kohta üsna ebarealistlik. Mõnikord tuleb riikidel ka räpast mängu mängida. Diskussioonidel lasus sageli Vietnami sõja vari, sest võimalikud kaotused ameeriklaste ridades tegid USA valitsused ülimalt ettevaatlikuks, nii et tekkis suur vastumeelsus sõja või terroristidevastase operatsioonide alustamise vastu. 1980ndatest saadik oli korduvalt tekkinud olukordi, kus sõja legitiimsuse poliitilise vahendina otsustas see, et inimohvrid on üliväikesed, nagu Iraagis, või neid ei olegi, nagu Balkanil; ideaalseks peeti sõda, milles kasutatakse ainult õhujõude. Niipea kui selgu, et on karta tõelist vastuseisu, nagu Somaalias või Beirutis, tõmmati USA väed kohe välja, mis oli hea eeskuju potentsiaalsetele vaenlastele. Ameerika näis olevat käsist ja jalust seotud või isegi argpükslik, kellel on küll jõudu, et maailma hävitada, aga kes taganeb lahingust, kui mõned tema sõdurid on langenud. Pärast 11
on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka väävel, savi, paekivi, raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku.
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese. Massachussettsi Tehnikaülikooli poolt toetatud uurimuse andmetel on ajavahemikus 2003 märts kuni 2006 juuli USA invasiooni tõttu elu kaotanud 655 000 inimest, enamus neist (u. 600 000) otseses vägivallas, kuid kasvanud on ka muude surmapõhjuste hulk. Praegu sureb Iraagis 3 korda rohkem inimesi ajaühikus kui enne 2003 aasta märtsi. Uurimuse käigus küsitleti 12 801 elanikku 1849st majapidamisest, uurimuses osalenute andmetel on umbes
rezissöör, stsenarist, produtsent, ning lisaks ka veel videoefektide redigeerija ja monteerija. Filmile annab reaalsuse efekti juurde asjaolu, et kõik tegevus ongi filmitud Iraagis alates mägedest Iraagi põhjaosas kuni Babyloni kõrbedeni lõunas. Tegevus toimus läbi terve riigi, pakkudes vaatajale võimalust näha erinevate sotsiaalsete gruppide ja ühiskonnakihtide elu Iraagis. Enamasti ei olnud filmitud loodus ilus, masendavat meeleolu lõid lisaks veel Saddam Husseini reziimi ajal loodud massihauad, mi solid filmi keskseks teemaks. Filmi helilise poole eest kandis hoolt Kad Achouri. Põhiliselt on muusika selles filmis melanhoolne. Kuigi leidus ka üksikuid rõõmsaid hetki, kus kõlasid helgemad noodid, mängis siiski taustaks kurvameelne meloodia. Kuna filmis oli palju hetki,
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid
1991 korraldati ÜRO otsusel operatsioon „Kõrbetorm“. Selle käigus purustati Iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit. Iraagi probleem ei leidnud siiski lahendust. ÜRO surveabinõud säilisid ning riigi majandus halvenes järsult. Kõigele vaatamata jäi Saddam Hussein võimule veel kümneks aastaks. 2003. aastal kukutas USA koos liitlasvägedega Husseini valitsuse. Saddam Hussein vangistati. 2006. Aastal mõisteti ta inimsusvastaste kuritegude eest süüdi ja hukati. Iraagis hakati üles ehitama demokraatliku riigikorda. 2005 kiideti heaks uus Iraagi põhiseadus. 2006. aasta kevadest valitseb Iraagis esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist. Iraak on hetkel parlamentaarne vabariik, kus seadsuandlik võim kuulub 275-liikmelisele Rahvuskogule. Täidesaatev võim kuulub Valitsusele. Riigi president on preagu Fu‘ād Ma‘şūm ning peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī. Kokkuvõte
