Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on saasteainete hajumine raskendatud. 40)Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu.
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
Kaugus, kuhu veekogu mõju veel ulatub, sõltub veekogu suurusest ja sügavusest, samuti ilmast jt. teguritest. Eksisteerib õhu tsirkultsioon veekogu ja selle kõrval oleva maismaa vahel, kuna veekogu on päeval külmem, öösel soojem. Seda iseloomustavad briisid, mis arenevad hästi välja suurte veekogude madalal rannikul paarisajast meetrist kuni 5 km kauguseni. Briisid toovad päeval veekogult maismaale jahedamat ja niiskemat õhku. Selle tagajärjel areneb ranniku lähedal välja inversioon, mis takistab konvektsiooni ja vähendab pilvituse tekkimise võimalust ning sademeid ranniku piirkonnas. Öine briis maismaalt veele suurendab selgel vaiksel ööl turbulentsust. Sel põhjusel on rannikul temperatuuri langus öösel väiksem ja öökülmi harvem. 34.Kliima muutumise ja kõikumised. Ühegi kliimanäitaja muutumise tendents ei saa olla lõpmatult ühesuunaline. Kuigi pikemad aegread kajastavad võnkumisi mingi keskväärtuse ümber, siiski see keskväärtus ise muutub ajas samuti
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
· f2 - implikatsiooni eitus x1 x2 · f3 - argumendi x1 väärtus · f4 - pöördimplikatsiooni eitus x2 x1 · f5 - argumendi x2 väärtus · f6 - argumentide summa mooduliga 2, (x1 + x2 )mod2 ehk x1 x2 · f7 - disjunktsioon, loogiline liitmine, "või"-funktsioon, x1 x2 ehk x1 + x2 · f8 - Pierce'i nool, Pierce'i funktsioon, "või-ei"-funktsioon, x1 x2 ehk x1 | x2 · f9 - ekvivalentsi- ehk samaväärsusfunktsioon, x1 x2 ehk x1 x2 · f10 - argumendi inversioon x2 · f11 - pöördimplikatsioon x2 x1 · f12 - argumendi inversioon x1 · f13 - implikatsioon x1 x2 9 · f14 - Shefferi kriips, Shefferi funktsioon, x1 & x2 ehk x1 x2 · f15 - konstant 1 Enamkasutatavate tehete prioriteet (tähtsus), mis määrab sulgude kasutamise vajaduse loogikaavaldistes: , & , , , Loogika põhiseadused · Idempotentsusseadused x&x=x xx=x · Kommutatiivsusseadused x1 & x2 = x2 & x1
· Deletsioon kromosoomisegmendi puudumine 5nda kromosoomi lühikese õla deletsioon 46(5p -) - cri-du-chat ehk kassikisa sündroom. Haigetel on tõsised vaimesd ja füüsilised puuded ning haigete häälitsemine meenutab kassi kräunumist. · Duplikatsioon kromosoomisegmendi kahekordistumine Nt X kromosoomi keskmise segmendi duplikatsiooni kandval äädikakärbsel väiksemad silmad · Inversioon segment kromosoomist on 180 kraadi võrra ümber pööratud Peritsentriline tsentromeer kaasatakse inversiooni, muutuda võivad kromosoomi õlgade pikkused, akrotsentrilisest võib saada metatsentriline kromosoom Paratsentriline tsentromeeri ei kaasata Paardumine normaalse ja inversiooni sisaldava kromosoomi vahel - inversiooni sisaldav piirkond on sama orientatsiooni saamiseks linguna ümber pööratud
