lainedab veresooni ja langetab sellega vererõhu. Histamiin on tugev kapillaaride laiendaja. Histamiini vabaneb ülitundlikkusega seotud reaktsioonide korral, putukahammustuste korral, piirkond kuhu on hammustatud muutu punaseks (veresooned laienevad), kui tekib turse, muutub nahk valgeks. Vasopressiin (ADH) hüpofüüsi tagasagara hormoon, tal on kaks toimet: antidiureetiline ja vasopressoorne (veresooni ahendav ja vererõhku tõstev.) südametegevust mõjutavad mineraalsoolade ioonid. Ca ja Mg-ioonid tugevdavad südame kokkutõmbeid, K- ioonid nõrgestavad.
non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels). · Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). · Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Naatrium-kaalium "pump"viib Na+ ioone kôrgema kontsentratsiooni suunas rakust välja ja K + ioone rakku sisse. Samal ajal liiguvad K + ioonid pidevalt (kontsentratsiooni languse suunas) rakust välja, suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda
.. 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel
E takistusega. I= Kus, E vooluallika elektromootorjõud, I vooluringi läbiv vool, R vooluahela välistakistus, R r r vooluahela sisetakistus. 24. Mis on vooluahela tühijooks ja lühis? Tühijooks kui vooluallikale ei ole ühtegi tarbijat ühendatud. Lühis kui välistakistus on nullilähedane. 25. Mis on laengukandjateks elektrolüütides? Karioonid ehk positiivse laenguga ioonid ja anioonid ehk negatiivse laenguga ioonid. 26. Mis on anood, katood? Anood on positiivne elektrood ja katood on negatiivne elektrood. 27. Mis on laengukandjateks gaasides? ............................................................................................................................................................................................... 28. *Elektrolüüsi põhiseaduse sõnastus ja valem.
Q=I2 R t 8) Kuidas on tarbijad ühendatud jada- ja rööpühenduse korral? Jadaühendusel on jadamis = järjestikku (sisse-välja), Rööpühend. korral on rööbiti="rööbaste vahel" 9) Miks kasvab juhi takistus, kui tõsta selle temperatuuri? Kuna juhi takistus ja juhi aine eritakistus on võrdelised, siis on ühesuguse kujuga ka nende sõltuvus temperatuurist. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistvad laengukandjate suunatud liikumist. Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastasikmõju kristallvõre võnkuvate ioonidega.Juhtiva keha takistust võib mõjutada ka tema mõõtmete muutumine soojuspaisumisel, kuid see mõju on tavaliselt nõrk. 10) Kirjelda juhi ja dielektriku käitumist elektriväljas. I (iii)- voolutugevus (1A) q=e ühe laeng, -1,6 x 10 -19, elektrilaeng (C) t- aeg (1sek, 1h) U- pinge (1V) R- vooluallika takistus (1)
selles vedelikus); - tahked ained , nagu piimklaas, pärlmutter, opaal jt. 5.Elektrolüüs (Faraday seadused)- Molekulide lagunemine lahustes. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nimetatakse teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks.Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. _____ lahustuva aine molekul + katioonid -------- lahusti molekulid anioonid Voolukandjateks on elektrolüüdis ioonid , milleks lahuses lagunevad lahustatava aine molekulid. Vedelikest suurima - ga on vesi ( = 81 ). Elektrolüüs. Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood - negatiivne elektrood Anood - positiivne elektrood Katoodile liikuvaid positiivseid ioone nimetatakse katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nimetatakse anioonideks.