Eesti Kaitseväe välismissioonid Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe
Gaasivarud paiknevad põhjaosas. Samuti on varusid ka Lääne-Iraagis, Saudi Araabia piiri ääres, kuid leiukohast jääb Iraagi territooriumile vaid väike osa. Mitmendal kohal on riik nafta, gaasi ja söe tootmisel / ekspordil/ impordil ? Nafta tootmisel 5. koht maailmas, nafta ekspordil 5. koht maailmas, nafta impordil 157. kohal maailmas. Gaasi tootmisel 65. kohal, ekspordil 148. kohal ja impordil 98. kohal maailmas. (The World Factbook kodulehekülg). Iraagis ei ole kivisöe leiukohti ning andmeid kivisöe tootmise, ekspordi ja impordi kohta antud allikatest ma ei leidnud. Anna ülevaade CO2 emiteerimisest riigis: koguhulk, emissioon elaniku kohta, järjestus maailmas. CO2 koguhulk 137 million Mt, maailmas 36. kohal (The World Factbook kodulehekülg). Emissioon inimese kohta on 4,05t. (Iraq indicators... 2014.) 2. Riigi elektrienergeetika iseloomustus. Kui palju toodetakse elektrienergiat aasta jooksul kokku Sinu valitud riigis
Iisraeli riik; Iisraeli vastasseis Iraani ja viimase toetatavate terroristlike organisatsioonidega; Araabia riikide ja Iraani vastasseis, mis tuleneb Iraani soovist regioonis domineerida; Araabia riikide sisevastuolud, mis tulenevad autoritaarsete valitsuste soovist äärmuslikke islamiliiku misi vaos hoida jne. Olukorda raskendab Iraani väidetav püüd omandada tuumarelva, mis on kaasa toonud Iraani ja lääneriikide terava vastasseisu. Endiselt on rahutu olukord Iraagis, kus nõrk valitsus püüab olukorda oma kontrolli alla saada. Lähis-Ida on regioon, mis on ideoloogilistel põhjustel oluline nii islami, juda ismi kui ka kristluse jaoks ning mille probleemidega on seotud tänapäeva rahvusvahelise terrorismi paljud algpõhjused. Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimesed operatsioonid ei puudtanud küll Lähis-Idat, kuid Eesti kaitseväelased on
sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi.
sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi.
2)Riiklik tervisekindlustus programm 3)Iraagi sõja lõpetamine ning vägede suunamine Afganistaani 4)Energiaefektiivsuse suurendamine ja investeeringud taastuvenergiasse 5)Haridusreform, toetamaks õpetajaid, üliõpilasi ning edendada haridussüsteemi lasteaiast keskkoolini. 6)Stiimulpakett majanduse turgutamiseks Tol ajal üheks olulisemaks valdkonnaks oli ilmselgelt Ameeriklaste jaoks välispoliitilika ja julgeoleku küsimused, kuna just sel ajal oldi sõjas Iraagis ning keeruline olukord valitses Afganistaanis. Barack Obama üks suuremaid ning enim kõmu tekitanud lubadusi oli lõpetada 16 kuuga terrorismivastane sõda Iraagis ja viia väed Afganistaani. "Esimesel ametisse astumise päeval annan vägedel käsu lõpetada sõda Iraagis," oli Obama üks lausetest sisepoliitikakõnes. Juba 2002. aastal, kui algas sõjategevus, astus Barack Obama välja enda arvamusega Iraagi sõja kohta, ta ei pooldanud seda.
Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata. Rahvusvahelised organisatsioonid · Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC) Iraagis puuduvad suuremad rahvusvahelised ettevõtted. Rahvastik 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese. Suhteliselt keskmise suurusega riik. 56,5 in/km² on keskmine rahvastiku tihedus. Näiteks Türgis on rahvastiku tihedus peaaegu poole suurem, 90 inimest/km2, Iraanis 41,4 in/km². Tihedamini on asustatud suurlinnade piirkonnad. Üle 40% Iraagi elanikest on alla 15-aastased. Järgmise suurema osa moodustuvad tööealised kuni 65 aastased ja väga väike osa jääb ka vanemaealisele elanikkonnale. Iraagi rahvastik ei vanane, kuna paljud surevad kesk eas
ISIS SUNNIITIDE ISLAMISTLIK TERRORIORGANISATSIOON JAANUAR 2018 · Islamiriik on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, mis on eri nimede all olemas olnud alates 1990-date keskpaigast. · Islamiriik on hõivanud maa-alasid Iraagis, Süürias ja Liibüas. · Liider: Ab Bakr al-Baghdd · Asutaja: Abu Mus`ab az-Zarqawi LÜHENDID · Araabia keeles · Inglise keeles Islamic State või Islamic State of Iraq and Syria, lühendatult IS, ISIS või ISIL (Islamic State of Iraq and the Levant), kõik tähistavad sama organisatsiooni. · Eestikeelne lühend on IR (Islamiriik) on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, ISISE Lipp Tekst lipul tähendab ,,Seal ei ole muud
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16
Augustis teatas ka Türgi president, et kavandab operatsiooni laiendamist. Üks nädal enne selle uudise teatamist külastas Türgit Iraani relvajõudude staabiülem kindral Bagheri. Kindral tegi visiidi käigus Ankarale ettepaneku alustada ühisoperatsiooni Kurdide vastu Iraagi põhjaosas Kandili ja Sinjari piirkondades. 2017. aasta septembris korraldasid Iraagi Kurdid iseseisvusreferendumi, kuid Türgi mõistis selle hukka. Kurdide iseseisvusreferendum Iraagis asuva Kurdistani omavalitsuse rahvasaadikud otsustasid 25.septembril 2017 toetada regiooni iseseisvusreferendumit, hoolimata laialdasest vastuseisust üle maailma. Bagdadi keskvalitsus nimetas seda põhiseadusvastaseks. Hääletuse vastu oli veel Iraan, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, kelle kartuste järgi suurendab referendum ebastabiilsust regioonis. Washington tegi peagi pärast hääletustulemusi avalduse, milles ärgitas Kurdistani regionaalvalitsust referendumit ära jätma
Araabia ja Islam Araablased Semiidi päritolu Enamik elavad Araabia poolsaarel Islamiusulised Sunniidid ja siiidid Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda
seal asusid mitmed majandushooned, kaasaarvatud standardne siseõuega elumaja nind suured hooned, mis võisid olla palvelateks. Äärelinnas asusid ka savitöökojad ja põletusahjus nind tulekivi kaevanduspiirkonnad. Nippurist oli ka pärist sumerite välja mõeldud linna joogiveega varustamise süsteem ja ehitatud reoveekanalid (vanim u a 3000 eKr) Eridu, oli vanaaja linn Sumeris, kuid nüüdseks juba Abu Šahrein Iraagis. Eridu asus algselt mere ääres, kuid meri oli hiljem taganenud. Eridu oli sumeri pärimuse järgi vanim veeuputseelne linn. 3.-2. aastatuhandel eKr oli Eridu tuntud peamiselt Ea kultuse keskusena. Lagash, vanaaja linnriik Sumerid, Tiglrise kaldal, tänapäeva Iraagi territooriumil, nüüdseks el-Hiba. Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24
või tonn uraani. Külma sõja ajal oli oht, et võib alata kolmas maailmasõda, mida oleks ilmselt kutsutud tuumasõja nime all. Kuna sel ajal oli võidu relvastumine ning nii USA kui Venemaa omas üle 2000 tuumalõhkepea. Ilma et tuumarelv on heaks põhjuseks, tungida teistesse riikidesse. Iraani kahtlustatakse uraani rikastamise tehnika omamises ning mine tea mis ,,rahuvalvaja" riik USA teha võib. Tulemusi on näha Iraagis, kuhu tungiti samadel põhjustel, milles kahtlustatakse Iraani. Iraagis on tänapäevani hukkunuid palju, nii iraaklasi kui rahuvalvajaid, neist ka Eesti mehed on surma saanud. Tuumafüüsika abiga on loodud loodussäästliku elektritootmis viisi, kuid selle valdkonna areng on kaasa toonud massihävitus relvad. Ning hirmu et mingi riik kuskil omab tuumarelva ning siis kohe peab tormama ja selle elimineerima.
