liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast. ajatollah Homeini usujuht, kes valitses Iraani, teostas Islami revolutsiooni. Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult. Yasser Arafat - Palestiina poliitik, asutas ja juhtis PVO-d. Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism. Salvador Allende - Tsiili poliitik ja president, tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. Augusto Pinochet - Tsiili diktaator, tegi Tsiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi. 6. Mõisted Mauism kommunistliku õpetuse suund Hiinas Suur hüpe Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti
107.94$ 1980 Majanduskrii Iraani s 2008-2009 revolutsioo USA n 1979 sissetung Yom Kippuri Pärsia Iraaki sõda Araabia lahe sõda 2003 nafta-embargo 1990 1973 11. september Korea Vietnami 2001 sõda sõda 1950- 1950-1970 1953
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
Viimane ametiaeg kestis 2007. aastani. Ta oli Pierre Messmeri valitsuses Prantsusmaa põllumajandusminister 19721973 ja siseminister 1974. Ta oli gollistide partei UMP peasekretär 19741975 ja esimees alates 1976, peaminister 19741976 ja 19861988, Pariisi linnapea 19771995 (ajutiselt samal ajal ka peaminister) ja Europarlamendi saadik 1979 1980. 2003. aastal sarjas ta endisi idabloki riike nende toetuse pärast USA sissetungile Iraaki. 11. märtsil 2007 teatas ta, et loobub presidendivalimistel osalemisest ja lõpetab oma 40 aastat kestnud karjääri Prantsuse tipp-poliitikas. Nicolas Sarkozy Ta oli 16. maist 2007 kuni 15. maini 2012 Prantsusmaa president ja ametikohajärgselt ühtlasi Andorra kaasvürst. Ta oli Prantsusmaa siseminister alates 2. juunist 2005 kuni 26. märtsini 2007. Ta oli konservatiivse erakonna UMP kandidaat 2007. aasta presidendivalimistel, millest väljus võitjana. Ta võitis valimiste 21.22
1979, Egiptus sai tagasi siinai oolsaare. Pahameelega. Millised muutused toimusid 1960 iraanis? Naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareform,arendati tööstust, moderniseeriti tervishoiu ja haridussüsteem. Millal toimus islamirevolutisoon? 1979 Millal oli iraani ja iraagi vahel sõda, tulemus? 1980, kuna iraani välispoliitika muutus agressiivseks ja kuulutas oma põhivaenalseks usa, kes oli olnud iraani senine liitlane.nüüd abistas usa aga iraaki. Tulemus:sõda kestis 8 aastat nõudis 350000 inimese elu. Iseloomusta islami fundamentalismi? Iseloomulik äärmine konservatiivsus,moslemite kujunenud tavaõiguste täpne järgimine,sõjakas sallimatus läänemaailma vastu Miks peavad islami fundamentalismid läänelikke väärtusi endale ohtlikuks? Kuna need ei ole teinud inimesi õnnelikeks,lääne traditsioonid on põrmu vajumas,läänes levib narkomaania,alkoholism,kuritegevus ja vägivald.