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2, NaOH, silikaadid, ortofosfaadid (Na3PO4 , Na2HPO4) moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe Ca2+ ja Mg2+ seotakse vees lahustuvatesse kompleksühenditesse, mis viivad Ca2+ ja Mg2+ kontsentratsiooni vees sedavõrd väiksemaks, et CaCO3 või rasvhapete Ca-Mg-sooli ei moodustu (ei sadene). Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Nt triloon-B Ioonvahetus pehmendatav vesi juhitakse läbi filtri, mis on täidetud vees praktiliselt lahustumatu ioniidiga. Ca ja Mg ioonid vahetatakse välja Na+ või H+ ioonidega, ja HCO3 ioonid Cl või OH ioonidega. Kuna Na-soolad on hästilahustuvad. siis selline vesi katlakivi ei tekita 1. Veepuhastusprotsessi põhimõttelised etapid koos selgitustega (tööstuses). Kogutakse pinnavesi ja juhitakse veepuhastusjaama;
II. Keemilise sideme süsteemsus Keemiline side on mõju aatomite või ioonide vahel molekulis või kristallis. Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber.
grafiidiga, mis käitub katoodina. Samuti ripuvad keset tsisterni grafiidiklotsid ja käituvad anoodidena. · Alumiinium lahustatakse siis sulatatud krüoliidis see vähendab ta sulamistemperatuuri, mis vähendabki lõppkokkuvõttes kogu protsessi maksumust. · Elekter juhitakse segusse ning elektrolüüs algab. Elektrolüüs lagundab segu, kasutades selleks elektrit. · Kui segu on ära lahustunud, siis alumiiniumi ja oksiidi ioonid saavad liikuda, ning siis nad eralduvad üksteisest. Elektrolüüsi toimumine ja selle tingimused: Pildi seletus: · Graphite anodes grafiidi anoodid · Graphite cathode (cell lining) grafiidi katood (kongi vooderdus) · Steel cell teraskong · Molten aluminium sulatatud alumiinium · Molten aluminiumout sulatatud alumiiniumi väljapääsu ava · Ore dissolved in molten cryolite, at about 950°C maagi lahustumine sulatatud
Kui mne iooni mramine ei nnestu, siis peaks petaja alati analsima, mis vis juhtuda ja kas phjus on pilase t ebannestumises vi mnes muus teguris (antud juhendid on suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva. Fe+2 ja Fe+3-ioonid vivad sltuvalt tingimustest ksteiseks le minna ning seetttu he iooni esinemisel uuritavas lahuses leiavad tavaliselt pilased mlemad ioonid. Soovitav on nende mramist lbi viia filterpaberil, tilgutades paberi keskele uuritava lahuse tilga ning helt poolt K4[Fe(CN)6] ja teiselt poolt K3[Fe(CN)6] tilgad. Tilkade kokkupuutepunktide vrvumine siniseks nitab vastavalt Fe+3 ja Fe+2 esinemist. Cr+3 mramist NH4SCN abil segab Fe+3, mille mju redutseerimisel Na2SO3 -ga ei nnestu tielikult krvaldada. Cr+3 mramine oksdeerimisel H2O2 -ga ja lahuse kollase vrvuse jrgi nnestub vaid Cr+3-ioonide suurema kontsentratsiooni korral
Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses s- tahke ühend või sade () l- vedelik g- gaas () Ioonvõrrandite kirjutamisel tuleb jälgida: 1.lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid 2.vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja 3.kokku jäetakse gaasid jt mittedissotseeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt), vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt), vesi H2O ning muud vähedissotseeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3H2O, CH3COOH jt), kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3- jt) 4. laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool.
väärisgaaside aatomid. · Aatomid mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni , loovutavad need kiiresti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse. MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Eksotermiline - eraldub energiat. H<0, ühinemisreaktsioon. Endotermiline- neeldub energiat .H > 0. lagunemisreaktsioon. Molekulivahelised jõud-on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad
mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ + e + e e e + e + "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse. Metalliline side eksisteerib vaid siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Vesinikside
-) elektronide arv. * Perioodi number võrdub elektronkihitde aevuga. * Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks. * Mittemetallid võtavad reaktsiooni käigus niipalju elektrone juurde, et saaksid viimasele kihile 8 elektroni. Tekivad negatiivsed ioonid. * Nt: Na+11 /2)8)1) Na -1e -> Na+; S+16/2)8)6) S + 2e = S- * Ioon on laenguga aatom või aatomirühm. -) Kui aatom loovitab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon. -) Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon. Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga.