Globaliseerumine ja Eesti Siinkohal mõned näited: Eesti poodides müüakse Indias toodetud hapukurke; üha enam leiame, et kena on veeta mõned kevadpäevad Tais või Egiptuses; vaevalt et meie kaitseväelased oleksid Afganistanis ja Iraagis, kui NATO või ÜRO oleksid leidnud, et sealne konfliktide lahendamine võiks jääda kohapealsete jõudude tegevusväljaks; Hiltoni kõnekeskus Tallinnas või meie kaasmaalaste osa Skype’i valmimisel. Soovides näidata, mil moel on globaliseerumine mõjutanud Eestit või kohati vastupidi, võiksime seda nimekirja jätkata lõputult. Hoian oma kapiriiulil üht tühja plastmasspudelit – globaliseerumise isiklikku näidet, mis isegi kümnend või kaks tagasi oleks olnud kujuteldamatu
Vabariigi esimene esindaja (asjur) tema poolt taasrajatud saatkonnas Londonis ning töötas diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis ning esinduses ÜRO juures. 1992. aastal võttis ta suursaadik Ernst Jaaksonilt üle Eesti Vabariigi esindamise USA-s ja oli Eesti Vabariigi asjur kuni Toomas H. Ilvese saabumiseni suursaadikuks 1993 aasta suvel. Aastatel 19952000 oli ta Eesti Julgeoleku Koordinatsioonidirektori büroo direktor. Aastatel 2003-2004 töötas Eerik-Niiles Kross Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse (Coalition Provisional Authority) ameeriklasest juhi Paul Bremer'i meekonnas Julgeolekuasutuste osakonna direktorina (Senior director for intelligence institutions development). Tema tööülesannete hulka kuulus Iraagi uue Kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure rajamine. Hiljem töötas Kross Iraagi Kaitseministeeriumi vanemnõunikuna. Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning
palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse. · Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi. · Iraagis kasvavad looduslikult juurviljad ürtarbuus ja magusjuur. Viimast on traditsiooniliselt kasutatud kütusena. · Kasvatatakse otra, nisu, arbuuse, tomateid, datleid, viinamarju, kurke ja apelsine. · Metsikult elavad Iraagis gasellid, sead, saakalid, rebased ja küülikud. · Lindude seas on pardid, nurmkanad ja nepid. Soos elasid haigrud. · Soos kasvatati vesipühvleid. Maal kasvatatakse lambaid, kitsi ja veiseid. · Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust (1993 umbes 77%) koosneb araablastest
osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks oskusteabeks Eesti kaitseväe arendamisel. 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel operatsioonidel osalenud rohkem kui 1800 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti osalenud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel Bosnias, Kosovos, Liibanonis, Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia, Taani ja USAga. Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada, millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. Kõikidel operatsioonidel, kus Eesti kaitseväelased osalevad, on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ning kohaliku valitsuse palve meie osalemiseks.
Clint Eastwood filmis ,,Kirjad Iwo Jimalt" näitab, kuidas Jaapanis tehtud propaganda paneb inimesi mõtlema ameeriklastest kui alatutest inimestest. Kui ameeriklasest sõdur Sam saab kuuli tabamuse ning võetakse kinni, annab ohvitser Takeichi käsu teda ravida ja hiljem jaapani sõdurid mõistavad, et ta oli täpselt samasugune inimene kui nemad ise.Rahu ajal, ilma valitsejate vaenu õhutava propagandata, elaksid rahvad omavahel rahus, mitte ei sõdiks oma vahel. Tänapäeval käib sõda Iraagis ja Afganistanis. Mõlemad riigid on okupeeritud Ameerika Ühendriikide ja NATO liikmesriikide poolt. Iraagis oli eesmärgiks kukutada diktaator Sadam Hussein ning Afganistanis võidelda terroristliku organistatsiooniga Taliban. Samas pea iga päev tuleb teateid sõjakolletes hukkunud sõduritest ning tsiviilisikutest. Sõdurite kodumaal, eriti Ameerika Ühendriikides, ollakse sõja vastu.Micheal Moore filmis ,,Farenheit 9/11" palub ta
