kriitikat ja nõuandeid, teid ei tohi parandada. te olete eksimatu. Ning kuna te ei pea oma vigu vigadeks, teete te neid aina edasi. 11. Teema vahetamine. Jutu pöörate uuele teemale siis, kui vana tekitab teis tüdimust või ebamugavust, teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, teie loobite teravmeelsusi ja keeldute tema jutusse süvenemast. 12. Takka kiitmine
maailmast ja hakkas elatist teenima vabakutselise kirjanikuna. Ühele oma esimestest kuulsatest raamatutest andis ta nime "Morias enkomion" ("Narruse kiitus", 1509). Selles nuhtles ta inimlikku narrust, mis esines riigivalitsemise kunstis või kirikus. Teoses pilkas ta peaaegu kõiki keskaegse feodaalse Euroopa seisusi ja institutsioone. Raamat kõneleb ka ristiusu aktuaalsetest küsimustest ja kiriku kuritarvitustest, seetõttu muutus iroonia teravaks ning tõsiseks, naljatlev ja heatahtlik huumor muutus paljastamiseks. Nimelt pidas Erasmus katoliku kirikut suurimaks "feodaaliks", mis riisus halastamatult Euroopa rahvaid. Heitis südamest nalja teoloogia üle, mis tegeles näiteks tõsiselt "probleemiga", kuidas, kui suurena ja kui pika aja möödudes Kristus neitsi üsas inimeseks sai. Irooniast saigi Erasmuse iseloomulikumaid tunnusjooni. Ehtsas humanismi
Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. A...
tegi kummaliselt kolm raamatudebüüti: esimene oli ,,Realistliku ingli laul" (1968), siis ,,Närvitrükk" ja varsti pärast seda ,,Detsember" (1971). Tema viimane raamat Jüri Üdina oli ,,Ma olin Jüri Üdi" ja sellega ta tõmbas joone alla ja algas teine periood tema loomingus. Üdi luule on on ainulaadne, selle sõnuga võib kirjutada ka tema luuletehnikat 3 pinge range vorm ja liikuv sisu. Tema iroonia muutub peaaegu kõike, millest ta rääkib. Uurijad arvavad, et tema luuled ei peegelda keele abil materiaalset maailma. Igas luuletuses ta ütleb midagi muud maailma kohta, lisaks nendes on ka keelemäng. Näiteks ,,Närvitrükis" (all) on huvitav mõelda, kas ta ikka räägib rästikutest, kes roomavad metsa all, või nendest, mis roomavad keeles? Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu. Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu
Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel, milles süvenes võitlev hoiak ja rahvalikkus muutus rahvusluseks. See kogu, nagu samuti ,,Laulud eestiaegsetele meestele" ,on eestlaste vabadusrüseluse ja üldiselt raske aja üldistus. Seda luulet läbib pessimism, iroonia ja grotesk. Kirjanik tasakaalustab oma teoseid läbivate teemadega nagu armastus ja must-huumor. (Hennoste 1998: 327) Hando Runnel on ka loonud värvikaid lasteteoseid. Tema põhi eesmärgiks on laste silmaringi laiendamine ja mõttemaailma arendamine. Samuti on kirjanikku huvitanud inimese-looja suhted ühiskonna ja kõiksusega. (Hennoste 1998: 328) Lisaks luulele on Runnel kirjutanud laulusõnu, näiteks bändile ,,Ruja" ning samuti ka mitmetele teatrilavastustele. (60ndad eesti kirjanduses)
rõhutamisest
· Elutajumine metafooridesse peidetud vihjete ja
varjundite sisse
· Hämarus, looritatus
· Kunst kunsti pärast!
