ÕPPEMATERJAL Puutüve mahu määramine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse TÜVE MAHU MÄÄRAMINE Tüvemoodustaja, koondekoefitsient, vormiarv, vormikõrgus Puutüve moodustaja • … on puutüve kuju pikisuunas kujutav joon graafikul Puutüve moodustaja • Kui kujutada tüvemoodustajat pöörlema ümber oma telje, tekib pöördkeha, mille ruumala on vastavuses puutüve ruumalaga Puutüve moodustaja • Mis kasu saab tüvemoodustaja teadmisest? Puutüve moodustaja
Millest eelarve koosneb: Valitsuse tulud/osakaal Üksikisiku tulumaks – 5% Ettevõtte tulumaks - < 5% Käibemaks - ~30% Aktsiisimaks - ~16% Muud maksud ja trahvid - ~4% Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus
Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1.Kaupade, teenuste vool üle piiride. Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa KÕige tähtsamad: veo-, reisi-, finants-, sideteenused. 2. Raha ringlemine üle maailma a) investeeringute tegemine rikastesse riikidesse. b) Aafrikas investeeringud nafta 3. Tööjõu liikumine üle piiride. 4. Rahvusvahelised korporatsioonid a) nende arv on suurenenud b) palju korporatsiooni USA päritoluga. Rühmatöö: Kuidas on muutunud puuvilla hind maailmaturul viimase 3 aasta jooksul? *1995. a kuni eelmise aasta suve lõpuni liikus puuvilla hind vahemikus 40 80 USA *Puuvilla istanduste põletamine 2x tõusis poole aasta jooksul. Hinna langus 38% (nõudluse langus) *2010 tõusis 24% võrra ning tõusis 2011 keskpaigani ning käib alla (51%)
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu sa...
Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive on olnud eestlastele pinnuks silmaks aastaid. Mis veel hullem, lisaks sündimusest suuremale suremusele on meil ka ebanormaalselt suur väljaränne. Noorte väljaränne,eriti kõrgharidusega noorema poolsete inimeste lahkumine kodumaalt tekitab efekti, kus töökäsi jääb vähemaks. Ilma tööjõuta ei arene majandus ning riigil jäävad tulud laekumata. Sellise tendentsi jätkudes seisame fakti ees, kus meile nii hädavajalikud investeeringud siia ei saabu. Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks. Noortes peitub väikse rahva tulevik. Need samad noored loovad tulevikus pere ning toovad niigi kasinale uute inimeste sünnile pisutki lisa.Püsimajäämine oleks kindlasti võimalik ka tuues sisse võõrtööjõudu, kuid kas siis oleks me enam eestlased
MAAILMA mAjandus 5 küsimust Dickensi raamauga tutvuda! 1 küsimus kultuurist, kes võimul, 2 teooria, 3 riigid ja transnatsionaalid-mis moodi eristuvad jaapanlased upsakatest jänkidest, kaks küsimust harude kohta-energia kaevandamine/tööstus, teenused. Mis on sektor üldiselt, mahud, olulisus, paiknemine, spetsiifika, demokratiivsed strateegiad ja riiklikud poliitikad. Tekstiil ja õmblustööstus- milliseid strateegiaid inimesed kasutavad- meedia, turu eelis. Suuremate firmade ära nimetamine. Kas kasvav või kahanev sektor, algas tugevalt. Kes on tugevad laevatööstus, lõuna-korea-tugevad laevad (mng levad?)kallimad tööd ja hiina-lihtsad laevad, odavad tööd. Ka euroopas laevad. Norra- Varustus laevad, et nafta tankrile minna. Kruiisi laevad samuti. Saab siin teha kuna läbimõeldus ja disain, siin disainerid juba olemas, muidu peaks endale sisse ostma. Spetsiifiline kruiisilaevadele santehnika, siin klaster olemas. miks eestis, Saaremaa väikel...