Resursside kaotus, raskendavad pere edasist toimetulekut ja süvendavad vaesust. Mõju tuntakse ka konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva nakkushaiguste leviku kaudu. Tekkivaid kulusid on naaberriikidel raske kanda, kuna pahatihti on nad ise kitsikuses. Psühholoogilised ja füüsilised traumad. 3. Nimeta riike, kus on kaotatud palju inimelusid relvastatud konfliktide tagajärjel? Lääne-Aafrika, Iraagis, Sudaanis, Afganistanis, Colombias, Kongo DV-s ja Sri Lankal), 4. Missuguse relvastatud konflikti tagajärg mõjutab praegu kõige enam Euroopat? (sh ka Eestit) Relvastatud konfliktides on üha tavalisemaks saanud lapssõdurite kasutamine. Mõju tuntakse ka konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva nakkushaiguste leviku kaudu. Tekkivaid kulusid on naaberriikidel raske kanda, kuna pahatihti on nad ise kitsikuses
· Mis on konsensusel põhinev otsus? · Kuidas konsensuseni jõutakse? · Kes teeb NATO-s otsuseid? · Rahvusvaheline personal · Sõjaline komitee · NATO strateegiline ülemjuhatus Tippkohtumised · Millal tippkohtumised toimuvad? · Mida tippkohtumistel tehakse? · Olulisemad tippkohtumised · Eesti esindajad · Viimased tippkohtumised Operatsioonid · NATO operatsioonid · NATO Kosovos · NATO Afganistanis · NATO Iraagis · Vahemere piirkonna seire · Piraatlusevastane võitlus Somaalias Eesti NATO-s · 2. aprillil 2004. · 336 kaitseväelast · Küberkaitse Kompetentsikeskus · Mida annab kuulumine NATO- sse? · Miks me võitleme Afganistanis ? EATA · Eesti NATO Ühing · Eesti NATO Ühingu missioon · Nõukogu · Juhatus
NAFTA Urve Varik Nafta liik. Nafta on fossiilne kütus. Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Nafta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Naftavarud 2014. aasta seisuga on naftavarud kõige suuremad: Saudi-Araabias- 261,9 barrelit Iraanis- 125, 8 barrelit Iraagis- 115 barrelit Suurimad nafta tootjad: Saudi Araabia Venemaa Ameerika Ühendriigid Iraan Mehhiko Hiina Norra Kanada Suurimad nafta eksportijad 2012. aasta seisu järgi: Saudi-Araabia- 8,865,000 barrelit päevas Venemaa- 7,201,000 barrelit päevas Iraan- 1,808,000 barrelit päevas Suurimad nafta importiad 2010. aasta seisu järgi: Euroopa Liit- 11,658,750 barrelit päevas USA- 8,527...
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. MILLISED RAHVAD USKUVAD ISLAMI? Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas,Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. RIIDED Täna islami mood Islami mood on on saanud muutunud tunnustatud ja unikaalse stiili FOTOD SUUR ÄITAH, TÄHELEPANU EEST!
BABÜLONI IMED BABÜLON Oli linn Eufrati jõe jääres Vana-Babüloonia ja Uus- Babüloonia muistne linn. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Tähtis kultuuri- ja majanduskeskus SEMIRAMISE RIPPAIAD EhitatiNebukadnetsar II käsul 600 eKr. Kuninganna Amytis Ei olnud tõenäoliselt rippuvad. 1200 ruutmeetrit. Kuningapalee kirdeosas. Põletatud tellistest võlvkaared. Massiivsed kiviplaadid. Roosast / valgest lihvitud kivist trepid. 22 meetri kõrgused sambad. TSIKURAAT Astmiktempel Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Bituumeni ja põletatud tellistega Tippu viisid trepid. Alus 91x91 Kõrgus 91 m
aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Viimastel aastatel on NATO tegevuses tähtsaks muutunud kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistaanis. Kuigi NATO on sõjaline organisatsioon, ei ole tal oma sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Kuigi relvajõud läheb kasutusse alles tõelise sõjaohu korral. NATO sõdurite väljaõppes senisest tähtsamaks on muutunud psühholoogiline treening, näiteks õpetatakse sõduritele, kuidas suhelda vaenulikult meelestatud kohalike elanikega ilma relva kasutamata.
Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikuks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. 2014. aastal oli kogu maailmas üle 40 relvastatud konflikti (neist 39 olid riigisisesed konfliktid) , mis puhkesid maakera 27 kohas. Relvakonfliktide ohvrite koguarv oli veidi üle 100 000 inimese. 2008. aasta alguses registreeriti maailmas kokku 21 relvastatud konflikti. Neist konfliktidest vaid üks, Iraagis, loeti rahvusvaheliseks, kõik teised olid oma loomult kodusõjad või ühe riigi territooriumil juhtuvad poliitilised konfliktid koos relvastatud kokkupõrgetega. Enamik mainitud konfliktidest leiab aset riikides, mida nimetatakse nõrkadeks riikideks (fragile state) või läbikukkunud riikideks (failed state). 2014.aastal allkirjastatud relvarahulepingute arv oli 10.
Külmasõja ajal enamus teada olevad terrorirühmitused olid ideoloogilised ja seotud Leninismiga. Terrorism või vabadusvõitlus? Walter Laquer: erinev tähendus erinevatele inimestele (poliitikule, politseinikule, sõjaväelasele, ärimehele, poliitikateadlasele, sotsioloogiline, tavakodanikule jne.) TERRORISMI AJALUGU Enne II MS: Religioon- zealots (sicarii- Noahoidjad ründasid Rooma valitsejaid ja juudid, kes tegid roomlastega koostööd) Mõrtsukad- Iraanis/ Iraagis tapsid usklike inimesi, nad kasutatsid kanepit ja neil oli kindel rituaal, tapsid sunni-usklikuid, tegid seda väga avalikult, teised pidi nende tegusid nägema. Thugee- India grupp, nad palvetasid hävituse jumala eest, enam-jaolt kriminaalid, vargad ja selle ajal tapsid ka inimesi. Riigi ja revolutsiooni kaitsmine- Prantsuse revolutsioon. 1793-1794: “õuduse režiim” (regime de la terreur). “Terrere”- Ladina keeles “ähvardada”. M
silmad. See võib olla nende vastu küll solvang, kuid kusagil pole selle kasutamine keelatud. Hiinlasteks kutsub aasialasi ka palju noori, seega on ka võimalik, et varsti väljendit pilusilm ei kasutata enam nii palju, vaid hoopis minnakse üle viisakamale väljendile - hiinlane. d) terrorist (32); iraaklane (9); rätikupea (2); moslem (2); araablane (1); mustafa (1) Väljendit terrorist kasutatakse täiesti valesti inimeste kohta, kes elavad Iraagis. Paljud sealsed inimesed on täiesti süütud ohvrid ja pole seotud terrorismiga. Kuigi väljendit iraaklane kasutatakse vähem, on see kõige õigem (meie arust) väljend, mis Iraagis elavate inimeste kohta kasutada. Nii väljend rätikupea, kui ka mustafa on vulgaarsed väljendid. Rätikupeadeks hakkas iraaklasi kutsuma Ameerika armee Lahesõja ajal, sest sealsed kohalikud kandsid peas rätikust peakatet. Väljendit mustafa iseloomustab pruunika nahavärvusega inimest, kes kannab peas turbanit
räägivad elust enesest. Ta ei karda oma mõtteid avaldada omamoodi, mis teeb tast väga erilise kirjaniku. Luuletus on võetud ,,Vägistatud jäämäe" 1. osast ,,Titanic viib kelle alla". Põhjuseks miks ma selle luuletuse valisin on selle sügav mõte. Seda luuletust lugedes esimene asi mis mulle pähe tuli oli Iraagi ja Ameerika vaheline sõda. Kõik räägivad just sellest, kui palju Ameerika kannatab, kuid tegelikult, tegelik ohver on hoopis Iraak. Igat ameeriklast kes Iraagis surma saab mäletatakse ja austatakse, kuid mis saab neist sadadest tuhandetest iraaklasteks kes surevad mitte millegi eest, kellest jääb järgi vaid surnud laip ja ei midagi muud. Luuletuse ülesehitus on väga kerge ja lihtne. Sel puuduvad suured algus tähed, komad ja punktid, kuid sellegi poolest on see väga aru saadav. Sven Sildnik keda tuntakse rohkem ta varju nime all Kivisildnik, sündis 3. jaanuaril 1964 aastal. Ta kodulinnaks on Rakvere. Sven on Eesti kirjanik,
Inimene sõjas Aegade algusest peale on inimesed sõdasid ja lahinguid pidanud, paljud on tänu sellele hukkunud. Ka tänapäeva ühiskond ei jää sõjategevusest puutumata. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Kõigile on teada, et ajateenistus on Eestis kohustuslik meestele, kuid ka naised võivad sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev
Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4.
poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused polnud piisavalt läbimõeldud tekkisid suured vastuseisud, mis aga suruti maha armee ja salapolitsei abil. 5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon
üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda terrorismiga kestab tänaseni. USA on demokraatiat demonstreerinud juba üle 10 aasta. Ühe vandenõuteooria kohaselt tungisid USA väed Lähis-Itta nafta ja maagaasi pärast. Nimelt on USA sellest väga suures sõltuvuses. Peale sõja välja kuulutamist tõusis nafta hind 50% ja sõjast Iraagiga said naftaga äritsejad kõva kasumi, kusjuures sõja välja kuulutanud USA president G. W. Bush oli ka isiklikult
eKr. Semiramise rippaiad ehitati, sest kuninganna Amytis tundis end kõrbes õnnetult ja ta tundis end taimede keskel nagu oma kodumaal Meedias, lisaks tõi see Babüloni linnale kuulsust. Amytis oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. ASUKOHT, SELLE KIRJELDUS Semiramise rippaiad asusid Babüloni linnas. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Semiraamise rippaiad arvatavasti oli aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrit. Seal oli palju korruseid ja igal korrusel palju taimi. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele
Ei sõjale Sõjad on need mis on muutnud meie maailma, tihtipeale on need kõige huvitavamad sündmused ajaloos ja just neid lugusi oli kõige põnevam kuulata kui vanaisa nendest rääkis. Aga miks peame ütlema sõdadele ei, kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides? Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline, kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks kolmas maailmasõda, siis see oleks ka viimane sõda sellel planeedil. Teiseks kulutavad riigid sõjapidamisele väga palju raha, mida saaks hoopis kasutada infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näit...
kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma lahenduse just tänu selle organisatsiooni tõhusale tööle. Kui rääkida NATO sõjalisest tegevusest, tekkib küsimus, Millest selle organisatsiooni sõjaline väestruktuur koosneb ? See koosneb liikmesriikide poolt NATO käsutusse antud sõjalistest üksustest ja staapidest
Eesti kui glabaliseerunud riik Majanduslik integratsioon -13. novembril 1999 liitus Eesti WTO'ga, 1. Mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga. Kõige rohkem toetusi saabki Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi masinaid ja seadmeid, mineraalseid tooteid, Põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eesti impordib kõige rohkem kaupu ja tooteid Soomest, Leedust, Lätist ...
Polügaamia variandid on polügüünia ja polüandria. Sageli kasutatakse polügaamia mõistet polügüünia tähenduses: "mitmenaisepidamine". Polüandria, mida esineb harvem, tähendab seda kui üks naine on abielus mitme mehega, enamasti sama perekonna vendadega. Esinemine: Polügaamiat esineb paljudes riikides ja kultuurides. See on seadusega lubatud näiteks: Afganistaanis, Algeerias, Bangladeshis, Cameronis, Egiptuses, Etioopias, Indoneesias, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveitis, Liibüas, Malaisias, Marokos, Nigeerias, Pakistanis, Palestiinas, Qataris, Saudi-Araabias, Singapuris, Somaalias, Lõuna-Aafrikas, Srilankal, Sudaanis, Süürias, Ugandas, Jeemenis ja paljudes teistes riikides. Mõndades riikides on see aga lubatud vaid tavade alusel. Religioon: Budistid ei ole otseselt polügaamia poolt vaid pigem taluvad seda. Budismis pole abielu püha, see on puhtalt ilmalik asi ja mungad ei osale selles. Seega ei kaasne ka
Bagdad - araabia maailma keskuseks kuni liideti 1534. a Türgiga 1915.a Briti väed okupeerisid Iraagi 1958.a kukutati monarhia Iraagi Vabariik 1980-1988.a Iraagi-Iraani sõda 2003.a- Iraagi desarmeerimise kriis (USA, SB, Austraalia, Hispaania, Poola, Taani kukutasid sotsialistliku partei Ba`ath'i Partei) Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani 2004 2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest; teine suurem rahvus kurdid Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas)
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president.
