MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse...
ka kogenud ettevõtte juhid. Treeningut pakume kõikidele noortele, kes on sündinud 2000a või hiljem. Projekti kogumaksumuseks on planeeritud eurot, millest 1830 eurot ,on ettevõtja omavahendite arvelt, ülejäänud summa loodetakse katta laenuga. Tulevikus on plaan laiendada ettevõtet ka Eesti suurematesse linnadesse. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS Projekti käivitamise kulud 1830 Investeeringud Projekti maksumus kokku 1830 1.2. LAENUTAOTLUS Pole vajadust võtta laenu 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Meie ettevõtte missiooniks on anda lastele võimalus tegeleda aktiivselt spordiga. Trenni on kutsutud nii poisid kui tüdruk. Meie erinevus seisneb selles, et tähtis pole võit, vaid osavõtt ja üksteistega arvestamine. Jalgpall on hetkel Eestis kõige populaarseim spordiala ning
4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö...........................................................................................6 1.2.3 Kaubavahetus................................................................................................6 1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse..........................................................................6 1.3 Valimised..............................................................................................................7 2 majanduslik keskkond.................................................................................................8 2.1 SKP.......................................................................................................................8 2.2 Tööturg..........
turgude pankade ja nende asutuste, millede tegevus on tihedalt seotud finantssektoriga, väärtpaberitesse Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond investeerib arenevate turgude põllumajanduslike ja nende asutuste, millede tegevus on tihedalt seotud põllumajandussektoriga, väärtpaberitesse. Portfellihaldus: Portfellihaldus vastavalt kliendi juhistele Pensionifondid: ERGO pensionifondide nõustamine 2. Alternatiivsed investeeringud tööstusharupõhised investeeringud investeeringud põllumajandussektorisse investeeringud kinnisvarasse hightech (TMT) Investing 3. Corporate finance Trigon Capital pakub laiahaardelist finantsnõustamisteenust: ühinemised ja ülevõtmised väljaostud kapitalihanked kinnisvaratehingute nõustamine erastamised Peamised finantsnäiajad: 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne): Varad ja bilansimaht 1 386 433 krooni.
potentsiaali kokkutõmbumin. 3. Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju, muutused IKT-s Materjaliteaduse edenemine, mis tõstab mikroprotsessorite jõudlust ja alandab nende hinda. Edenevad arvuti- ja tarkvaratööstust ning telekommunikatsioonivahendite tootmist. Suureneb investeerimine IT- kaupadesse, kapital süveneb ja tootmise reorganiseerimine uute tehnoloogiate ümber. Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1) IKT- investeeringud kasvatavadtootmismahtu ja töö tootlikkust, 2) kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikkuse tõusule, 3) üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd. 4. Majandusmullid (infokast 3.3) 1) tulbimaania Hollandis 1636-37 tulbisibulate plahvatuslik hinnatõus 2) ,,Lõunamere mull" - tormiline tõus ettevõtte aksiatele 3) kinnisavaramull Jaapanis 1986-1990 inimese säästsid jeen teistest kallim
majanduse, kuna põllumajanduses saadakse erinevaid tululiike. Tootmistegurid: 1. Maa 2. Töö - W. Petty Inglise majandusteadlane. ,,Maa on rikkuse ema, töö on rikkuse isa.". Tööväärtusteooria A. Smith. Töö on eeskätt rikkuse allikas. Põhiline tululiik on palk. 3. Kapital J. B Say. Kapital kui tootmistegur. Tululiik on kasum 4. Ettevõtlus. Tululiik kasum Kapitaliturg kapitali liikuvust väljendab investeerimine. Liigitus: · Otsesed investeeringud pikaajalised, investeeringud ettevõtlusesse eesmärgiga saada oluline osalus. · Portfell investeeringud lühemaajalised investeeringud väärtpaberitesse. · Muud investeeringud laenusuhted. Teooriad näitavad, miks investeeritakse. Otsesed investeeringud. 1. Tulumäärade erinevuse teooria madalama tulumääraga riigist liigub kapital suurema tulumääraga riiki. 2
See sõltub sellest, kumb valitsev planeet on tugevam. Saturni mõju all olev Veevalaja ei pane kunagi pangakonto väljavõtet ilma seda kontrollimata käest. See isik teab sendipealt, kui palju ta väärt on. Uraani valitsemise all olev Veevalaja kontrollib rahanduslikku kaost, mida toidavad kasvavad võlad ja äärmuslikud äriplaanid. Hiilgav avastus, mis tekkis soovist inimkonda aidata, võib Veevalaja püstirikkaks teha; tulusid jagaks ta siis muidugi teistega. Kõik investeeringud ja kiire rikastumise plaanid peavad olema aga rangelt eetilised.
RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS JOSEPH SALISTE Ärilogistika AJALUGU LENNART MERI AJASTU 1994. aasta plaan/leping ,,Üleriigiline planeering EESTI 2010" BALTI RIIKIDE JA EUROOPA VAHELISE RAUDTEEVÕRGU LOOMINE TRASSI KULGEMINE PÄRNU SUUND VÕI TARTU SUUND RAUDTEETUNNEL HELSINGINI (PROJEKTI LOOMULIK JÄTK) Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEE...
-eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon. Müüdud toodete vääärtus miinus mujalt ostetud vahetoodete väärtus on brutoväärtuskasv. Kui sellest lahutada amortisatsioonieraldised, saan netoväärtuskasvu. Fob väärtus- exporditavate toodete hindamisex. Cif väärtus- impordi
maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta eelarve ja riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. Jätkatakse pensionireforme, mis vähendab riigi vahendavat rolli pensionide maksmisel, erastamine. Maksude kogumise tõkestamine maksuameti töö efektiivsemaks muutmise abil, oluline on maksupetturite avastamine ja nende kohtulik karistamine. 7) Kes maksab makse? Makse maksavad nii inimesed kui ka ettevõtted.
hangitakse Venemaalt, põhjuseks hinna ja kvaliteedi suhe. Ühtlasi säästab see Eesti metsi puidu juurdekasvu ületava raiekooruse eest. Suurenenud on saematerjali kõrval puitlaast- ja puitkiudplaatide, vineeri ja kokkupandavate palkmajade toodang. Viimastel aastatel on puidutoodangu kasv siiski pidurdunud nii saematerjali hinna languse, raiemahtude vähenemise kui Venemaalt töötlemiseks imporditava palgi kallinemise tõttu Võrreldes teiste tööstusharudega on investeeringud puidu-, paberi- ja mööblitööstustusesse olnud suurimad, sealjuures on väliskapital sellegi tööstusharu vallutanud. Ka ekspordi osatähtsus on siin väga kõrge -- üle 70%. Tulevikus arenevad puidutööstusettevõtted tõenäoliselt kõrgema valmidusastmega ja garanteeritud kvaliteediga valmistoodangu pakkumise suunas.
.....................................................................................6 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................7 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................7 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................7 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte
(investeerimisprojektide valik), finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) funktsionaalsed strateegiad – innovatsioonistrateegia, töökorralduse strateegia, logistikastrateegia, tarneahela strateegia, personalistrateegia, IT- strateegia 1. Logistikastrateegia – ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid. põhieesmärk – logistika koguvara tootlus (ROLA -> max), kulud- alla, investeeringud – alla, teenindustase – üles; ROLA = (logistiliste tegevuste panus müügitulusse (Rlog) – logistiliste tegevuste kulud (Clog) ) / logistiliste tegevuste varad (Alog) süsteemne planeerimistsükkel – analüüs, strateegia väljatöötamine, strateegia elluviimine, kontrollimine ja hindamine (tagasisidestamine, selle arvessevõtmine ja sellest õppimine igas etapis) 2. Eelarvestamine kitsamas tähendus (eelarve koostamine): tulude – kulude
o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall Lähenemine 1970ndatel Majanduse eksogeensed muutujad, mida ei suudeta seletada Carporaso, Levin Kalkuleerimine, materialism ja struktuur Balaam ja Veseth