narkosõda 3 Iraagi sõda Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi okupeerimisega rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt, mis koosnesid suuremalt jaolt Suurbritannia ja USA vägedest. Enne sõda süüdistasid USA, Suurbritannia ja Hispaania Iraaki lubamatu massihävitusrelvade omamises ning et massihävitusrelvad ohustasid suuresti nende riikidele ja liitlastele. ÜRO inspektsioon ei leidnud mingeid jälgi massihävitusrelvadest, mis toetas varasemat kriitikat ebatäpse luureinformatsiooni kohta. Pärast okupatsiooni avastas USA poolt kokku pandud Iraagi Uuringute rühm, et Iraak oli lõpetanud oma massihävitusrelva programmi 1991. aastal ja ei tegelenud massihävitusrelvadega enne sõja algust., kuid nad kavatsesid hakata tootma
maailmas? Tõepoolest tühja kõhuga ja peavarjuta on raske õnnelikolemise üle filosofeerida. On teatud materiaalne miinimum, milleta pole võimalik inimlik heaolu. Kuid jällegi, kui väga erineb Euroopa Liidu elaniku keskmine õnnemudel traditsioonilise aafrika pere omast! Meie maailma väärtus seisnebki kultuuride mitmekesisuses. Kahjuks on ajalugu näidanud, et pealesurutud õnn ei tee kedagi õnnelikuks: tuletagem meelde Iraaki, Iraani, Lähis-Ida, Afganistani... Meile, eestlastele, on see eriti selge, kuna 50 aasta jooksul vastavalt Moskvast tulnud käskudele ei jõudnud ikkagi õnn meie õuele. Pigem oldi nõus iseolemise eest kartulikoori sööma. Täna on Eesti Euroopa Liidu üks kiiremini arenevama majandusega riik. Selle aluseks on traditsiooniliselt hea haridus, mis ei lasknud eestlasel ka okupatsiooniajal muutuda homo sovjeticuseks. Kuidas mina, täna 18-aastane abiturient elluastuja, kujutan
inimest. Sellele vastuseks kuulutas Bushi administratsioon välja Sõja Terrorismile. Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal tungis USA ilma ÜRO toetuseta Iraaki ja kukutas Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama. 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes
on sihikindel, julge, ambitsioonikas ja kelle kogemused diplomaatias on kuldaväärt. Eesti parim luuraja ning aktiivne tänapäeva ühiskonna tundja. Huvitavaid seiku leiab Eerik-Niiles Krossi internatsionaalsest ja kirjust elust palju. Ta on Iraagi viibides üle elanud sadu pommirünnakuid, intervjueerinud hulganisti kunagisi Saddam Husseini alluvaid sõjaväekindraleid ja mässuliste juhte, pidanud läbirääkimisi Iraagi eraldatud rahva Kurdidega, et neid ja ülejäänud Iraaki ühendada. Järgnevalt saab välja toodud üks Eesti iseseisvuse taastamise aega jääv huvitav seik, milles Krossil oli väga tähtis osa. Seda lugu rääkis Kross ka Eesti Üliõpilaste Seltsi 20. aastapäeva kõnes. Teada fakt on see, et Eesti lipu värvid, sinine, must ja valge toodi avalikult välja üle väga pika aja Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt, mille esimees oli Eerik-Niiles Kross, Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastapäeval 1988. aastal. Aprilli keskpaigaks 1988
kasvanud 6% SKP-st (2010). Jaapan väljus sõja järel järk-järgult välispoliitilisest isolatsioonist. 1956 võeti Jaapan vastu ÜRO liikmeks ning 1964 korraldati Tokios olümpiamängud, mis oli märgiks selle kohta, et riik on võetud tagasi rahvaste perre. 1992 anti Jaapani relvajõududele õigus osaleda ÜRO rahuvalveoperatsioonides (nt Kambodžas) ning 2004 saatis Jaapan oma sõdurid Iraaki (peamiselt inseneriväeosad, mis osalesid ülesehitustöödel). Jaapani tõsisemaks välispoliitiliseks probleemiks on viimastel aastatel olnud Senkaku saarte kuuluvuse küsimus ja Teise maailmasõja ajal toime pandud sõjakuritegude pärast vabandamine Hiina Rahvavabariigi ees. 4. Sisepoliitika Alates 1945 olid erakonnad ja massiorganisatsioonid Jaapanis taas lubatud. Kui
AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui
1970. Aastal ütlesid islamimaad lahku NSV Liidu ja USA vahelisest nääklemist ning OPEC liikmesriigid viisid läbi suure naftahinna tõusu. See tekitas kriisi ka ülejäänud maailmas, kus tekkisid suured majanduslikud raskused., mis leebus alle s1980. Aastal monetarismi mõjuvõimu tõttu. Kujunes välja islamifandamentalism. Muudatusi viidi läbi ka Iraanis, kus viidi täide islamirevolutsioon-ehk keelustati läänestumine. Sellele pani piiri Iraaki juhtinud Saddam Hussein, kes tungis Iraanile kallale, jättes endast maha veriseid jälgi. Sõda läks maksma kohutavalt palju ning lõppes mõlemapoolse patiseisuga. Ladina-Ameerikas otsiti samuti väljapääsu hiidriikide võimu alt. Rühmistusliikumised olid pigem marksistliku suunitlusega. Suurem osa Ladina-Ameerikast jäi siiski USA võimu alla, ning kahjuks valitseb seetõttu siiamaani neis riikides suur nälg, kuritegevus, vaesus ja madal elatustase
eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse (963 000 barrelit päevas), Jaapanisse (1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse (835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis : Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis : Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 2. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias
aastani. Kokkuleppele kirjutati ametlikult alla 12. septembril 1990 ja Saksamaa ühendati 3. septembril 1990. Saksamaal hakkas kehtima ainult SLV konstitutsioon. Rahvakoda lõpetas tegutsemise ja ühines Bundestagiga. Rahvaarmee ühendati Bundeswehriga. Ühinemine võeti vastu uute valimiste ning suurte pidustustega. Saksa DV lakkas olemast. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud juhtiva rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanisse, Afganistani ja Iraaki ning on pidanud ka luuresõda Talibani vastu. Kasutatud kirjandus · Üldajalugu 1938-1991, Õpik XII klassile, Kaido Jaanson, 1994, Tallinn · XX sajandi ajalugu II osa (1939-2000), Andrei Fjodorov, 2002 · EE nr 8, 1995, Tallinn · Maailma ajalugu, Hermann Kinder, Werner Hilgemann, 2001, Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad.
8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? -- Kas riigil A on õigus enesekaitseks rünnata riiki B? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Kaks tingimust on mingi asja juures eraldiseisvatena tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad, et ,,see" oleks ,,see". Nt. miski on ,,printsess", kui ta on a. naine ja b. kuninglikku päritolu. ,,Naissus" ja kuninglik päritolu on eraldiseisvate tingimustena tarvilikud, aga ainult koos piisavad. See meetod ei
kohtlemise. Toimunud revolutsioon jagas islami maailma mitmeteks ksikuteks islami riikideks ja dnastiateks, kellel olid paikkonna iserasusest sltuvalt omad arusaamad usust. 4. Revolutsioonijrgne islam 4.1 Abbasiidid Abbasiitide revolutsioon 750. aastal ei vtnud Umayyaditelt lihtsalt vimu le, vaid nad tegid suuri muutusi riigi juhtimisel ja usus. See tagas neile 500 aastaks vimu, mille purustas alles mongolite invasioon. Thtsamad muutused olid pealinna viimine Sriast Iraaki -Bagdadi. Selle mju oli vga suur eriti mawalitele, kellele ei meeldinud araablaste domineerimine. See maandas ka pingeid moslemite vahel ja lhendas prsia kultuuri araablaste omale. Administratiivselt tekkis vesiiri miste see oli juhi parem ksi, tnapevane peaminister ja muud ministrid. Kuigi see vhendas ja jttis tihti kaliifile vaid tseremoniaalse vimu, aitas see islami riigil olla tugevam. Kultuuriliselt koondati Tuhande he muinasjuttudesse tollased parimad prsia ja araabia muinasjutud
Me võtame oma paarsada uustulnukat kuidagiviisi vastu, Vene piirile ehitame aia ning ülejäänu meisse ei puutu. Paraku on ka see illusioon. Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Kui USA president George W. Bush kutsus omal ajal Iraani, Iraaki ja Põhja-Koread kurjuse teljeks, siis nüüd on Lähis-Idas ja Aafrikas moodustunud tinglikult kaose telg, mille kujunemises ka lääneriikidel on kahjuks roll. Süüria, Iraak, Liibüa, Somaalia on jagunenud läbisegi omavahel võitlevateks sõjapealike võimualadeks, kus on põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning kõrvuti eksisteerivad tänapäevane tipptehnoloogia ja keskaegsed arusaamad moraalist ja ühiskondlikest suhetest
hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 9.Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Russell (1994). [Kas USAl on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?] konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.” [Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?] Filosoofia klassifitseerimisel tuleks ehk eraldi välja tuua ka loogika, mis tegeleb mõttejärelduste reeglitega
(Filosoofilise probleemi püstitamine TEADMINE ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia 1.Iseloomustage vähemasti kolme epistemoloogia põhiprobleemi. religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on enesekaitseks rünnata B-d?) teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Epistemoloogia 7
Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19. III 1. V 2003 peetud sõda. Süüdistades Iraaki massihävitusrelvade omamises, terroristide toetamises ning ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi
Ungari kaudu. 9. novembril 1989 langes ka Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Seesmise ühtsuse taasloomine kestab siiani. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud juhtiva rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanisse, Afganistani ja Iraaki ning on pidanud ka luuresõda talibani vastu. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 17 Riik Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (vt lisad: saksamaa haldusjaotuse kaart) : · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6)
Iraak. Teatati, et Iraak on taastanud oma endise võimsuse massihävitusrelva tootmiseks ning kujutab endast ohtu kogu maailmale. Juba jaanuaris liigitas George Bush Iraagi kurjuse telje riikide hulka ning alustas teiste riikidega läbirääkimisi võimaliku sõjalise sekkumise üle Iraagis, kukutamaks Saddam Husseini diktaatorlikku valitsust. Iraagi sõda algas 19.märtsil, mil USA koos liitlasvägedega tungisid Iraaki. Iraak oli ju lükanud 16.märtsi ultimaatumi tagasi, mis andis võimaluse USA-le. Nõõd tuli otsida ainult põhjus, milleks sai briti ning Ühendriikide luureandmed, mis viitasid massihävitusrelvade olemasolule ja arendusele riigis. Hiljem tuli välja, et USA suurimaid liitlasi, Briti peaminister oli enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad olid referaadi
aktiivselt toetama Saksa DV likvideerimist, niipea kui võimalus avanes. See avanes üsna peatselt. 9.11.1989 langes Berliini müür. Seejärel asus Kohl läbi rääkima NSV Liidu Mihhail Gorbatsoviga ning USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa liidritega. Tulemuseks oli Saksamaa taasühinemine 3.10.1990. Schröder kantslerina nõustus Saksamaa osalemisega Kosovo ja Afganistani konfliktides, ent oli ägedalt vastu Iraaki tungimisele. Samuti olid tal head suhted Prantsusmaa ja Venemaaga (Putiniga), ent väga vaenulik hoiak George Bushi suhtes. Peale valimiskaotust on Schröder osalenud aktiivselt Nord Stream gaasijuhtme rajamises ning kritiseerinud 2008 Lõuna- 13 Osseetia sõjas Gruusia presidenti Saakasvilit, mistõttu teda Eestis peetakse üldiselt Putini- meelseks poliitikuks. Deutsche Demokratische Republik
New Labour ühendas majandusalase kompetentsuse, vastutustundliku rahanduspoliitika ja pideva majanduskasvu hoolitsusega ühiskonna vaesemate eest ja madala tööpuudusega. See tähendab tasakaalu ettevõtluse vaimu ning sotsiaalse südametunnistuse vahel. Välispoliitikas viis Blair Briti introvertse välispoliitika laiemale pinnale. Tema kreedoks oli ,,humanitaarliberalistlik interventsioon" ehk siis sekkumine maailma kriisikolletesse inimsuse nimel . Enne Iraaki olid ju Kosovo, Sierra Leone ja Afganistan suhteliselt edukad sekkumised. 2005. a. juulist võtab Suurbritannia üle Euroopa Liidu presidentuuri ning lisaks kõigele peab Blair nüüd ühenduse läbi tüürima selle ajaloo kõige raskemast kriisist. Ajal, kui prantslased ja hollandlased on põhiseaduse referendumil ,,ei" öelnud, kui ta ise ka on lubanud taolise rahvahääletuse korraldada, millest ilmselt on mõttekam loobuda. Kogu eurokonstitutsiooni küsimus
suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9