f3 - argumendi x1 väärtus f4 - pöördimplikatsiooni eitus x2 x1 f5 - argumendi x2 väärtus f6 - argumentide summa mooduliga 2, (x1 + x2 )mod2 ehk x1 x2 f7 - disjunktsioon, loogiline liitmine, "või"-funktsioon, x1 x2 ehk x1 + x2 f8 - Pierce'i nool, Pierce'i funktsioon, "või-ei"-funktsioon, x1 x2 ehk x1 x2 f9 - ekvivalentsi- ehk samaväärsusfunktsioon, x1 x2 ehk x1 x2 f10 - argumendi inversioon x2 f11 - pöördimplikatsioon x2 x1 f12 - argumendi inversioon x1 f13 - implikatsioon x1 x2 f14 - Shefferi kriips, Shefferi funktsioon, x1 & x2 ehk x1 | x2 f15 - konstant 1 Enamkasutatavate tehete prioriteet (tähtsus), mis määrab sulgude kasutamise vajaduse loogikaavaldistes: , & , , , Loogika põhiseadused Idempotentsusseadused x&x=x xx=x Kommutatiivsusseadused x1 & x2 = x2 & x1 x1 x2 = x2 x1
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
1. muutub geneetilise materjali hulk a) deletsioon - lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. Probleemid: materjali kadu, tekivad häired mitoosis ja meioosis b) duplikatsioon - lõik kromosoomist kahekordistub. Probleemid: muutub geenidoosi efekt, häired mitoosis ja meioosis. c) rõngaskromosoom joonisel 2. muutub geneetilise materjali paigutus a) inversioon - lõik kromosoomist eraldub, pöördub 180o ja pöördub tagasi. See on kõige leebemate mõjudega kromosoommutatsioon, millel avaldub 2 tagajärge - muutub geenide järjestus; tekib uus naabrusefekt. b) translokatsioon - lõik kromosoomist eraldub ja läheb teisele mittehomoloogilisele kromosoomile. Vahel kandub üle terve kromosoom üle - nt Downi sündroom. Erandiks liitkromosoomid. c) isokromosoomid - geneetiliselt
piirkonnas. Sellise õhumassi omadused kujunevad vastavalt antud piirkonna aluspinna iseloomule ja geograafilisele laiusele. Suvel, kui aluspind on soe, on kohalik õhumass ebapüsiv; talvel külma aluspinna tõttu aga püsiv - Püsivaks ehk stabiilseks nimetatakse õhumassi siis, kui ta temperatuuri vertikaalne gradient on väiksem märgadiabaatilisest gradiendist. Sellises õhumassis rünkpilvi ei teki. Kõige stabiilsemad on õhumassid , kus maapinnalähedastes kihtides esineb temperatuuri inversioon ehk temperatuur tõuseb vertikaalsihis - Ebapüsivaks ehk labiilseks nimetatakse õhumassi, milles temperatuuri vertikaalne gradient on suurem märgadiabaatilisest gradiendist. Ebapüsivas õhumassis on soodsad tingimused konvektsioonipilvede tekkimiseks GEOGRAAFILINE KLASSIFIKATSIOON (põhineb õhumassi päritolul): - Arktiline õhk (Liigub meile Barentsi mere piirkonnast ja toob talvel kaasa madala temperatuuri.
· Looduslik: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaani pursked: paiskub õhku väävliühendeid, vulkaaniline tuhk vähendab atmosfääri läbipaistvust, ilmastik- tuulise ilmaga, kui esineb õhu intensiivne vertikaalne segunemine, hajuvad saateained kiiresti. Õhku saastav aerosool jääb püsima maapinna lähedale. Ohtlik olukord talvel maapinna lähedal õhu jahtumine, kuid ülalpool on temperatuur mõnevõrra kõrgem inversioon õhk ei saa kõrgemale tõusta, saasteaine kontsentreerumine, põud · Peamised õhku saastavad ained: SO 2,NO,NO2,ammoniaak,CO,CO2, aerosool ehk tahked osakesed. · Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. · Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod....................