lootusetu võlgnevuse summa suhe netokäibesse, möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal netokäibes. 52. Käibevarade juhtimise kuldreegel Müü sularaha eest, osta krediiti; krediteeri ostjaid lühema tähtajaga, kui tarnijad sind; majanduslike tehingute sõlmimisel kontrolli partneri maksevõimet, lepingute sõlmimisel kontrolli nende juriidilist õigsust; varadesse tehtavad püsivad investeeringud tuleb finantseerida püsivatest allikatest ja ajutised investeeringud lühiajalistest allikatest. 53. Laovarude suuruse planeerimise meetodid Protsendimeetod - varude suurus määratakse kindlaks protsentides müügikäibe prognoosist Otsearvutusmeetod - laovarud planeeritakse materjalide liikide lõikes, lähtudes optimaalsest tellimuse suurusest, julgestusvaru suurusest, kauba hinnast. Regressioonianalüüs - kõige täpsem ja keerulisem. Korrelatsioonikordaja näitab nähtustevahelist seost 54. Käibevarade finantseerimine
ülejäänud maailma suhtes aetava kaubanduspoliitika kooskõlastamiseks. DAVID RICARDO I Vabaduskaubanduse eestvõitleja. Londonii Börsil kogus oma varanduse ``Poliitsile ökonoomia printsiibid.`` 1817 a. Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubdanusbarjäärid. Kaubandusbilanss. Vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesid ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilise rvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide kogu välismajanduslikku tegevust.
tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on hajutamine. Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Suureks miinuseks on sel puhul asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest portfelli. 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti investorite hulgas palju riskist kui ebasoovitava sündmuse esinemise võimalikkusest, kuid sellele ei leidunud mõõdetavat karakteristikut. Probleemile andis suhteliselt laialt aktsepteeritud
valitsussektori eelarvepositsioon oli 2,4%. Puudujäägiga lõpetasid eelarveaasta nii Läti kui ka Leedu valitsussektor (vt tabel 3). Euroopa Liidu liikmesriikidest oli valitsussektori eelarve ülejäägis veel Saksamaal 0,7%, Luksemburgil 1,6% ja Rootsil 0,2%. Eesti majanduskasvu väljavaated aastal 2016 ja lähitulevikus on varem prognoosituga võrreldes halvenenud 2015. aasta suvel ootas Rahandusministeerium, et aastal 2016 kasvavad märkimisväärselt kaupade-teenuste eksport ja investeeringud ning majanduskasv kiireneb 2,6%ni. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori koondeelarve pidi prognoosi kohaselt pärast vahepealset puudujääki taas ülejääki jõudma aastal 2017, aastaks 2019 pidi võlakoormus vähenema ning reservid taas suurenema. 2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate
Klassifikaatorikeskus 859 200 Proovikoda 2 682 300 Raamatupidamise Toimkond 1 458 000 Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 20 500 000 Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud sihtasutus 220 895 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 67 566 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 48 731 440 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 870 100 000 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 28 530 988 300 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2001 (kroonides) Rahandusministeerium 552 288 600 Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks 19 590 900
asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas: sissetuluefekt ajendab inimest rohkem töötama, asendusefekt vähem. Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse. Klassikalise majandusteooria pooldajad peavad väga oluliseks avaliku sektori kulutuste madalat taset, efektiivset
2. muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks; 3. kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; 4. suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu; 5. parandada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi; 6. kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega; 7. parandada keskkonna lõimimist ja poliitika sidusust; 8. muuta liidu linnad säästvamaks; 9. suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel. 2. Millisena käsitletakse selles dokumendis mõistet heaolu? Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna
Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused, puhaseksport Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral Keynes´i rist- tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt
regionaalselt olulistes valdkondades (keskkond, energeetika ja infrastruktuurid, transport, julgeolek jms). Taotleme Eesti kui Balti regiooni arenguveduri positsiooni kindlustamist. SISEJULGEOLEK EESMÄRK o Vähendame õnnetustes hukkunute arvu vähemalt neljandiku võrra, tõhustades kõigi sisejulgeolekuga tegelevate asutuste, era- ja kolmanda sektori koostööd. SISEJULGEOLEK KUIDAS SAAVUTADA? o Taastame riigi sisejulgeoleku eelarve ja investeeringud kolme aastaga 2008. aasta tasemel. o Peatame personali vähendamise politsei- ja piirivalve- ametis, päästeteenistustes ja vanglasüsteemis. o Kehtestame nulltolerantsi korruptsioonile kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. o Uuendame päästeteenistuse masinaparki ning vabatahtlike päästekomandode ja päästjate varustust. o Viime lõpuni politsei- ja piirivalveameti ning päästeteenistuse vajalike ruumide ja rajatiste
Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital
XXX OÜ koos oma partner XXX´ga pakkuvad väga kaasaegseid ja puhast töökeskkonda. Meie eesmärk on tagada läbi turvalise töökeskkonna kiiret ja kvaliteetset toodangut. Ettevõttes toimuvad iganädalased u.10-15 min. briifingud ,tänu millele liigub info tekkinud tõrgetes kohta töötajate ja juhtkonna vahel kiiresti. Lisaks toimuvad põhjalikud igakuised üldkoosolekud, kus arutatakse ettevõtte edasisi plaane, tuuakse välja ettevõtte tuleviku suuremad investeeringud ja kuulatakse ära töötajate tõstatatud probleeme. XXX korraldab iga kvartal enda partneritele ja töölistele suuremaid üritusi väljaspool ettevõtet, tänu millele on töötajate soov edasiseks koostööks positiivne.
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Divide...
Nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivsuse ja keskkonna säästliku kasutamise mõju tootlikusele Tänapäeval on näha, et igale poole on rakendatud erinevat tehnoloogiat, mis aitab paljusid toiminguid teha. Suurem osa tootmisest ongi puhtalt tehnika rida, mistõttu on ka tootlikus suurenenud. Kuid väga oluline on toota nii, et peatakse kinni keskkonna säästliku kasutamise nõuetest. Igapäevaselt kasutame elektrit, mis tuleb suures osast põlevkivist. Põlevkivi kaevandati vanasti kirka ja labidaga, hobused aga vedasid põlevkivi maa alt välja. Nüüd on tootlikus suurenenud täna sellele, et seal esiteks lõhatakse üks osa. Laadur viib põlevkivi transportöörilindile ja lindiga liigub põlevkivi maa alt välja. Kuid kaevanduses peab jälgima ka keskkonna säästlikku kasutamist, mistõttu peab maa alla jätma põlevkivist postid, et maapind alla ei vajuks. See aga omakorda tähendab, et kuni 40% põlevkivist jääb maa...
- arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on - Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust, emotsionaalselt kurnav - Pikaajalise suhte korral kergem, kui probleemiga tegelemist ei väldita Võit-kaotus - Kui suhe pole oluline, kuid eesmärk on
Hispaania Hispaania on suur riik. Seal elab üle 46 miljoni inimese. Hispaania pindala on 504 605 km², mis on umbes 11 korda suurem, kui Eesti. Hispaanial on neli naabrit: Prantsusmaa, Maroko, Portugal ja Andorra. Hispaania rahaühikuks on euro. Hispaania pealinn on Madrid. Linna pindala on 605,77 km². Linnas tegutseb kuulus jalgpalli koondis Madridi real. Seal asub ka maailma suurim staadion. Hispaania on kuningriik ehk seda valitseb kuningas. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti. Riik on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. 89% hispaanlastest räägib hispaania keelt. Iga aasta toim...