Ioonidevah. Reaks. Lahuses toim, ting, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahuses kulgevates reaktsioonides. Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallis, mis aga paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei tõrju. Metalli reageerimisel veega on red metalli oks vesi.
1. Millised elemendid kuuluvad mikroelementide hulka? Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu 2. Mis tähtsus on anioonidel? Anioonidel (negatiivselt laetud ioonid): Karbonaatioonid (HCO3 ja CO3) Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2-st vabaneb.Fosfaatrühmad (H2PO4 ja HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4. Kuidas muutub valkude struktuur? Valgulahust kuumutades, siis soojus...
Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Lahus juhib elektrit. Elektrolüüdid on soolad, alused, happed. Nt: NaCl, NaOH, H2SO4 Mitteelektrolüüt- aine, mille vesilahused ei sisalda ioone. Ei juhi elektrit. Mitteelektrolüüdid on paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. Nt: C6H12O6, CH4, O2, Al, Al2O3 Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis dissotsieerub täielikult ioonideks. Lahuses on ioonid. Tugevad elektrolüüdid on soolad, leelised, tugevad happed. Nt: HBr, HNO3, KOH, NaCl, Na2SO4 Nõrk elektrolüüt- elektrolüüt, mis dissotsieerub osaliselt ioonideks. Lahuses on ioonid ja molekulid. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad alused ja nõrgad happed. Nt: H2SO3, Fe(OH)2, H3PO4 NB! NH3 * H2O, CH3COOH- etaanhape pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses (negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist). Lahuse happelisuse või aluselise näitaja.
ioonid veelgi püsivamasse kompleksi [MeY]2− vastavalt H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− Kus H2Y2− on värvitu MeInd+ on lilla MeY2− on värvitu ja Ind− on sinine Kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)7.1 ml 2)7.0 ml 3)6.95ml aritmeetiline keskmine: 7.016 ml Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Filtreerisin “Saarema vesi” läbi Na-katiooniitfiltri. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Loputasin pipette 2 korda selle pehmendatud (filtreeritud) veega. Pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väike lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine
Keemia konspekt I Pihustatud aine + pihustamise keskkond = pihussüsteem gaas, vedelik, tahke gaas, vedelik, tahke PEENPIHUSED tõeline lahus- ei ole nähtav 10-7 cm = molekulid, ioonid kolloidlahus e. kolloidid- nähtav ultramikroskoobiga 10-5 cm = molekulide, ioonide kogum JÄMEPIHUSED suspensioon, emulsioon aerosool, vaht- nähtav palja silmaga 10-3 cm = veel suuremad kogumid Suspensioon: PIHUSTATUD LAHUSTAMATU tahke aine vedelikus. Kriit vees. Emulsioon: vedelik vedelikus. Õli vees. Aerosool: 1) tahke aine gaasis. Suits. 2) vedelik gaasis. Udu. Vaht: 1) gaas vedelikus. 2) gaas tahkes. Tõelise lahuse omadused-
toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A
Elektrofiilid ja nukleofiilid: Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivne (+) laenguga osake HCl -> H+ + :Cl- anioon Nukleofiil on vaba elektron paariga osake, millel on negatiivne(-) laeng. HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon: 1) Elektrofiilse tsentri tunneme ära (+) laengu või osalaengu + järgi aatomil.
JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R ELEKTROLÜÜS keemilise ühendi molekulide lagunemine, mille käigus saavad tekkida erimärgliste laengutega ioonid. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS: elektrolüüsil eraldanud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolu tugevusega ja protsessi kestvusega. m = k * I *t ( Q = It ) VALEMID: Q = mC ( tk tm ) = Akasu / Akogu I=/R+r
Elektrivool elektrolüütides Elektrolüüdid liigitatakse: juhid ( aluste ,- hapete ,- soolade vesilahused), pooljuhid ( sulaseleen, sulfiidid) , dielektrikud ( destilleeritud vesi ) soolade vaba vesi. Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese m...