Kuluarvestus - protsess, mis seisneb; - eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; - tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Meetodid: - Vastutuspõhine kuluarvestus Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi
Tootlikkus ja tööjõud X peatükk · Kuidas võimaldab tööviljakuse kasv ettevõtetel ja töölistel aja jooksul rohkem teenida? · Kuidas samal ajal varustada tarbijaid paremate ja odavamate toodetega? · Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega? · Millised peamised muutused on aastate jooksul tööjõus toimunud? · Kuidas on seotud tööliste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse ning nende võime pidevalt kohaneda muutuva majandusega ja sellest kasu saada? · Kuidas tekkisid ametiühingud ning kuidas mõjutas nende kasv tööseadusandlust? · Kuidas on aastate jooksul muutunud töötajate ja juhtkonna vahelised suhted? Tööjõu koosseis Tööjõu moodustavad kõik vähemalt 16-aastased inimesed, kes parasjagu töötavad või otsivad tööd.
riskidest realiseerub. 29 S-tugevused W-nõrkused hea asukoht eelneva kogemuse puudumine kõrge teeninduse kvaliteet meeskonnavahelised pinged koolitatud ja meeldiv personal suured investeeringud kindel eesmärk rahalised ressursid põhjalikult läbimõeldud tooted, uus ja tundmatu teenusepakkuja turul kvaliteetsed ning üksteist täiendavad lisateenused pakutavate teenuste mitmekesisus ja eristuvus lähedalasuvatest konkurentidest hinna ja kvaliteedi suhe madal konkurents piirkonnas O-võimalused T-ohud
suurusest. Investeeringud on teiseks põhiliseks kogunõudluse elemendiks, moodustades arenenud maades keskmiselt 15% SKP-st. Investeering on esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv. Investeeringutel on ühiskonnas täita kaks olulist rolli: 1) nende suurus mõjutab kogunõudmist ning selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet 2) investeeringud on tootmise laiendamise põhieelduseks Investeeringunõudlust mõjutab: 1) protsendimäär 2) äriline usaldus ja tulevikuootused 3) tootmistegurite hindade muutused 4) inflatsioon 5) tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega 6) maksupoliitika rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf
suurusest. Investeeringud on teiseks põhiliseks kogunõudluse elemendiks, moodustades arenenud maades keskmiselt 15% SKP-st. Investeering on esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv. Investeeringutel on ühiskonnas täita kaks olulist rolli: 1) nende suurus mõjutab kogunõudmist ning selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet 2) investeeringud on tootmise laiendamise põhieelduseks Investeeringunõudlust mõjutab: 1) protsendimäär 2) äriline usaldus ja tulevikuootused 3) tootmistegurite hindade muutused 4) inflatsioon 5) tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega 6) maksupoliitika rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid
elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Linna määratlus L.Wirthi järgi - linnalist eluviisi eristab mittelinnalisest see, et esimene põhineb vabatahtlikel ja teine kohustuslikel inimsuhetel; linna olemuse ja inimeste käitumis- ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja heterogeensus Linn ja kapitalism: (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt) · Lefebvre esmane kapitaliringlus - investeeringud tootmisse · Lefebvre teisene kapitaliringlus - investeeringud kinnisvaraärisse; linnaruumi diferentseeritud väärtustatus Sotsioruumiline perspektiiv: (tõmbe- ja tõukefaktorite vastasmõjusuhe) - Integreerib linnaarengu/kasvu analüüsi (majanduslikud, poliitilised, kultuurilised ning globaalsed faktorid); oluline tähelepanu on ka tõukefaktoritel (elustiili eelistused - nõudlus), mitte üksnes tõmbefaktoritel (valitsuse sekkumine ja kinnisvaraarendus)
Selline situatsioon võib viia kõrgemate maksudeni ning soovini sisse viia progressiivne Tabel 4 Üldvalitsuse kulutuste struktuur (%-des) 1997 1998 1999 Tulusiirded 38,4 38,7 39,4 Investeeringud 10,5 11,4 10,9 Finantskulud 1,8 1,2 1,0 Tarbimine 49,3 48,6 48,7 Allikas: Riigi rahandus 1997, Rahandusministeeriumi andmed tulumaks, mis tähendab seda, et loobutakse maksu neutraalsusest ja lihtsast maksusüsteemist. 76
