Ida- Hiinas on linnastumine suurem kui Lääne- ja Kesk- Hiinas ning Põhjas suurem kui Lõunas. Shangguang et al (2012) toob esile, et alates aastast 1978, kirjeldatakse Hiina aina kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva aspekti jõu: 1. Elanikkonna pidev liikumine (või sisserändajatest talupojad), kes pakuvad ekspordile spetsialiseerunud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 3. Pidev arenduse alade loomine selleks, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. Sellest lähtudes väidab Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Siseriiklikult aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Kommunistlik Keskvalitsus, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid.
elekter läbi elektroodide soojuskandjasse. Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni. Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale. Lisaks jäävad ära kulutused katlaruumide ehitamisele, investeeringud katlamajade lisaehitiste (korstnad, ventilatsioonid) planeerimisse ja ehitamisse. Katlas ei teki ka muid protsesse, mistõttu on see plahvatus- ja tulekindel ning lastesõbralik. Kõik see annab kokku toote, mis on oma investeeringu ja saavutatava mugavuse poolest äärmiselt konkurentsivõimeline.
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniamet...
Lisaks eelnimetatule tuleks soodustada töökohtade loomist maapiirkonnas maksusoodustustega investeeringutele. Panustada tuleks rohkem töötute koolitusse. Lisaks võib veel välja tuua lahendusi nagu - toetada kõige haavatavamas olukorras olevate kodanikerühmade ostujõudu 7 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 8 Tööorganisatsiooni ILO konventsioon (C88) 9 www.ilo.org. näiteks aktsiiside ja käibemaksu alandamisel, suunata avaliku sektori investeeringud infrastruktuuridesse ja eluasemeturule, toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust näiteks laenuraha abil, rakendada paindlikku tööaega, toetada jõuliselt ümberõpet, pikendada töötu abiraha saamise perioodi jne. Kokkuvõtvalt peab tõdema, et töötus üldse ja selle kasv on pikaajaline probleem. Nii lühiajalisel kui ka pikaajalisel töötusel on omad mõjupunktid, põhjused ning lahendused. Paljut on juba
Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d
Globaliseerumine. rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid Globaliseerumine ehk üleilmastumine · Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele · Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised te...
sissetulekuga leibkondadele. o Sotsiaaldemokraatlik eluasemepoliitika: Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Üürisektor on tugevalt kontrollitud üürnike poolt. · Kinnisvara turu dünaamika o Kinnisvaraturu kommentaar jutustab nõudluse ja pakkumise mõjuritest Töötajate arv Keskmine palk Ehitustööde maht Põhivara investeeringud Laenu intressimäär (L=Eurivor+riskimarginaal) Laenujäägid Eluasemelaenude käive Ärilaene maht Eraisikute laenukoormus Uute eluruumide arv · Avaliku (ühiskondliku) kauba omadused: o Kauba tarbimine on konkurentsitu. Tarbimisest saadav kas ei vähene, kui tarbijate hulk kasvab ning kulud sellise kauba pakkumiseks ei kasva, kui kauba tarbimine kasvab.
Märke omistatakse veel ökotoodetele ja Eestis kasvatatud aiandussaadustele. Põllumajandussaaduste turu läbipaistvuse tagamiseks ja Eesti toodete konkurentsivõim hindamiseks teostab Eesti Konjunktuuriinstituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel alates 2002. aastast hinnamonitooringuid ja erinevaid turu-uuringuid. Kokkuvõtteks võib öelda, et käesolevaks ajaks on toidutööstuse nõuetele vastavusse viimiseks vajalikud investeeringud suures osas tehtud ning nende olulist suurenemist pole ette näha. Samas ei ole Eesti ettevõtjad veel alustanud investeeringuid keskkonnanõuete täitmiseks ning jätkuvalt mahukaks kujunevad tootearenduse ja -kvaliteediga seonduvad investeeringud. ö Võrreldes põllumajandussektoriga on toiduainetööstusesse tehtud välisinvesteeringuid suhteliselt palju. Esikohal on õlletööstus, kus välisosalusega ettevõtete netokäive moodustab kogu sektori netokäibest peaaegu 80%. 2002
EL ÜHTNE MAJ RUUM- Eesmärgiks ühtsetel reeglitel toimiva EL siseturuloomine. 4 vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EURO- Al 2002 sularahana. Eurotsoon: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, SM, Slovakkia, Sloveenia, Soome. Hea: ei pea valuutat vahetama ega pidevalt ümber arvutama, väiksem inflatsioon, madalamad intressimäärad, suurem stabiilsus, mahukamad investeeringud, paremad kaubandusnäitajad, läbipaistvamad hinnad, selgem konkurents. MAASTRICHTI KRITEERIUMID- 1) tarbijahinna inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme parima hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist 2) eelarvepuudujääk kuni 3% SKT-st 3) valitsussektori võlakoormus kuni 60% SKT-st 3) pikaajaline inflmäär ei tohi ületada 2%... 4) osalemine Euroopa vahetuskursimehhanismis 2 a EKP Põhiül hoida inflatsioon madal. Rahapoliitika üle otsustab EKP nõukogu (EKP juhatus
.......................................................................................10 11. Riskianalüüs........................................................................................................................10 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava......................................................................................11 13. Finantsplaneerimine............................................................................................................11 13.1 Investeeringud ja rahastamine.......................................................................................11 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)..................................................................................................12 14. Lisad....................................................................................................................................12 Pakkumine lehelt ilu.Depile.ee.........