Eljas Elektrolüüs Elektrivool kui laengute liikumine vedelikes kujutab endast ioonide liikumist. Näitena on toodud ioonide liikumine keedusoola NaCl lahuses. Vooluahela sulgemiseks läbi vedeliku paigutatakse sinna metallist nn. elektroodid (plaadid, vardad). Positiivsema potentsiaaliga elektroodi nimetatakse anoodiks ja negatiivsemat elektroodi katoodiks. Vees lahustudes tekivad keedusoola molekulidest naatriumi positiivsed (Na+) ja kloori negatiivsed (Cl-) ioonid. Elektrivälja E' mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (katioonid). Negatiivsed ioonid e. anioonid liiguvad anoodi poole. Naatriumi ioonid saavad katoodile jõudes lisaks elektroni ja katoodile sadestub metalliline naatrium. Anoodil annab kloori ioon ära elektroni ja eraldub gaasiline kloor. Seda efekti kasutatakse metallide tootmiseks nende lahustest (Al) või pinnakatete saamiseks (tsinkimine, kroomimine, hõbetamine ...).
Kangaste värvimist Nahaparkimist Toiduainetetehnoloogiat Paljusid medikamente Kosmeetikavahendid Lupja ehitusmaterjalina 2) Metalliside Esineb niisuguste elementie puhul, mille väliskihis on 13 elektroni. Eksisteerib aint siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad posit laetud ioonid. Ioonide vahel liiguvad poolvabad elektronid, mis mood elektrongaasi. Kui elektron läheb metalliioonile, siis viimane muutub teatud ajaks aatomiks, mis järgmisel korral loovutab elektroni ja muutub jälle iooniks. Aatomite vahel esineb kovalentne side, ioonide ja elektronide vahel elektrostaatiline mõju. Kokku mood metalliside. 3) Atmosfääri koostis
E(OH) E metalliioon (pos. laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 2CuOH ------->2CuO +H2O
Veemolekuli tähtsus?- vesi on hea lahusti, ja enamik aineid on lahustunud olekus. Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub rakkudes hingamise käigus. Ainevahetuse jääkproduktina tekkinud vesi eemaldatakse eritus ja hingamiselundkonna abil. Veel on ka suur soojusmahtuvus, ta soojendab ja jahutab aeglaselt. Sp aitab säilitada temperat. Katioonide tähtsus organismis?- positiivselt laetud ioonid-katioonid on tähtsal kohal H,NH4, K,Na,Ca,Mg,Fe.. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel,leidub veres ja rakude tsütoplasmas.kaltsiomsoolad annavad luule tugevuse. Ca palju luukoe koostises. Mg on rakkudes seotud nukleiinhapetega;dna ja rna-ga. Fe aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll hingamiseks vajaliku 02 sidumisel. Anioonide tähtsus?-negatiivselt laetud ioonid-olulised-hüdroksüül,karbonaat,fosfaat, jodiid, kloriid. Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tuleb
• Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest • Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas. • Prooton – positiivse laenguga osake aatomituumas • Neutron – ilma laenguta aatomituuma koostisosake • Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1, neutron on ilma laenguta • Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest • Ioonid – pluss- või miinuslaenguga osakesed, mis tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel •Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass. •Molekulmass – aine molekuli mass. Aatom – ja molekulmass on ühikuta suurused, kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikühikutes. •Keemilise elemendi järjenumber ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas • Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega
· kütuseelementides · purunemiskindlas klaasis 9 BIOLOOGILINE TOIME Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid. Radioaktiivsed isotoopid (rubiidium) viiakse kehasse, seejärel registreeritakse kaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese keha kaldub ravima Rb + ioone, nagu oleksid need kaaliumi ioonid ja seetõttu rikastab rubiidium organismi rakusisest vedelikku. Ioonid ei ole eriti mürgised, ning neid on kerge eemaldada higi ja uriiniga. 10 KASUTATUD ALLIKAD · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/rubiidium.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Wilhelm_Bunsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium · www.sloleht.ee · http://www.chemicool
meetodid. Meie töös me kasutame kompleksomeetrilist meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus , mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleks. Reaktiiv täidab 2 rolli: 1) tänu aluselisele keskonnale inaktiveerib ta invertaasi, 2) tagab taandavate suhkrute määramiseks vajalikuleeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi · Tindlal ajahetkel võetud proov viiakse komplekslahusse. Keemistemperaturil Cu- ioonid moodustavad Cu2O, nis eraldub punase sademena. Lahuses jääb aga triloon-B(ekvivalentses koguses). Järgmisel etapil tiitrimise teel määratakse vabastanud Triloon B koguse. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02M vasksulfiidi lahust. Cu(II ) ioonid reageeruvad Triloon B-ga ja tekkib uuesti vask(II)-triloon B kompleks, indikatori värvuse muutumise kaasnemisel. · Tiitrimiseks kuulunud CuSO4 koguse järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus.