FIFO meetod e. lihtjärjekorrameetod s.t. esimene ost müüakse esimesena ära e varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. Õigeaegsuse mudel seob nii varude suuruse kui nende vajaduse hetke s.t vajalikud varud peaksid olema kättesaadavad vajalikul ajahetkel, mitte varem ega hiljem. Intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Sissenõudmispoliitika peab sisaldama tegevusi ja toiminguid, mida järgitakse klientide osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud. Käibekapitali juhtimist nim lühiajaliseks finantsjuhtimiseks. LIFO meetod-viimane ost müüakse esimesena ära, varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas. Tulueelarved on müügitulu ja muud tulud. Finantsplaneerimise erinevad stsenaariumid: 1
individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA European Free Trade Association) Island, Norra, Sveits, Liechtenstein, (Soome, Rootsi, Austria). Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid: 1. Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) 2. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 3. Maailmapank (WB) Kaubandusbilanss vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesed- ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide tegevuse suhet kogu välismajanduslikku tegevusse. Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud
viha tekitas ning tänu sellele kannatasid mõlemad perekonnad.Andrese võidu puhul, peksis Pearu oma naist ja lapsi, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta kodu mure ja kurbus. Peale kohtuskäike ei andnud ikka Paeru rahu, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest inimesed lahkusid Vargamäelt ja ei jäänud kedagi, kes tööd teeks. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Teose lõpus nägi Andres kuidas kraavid kasvasid kinni ja põllud jäid harimata, ta tundis nagu poleks ta midagi ära teinud. Andres mõistis, et kõik see kõva töötegemine kurnas pererahva ära ning viiski nad Vargamäelt minema. A.H
Ressursid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. SKP sisemajanduse koguprodukt, Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus), puhaseksport (import-eksport). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne. Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2
kui võimalik. On võimalus, et meie poolt kohale tulemisega kuid see on ainult lisaraha eest. Olemas on sõiduvahend, mis on firma logoga kaunistatud. Teenindamine toimub ühe inimese poolt. 8.Juhtimine ja organisatsioon Firma juhtimine toimub minu poolt. 9.Finantsid Laenu on plaanis võtta ning tagasi maksta kahe aasta jooksul intressidega. Laenu summa oleks 150 000 krooni. Investeeringute ja finantsseeringute prognoos(eelarve) Investeeringud Finantseerimise liik Finantseerimiseallikad + Rahaline Mitterahaline Kokku väljaminekud S 10 000 - 10 000 Stardiraha riigilt OÜ 4500 20 000 - 20 000 asutamiskulud Isiklikudsäästud Ruumide rent 6000 45 000 - 45 000 Laen pangast
KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
töötama uutset eemaldatavat fasaadi lahendust siis nõuab pikaajalisi investeeringuid. Lahenduse väljatöötamisel oleks võimalik sellega teenida, kuid kiiret lahendust probleemile ei pakuks. · Pole väga kulukas, kuid on vaid ajutine lahendus, mis tähendab, et võib põhjustada uusi väljaminekuid tulevikus. · Väga odav lahendus. Kui valida lihtsalt avauste kinni löömine. Akende ja uste vahetamisel tuleks veidi suuremad investeeringud teha, kuid eelmainitutest odavaim lahendus. · Hoonete omanikele praktiliselt midagi maksma ei lähe. Teema ülesse tõstatamine pole kulukas, kuid samas pole ka lahendust loota. Muinsuskaitse ees kohustus hoone eest hoolitseda jääks ikka õhku. 7)Valitud suund. · Lühiajaline plaan: Vältimaks hoone mahapõlemist lööks akendele katted ette. · Võttaks ette esimesel võimalusel: Kasutusele võtaks esimese lahenduse
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
tulemus on iseendale väärtuslikum ja planeedil, kus valitsevad inimesed, ka loomulikum ja tahestahtmata õigem. Raha omamist ei peaks pidama privileegiks, mis toob nii ehk naa kaasa ainult head. Pigem tuleks alati kõik ostud esmalt läbi mõelda, vältimaks ebameeldivaid tagajärgi. Hindamistväärt on võime müüa,osta seda, mis on vajalik ja teeb rõõmsamaks.Kuid sealjuures peaks silmas pidama, et investeeringud oleksid enda heaoluks, mitte teistele näitamiseks. Enne suurte summade väljakäimist ja omamist peaks tegelikult inimene ise olema vaimult suur ja tark, et mitte langeda raha lõksu.Hoolimata sellest, kui palju lihtsamini ja rutem ka raha kasutamine abivahendina sihile ei viiks, tuleb siiski osata ka õppida hindama võimalust enda proovilepanekuks, liikudes oma eesmärkideni iseseivalt, ilma raha salakavala toetuskäeta.
Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 19...
13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress – Intress on piltlikult õeldes raha hind, mis tasutakse protsendiga laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16. Mõisted. – innovatsioon: uue asja sissetoomist. Kaugtöö:
Põrandamaterjali paigaldamine Kulu 1200 Kr/m2 pikkus laius pindala kulu 6,00 5,00 30,0 36 000,00 kr 7,20 4,90 35,3 42 336,00 kr 5,24 4,80 25,2 30 182,40 kr 6,47 5,23 33,8 40 605,72 kr 8,50 7,40 62,9 75 480,00 kr 6,20 4,45 27,6 33 108,00 kr Kokku 214,8 257 712,12 kr Aeg on raha! Täidke lahtrid C10, C11, C12 and C13 0,05% 0,30% 13000 1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 92 598 4056 17654 lahtrid C10, C11, C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas...
21%, 2.pensionisamba makse 2% ) ETTEVOTLUSE TUNNUSED- *Suunatud kasumi teenimisele *Ettevtluse vormid : AS, O, FIE(fsilisest isikust ettevtja) * Munitsipaalettevtted(Viimsi Vesi, TLT), riigiettevtted(Eesti Energia, Elron, Lennujaam), eraettevtted. *Edu aluseks on oskuslik juhtimine, tjud ja tegevusala. SKT- sisemajanduse kogutoodang. kindlal territooriumil toodetud lpphviste koguvrtus, tavaliselt riigis ja nt 1 aasta kohta, teenuste kogumaksumus lpuks. Koosneb: eratarbimine, investeeringud, valitsuse lpptarbimine, puhaseksport. Eesti geograafilise asendi mju meie majandusele- Paiknemine Lnemere res thendab seda, et Eestil on vimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkige muidugi Lnemeremaadega. Lbi Eesti, Lti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid vistluses tulusa Vene transiidi prast. Majandusreformid Eestis 90ndate algul- 1990. aastate algul veti suund Lne- Euroopa riikidele
Kolmandaks tuleks kindlasti veemajandus ümberkorraldada, kuna puhta joogivee puudumine tekitab veel suurema probleemi kui haritava maa puudumine. Üheks võtmeprobleemiks vastuvõetava tasakaalu saavutamisel on ka toidu hulga ja rahvaarvu vahel ka kõigile abielupaaridele pereplaneerimise võimaldamine. Peamine abinõu sündivuse reguleerimisel on noorte naiste koolitamine. Toitluskriisi ületamisel on eriti oluline ka see, et põhirõhk pöörataks laste tervise ja toitumuse parandamisele. Investeeringud lastesse on end pikas perspektiivis enim õigustavad. Kuigi põhirõhk toitluskriisi ületamisel tuleks pöörata pikaajalise alatoitumuse käes kannatavatele inimestele, ei saa mööda vaadata ka neist, kelle toiduga varustatust on mõjutanud kas majanduslangus või loodusõnnetused. Kuni tänase päevani on erinevad riigid toitluskriisi probleemi lahendamisega erineval arvamusel. Nüüd tuleks analüüsida edu või läbikukkumise põhjuseid ning neist õppida, et toiduprobleemid ületada.
RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON Palk Rent teguritulud Intress Kasum ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM II. SKP arvutamine kulumeetodil Investeeringud Valitsuse Puhas- kulutused eksport Eratarbimine Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo- dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö
Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Euroopa Liidu ajalugu(2010-…) Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna- ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning tihedam koostöö kogu Euroopa ulatuses tagab kestva majanduskasvu ja heaolu. Euroopa Liidu rajajad
продукт GNP Gross national product Валовый Rahvamajanduse народнохозяйственный kogutoodang продукт i Interest nominal Номинальный процент nominaalintress I Investments Инвестиции Investeeringud Id Investments expenses Плановые инвестиции Planeeritud planned investeerimiskulutused L Labour Труд Töö L Money demand, Liquidity Спрос на деньги Raha nõudlus LAC, Long run average cost Долгосрочные средние Keskmised pikaajalised
Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed
aastate algusest MADOFFI PERE Ruth, Andrew, Mark, Bernie PETTUSE OLEMUS 50 miljardi dollari suurune petuskeem – ajaloo suurim püramiidskeem Kliendid investeerisid BLMIS’i ja Madoff kandis raha enda isiklikele kontodele saates klientidele välja võltsitud kontoväljavõtteid ning maksis raha tagasi uute investorite rahadest Arvati, et Madoff lihtsalt teab, kuidas turul tegutsema peab Investoritele lubati 16%+ tootlust aastas, investeeringud olid võimendatud vähemalt kolmekordselt, 2007. aastal lõpul oli fondi maht 17 miljardit (kolmekordselt seda võimendades saame ligikaudu 50 miljardit) PETTUSE KAHTLUS Juba varem juhiti korduvalt tähelepanu Madoffi fondi ebanormaalselt suurele tootlikkusele (Markopolose kaebused) Esimene hoiatus laekus SEC-ile juba 1999. aastal konkurendi poolt Wall Street Journal kahtles 2001. aastal ülistabiilses tootlikuses 2008
Korea,... • IMFi abi $110mld • Tingimustel: kõrgemad maksud, valitsussektori kulude kokkutõmbamine, riigiettevõtete erastamine, intressimäärade tõstmine • Kriitika: läheneti standardselt ja sarnaselt nagu Ladina-Ameerika kriisis, kompromissitus tingimuste osas COVID kriis ja IMF • Sõnum: Ühtsus ja vastupidavus • Pooldavad • Lõdvem rahapoliitika • Valitsustepoolsed toetused majandussektoritele • Investeeringud roheprojektidesse • Mure madala sissetulekuga riikide pärast • Finantsiline tugi $280mld 81 riigile (max $1 trillion) Eesti (roll) IMF-s • Liitus IMF-ga 1992. aastal • IMF-ga suhtluse eest vastutab Eesti Pank - Eesti Panga president aktsionäride nõukogus • Kvoot on ligikaudu 198,3 miljonit eurot • Hääleõigus on 0,08% kõikidest häältest • Kuulub IMF-s Põhja - ja Baltimaade valijaskonda • 2016 - 2019 valijaskonna riikide eesistuja
o Sõltuvus väliskaubandusest o Üks partner – rikkam o Bilanss negatiivne naaberriik o Toodab toormaterjali o Üks tooteliik o Madal kasv Väikeriikidel suurem eksport > sõltuvus väliskaubandusest o SKP = netoeksport + tarbimine + valitsussektori kulud (korjatud maksud jne) + erasektori investeeringud o Väikeriigi välispolitiika Keskendumine: Võimalused: o Regioon o Isolatsioon o Probleem o Neutraalsus o Liidud Liidud Liidud väikeriikide vahel o Kahepoolsed – Eesti-Läti kaitsepakt o Mitmepoolsed – Väike ja suurriigi vahel
Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. Investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. Investeerimisega tegelevad investorid. 6. Miks ei ole hea, kui on rohkem importi kui eksporti? Import on teiselt maalt sisseveetav kaup ehk kapital
toibunud tänaseni. Omaette probleemiks on selles piirkonnas ka inimkapital ja tööjõu kvaliteet. Suur osa tänastest töötutest on küllalt kitsa erialaga ning orienteeritud ainult sellele ja ei oma tõelist valmisolekut orientatsiooni muuta. Mõnikord takistab ümberõppimist ka riigikeele mittevaldamine. Viimane asjaolu takistab ka inimeste mobiilsust ehk liikumist Eesti teistesse piirkondadesse tööd otsima. Piirkonda võivad aidata eelkõige investeeringud tööjõumahukasse ettevõtlusesse, millega peab aga kaasnema tõsine ümberõppeprogramm koos riigi toetusega, sest pikaajaliste töötute taasintegreerimine tööturule pole enam lahendatav paarinädalase ümberõppega. Tööturu põhiindikaatorid 1998. ja 1999. aasta II kvartalis 1998. aasta II 1999. aasta II kvartal kvartal Tööjõus Tööhõive
farmid ja madal kapitalimahutus (hoolimata olulisest EL-i toetusest). Peamised põllumajandustooted on nisu, mais, oder, suhkrupeedid, oliivid, tomatid, vein, tubakas, kartulid, loomaliha ja piimatooted. Oliiviõli on Kreeka peamine eksporttoidukaup. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Oliivipuude koguarv on 120 miljonit ehk üle 10 puu elaniku kohta. 2006. aasta kuulutati Kreekas ,,oliiviõli aastaks." Viimastel aastatel on investeeringud Kreekasse kasvama hakanud. 2006. aasta augustis sai teoks läbi aegade suurim välisotseinvesteering Kreekasse, mille käigus Prantsuse pank Credit Agricole omandas enamusosaluse Emporiki pangas. Tehingu maksumus oli 1,74 miljardit eurot. Kasvavad ka Kreeka ettevõtete investeeringud välismaale. Paljud Kreeka suurettevõtted investeerivad praegu hüppeliselt Balkani riikidesse. Kreeka on suurim investor Albaanias ja Makedoonias, suuruselt teine investeerija Bulgaarias ning kolmas Rumeenias
maha müüdud või ära kasutatud . Eelised: Vähenevad kliendi käsutuses olevad varud; Vähenevad tarnija lõpptoodete varud; Klient hoiab märgatavalt kokku ostu- ja vastuvõtukulusid ja teeb vähem vigu; Veokulude kokkuhoid; Väiksem reklamatsioonide arv. Probleemid: Jaemüüja ei soovi jagada tarnijatega müügi- ja turunusinfot; Nõuab investeeringud ja ümberkorralduste kulusid; Suurte VMI projektide puhul muutub jaemüüja tarnijast sõltuvaks: kardetakse, et otsustusõigus läheb tarnijale üle. 29) QR Quick response (Kiirreageerimine) lk 185-190 Eesmärk on minimeerida täitmisaeg (aeg lõppkliendi tellimusest vajaliku kauba tootmise ja kohaletoimetamiseni), sellise määrani, et antud kauba tootmine toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudmisega
Sel päeval langes Dow Jones Industrial Average väga järsult 11%. (Black...) 24. oktoobril 1929 tekkis müügipaanika kui investorid hakkasid aru saama, et majandusbuum oli tegelikult ülepaisutatud spekulatiivne mull. Varuinvestorid oli hävinenus, sest suur hulk börsiinvestoreid püüdsid oma aktsiaid likvideerida. (The...) Sel päeval rekordina 12,9 miljonit aktsiat kaubeldi maha, sest investorid kiirustasid, et päästa oma investeeringud. Kuna paljud pangad olid oma raha investeerinud nig selle kaotanud, hakkasid pangad üksteise järel sulgema. (Stock...) 1.2. Kuldsed kahekümnendad Kuldsed kahekümnendad oli rikkuse ja liigsuse aeg. See järgnes esimesele maailmasõjale ning oli üheks peamiseks ajendiks 1929. aasta Wall Streeti börsikrahhile. (Wall...) Toetudes esimese maailmasõjajärgsele optimismile, immigreerusid paljud Ameerika