Venemaale eksporditi suudetakse maha müüa ka mujal, kuna globaalsel turul oli nõudlus piimatoodetele suur. (Gabral 2014) 2014. aasta algas võrreldes eelnevate aastatega küllalti kõrge piima kokkuostu hinnaga, paljudes riikides saavutasid piimahinnad kõikide aegade rekordi, tõustes üle 400 euro tonni. Kuid eelneval aastal piima hinna taevastesse kõrgustesse löönud Hiina rekordnõudluse tõttu saadud tulust tehtud investeeringud tõid kaasa piima ülekülluse 4 ning hinnataseme languse. Piima maailmaturu hinna langus oli raske hoop ka Eesti piimatööstusele, planeeritud investeeringud ja muud kulutused tuleb kokku tõmmata. Investeeringute arvelt kokkuhoidmine tähendab omakorda, et Eesti piimatööstuse ettevõtete arengus tekib seisak. (Ivask 2014) Alates 9. jaanuarist 2014. Alustas Venemaa alustas Eesti piima- ja kalatoodete vastast kaubandusboikotti
14.5. Kes on tegevuste ja tulemuste eest vastutavad? 9 VII Ettevõtte finantseerimine. Kulud, tulud, finantsprognoosid. Kirjeldage ettevõtte käivitamiseks vajalikku finantseeringut, rahastamise allikaid. 15. Ettevõtte finantseerimine. 15.1. Milline on ettevõtte käivitamiseks vajaliku finantseeringu suurus? 15.2. Milliseid rahastamise allikaid on plaanis kasutada? 15.3. Millised investeeringud on esmavajalikud? 15.4. Kui palju on kavas kasutada laenukapitali? Toetust? 15.5. Kas planeeritakse võtta lühi- või pikaajalisi laene? 15.6. Mida finantseeritakse laenu arvelt? Toetuse arvelt? 15.7. Kui pikk on tootmistsükkel? 15.8. Kui suure osa käibest moodustab krediiti müük? 15.9. Milline on seadmete kasulik eluiga? 15.10.Riskid rahastamisallikate kasutamisel (st. toetust stardiprogrammist ei anta, ei suuda pangalaenu tagasi maksta) Näidis tabelid. Tabel
täitmiseks. 12. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu kindlust, eriti pikaajalistelt väärtpaberitelt. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine. 13. Finantsrisk tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. 14. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda väiksem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. 15. Faktooringulepinguga ei kohustu otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. Faktooringulepinguga
käsitlenud peatükist), kuid SKP ei pruugi võrduda planeeritud kulutustega. Planeeritud kulutuste all mõeldaks C ja planeeritud investeeringute (Ipl) summat. Kuidas seda mõista? 11 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Nimelt saab firmade investeeringud ehk antud käsitluses I jagada kaheks: planeeritud investeeringud (Ipl) ja laovarude muutus ehk siis SKP = C + S = C + (Ipl + laovarude muutus). Kui majandus on tasakaalus, siis laovarude muutus on 0 ja planeeritud investeeringud on võrdsed tegelike investeeringutega, mis tagab tasakaalu ka majanduses. Kui aga firmadel näiteks ei õnnestu oma toodangut täies mahus realiseerida, siis nende laovarud suurenevad ning laovarude muutus > 0