See koosneb U-kujulisest torust (1), gradueeritud skaalast piirpinna edasiliikumise ulatuse määramiseks (2), kraani abil U-toruga ühendatud külgtorust (3), agar-agariga ja KCl-ga täidetud soolasillast (4), CuSO 4 vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast. Teoreetilise alused Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel Elektrokineetilist potentsiaali mõjutavad: temperatuur, lahjeduse suurus ja mõnel juhul ka pH. Töö käik
Niiskes õhus moodustub metalli pinnale õhuke märkamatu veekiht. Selles veekihis leidub alati elektrolüüte, nt õhus sisalduva CO2 lahustumisel tekkivat süsihapet. Sellega on elektrokeemilise korrosiooni põhitingimus täidetud. (Põhitingimus on, et lahuses on ka mõni piisavalt tugev oksüdeerija, nt vesinikioonid, õhuhapnik vms.) 5. Millisteks poolreaktsioonideks jaguneb metallide elektrokeemiline korrosioon: a) happelises lahuses - esimene pool: raua oksüdeerumine (moodustuvad Fe2+ ioonid, mis lähevad lahusesse.) teine pool: redutseerimisreaktsioon (Siin kasutatakse ära eelmises poolreaktsioonis vabanenud elektronid. Põhiline oksüdeerija happelise lahuse korral vesinikioon.) b) neutraalses lahuses - esimene pool: hapniku redutseerumine (moodustuvad hüdroksiidioonid). teine pool: tekkinud hüdroksiidioonid muudavad lahuse
Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises Vesi Vee molekulaarsed funktisoonid organismis lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ühendite lähteaine regent ühendite lagundamisel hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu
ioonide kontsentratsioon tiitrimise teel TriloonB-ga. Meetod põhineb sellel, et TriloonB moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega püsivaid ning vees hästi lahustuvaid kompleksühendeid. Skemaatiliselt kirjeldab määramist reaktsioonivõrrand: Ca2+ + H2Y2- -> CaY2+ + 2H+ Kompleksi CaY2- moodustumise täielikkus oleneb lahuse pH-st. Selle tõttu viiakse läbi ioonide määramine leeliselises keskkonnas. Tiitrides analüüsitavat proovi TriloonB-ga, seotakse karedust põhjustavad ioonid kompleksühendisse. Ekvivalentpunktis on TriloonB kulunud täpselt nii palju, kui Ca2+ ja Mg2+ ioonide sidumiseks vaja. Ekvialentpunkti kindlaks tegemisel kasutatakse indikaatorit ET 00. Üldise kareduse määramiseks kasutatakse büretti. Standartlahuseks on 0,1N TriloonB lahus. Seejärel mõõdetakse 100ml analüüsitavat proovi. Lisatakse segades dosaatoriga 10ml NH4OH + NH4Cl puhverlahust, selleks et saada vajalik pH (pH10), ja spaatli otsa täis indikaatorit ET 00. Loksutatakse läbi
SrCO3, CaCO3 + CH3COO Lahuses Sr2+, Ca2+ Tõestusreaktsioonid Antud töös sisaldab uuritav lahus IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2+ ioone ning V rühma katioonidest NH4+ ja Mg2+ ioone. NH4+ ioonid tõestatakse alati alglahusest, kuna töö käigus lisatakse lahustele ammooniumsoolasid. NH4+ ioonide tõestamine Lisan tilgale alglahusele 3-4 tilka Nessleri reaktiivi (K 2[HgI4] ja KOH segu). Tekib pruun amorfne sade. NH4+ + 2[HgI4 ]2– + 4OH– → [NH2Hg2O] I ↓+ 7I – + 3H2O IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Võtan 4-5 tilka alglahust ja lisan 4-5 tilka NH 4Cl, leelistan NH3 H2O-ga ja lisan (NH4)2CO3 lahust. Loksutan ja soojendan vesivannis paar minutit. Tekib paks
Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides ( 100%) dissotsieerunud 32% ( = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4 ioone, vähesel määral HPO42 ioone ning peaaegu puuduvad PO43 ioonid. Elektrolüütide klassifikatsioon 1. Tekkivate osakeste arvu järgi: H3PO4 D H+ + H2PO4 H2PO4 D H+ + HPO42 - binaarsed tekib kaks iooni: NaCl Na+ + Cl HPO42 D H+ + PO43
Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või
Vdke sisestrukt-s on Mr(H2SO4)=2*1+32+4*16=98. vsete ja positiivsete ioonide teke. Keemiline side nende osakeste gaasidele isel-kke korrapäratuse elem-te aga ka tahketele krst-dele Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju osakesi (aatomid, vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- isel-kke korrapärasuse elem-te. Vd-kel puudub kindel kristallvõre, molekulid, ioonid, elektroonid=, kui on aatomeid 12gr 12C. de moodustab tugevasti erinevate elektronegatiivsustega elemen- kuid esin-d dünaamilised lähistrukt-s, nii on enamik vee mok-e Avogadro arv (Na) osakeste arv 1 mol kohta, mis on 6,02*10 23. tide aatomite vahel. N: leelisMe-llide ja halogeenide vahel ümbr-d H-sideme abil seot vee mok-de poolt atm-te pidev Mol on laiendusühik ja mistähes aine 1 mol on 6,02*10 23 osakest
Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüutide, millised nõrkade elektrolüütide ja millised mitteelektroluütide hulka: a) naatriumjodiid, b) jood, c) suhkur, d) kaltsiumoksiid, e) väävelhape, hapnik, metaan? Tugevad elektrolüüdid: väävelhape, Nõrgad elektrolüüdid:
· Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id) · Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tugev metall ja mittemetall) TOIMUB ELEKTRONIDE ÜLEMINEK JA TEKIVAD IOONID · Mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis on ioonsidemete alus · Kui tegemist on nõrga metalli ja/või nõrga mittemetalliga, siis elektronide üleminekut ei toimu Metalne metallid · Metallide aatoimid paiknevad üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad · Väliskihi elektronid hakkavad liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli · elektrongaas Molekulide vahel: Vesinikside
Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile.Kristallvõre on igal juhul füüsikaline mudel idealiseering. 3
1c – plaatinakattega siseelektrood koos välisõhu juurdepääsuga, 1d – pistik, 1e – soojenduselement, 1f - õhu juurdepääs, 1g – heitgaas λ-anduri tööpõhimõte: Anduri normaalne töötemperatuur on 300°C. Tsirkooniumoksiidist tuubil on omadus juhtida läbi hapniku ioone. Kui tuubi ümbritseb rikkast küttesegust moodustunud heitgaas, milles on vähe vaba hapnikku, siis hakkavad tuubi sisemusest, kus on puhas õhk ja hapniku ioone palju, hapniku ioonid liikuma välispinna poole, kus hapniku ioone peaaegu polegi. Ioonide liikumine tekitab tuubi sise- ja välispinna vahel umbes 1voldilise pinge, mis antakse arvutile. Vastavalt sellele signaalile annab arvuti pihustile korralduse lahjendada küttesegu. Kui aga heitgaasis on palju vaba hapnikku (lahja küttesegu), siis hapniku ioonid tuubi sisemusest välispinna poole liikuma ei hakka ning tsirkooniumoksiidist tuubi sise- ja välispinna vahel elektrilist pinget peaaegu ei ole
Mikrofiltreerimine: eemaldab mikroosakesed, poori suurus alla 1 m. Kasutatakse viimase sõlmena süsteemis, et eemaldada osakesed, mis võisid vette sattuda süsteemist endast, nt aktiivsöe puru. Kombineeritud veepuhastussüsteemid. 28. Pöördosmoos vee puhastamise meetodina Pöördosmoos: vesi surutakse rõhu all läbi väga peenikeste pooridega (alla 0.001 m) filtri, kusjuures veemolekulid lähevad läbi filtri, lahustunud ainete molekulid ja ioonid, mis on suuremad kui vee molekul, neist läbi ei mahu. Pöördosmoosi eelised: efektiivne, energiasäästev (eraldab 95-98% anorgaanilistest ioonidest, peaaegu kõik orgaanika molekulmassiga üle 100-300 daltoni), enamasti on pöördosmoos veepuhastussüsteemide üks esimesi etappe. Puudused: ei eemalda päris kõiki ioone ega väikseid orgaanilisi molekule, on aeglane. 28.2 Elektrodeionisatsioon vee puhastamise meetodina
