Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh*
maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha seaduste raamat sariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele erineb muhhameedlik kultuur ja ellusuhtumine oluliselt lääne omast · Paljud muhameeldikud riigid on muretsenud või muretsemas massihävitus relvi. · Esimesena sai tuumarelva pakistan, tuumaprogrammi kallal töötavad ka iraan, egiptus ja liibüa · Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis põhiliselt palestiinlaste organisatsioon, mis peab lokaalset sõda juutide vastu 2) teine suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides · Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt siiitide ja sunniitide vahel. · Iraan on ainus siiitlik riik maailmas 1. 11
Meeli Lepik Minu Omaan Autor: Meeli Lepik Pärit Tartust Ülikoolis õppis teoloogiat 32 Miks? Millal? kus? Kuidas? 2008 november SuperSeaCat koondamine Masqat - Omaani pealinn 2,8 miljonit elaniku Sultan Qbs bin Sa`d l Sa`d Pindala 308 550 km² Araabia keel Naaberriigid- Saudi araabia, Jeemen, Iraan, Araabia ühendemiraadid Omaan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Millel pani mõtlema? Kultuur Regioon Kliima Elu merel Tänan Kuulamast
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT TADZIKISTAN DUSANBE PAKISTAN ISLAMBAD AFGANISTAAN KABUL IRAAN TEHER...
Nafta ja Maagaas Kuidas mõjutab nafta hinna tõus nafta eksportijaid ja importijaid? - Kui nafta hind tõuseb, tõuseb ka hind eksportijatele ja importijatele Mis riigid kannatasid suurimat kahju 2015. a nafta hinna languses? - Venzuela, Iraan, Liibül, Nigeeria ning Venemaa Kuidas on nafta hind muutunud maailmaturul viimastel kuudel? - On kõvasti tõusnud, kütuse hind on tõusnud ja kommunaalid on suurenenud. Kuid vahepeal oli langenud, aga hiljem tõusis uuesti. Milline mõju on olnud sel õnnetusel (Mehhiko lahel 20.04.2010) rannikualade loodusel ja majandustegevusele? - Õnnetus põhjustas ulatusliku keskkonna katastroof. Õnnetusele järgnes katastroofiline naftaleke.
maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed. Tuntuim teist araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" MOSLEMIRIIGID. 1)Seldzukkide riik, XI saj, Kesk- ja Väike-Aasia, Iraak, Iraan, Süüria 2)Osmanite riik, XIV saj, Musta mere põhjarannik, Ungari, Süüria, Iraak, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Balkani ps, Austria 3)Delhi sultanaat, XII saj, India 4)Suurmogulite riik, 1526a, India 5)Mongolite riik, XII saj, Hiina, Kesk- Aasia, Iraan, Kaukaasia, Vene vürstiriigid, Mongoolia, Süüria, Iraak
paigas, kuna naftat on parem vedada, kui saadusi, rajatakse ranniku aladele, kus on nafta töötlemise sadamad, hind sõltub nõudluse ja pakkumiste vahekorrast maailmaturul, sõltub leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi eksport Austraalia, Hiina, Lav, import Jaapan, Suurbritannia, Lõuna Korea, kaevandus eelis: ei pea pinnast koorima, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: varingu oht, põhjavee reostus, karjäär eelis: odav, kulub vähe tööjõudu,
USA, Prantsusmaa, Jaapan Tuumajaamad rajatakse tarbija lähedale või sinna, kus leidub uraanimaaki. Eelised: Kulub vähe uraanimaaki, omahind odav Saab kasutada seal, kus muid energiallikaid pole Puudused: Radioaktiivsete jäätmete paigutus Õnnetused saastega NAFTA Hinda kujundab: Kivimite koostis ja struktuur Leiukoha suurus(ulatus ja sügavus) Nafta keemiline koostis(kvaliteet) Kaugus tarbijast OPEC Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Qatarr, Araabia ÜE Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse) Euroopa põhjamere piirkond Norra, Suur-Britannia, Taani, Holland, Belgia, Saksamaa Varustab Euroopat, töötlemine hästi arenenud Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse Põhja-Ameerika(USA) omatarbeks, toob naftat Aafrikast, Lähisidast, Lõuna- Ameerikast Ladina-Ameerika + Mehhiko Venezuela, Ecuador, Mehhiko, töötlemine vähearenenud
Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa, India Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. aastal. WTO-ga liitumine on nii poliitiliselt kui majanduslikult äärmiselt oluline samm, mille mõju Eestile on võrreldav EL-iga liitumisega, sest Eesti on kohustatud tingimusteta järgima kohustusi, mis seoti WTO läbirääkimiste käigus. Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Organisatsiooni peakorter asub Sveitsis Genfis. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõrgeim organ on ministrite konverents, mis koguneb üle aasta. Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents.