ühistransporditoetused; riiklik finantsabi (toetused, laenud, garantiid) ettevõtlusele; ettevõtluse tugiteenuste väljaarendamine; hoolekande- ja meditsiiniasutuste väljaarendamine; riigiasutuste paigutamine; kaitsealade rajamine; kohalike omavalitsuste arengut stimuleeriva tulubaasi edasiarendamine; haldusterritoriaalne korraldus. 36. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks; Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse; Investeeringud haridusse ja tervishoidu; Uurimis- ja arendustegevuse alane toetus; Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgid: pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse; tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul;
maha vahetarbimine Vahetarbimine on kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud ja tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Majandusharude summaarne lisandväärtus VA peab olema võrdne lõpptoodangu väärtusega, mis moodustavadki koguprodukti Koguprodukt (SKP) = VA 2. Tarbimismeetod - summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade
1920. aastal, peale Maailmasõda, võttis kokku julguse Saksamaa Keskpanga endine direktor Jan Kober ja taunis uute valitsejate uusi valitsusviise. Jan Kober kaotas oma töö, pere, au ja oma elu. Nüüd, mõned aastad hiljem, on Jan Koberi ennustused saanud tõeks. Kõik Saksamaa trükikojad töötavad 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel, et trükkida ühepoolseid rahatähti, samal ajal kui inflatsioon ulatub ligi 30 000%ni. Taksosõit on bussisõidust odavam, sest esimesel juhul tuleb maksta pärast sõitu, teisel aga enne sõidu alustamist. Hüperinflatsioon on eelkõige äärmuslik näide sellest, kuidas raha ohjeldamatu juurdetrükkimine kespanga poolt majanduse elavdamiseks tegelikult hävitab usu mitte raha väärtusesse, vaid majandussüsteemi tervikuna. Väljavõte aastast 1920: Istume siin Saksamaa Keskpanga direktori Jan Koberiga, kes on nõus vastama paarile aktuaalsele küsimusele majanduskriisist peale Maailmasõda. Peale Maailmasõda oli esmane soov toetada...
· Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Globaliseerumise head ja halvad küljed · kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel, suureneb konkurents · investeeringud üle kogu maailma · info kiire levik (maailma muutub väiksemaks) · väiketootjad ei suuda konkureerida suurfirmadega · vaesed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale · arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb · kultuurilise mitmekesisuse vähenemine · kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5...6 aasta jooksul) d) juhtkond on kogenud ja moodustab iihtse, iiksteist tiiiendava meeskonna 6 Sidumiskontseptsiooni (Concept of Fit) moodustava kolme elemendi (3F) hulka ei kuulu: a) finantsiline sobivus (financialJit) b) funkts ionaalne sobivus (func tio nal fi t)
4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad
· Peab sisaldama: o üldised andmed, äriidee, eesmärgid o ettevõtte või selle omanike senised edusammud ja võimekus äriplaani ellu viia o ülevaade ärikeskkonna analüüsist o pakutava toote/teenuse kirjeldus o turu ülevaade ja tõestus nõudluse olemasolu kohta o konkurents, konkurentsieelis o turustamine o tegevuse lühikirjeldus o personali vajadus o investeeringud ja finantseerimise vajadus, kasu investorile · Finantsprognoosid käive, kasum, rentaablusnäitajad, investeeringute tasuvusaeg · Riskianalüüs Üldised andmed · Põhiline informatsioon - faktid ettevõtte kohta nimi, aadress, tegevuse asukoht, kontaktandmed asutamiskuupäev ja registreerimisnumber juriidiline staatus tegevdirektori ja teiste võtmeisikute nimed ja kontaktandmed aktsia- või osakapitali suurus või võimaluse omandistruktuur
eesmärke ja vajadusi. 3) Eriotstarbelised pangad tegutsevad mingis konkreetses tegevusvaldkonnas. Nt hoiu-, laenu-, investeerimispangad. Äripanga peamised funktsioonid: · Hoiustamistehingud- arvelduskonto, deposiidid, võõrkapitali kaasamine. · Laenutehingud- mis on kasumi teenimise allikas. Laenud, liisin ehk vara rentimine, faktoorik e. nõude õiguse omandamine. · Garantiitehingud · Arveldustehingud · Investeeringud · Rahavahetustehingud · Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük. Keskpank Keskpank riigi huvides tegutsev pank ja täidesaatva võimu juurde kuuluv institutsioon. Nimetatakse ka pankade pangaks. Kannab vastava riigi nime. (Erandiks USA- föderaalreserv) Ei tegele klientide teenindamisega, ülesanneteks on:
RTJ 11 Sidusettevõtete aktsiad või osad Osalused sidusettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus) Konsolideeritud aruannetes - kapitaliosaluse meetod; konsolideerimata aruannetes soetusmaksumus või õiglane väärtus RTJ 11 Muud aktsiad ja väärtpaberid Väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Pikaajalised nõuded Pikaajalised laenu- ja muud nõuded. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete
selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kohandamine Horisontaalne, üldine, kooskõlas turumehhanismiga Suund Vahendid Normid Investeeringud Horisontaalne, Üldine konkurentsipoliitika Avalike hüviste pakkumine, kaudne ja välismõjude korrigeerimine väliskaubandustingimused Vertikaalne, otsene Erireeglid, erandid üldises Selektiivsed maksu- konkurentsipoliitikas ja soodustused, subsiidiumid, väliskaubandustingimustes riiklikud tellimused Tööstuspoliitika suunad taktika ja instrumentide alusel
.................................................................................................. 13 6. Töötajad......................................................................................................................... 14 6.1 Ametid......................................................................................................................14 6.2 Oskused, kogemused................................................................................................14 7. Investeeringud................................................................................................................15 7.1 Omainvesteering...................................................................................................... 15 7.3 Toetused...................................................................................................................15 7.3 Laen..................................................................................................................
· Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika · Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. · Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika · Vahendid: avaturu ostud, diskonomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. · Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank · Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil.
TEST nr 10.2: Pangandus 1) Kuidas mõista seda, et suurem osa panga varast on võõrvara? a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma?
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents -...
Kas turundus on investeering või kulu? Turundus ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. See on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Turunduse alla kuuluvad erinevad turu-uuringud, toote kujundamised, hinnapoliitika, müügi teostamine ja müük ise. Turundustegevus ise algab aga juba ammu enne müügi toimumist ning jätkub ka pärast selle toimumist. Igal aastal tehakse erinevaid turundus-uuringuid. Nende uuringutega üritatakse selgeks teha suhtelised turunduskulud, kas need on kasvanud või kahanenud võrreldes eelnevate aruandeaastatega. Samuti uuritakse käibe muutust ja investeeringu tootlikkuse protsenti. Mõeldes sellele, et turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine, siis tekib koheselt mõte, kas turundus on siis i...
.............................14 Investeerimistulu............................................................................................. 14 Jooksvad ülekanded.........................................................................................14 Otseinvesteering..............................................................................................14 Portfellinvesteeringud......................................................................................15 Muud investeeringud.......................................................................................15 Reservvarad.....................................................................................................15 Neto vead ja vahed.......................................................................................... 15 Maksebilanssi kajastavad joonised......................................................................16 Maksebilanss august 2010................................................
Avatud majandus ei ole mitte ainult väliskaubandus, see on ka kapitali liikumine riikide vahel. Väljendamaks koguprodukti (SKP) väärtust, peame valima, milles seda mõõta. Kas turuhindades, arvestades kaudseid makse, või hindades, mida saavad tootjad pärast kaudsete maksude maksmist. SKP turuhindades mõõdab riigi koguprodukti, millele on liidetud kaudsed maksud. SKP tegurikuluna mõõdab riigi koguprodukti, millest on kaudsed maksud maha arvatud. Tähistame tarbimise C-ga, investeeringud I-ga, valitsuse kulutused (koos kaudsete maksudega) Gt-ga saame: SKP turuhindades = C + I + Gt. Kõrged kaudsed maksud tõstavad kaupade ja teenuste hindu. Kuigi toodang turuhindades kasvab, võib tegelik kaupade kogus jääda muutumatuks. Seega annab reaalsema pildi SKP tegurikuluna: SKP tegurikuluna Y = C + I + G Ti, kus Ti -- kaudsed maksud ja G -- valitsuse kulutused. Viimase võrduse parem pool on lõppkulutuste ja lõpptoodangu mõõt SKP-s, mõlemad väljendatuna tegurikuluna
kellegi olukorda, siis on majandus sotsiaalmajanduslikult efektiivne või Pareto optimaalne Pareto effektiivsus- ressursside jaotus, mille korral ei saa mitte kellegi olukord ressursside ümberjaotamisel muuta paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks SKP (sisemajanduse koguprodukt)- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite (kapital, tööjõud) kasutamisest.
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