· Kohuseks pole kaasa elada sotsiaalsetele
sündmustele, ega väljendada kõlbelisi ideaale
· Ülim eesmärk peegeldada autori sisemisi tajumisi
· Lugeja/vaataja oma tõlgendus
Sümbolistlik luule
· Tavatu sõnade moodustamine, kord kohmakas,
paindlik, salapärane, ootamatu katkestamine
· Kaasaegne linn
· Elegantne "kergus" koos iroonia ja huumoriga
· Heli- ja kõlavarjundid
· Vabavärss (Verlaine, 1872)
· Kandis elupettumuse pessimistlikku filosoofiat: elu
mõttetus, surm, irratsionaalsed jõud, mille
mängukanniks inimesed on
· Dekadents (pr décadence,
Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Keel ja mõtted · Ameeriklase kõne on tähelepanuväärselt otsekohene. Ta räägib nii, nagu asjad on, ja seda isegi siis, kui polegi eriti arukas kõigest nii avameelselt pajatada. · Igasugused peensused ,mõistu või vihjamisi ütlemised ning iroonia, mida harrastavad teised rahvad, hämmastab ameeriklast, kes võtab kõike öeldut puhta kullana, kaalub paikapidavust ja lükkab tagasi kõik talle arusaamatu. · Ameeriklased armastavad uusi sõnu ja hangivad neid pidevalt juurde. Aga nad võivad ka nende kasutamisega liiale minna. Rahvuslus ja identiteet · Ameeriklased on nagu lapsed lärmakad ,uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete a...
Glinka ja librettid tõid mõneid muudatusi osalejate koosseisu. Mõned tegelased ei esinenud ooperis (Rogdai), teised aga olid lisatud (Gorislava) ,olid ka mõningad muudatused süüzee liinis. Ajalugu Ooperi idee on oluliselt erinev kirjanduslikust allikast. Brilliantsele nooruslikule Puskini poeemile (1820), mis põhineb vene eepiliste muinasjutude teemadel, on omased kerge iroonia, mänguline suhtumine kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö helilooja viib labi mõtte, et valgus võidab pimedust. Ajalugu Traditsioonilist poeemi
vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu................................................................................. 6 1.4 Eluväsimus....................................................................................................... 7 Kokkuvõte.........................................................................
LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest
vormikasutajaid.Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931-Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist.Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8.Aastal 1900 ilmusid ajakirjanduses tema esimesed maaeluteemalised jutustused,mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahel.Kui ta käis
kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast. Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist juttudest olid erootilised ning keelati seetõttu võimude poolt. La Fontaine'i sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid tema valmides. Ainest nendeks laenas ta muistseilt kreeka valmimeistritelt, kirjutas klassikalises riimitud vabavärsis, enamasti on tegemist loomalugudega, millega näidatakse kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õunakonnaelu, naerdakse välja maiseid nõrkusi ja liialdusi. Kuulsamaid valme on ,,Rebane ja viinamarjad". La Fotaine'i valmides vaheldub satiir võimumeeste üle leebe huumoriga inimeste nõrkuste üle. La Fontaine ülistab kooskõla loodusega,
väga ning eriti see, kuivõrd inimlikuna näidati Võssotskiga tegelenud KGB ohvitseri, filmi teist peaosalist. Enamik Venemaad lausa tormas kinno. Kahe esimese nädalavahetusega vaatas Võssotski- filmi mitu korda rohkem inimesi kui mis tahes muud tänavust venemaist filmi. Filmi tegemiseks kulutati viis aastat ja 12 miljonit dollarit, aga juba kahe nädalavahetusega kogus see 21 miljonit dollarit kassatulu. Muidugi ei anna seda tulu ja vaatajate arvu võrrelda ,,Saatuse iroonia ehk Hüva leili 2" filmiga, aga ,,Võssotski" pole ju ka komöödia. Surm ja matused Ta suri 25. juulil 1980. aastal. Vladimir Võssotski varasele surmale aitasid arvatavasti kaasa sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Võssotski matustele, mis toimusid samaaegselt Moskva olümpiamängudega, olevat kogunenud ligi miljon inimest. Ta on maetud Moskva Vagankovo kalmistule. Planeet Vladvõssotski 1985. aastal sai Võssotski naine teada, et Krimmi observatooriumi astronoomid avastasid
Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine,fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Erinevaid romantismi ajastu maale Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Delfi, seal oli ka muusade asukoht. 9. Pandora laegas Pandora oli Zeusi loodud ilus neiu, esimene naine. Jumalad kinkisid Pandorale laeka, kuhu igaüks kätkes midagi halba, ja tal keelati seda avada. Ta oli liiga uudishimulik ja avas selle, sealt tuli igast nuhtlusi ja paska välja, aga üks hea asi ka lootus(Elpis), see on jäänud tänapäevanigi inimestele lohutajaks õnnetuses. 10. Oidipuse kompleks Teeba kuningas Oidipus tappis saatuse traagilise iroonia läbi oma isa ja abiellus oma emaga. Oidipuse kompleks on Freudi poolt käsitletud termin, mille kohaselt võib poistel avalduda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 11. Nestor tark vana nõuandja, kes andis Trooja sõjas Agamemnonile nõu. Ody poeg Telemachos läks tema juurde isa kohta küsima, kui Ody kadunud oli peale Trooja sõda, aga kahjuks ei teadnud Nestor sittagi. 12. Nektar jumalate jook. 13
nõela pistmata. Sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvürst; härra direktor mitte Ants või Maali). Eufemism on pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Nt öeldi hitlerliku sõjaväe taganemise kohta Saksa meediakanalites rinde õgvendamine, vanaduse kohta auväärne iga. Iroonia ehk pilkav teesklus, kui üteldakse ühte, kuid vihjatakse vastupidisele. Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E. Sööt) Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini. II Lausekujundid ehk figuurid kujunevad taotluslikult eripärase lauseehituse või tähenduse tulemusena. Tavapärane lausejärjend alus öeldis määrus sihitis Peeter nägi Reigi rannas merikotkast. Tavapära erineb Inversioon ehk ümbertõstmine on eeskätt luulekeele võte. Nt Näe, alla aia teiba ... Ennäe koduküla mu postipoiss ... Inversioon on ebatavaline sõnajärjestus.
Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib vaadata kui müüti muistsete
Sokrates teab, et ta mitte midagi ei tea, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. Sokratese dialektika. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika (vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokratesel oli neli põhilist võtet: 1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust, kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest. 2) Maieutika ehk ämmaemandakunst. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene seda ise ei tea. 3) Määratluse otsimine. Teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda kõnesolev mõiste, kui inimene midagi teab, suudab ta seda väljendada ka sõnade abil. Teada näiteks mis
SOKRATES (edaspidi S) 469/470 Ateena- 399 a. e.Kr. Ateena Elulugu: Isa kiviraidur/kujur, ema ämmaemand. Legend räägib, et S oli juba esimesel hetkel pärast sündi naerma puhkenud ja sestap pandi talle vigurvändast vanavanaisa järgi nimeks S. Noorena õppis isa käe all skulptori ametit. 18.a. kirjutati Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb- ajateenija sõjaväes, õpiti põhilisi sõdimisoskusi ja teisel aastal mindi juba vajaduse korral lahingusse. S on võtnud osa Poteidaia lahingust 430.eKr.; Delioni ja Amphipolise juures toimunutest Peloponnesose sõja (431-404) esimesel perioodil. Oli hopliit ehk raskelt relvastatud jalaväelane. Võitles vapralt! Ateena tunnustas tema sõdimisoskusi samavõrd (ja võib-olla enamgi kui) filosofeerimisoskusi. Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja ema surnud ja tema esimene armastus Korinna oli oma isa mahitusel ja pealekäimisel läinud abikaasaks rikkale mehele. Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka...