õiguse paigutada Eesti kui oma liikmesriigi territooriumile täiendavat relvastust. Sellesama lepinguga piiratakse ka Venemaa õigust suurendada oma relvaüksusi Eesti piiri läheduses – Leningradi ja Pihkva oblastis. Nimetatud rahvusvahelise suhtlemise vahendid kuuluvad poliitikute varamusse. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. Suur osa USA ja Briti kodanikke ei pooldanud sõjalist interventsiooni Iraaki 2003. aastal, mille tunnistuseks toimusid rahvarohked meeleavaldused. Kuigi sel moel sõda peatada ei õnnestunud, tuli nii president Bushil kui peaminister Blairil algatada sõltumatu juurdlus, et selgitada välja, kas sõjaline invasioon oli õigustatud. Teisalt võib avalikkust välispoliitika kujundamisel ka kurjasti ära kasutada. Näiteks saab avaliku arvamusega manipuleerida ja panna rahvast uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule
· pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust · austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi · mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse · austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi · edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme AVALIKU ARVAMUSE kaudu saab rahvas välispoliitikat mõjutada Nt. Suur osa USA ja Briti kodanikke ei poolda sõjalist interventsiooni Iraaki 2003. aastal. KUID teisalt saab avalikkust välispoliitika kujundamisel kurjasti ära kasutada Nt. Saab panna rahvast uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule - kunstlikult tekitatud ohutunne Rahvusvahelise suhtlemise viisid: · Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. · Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis (kaubavahetus, investeeringud,
Reegline on kriitiline argimõtte nn''tava-arusaamade, iseenesest-mõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, eelduste suhtes. 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! B.Russell’i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel.Õpetab kõikide probleemide teisendamist konkreetsest vormist abstraktsesse. Nt.Kas USA-l on õigus rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige
Õiguse keskseks mõtteks, elemendiks on sund. Kui sundi ei ole, siis ei ole ka õigust. On kahte sorti õigust: 1 - õigus, mis ka tegelikult on ka õigus - õigus, mis tegelikult ei ole ikkagi õigus (nt rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelises õiguses puudub sund, puudub sanktsioon. (samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I
“loomulikkuste” suhtes. 1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid
Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas
lähenemisnurki • Nt. Ametnike politiseerimise teooriad on Anglo-Ameerika rõhuga ja ei seleta Eesti ja KIE omapära • Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud • Nt. Millised on kohalike valimisliitude tekke mehaanika ja seesmised võimutasakaalud • Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina. • Nt. Miks USA tungis Iraaki? • Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas • Nt. Kuidas reaalselt sünnivad ühe käimasoleva reformipoliitika otsused ministeeriumi tasandil. • Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured • Nt. Miks protestantistlikud riigid tulid maj. kriisist paremini toime? Kvalitatiivi märksõnad • Vähe uuritavaid juhtumeid • Sügavuti minek • Varjatud mehhanismid, põhjused • Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
terroriorganisatsioon Hamas. Praeguseks on Hamasi ja mõõdukama Fatah suhted jahenenud ja Palestiina kodusõja äärel. Näiteid on teisigi, millega on tutvutud eespool diktatuuride käsitluse all. Demokraatia oluliseks eelduseks peetakse ka riigi jõukust e sissetulekut ühe inimese kohta. Kui vähearenenud maal kehtestatakse demokraatia, siis sureb see tavaliselt välja. USA relvade abil demokratiseeritud Afganistani ja Iraaki ei saa kuidagi pidada vabaks ega demokraatlikuks läänelikus mõttes, mis siis, et seal toimusid vabad valimised. Kui majandus areneb, tekib ka ühiskonnakiht, kelle huvides on demokraatiat hoida ja vältida riigi sekkumist oma tegemistesse, riik peab omakorda arvestama ettevõtjate huvidega, kuna nad on mõjukad, lastes neil tegutseda. Uuringute järgi on püsijma jäänud demokraatiaga riikide SKT elaniku kohta olnud vähemalt 6000 USA dollarit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