Ameerika( Mehhiko; Venezuela;Brasiilia)Ida- ja toodetakse Lähis- Kagu-Aasia (Hiina; Indoneesia); Põhja-Ameerika Idas, millest enamus (USA; Kanada); Euroopa riigid (Venemaa; Norra; ekspordiks Suurbritannia) Maagaas Venemaa; USA; Kanada; Suurbritannia; Venemaa; USA; Alzeeria; Iraan; Katar; Indoneesia Alzeeria; Indoneesia; Iraan Kivisüsi Hiina; USA; India; Austraalia; LAV; Venemaa Hiina; Ukraina; Saksamaa; Poola; USA ja Kanada lääneosas; Austraalia 68. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad:
metsade liigilise koosseisuga. · Metsatööstus tegeleb: puidu varumisega, puidu töötlemisega, puittoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurimad naftatootjad: Nafta, maagaas USA Saudi Araabia Venemaa Iraan Mehhiko · Suurimad naftavarud: Venezuela Hiina Saudi Araabia Norra Iraak · Maagaasi tootjad: USA Araabia ÜE Venemaa Kanada Kuveit UK Iraan Venezuela Venemaa Naftavarud ja peamised veosuunad
tooraineks, tooraineks keemiatööstuses keemiatööstuses soojuselektrijaamad toorainena toorainena Suurimad tootjad Ameerika Ühendriigid, Usa, Venemaa ja Katar Usa, Hiina ja India Usa, Hiina ja India Saudi - Araabia, Venemaa, Iraan ja Iraak Suurimad eksportijad Saudi - Araabia, Indoneesia, Austraalia ja Indoneesia, Austraalia, Indoneesia, Austraalia, Venemaa, Kanada Usa ja Katar ja Venemaa Usa, Venemaa Usa, Venemaa Suurimad importijad Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saksamaa, Usa, Hiina, Jaapan, India, Hiina, Jaapan, India Jaapan Lõuna - Korea
· Põõsas võib kasvada kuni 10 m. · Lehed 10-20 cm · Viljadeks luuvili - pistaatsia pähkel · Aastas saadakse üks kord saaki Kasvutingimused · Päike · Kasvab soolasel pinnal · Kannatab temperatuure -10°C kuni 40°C · Kuiv pinnas · Ei kannata niiskust Pistaatsia peamised leiukohad Asukoht · Algne kodumaa on Lääne-Aasia : Süüria · Leidub : · Vahemeremaades -Itaalia, Kreeka, Türgi · Aasias Süüria, Iraan, Hiina, Pakistan, Afganistan · Mujal Kalifornia, Austraalia, Mehhiko · Suurim toodang pärit Iraanist, USA-st ja Türgist Kasutusalad · Süüakse eraldi toiduna · Kasutatakse toidu valmistamisel · Tervisele kasulik vähem südamehaigusi Tervis · Ennetab pimedaks jäämist · Ennetab südamehaigusi · Aitab vähem süüa · Palju kiudaineid ja kaaliumi · Kolesterooli vastu ''Õnnelikud'' pähklid
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa liit- 27 riiki, poliitline majandusliit, prioriteet religioonse ebavõrdsuse vähendamine, toimib liikme maksudest WTO- world trade organisatsion- e maailma majandus org, eesmärgiks elatada maailma kaubandust, alandada tollijakaupade tariife NAFTA- north american free trade agreement- e põhja ameerika vabakaubandus leping, liikmesriigid on usa,kanada,mehhiko, kaubandus org- kaotatud pmst kõik kaubandus tõkked ASEAN- assocation of south east asian nations- e kagu aasia riikide ühendus, kaubanduslik org G20- lobal twenty- maailma juhtivad tööstusriigid, toimub igaastane tippkohtumine( maailma poliitika põhisuundade paika panekuks) MERCOSUR- south common market- e lõuna ühisturg, brasiilia,baraquai,uruqai,argentiina, vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitilin...
tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütusena mootorites, pliitides, keemiatööstus Fossiilne kütus Probleemne koht: naaberriikidega jagamine (Venemaa gaas Läti hoidlates) Kasutatud kirjandus http://de.wikipedia.org/wiki/Erdgas http://de.wikipedia.org/wiki/Erneuerbare_Energie http://www.diplomaatia.ee/artikkel/balti-energia-ja-julgeolek/ http://www.keila.edu.ee/est/download.php/file_id/225/Energiaprobleemid.pdf http://www.bioneer
Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad · Nafta mahumõõtühik on barrel · Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad · Saudi Araabia · Kuveit (OPEC) · Venemaa · Nigeeria (OPEC) · Ameerika Ühendriigid · Suurbritannia · Iraan · Iraak · Mehhiko · Araabia Ühendemiraadid · Hiina · Norra · Kanada · Venezuela Kasutatud interneti lehekülg: · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta Lõpp Tänan tähelepanu eest!
· Arbuusi sünnikohaks peetakse Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbet. Kasvatamine · Arbuusi on raske kasvatada Eestis, sest Eesti suvi on liiga jahe ja lühike. · Arbuus on väga soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Juhtivad riigid arbuusi kasvatamises · Hiina (74.8) · Türgi (3.9) · Iraan (3.6) · Brasiilia (2.2) · Egiptus (2.0) Huvitavad faktid · Arbuuskoosneb suures osas veest. Arbuusis on veesisaldus lausa 91,5 protsenti. · Arbuusimahl aitab vähendada lihasvalu. · Arbuussisaldab rohkem lükopeeni kui toored tomatid. Lükopeen on suurepärane antioksüdant, mis aitab kaitsta inimese immuunsüsteemi. Arvatakse, et lükopeenid aitavad ennetada ka südamehaigusi ja vähki. · Onolemas ka kollane arbuus. Väljast on mõlemad peaaegu identsed.
Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria. APEC - Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Eesmärk: Majanduslik ja kaubandusalane koostöö Liikmesriigid: Vaikse ookeani äärsed riigid. ASEAN - Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon Eesmärk: Majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne koostöö. ALADI - Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon Eesmärk: Luua ühisturg soodustamaks majanduse ja poliitika arengut.
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESS...
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37
Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon. Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu rahulolematus viis 79.a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess
· Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli · Alzeeria, Alziir · Maroko, Rabat · Sudaan, Hartum · Tansaania, Dodoma · Kenya, Nairobi
14. Aomeni erihalduspiirkond (Hiina) Aomen 15. Türkmenistan Asgabat 16. Usbekistan Taskent 17. Kasahstan Astana 18. Venemaa Moskva 19. Kõrgõzstan Biskek 20. Tadzikistan Dusanbe 21. Afganistan Kabul 22. Iraan Teheran 23. Bahrein Al-Manamah 24. Pakistan Islamabad 25. India New Delhi 26. Maldiivid Male 27. Sri Lanka Colombo 28. Nepal Katmandu 29. Bhutan Timphu 30
Lichtenstein Vaduz OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad Belgia Brüssel Iraan Teheran Bulgaaria Sofia Katar Ad Dawhah Eesti Tallinn Kuveit Alkuwayt Hispaania Madrid Liibüa Tripoli Holland Amsterdam Nigeeria Abuja Itaalia Rooma Saudi Araabia Riyadn Iirimaa Dublin Venezuela Caracas Kreeka Ateena Ecuador Quito Küpros Nikosia
Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba. Teisi Leiuruse perekonda kuuluvaid skorpione nimetatakse üldiselt samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Iraak, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Katar, saudi-araabia, Süüria, Türgi, Kasahstan, Usbekistan, Araabia Ühendemiraadid ning Jeemen. Leiurus quinquestriatus on maailmas mürgisuselt kolmas skorpion.