Nii mõnedki firmad on teatanud, et kulude säästuks on sageli vahetatud tarnijaid, kuid lisaks on tehtud märkamatult suuri investeeringuid varadesse. Nende investeeringute tasuvust ei teata. Kasutatakse ka tasuvusaja hindamise meetodit. See meetod on populaarne, kuna on intuitiivselt loogiline ja mugav otsuste tegemiseks kulude alusel. Kui ühekordse kasutusega pakendi igapäevaseid kulusid võrrelda tagastatava pakendi kogusega ja tegevuskuludega, võib mõne aja möödudes leida, et investeeringud on end ära tasunud. Puuduseks on, et tasuvusaja meetod hindab alla tagastava pakendisüsteemi kasud ( mõnikord ka kulud) ega hinda rentaablust. Investeeringute hindamiseks sobib hästi nüüdispuhasväärtuse meetod ( net present value NPV), kuna see sisaldab raha ajaväärtuse hindamist ja kõiki kuluvoogusid. Nüüdispuhasväärtuse meetod (NPV) hindab rentaablust, võtab arvesse esialgsed
globaalmajanduslike ja geopoliitiliste vastuolude tulemus. MAJANDUSKASV, SOKID, SKP LÕHE Kogunõudlus (QD või AD aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX =X-M). Eratarbimiskulutused (C) sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks.
kasumiprognoos (vaata tabel 12); Nende lähteallikate abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes rahakäibeprognoos. Rahakäibeprognoosi täitmist jälgitakse pidevalt kuuraportite põhjal ja vajaduse korral reageeritakse operatiivselt. 7.1 Finantseerimine Väikepaatide ettevõtte peafinantseerija on Raiko Zirul oma algkapitaliga ja teine osanik. Järgmisel arenguetapil püütakse saada ettevõtte välised investeeringud, kõne alla võivad tulla Põhjamaade Investeerimispank, suurfirma "Ehituse ABC", veesport "Kiirkaater". Algetapil kaetakse käibekapitalist umbes kahendik omakapitali abil. Omakapitali paigutatakse kokku 300000 krooni. 7.2 Rahakäibeprognoos See on tulevaste rahavoogude üksikasjalik plaan, milles on neli elementi: raha laekumine, raha väljaminek, rahaliste vahendite muutus antud perioodil ja täiendavalt vajatav raha (vaata tabel 8).
saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus. Pangas raha hoidmine on oluline seetõttu, et siis saavad ka teised ühiskonnaliikmed seda kasutada. Säästud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel. Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse ja investeeritakse raha ning laenatakse seda välja. Investeeringud võib jagada: Reaalinvesteering - rahapaigutused reaalsesse varasse, nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteering - rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest, ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Küll on aga enne konkreetset investeerimisotsust otstarbekas vaagida neid erinevaid asjaolusid ja leida enda jaoks vastused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
22. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad – ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad – lühiajalised kohustused Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne. Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase 8 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele
INVESTEERIMISKULUTUSED on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis. Kui me lahutame kodumaistest koguinvesteeringutest amortisatsiooni, siis saame kodumaised netoinvesteeringud. Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Investeeringud aktsiatesse, võlakirjadesse, rahvamajanduse arvepidamise antud mõiste alla ei kuulu. EKSPORDIS arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseod, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Residendid on indiviidid või juriidilised isikud, kelle majandushuvid on antud majandusterritooriumiga seotud ühe aasta või pikema aja jooksul.