Eristatakse kolme tüüpi sooli: · sool, mis on saadud nõrgema aluse ja tugeva happe reageerimisel (AlCl 3). Lahuse keskkonnas reaktsioon Al(OH)3 + HCl on happeline (tugevama õigus) · tugev alus + tugev hape, näiteks NaCl sest NaOH + HCl keskkond neutraalne. · tugev alus + nõrk hape, näiteks Na2CO3 sest NaOH + H2CO3 keskkond aluseline. Elektrolüüdid ... nim. aineid, mis sulatatud või vesilahuses juhivad elektrivoolu. Elektrolüüdi lahuses peavad olema ioonid, seega ained peavad lahustumises osaliselt või täielikult lagunema ioonideks. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Elektrolüüte liigitatakse tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4). Reaktsioonide elektrolüütide lahuses Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib: · sade · vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse
aatomid moodustavad molekuli Aatomeid koos hoidev keemiline side jaguneb kovalentseks ja ioonsidemeks Kovalentne side moodustub siis, kui molekuli koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks Ioonsideme puhul "omandab" üks aatom teise aatomi elektroni Kristallide ehitus Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks elektrijuhtideks Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole seal vabu voolukandjaid Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse leiulainesse Aatom 5 saj e.kr. Demokritos 1907.a
............................. ................................................................................... 26. Mis on sarkolemm?................................................................................. Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud 27. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus 28. Sarkoplasma jaguneb: · Sarkoplasmaatiline maatriks Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni graanulid, rasva tilgad, teised molekulid ja ioonid 6 ning kus asuvad ka müofibrillid · Sarkoplasmaatiline retiikulum Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega 29. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?........ 30. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? 31. Mis on lihase hüpertroofia?..............................................................
abiks.pri.ee
Mõisted
Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts)
Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
Füüsika KT 1. Vooluring koosneb : a)vooluallikast b)juhtmest c)lülitist d)tarbiast 2.Vooluallikat on vooluringi vaja selleks, et vooluallikas oleks vool Kas vooluallika sees toimuvad: *a)Keemilised b)Bioloogilised c)Geograafilised brotsessid? (ringita õige vastuse varjant) 3.Kas elektrivoolu tekitaja metallis on: a)prooton *b)elektron c)neutron d) ioon (ringita õige vastuse varjant) Kas elektrivoolu tekitaja soolade vesilahustes on: *a)ioonid b)elektroonid c)prootonid d) neutronid (ringita õige vastuse varjant) 4.Eelektrit juhivad hästi järgmised ained: 6.Näita noolega juhtme sees elektonide a) inimese keha liikumise suunda. b)vesi c)raud 5.Elektrit ei juhi järgmised ained: PATAREI a) plastmass ELEKTRONID b)paber c)kivi 7.Elektrivool o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