Vastsündinute jaoks oli eraldi "lastesaal". * Reola mõis. Mõisa ajast on säilinud aedniku maja seal all asuvate õunakeldritega. Pargis kasvab paljuharuline tamm, mis rahva jutu järgi on istutatud Katariina II poolt. *Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. * Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. Katariina II surmast on kaks versiooni: * Katariina on ajalukku läinud nümfomaanina. Legendi järgi suri ta seksi tagajärjel hobusega. * Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68aastane. * See naine oli väsimatu naudingutes, kuid samas oli tal erakordne enesevalitsemisvõime, oskus kui tahes keerulises olukorras mitte kaotada silmist peaeesmärki. Juba Brockhausi entsüklopeedia 1822. a väljaandes võetakse Katariina karakter lühidalt kokku järgmiste sõnadega: "Kaks kirge valitsesid teda kuni
Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis kaAmeerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristideloomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe
Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Ma tahtsin sulle saata midagi armsat ja ülinunnut, aga postiljon käskis mul postkastis välja ronida. Ma mõtlen, et sa mõtled, et ma ei mõtlegi su peale - mõtle pealegi, et ma ei mõtle, mõtlen ikkagi su peale! Kallistades parimat sõpra ja kallistades tuttavat ... sellel on suur vahe! Parim kink, mida võid anda, on kallistus: üks suur sobib kõigile ja kellelgi ei ole kunagi midagi selle vastu, kui selle tagastad. I'am not your Barbie doll! I can't act like, I don't care ' Cause I do. Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Kui ütlen, et vihkan Sind, siis tõenäoliselt Ma valetaksin. Sest tegelikult see pole nii Ka paranenud haavast jääb arm Aitäh, et käitusid nagu Sa hooliks. Me näeme...
Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kuningatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Katariina II surm Saatuse iroonia tõttu suri ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Kasutatud allikate loetelu http://rusistica.eu/venemaast/18-sajand/katariina-ii/ http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm http://i23.photobucket.com/albums/b375/auersperg22/Cath2.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/82/Anna_Petrovna_by_AntropovAP
Armastus halvab inimese mõistust, võib inimest hukutada. Luules on saatanliku naise motiiv, kes on meelas ja kirglik, aga hoolimatu, oma ilust teadlik ja manipuleeriv. Toob välja ka et kõik ulus on määratud närbuma. ,,Väikesed poeemid proosas" Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile. Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed. Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus. Edgar Allan Poe Oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Ta oli luuletaja, kuid oli ka kuulsaks saanud jutukirjanikuna. Ulmejutu ja õudusjutu rajaja. Üks põhiteemasid on lein ja armastus varalahkunud noore neiu vastu. Nt. ,, Kaaren" Peategelane leinab Leonooret. Siis tuleb tema tuppa kaaren, kes sümboliseerib kurbust ja masendust. Selles meeleolus teos ka lõppeb. Kaaren ütleb kogu aeg ,,never more"
Referaat Tallinn 2010 Kirjandus Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798-1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö
mis Kemmerichiga juhtus, kuid Paul valetas, et säästa ema kannatamast veel rohkem oma poja pärast, kui ta seda juba tegi. Üheks Pauli sõbraks oli ka Josef Behm, kellega ei jõudnud me küll lähemalt tuttavaks saada, kuid oli öeldud, et tema kartis sõda kõige rohkem ja ei tahtnud eriti minna sõduriks. ,,Kummalisel kombel oli Behm üks esimestest, kes langes. Ühel rünnakul sattus mürsukild talle silmadesse ja me jätsime ta surnu pähe maha." Missugune saatuse iroonia! See, kes surmasaamist kõige enam kardab, langeb kõige esimesena. Sõjas on elu ja surma vahel nii õhkõrn piir. Ühel hetkel võib inimene olla elus ja kohe järgmisel hetkel surnud. Kõige enam taipasin ma seda Kati surmasaamise juures. Paul rääkis Katiga laatsaretti viimise ajal, kuid samas ta ei märganud, et teel oli Kat saanud granaadikillu pähe. ,,Ainult väike auk on näha; see oli üks õige tilluke, eksinud kild. Aga sellest piisas. Kat on surnud." Võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