järgi, mis tulenes eelkõige impordi järsust kukkumisest. 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga 1,15 miljardit eurot8. 2009. aasta konjunktuuriuuringute andmed peegeldasid halba olukorda: peaaegu 80% saksa firmadest eeldasid majandusliku olukorra halvenemist. Need olid mõjutused finants- ja majanduskriisist. 2009. aasta konjunktuuriuuringute kokkuvõttes oli samuti näha, et kui 2007. aastal vähenesid investeeringud 28%, siis 2008. aastal tervelt 51%.9 Saksa otseinvesteeringud 2009.aasta seisuga, nii vahetud kui kaudsed, olid Eestisse 404 miljonit eurot. Sakslased olid kõige rohkem Tsehhisse ja Poolasse investeeringuid teinud, kõige vähem aga Makedooniasse10. 2009. aasta lõpp ja 2010. aasta konjunktuuriolukord stabiliseerus ja kaubavahetus Saksamaaga paranes märkimisväärselt. 1.7 Euroopa Liidu liikmesriigiks astumise mõju
Ja veel. Euroopa Liitu astumise jahmeeste üks enimkasutatav argument on see, et meie ei saavat jääda Norra kombel iseseisvaks, kuna meil pole naftat, neil aga on. Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks. Silmas pidades kui palju maksab üks naftaplatvorm ning millised ülimahukad investeeringud tehti Norra naftatööstusse, võib öelda, et meie maavarad, ka raud, on kui taevast otse taldrikule kukkunud aurav pardipraad vabahärra Münchhauseni muinasjutus. Meie kõiki rikkusi, sealhulgas maavarasid ja geopoliitilist potentsiaali silmas pidades, ning rahvaarvugi arvestades, võib öelda, et Eestimaast rikkamaid maid maailmas palju ei ole. Igal juhul pole selliseks maaks Norra. Eestimaa kuulub kümne maailma kõige rikkama (per capita) maa hulka. On viimane aeg avada silmad.
09.2007) TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. VORMISTAMISE NÄIDE Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) VORMISTAMISE NÄIDE Tabel 3 VORMISTAMINE uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas köidetult v. kiirköitjas trükitakse reavahega 1,5 vaid lehe ühele poolele, srifti suurus 12. leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe
2. Inglismaa: · Sõjajärgselt kaotas juhtiva positisooni tööstuses; olukord oli eriti raske traditsioonilistes tööstusharudes · Maj kriis suurendas tööpuudust, kuid polnud nii laiaulatuslik kui USAs; streigid + naela devalveerimine, kuid väljakujunenud sotskindlustussüsteem ja maj riiklik reguleerimine aitasid kriisi mõju leevendada 3. Prantsusmaa: · Sõjajärgne kiire maj ja tööstuse areng -> Prants industriaalriik · Investeeringud purustatud alade ülesehitamisse mõjutasid maj positiivselt · Maj kriis algas hiljem ja kestis kauem; tänu kiirele arengule polnud kriisi mõjud suured, kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised Sise- ja välispoliitika dem riikides: 1. USA: · Kannatas I MS kõige vähem, kuna sõda ei toimunud tema territooriumil + suhteliselt väiksed inimkaotused · Kuni 1921 võimul Demokraatlik partei (pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna
vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused. Seega peab ettevõtte käsutuses olema piisavalt raha tekkivate kohustiste katmiseks ja ettevõttele stabiilse maksevõime kindlustamiseks. Teisalt tuleb püüdma ajutiselt vaba raha jääk viia miinimumini, sest seisev raha ei too ettevõttele otsest tulu
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava...
valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste omadustega (tugevus, löögisitkus), mis on teinud nad konkurentsivõimelisteks ja mõningates olukordades (kõrged temperatuurid, agressiivsed keskkonnad) asendamatuteks materjalideks. Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Nende seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka peaaegu ideaalseid dielektrikuid. Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadusteks on: - suur kuumus- ja termopüsivus
kaubamärgid on ,,Viru Valge" ja ,,Vana Tallinn". Rohkem kui sada aastat tagasi kohaliku viinaköögina alustanud Livikost on läbi pikkade aastate kujunenud laia tooteportfelliga paljudel eksporditurgudel tegutsev alkoholitootja, mille tuntus ja maine ületavad lähiturgude piirid. Orienteeruvalt kolmandik ettevõtte toodangust turustatakse viieteistkümnel erineval eksportturul üle maailma. Liviko kuulub Eesti ühe edukama tööstus- ja kaubandusinvesteeringute grupi NG Investeeringud koosseisu. Paljud Eesti kaugemad väliskülalised eristavad just Liviko toodete järgi Tallinna teistest Balti riikide pealinnadest. Oma tooteid arendades ja strateegiat valides peavad nad esmatähtsaks koostööpartneritelt tulevat tagasisidet - nende kliendid ja partnerid dikteerivad Liviko arengusuunad ja tootevaliku. Viimastel aastatel on Liviko teinud läbi jõulise arengu tegevusprofiili muutmisel, arendades kõrgekvaliteedilise kange alkoholi tootmise kõrval ka teisi tegevussuundi. (3)
Hinnakujundust täiskulu alusel on kirjanduses nimetatud ka kasumiläve hinnakujunduseks. 1. Tulemimäära reguleerimise meetod (reguleeritava vara väärtuse majanduslik sisu, millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?) Tulemimäära reguleerimise meetodit on defineeritud kui võtete kogumit, mille kohaselt regulatsioonile alluvail ettevõtetel lubatakse kasutada hindu, mis katavad tema põhitegevuskulud, vajalikud investeeringud ja tagavad õiglase tulemi investeeritud kapitalilt, moodustades nn lubatud müügitulu. Depretsiatsiooni arvutamisel lähtutakse antud meetodi kasutamisel reguleeritava vara väärtuse kontseptsioonist. Koosneb kahest komponendist – kavandatavate investeeringute väärtus ja olemasoleva põhivara väärtus. 2. Hinnakasvu indekseerimise meetod ( milliseid indekseid on võimalik kasutada?)
MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12b Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.KIRJELDUS............................................................................................................................3 2.TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS........................................................................................4 3.BILANSSI ANALÜÜS............................................................................................................5 3.1.Peamised muudatused.......
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus, sest parema haridusega inimesed säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega paremini hakkama. 15-64 aastaste tööhõive
erinevalt, kus Ida- Hiinas on linnastumine suurem kui Lääne- ja Kesk- Hiinas ning Põhjas suurem kui Lõunas. Shangguang et al (2012) toob välja, et alates aastast 1978, kirjeldatakse Hiina aina kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva lükkamapaneva jõu: 1. Pidevalt liikuv elanikkond (või sisserändajatest talupojad), kes pakuvad ekspordile orienteeritud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 3. Pidev arenduse alade loomine, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. Sellest tulenevalt konstateerib Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Ühest küljest, siseriiklikult, aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Keskvalitsust, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. Tartusse planeeritava puidu rafineerimise ehk tselluloositehase üks eestvedajaid, Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli räägib:Esiteks, me soovime muuta Eestit keskkonnasõbralikumaks elupaigaks ja soovime, et Eesti annaks oma panuse maailma ees olevate väljakutsete lahendamiseks. Kui vaatate
Büroopinna rent X X X X X X X X X X X X 4000 Koolitused X 8000 Seadmete ost X 120 500 Teenuse alustamise kulud (stardirahad) kokku: 140 000 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 1. Põhivara 1.1. Seadmed 120 500 2. Käibevara 2.1. Raha 19 500 Kokku investeeringud 140 000 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa kroonides (aastate kaupa)
tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine
teenuste mahule. 9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud 9. Ost ja müük on terviklik tehing, äritehingust, sellele lisanduvad hiljem mingeid lisamakse tooraine tootjatele või tagasi- ja juurdemaksed ning muud klientidele ei tehta. omahinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus suunatud esmalt liikmetele, 10. Äritegevus on avalik ja üldine, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientuur piiramatu. klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt 11. Investeeringud kasseeritakse ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride ulatuses. poolt aktsiate ulatuses. 12. Kõigil liikmetel võrdne hääleõigus - 12. Aktsionäri häälte arv üks liige, üks hääl; volinikel proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate proportsionaalselt teda volitanud liikmete kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel arvule
11 PERSONALI ANALÜÜS Meie organisatsiooni personali kuulub viis inimest. Juhatusse kuulub turundus -ja müügijuht ning finantsjuht, lisaks teenindaja ning tootja, kes tegeleb disainrõivaste müügi tootmise, bokside rentimise ja vastutab üldise korrashoiu eest. Veebiarendusega tegeleb palgatud IT- spetsialist ja lisaks ka kassasüsteemiga. Turvakaamerate olemasolu ja valve on tagatud G4S poolt. 19 12 INVESTEERINGUD Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Eesti Töötukassa- 4,500 Investeering Investeeringu: Kog Ühiku Maks Katmise Põhjendus us hind umus allikad Proovikabiinid(kauplusesisust 2tk 500 1000 EAS Vajalik osa us) kirbuturu
Balaam & Michael Veseth; Robert Gilpin) ● Riik - kollektiivse otsustamise ja tegutsemise ruum - võimu paigutamine (allocation) ja jagamine (distribution) - Hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine ● Turg - individuaalne otsustamine ja tegutsemine - ressursside paigutamine ja jagamine - vastastikkune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Poliitiline ja majanduslik ● Kaks ühiskondlikku regulatsiooni: - Kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile ● Pinged kahe poole vahel - Dünaamika - Kollase ja sinise metafoor -> nähakse rohelist maailma ● Uurimises algselt koos, siis eraldi, nüüd jälle koos IPE valdkonnad (Thomas Oatley) ● Rahvusvaheline kaubandus ● Raha ja finants ● Hargmaised korporatsioonid (MNC) ● Areng -> kuidas kolmas maailm järele tuua Energia 20. sajandi lõpu kaubandus (Paul Krugman)