· Iga datli sees on umbes 2 cm pikkune kivi · Datlid küpsevad neljas järgus: KIMRI(toores) -> KHLAL(täissuuruses, krõmpsuv) -> RUTAB (küps ja pehme) -> TAMAR (küps ja päikese käes kuivanud) · Et viljad oleksid müügikõlbulikud, tuleb datlikobaraid harvendada · Enne küpsemist katta või siduda nende ümber kott, et viljad oleks kaitstud ilma ning kahjurite(lindude) eest · Datlimahlast tehakse karastusjooki · Ekspordiriigid Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria · Kasvatatakse ka USAs, Lõuna-Californias, Lõuna-Floridas, Arizonas ja Mehhikos
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
· Lennukikütus · Autokütus · Petrooleum · Masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks). · Keemiatööstuse tooraine plastmass, kile · Farmaatsiatööstus arstirohud · Kunsttekstiil sünteetilised materjalid · Elektriks (masuudist). Naftavarud regioonides Ligi 66% maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Saudi-Araabia (olulisim tootja), Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Naftatööstuse rajamine on alles noor majandusharu, seega veetakse enamik välja teistesse regioonidesse. Ladina- Ameerika 12 % . Suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, tootmine on kiiresti kasvanud ka Brasiilias. Columbias, Argentinas oluliselt vähem. Naftatööstus ei ole mahukas (pole lihtsalt palju vaja), müüvad peamiselt toornaftat USA-le. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks: Hiina ja Indoneesia - tarbivad
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Af...
kkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani,Tšehhi, Ungari). NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon; eesmärk on kaotada riikidevahelised tollimaksud ja kvoodid. (Põhja-Ameerika) OPEC- Naftat Ekspordtivate Riikide Organisatsioon; rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg ( AlŽeeria, Angola, Ecuador, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Venezuela). APEC- Aasia ja Vaikse Ookean Majanduskoostöö; on Vaikse ookeaniga piirnevate maade – liikmesmajanduste - majandusliku koostöö organisatsioon, mille eesmärgiks on soodustada majanduskasvu, koostööd, kaubandust ja investeeringuid ning suurendada produktiivsust ja heaolu Aasia-Vaikse ookeani regioonis. (Aasia ja Vaikse ookeani ümbruses olevad riigid)
• Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda
süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). · On suht. lihtne toota · Gaasiplahvatused · Ei ole vaja puhastada · Ei sobi hästi nt. ega ümber töödelda Keemiatooraineks · Põletamisel tekib ·
Peruu, Venemaa, Vietnam; OPEC Organization of Naftat eksportivate riikide Toornafta hinna Alzeeria, Angola, Araabia Petrol Exporting organisatsioon reguleerimine Ühendemiraadid, Ecuador, Countries maailmaturul Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi-Araabia, Venezuela ASEAN Association of Kagu-Aasia maade Kagu-Aasia Kagu-Aasia maad Southeast Asian organisatsioon maade
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Pealinn on Bagda Riigikeel on Araabia keel Iraan Iraan on riik Lähis-Idas. Iraan on maagaasivarudelt Põhjast on Iraanil ligipääs teine ning naftavarudelt Kaspia merele, lõunast kolmas riik maailmas. Pärsia lahele ja India Iraani kinnitusel on ookeanile. tuumaprogrammi Pealinn on Teheran arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, Riigikeel on Pärsia keel kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle
piki selga on tumepruunid või oranzid laigud pea on ühetooniline Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais munetavate munade või vastsündinute arv on 1520 gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit Kaunis piimalill e. Jõulutäht Euphorbia pulcherrima Jõulutäht... Põõsas mäestikunõlvadel kodumaal kuni 3 m kõrgune Taime väikesed kollased õied on
Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa,Nigeeria, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Gabon,Venezuela, Ecuador NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loomine: 1989 Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Tegevus: Rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine liikmesmaades ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loomine: 1967
Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ü...
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse...
PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3. hiina 4. india 5. austraalia 6. lõuna-... 7. ukraina PEAMISED TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. austraalia 5. venemaa PEAMISED TARBIJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. saksamaa 5. venemaa TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD: turvas, pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi SUURIMAD TUUMAENERGIA TOOTJAD: 1. USA 2. muu maailm 3. prantsusmaa 4. jaapan 5. venemaa PEAMISED GAASI TOOTJAD: venemaa, USA, kanada, iraan, katar
Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sri Lanka, Maldiivid, Somaalia. Suuremad Sadamad: Bombay, Karachi, Bandare Abbas ja Abadan, Basra, Aden. Keskkonnaprobleemid Araabia meri on põhiline laeva liiklustee, milles sõidab väga palju laevu, mis veavad naftat. Hiiglaslikud tanklaevad liiguvad läbi selle mere kõikidesse maailma sadamatesse. Väga suur oht naftatankerite lekkimisel on nafta sattumine vette, mis kahjustab meres elavaid liike. Kaevandamistegevus, kalapüügi suurenemine, elamu-ja kaubandusliku arengu ja heitvee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