MAROKO RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. Riigi rahvaarv Marokos elab 2011 aasta juuli andmete põhjal umbes 31 968 361 inimest. Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik, sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine
Kasutamine minevikus: ravi otstarbel, kerosiin (lambiõli), karburaator. Praegune kasutamine: keemiatööstuses toorainena ja kütusena, energiatööstuses, elektritööstuses, hüdroisolatsioon, asfalt ja teetööstus, plastikproduktid, tekstiilitööstuses (nt nailon). Tarbimine ühe elaniku kohta Maailma naftavarud. Naftavarud vähenevad väga kiiresti. Naftavarud on riigiti väga erinevad, näiteks Saudi – Araabias jätkub naftat 69 aastaks, Iraagis 155 aastaks ja Venezuelas 346 a. (a 2004 andmete järgi) Kuidas nafta on mõjutanud: a) maailmapoliitikat Mõned riigid (kus on rohkesti naftat) vaesuvad, aga samas nad ei tohiks hinda tõsta, sest muidu tuleks lõpetada näiteks: autoga sõit, transpordivahendite valmistamine. Naftat ei jätku igavesti, kuna see ei ole taastuv loodusvara. b) Teaduse ja tehnika arengut Kasutatakse keemilise toorainena Tehnikas kasutatakse näiteks autode
Üldajaloo kursus, 10. klass Kose Gümnaasium, õpetaja Moonika Oll Kontrolltöö: Ajaloo baasoskused NB! Kontrolltöö ajal on lubatud kasutada kõiki abivahendeid ja allikaid. Küsimused tuleb vastata eraldi faili kas arvutisse või Google Drive’i, fail või link laadida üles Tera kommentaari. Arvesta esimesele kahele ülesandele kokku umbes 15 minutit, et mitte viimase ülesandega ajahätta jääda. Ülesanne 1. Vaata pilte ja vasta järgmistele küsimustele (NB! Nr 2 all olevad pildid moodustavad ühe grupi). [12 punkti] A. Mis on pildil? B. Mis kultuurist kujutatu pärineb? C. Mis ajastust kujutatu pärineb? D. Mida kujutatu meile mineviku kohta räägib ehk mille kohta me ajaloolastena neilt infot saam...
kampaaniatest üpriski aktiivselt osa. Oli märgata, et Eesti tee ääred ja metsa alused muutusid tunduvalt puhtamaks. Inimesi Eestis on erinevaid. Kuid enamjaolt on inimesed meie riigis töökad, tugevad, tasakaalukad, arenemisvõimelised, kokkuhoidvad ja sallivad. Sama võib öelda ka Eesti riigi kohta. Maailmas tuntakse Eesti riiki kui ühte väikest, tasakaalukat, kokkuhoidvat ning arenemisvõimelist riiki. Tänu nendele iseloomujoontele pole Eestis ka sõdu, nii nagu on näiteks Iraagis või Afganistanis. Läbisaamine teiste riikidega on samuti Eestil hea. Eesti riik hoolib oma rahvast nii nagu hoolivad inimesed Eesti riigist. Inimesed tunnevad huvi riigi käekäigu vastu ning riik mõtleb, kuidas oleks inimestel parem meie riigis elada. Praeguse majanduskriisi ajal on eriti hästi näha, kuidas Eesti riigi esindajad teevad suurt tööd, et aidata inimesi sellises raskes olukorras. Praegusest majanduskriisist võib järeldada ka seda, et kui riigil läheb halvasti,
õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi. 17 jaanuaril 1991 alustasid liitlasväed sõjategevust Iraagi vastu. Maavägede pealetung järgnes 24 veebruaril. Kasutades moodsaid sõjamasinaid, õnnestus Ameerika Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagingusse astudagi. Veebruaris 1991 vabastasid liitlasväed Kuveidi ning jätkasid sõda Iraagi alal. Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini reziim oli langemas, kuid siis sundis araabia riikide ja Euroopa liitlaste surve ameeriklasi vaherahu sõlmima (28 veebruar 1991). BALKANI TRAGÖÖDIA 1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