........................................................... 17 10. ASUKOHA VALIK............................................................................................................................... 18 11. JUHTKOND, PERSONAL, MEESKOND ............................................................................................... 21 12. VAJAMINEVAD VAHENDID .............................................................................................................. 26 13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE.................................................................... 33 14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK ................................................................................................ 40 15. TURUNDUS- JA JAOTUSKANALID ..................................................................................................... 42 16. HINNAPOLIITIKA .............................................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Daya Bay aatomielektrijaam referaat õppeaines Insenerieetika LAV3740 Anneli Kaldamäe 991476 LAP-51 Tallinn 2001 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 TAUST..........................................................................................................................................................3 KIRJELDUS.......................................................................
sulgemisele ja PRÜGISTAMISE vähendamisele on... ....Korraldatud olmejäätmevedu + jäätmejaamade võrgustik Jäätmekäitluse olulisemad väljakutsed: 1) ca 10 a. jooksul (2003-2013) sulgeda kõik vanad prüglad (tinglikult eelneva 30-40 a. võlg) 2) samal ajal ehitada välja kaasaja nõudeid arvestav Jäätmekäitlusalane Infrastruktuur ca 25-30 a. vajadusteks => 10 a. perioodil tuleb jäätmekäitluses teha kokku 60-70 a. investeeringud, kusjuures 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk- Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid 1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt
Aasta 2005 Aasta 2006 31 milj. EEK 41 milj. EEK (kasv võrreldes Turismi käive 2005 aastaga 34%) (kasv võrreldes 2004 aastaga 8%) 15 milj.EEK (kasv võrreldes Investeeringud 6,5 milj. EEK 2005 aastaga128 %) Orjaku Mõisakoha OÜ Suurim investeering (2,7 milj.) Dagen investeering Hausi külalistemajja Töökohti 126 112 (langus 12%) Keskmine palk 3677 EEK 7168 EEK (kasv 21%)
mõjutamist ja kontakti lõpetamist. Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine. Biheivioristlik vaatenurk suhtlemisoskuste (ka nt. suhtlemisstiili) kujunemisel: tasud ja karistused käitumise tagajärgedena. Vastus reageeringule omab olulist rolli käitumisviisi kordumisel tulevikus. Sotsiaalse vahetuse teooria abil saab seletab suhete püsimist ja muutumist tulude ja kulude terminites. Investeeringud Mina-pilt ja suhted Mina-pilt, minakontseptsioon, identiteet Suhted vormivad mina-pilti. Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide. Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist. Teadmine, hinnangud (ja rahulolu). · sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
Saavutuskonkurentsi üldreeglid: 1.)Omandiõiguste tagamine. 2.)Vaba turulepääs kõigile pakkujatele, aga ka vaba ,,väljaränne" nõudluspoolel. 3.)Ükski pakkuja ei tohi saavutada edu kõlvatute vahenditega. 4.)Vältida tuleks ka ruineerivat konkurentsi. Siis pakuvad konkurendid üksteist üle sel määral, mis ei ole ühiskondlikult soovitav. 5.)On hüviseid, kus pakkujate saavutuskonkurents tuleb välistada (narkootikumid). Investeeringud ja omandiõiguste kindlus: Investeering on tänane kulutus, et saada homme suuremat tulu kui ilma investeeringuta. Investeeringute viis ja suurus sõltub aga sellest, mida teevad kaasindiviidid. Otsustav on, kas investor võib arvestada omandiõigusega oma varadele ja sealt saadavale tulule. Kui investor peab kartma, et tema investeeringu tulu läheb hoopis teistele, siis jätab ta investeeringu tõenäoliselt tegemata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