d. eraisik ostab maaletoojalt auto: EI, sest pole antud riigis toodetud (uue auto ost võib kajastuda RKP-s, kasutatud auto ost ei kajastu kummaski. NB! Kui vaadata SKP-d tarbimismeetodil, siis selle väärtuse arvutamisel võivad nimetatud tehingu andmed kirjas olla (eratarbimises pluss-märgiga ja impordis miinus-märgiga), aga need taanduvad lõpuks välja ja SKP väärtust ei mõjuta!) 4. Kas järgmised kulutused on SKP arvestuses tarbimine või investeeringud? a) perekond ostab personaalarvuti, (tarbimine eeldusel, et arvuti on uus) b) ettevõte ostab personaalarvuti, (investeering eeldusel, et tegu on uue arvutiga) c) ettevõte maksab oma töötajate arvutikursuse eest, investeering d) tudeng maksab õppelaenu intresse, tarbimine (tasu laenuteenuse eest) e) Tartus ehitatakse uus sild üle Emajõe, pole kumbki, tegemist valitsuse (omavalitsuse) investeeringuga, mis läheb valitsuse kulutuste alla
Välispoliitikas ajasid USA riigid isolatsionalismipoliitika. Sbr. : Võitjana. Kaotas maailmas juhtiva koha. Tööstuse (söeja tekstiilitootmine) osakaal kahanes märgatavalt. Sai hästi hakkama majanduskriisiga. Naelsterlingi devalveerimine. Iirimaa suutis end Sbr võimu alt vabastada. Pr. : Võitjana liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majandusele kiire tõuke. Sõjas purustatud alade ülesehituseks investeeringud. Tööstusriigiks. Mille poolest 1920-1930 totalitaarsed reziimid sarnased, mille poolest erinesid? Riigikorraldus on diktatuur.Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõttevalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende üle. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Loetle põhjusid,mis aitasid kaasa diktatuuride tekkele
Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemi...
( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud ) 5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale · Muud tulud ( nt investeeringud, ( nt toetused ) Renditulud) Valitsuse ostud Raha jagatakse ümber riigieelarve kaudu. MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2. Riiklik maks- Maksud kehtestatakse seadusega ( seda korraldav parlament). Kehtivad
lahendusi leida, see kriitika oli suunatud vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Anthony Giddens rõhutab vajadust liikuda seniselt traditsiooniliselt heaolupoliitikalt, mis tegeleb inimhädade tagajärgedega, nende ennetamisele. Sellist kompleksi nimetab ta positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
21. Selgita sündikaatlaenu olemust. Sündikaatlaen on mitme panga poolt ühise laenulepingu ühele kliendile antud hele kliendile antud laen. Välja töötatud USA-s. Siseriiklikud sündikaadid koosnevad kuni paarikümnest pangast. 22. Millised on laenuintressimäära põhiliigid? Reaalne ehk ilma inflatsioonilisata Nominaalne ehk inflatsioonilisa sisaldav Fikseeritud ehk krediidiperioodil jooksul muutumatu Ujuv ehk baasintressimääraga seotud ning sõltuvalt raha-ja kapitalituru tingimuste muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. K...
· Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks. Laenusumma on tavaliselt piiratud ja tagasimaksetähtaeg lühike ning tagatisena piisab enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on
. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progress...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