Registrid hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Mlu Mlu 000 moodul moodul Modul CPU M2 M1 1 1K 1K 3F
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Ainuraksed elavad vabalt või on loomade või taimede parasiidid. 16. Mutatsioonide variandid. a. Geenimutatsioonid (1) Parandatakse (2) Enamus neutraalsed (3) Negatiivsed (4) Nende toimumine sisse programmeeritud b. Kromosoommutatsioonid (1) Deletsioon (väljalangemine) (2) Duplikatsioon (2x) (3) Inversioon (järjestuste vahetamine) (4) Translokatsioon (teise kromosoomi üleminek) 3, 4 mõjutavad geeni avaldumise regulatsiooni c. Genoommutatsioonid (1) Aneuploidsus Hüpoploidsus (monosoomik) Hüperploidsus (trisoomik, tetrasoomik) Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom) (2) Euploidsus Polüploidsus Taimedel, seentel (liikidel, isenditel)
6.allegooria 7. iroonia 8.kalambuur ehk sõnamäng 9.paradoks Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus 10.ellips ehk väljajätt pedak heleroheline, kask kuldkollane (Juhan Liiv) 11. inversioon helk hõbedane sillutisel 12. kiasm Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (Artur Alliksaar) 13.siire ehk anzambmaan Ema tahab reisida ja isa kodus istuda
Mittesugulisel paljunemisel ainult ühest vanemast Mutatsioon- DNA struktuuris toimunud pärilik muutus Polümorfism- muutused, mis ei põhjusta fenotüübi muutust Ühenukleotiidne polümorfism ehk SNP. Eristab mutatsioonist: ei vii aminohappelisele muutusele, ega ole organismile kahjulik. Teevad inimese unikaalseks, üksteisest erinevaks. Mutatsiooni tüübid: DNA pikkus muutub ( duplikatsioon, inseretsioon, deletsioon) DNA pikkus jääb samaks (punktmutatsioon, inversioon, lõigu pöördumine vastupidi) Transposoonid- mobiilised geneetilised elemendid, koopiad võivadtransponeeruda genoomis teistesse kohtadesse. Põhjustavad inversiooni ja deletsioone. Võviad olla konservatiivsed(liiguvad koopiat maha jätmata) või replikatiivsed ( jätavad koopia maha) Jagunevad: IS elemendid (insertion sequence)- IS elemendid ehk järjestuse sisestused (insertion sequence) on lühikesed DNA järjestused, mis käituvad kui tavalised transponeeruvad elemendid.
Pilved Von Karmani pöörised tekivad igas piirkonnas, kus vedeliku voolamine on mingi objekti poolt häiritud. Nende pööriste tänavad tekivad vedelike voolamisel kõigis mastaapides. Pööriste mastaap on võrreldab takistuse suurustega. Atmosfääris on need priste tänavad lihtsalt identifitseeritavad Sc pilvede kaudu. Sellised pilved on sageli seotud temperatuuri inversiooniga atmosfääri alumistes kihtides. Temperatuuri inversioon on oluline, sest see määrab, kas õhk voolab üle või ümber saarte. Lisaks peab alumiste nivoode tuul olema väga ühtlane ja umbes 10m/s ning aluspinna isobaarid peavad olema ligikaudu sirgjooned. Alad, kus need tingimused on täidetud, esinevad kõige sagedamini passaatide piirkonnas. Kui pöörised liiguvad allavoolu, siis nad püüavad kasvada läbimõõdult ja nad moodustavad ala, mille laius on umbes 100km ja pikkus mõned sajad kilomeetrid. Iga pööriste paar on tekitatud
Genoomika kursuse kordamispunktid 1. Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molek...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
või mutageenide mõjul . Geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Deletsioon- väljalangemine- kassikisa sündroom ; duplikatsioon- kromosoomi piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon ümberpaiknemine ; inversioon info järjestuse muutus Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus 3. Ülesanne dihübriidse ristamise kohta NR 5 1. Lipiidid organismis. Lipiidide ülesanded Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad- taimsed õlid- taimedes energiaallikaks,
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
jagunemine. Drosophila geneetika iseärasused: sugurakkudes riistsiire ainult emastel; transposoonsed P-elemendid; balanser-kromosoomid mutatsioonide säilitamiseks. Balanser kromosomid:mitmer inversioonid takistavad rekombinatsiooni; detektsiooniks dominantne fenotüüpne tunnus; iga põhikromosoomi jaoks suur valik balansere.Balanser kromosoomid II:väljakujunenud inversioonidel ja mutatsioonidel selekteerimise teel. P element on drosophiila looduslik transposoon. P-elementi omadused: inversioon on stabiilne; transponsitsiooni saab esile kutsuda transposaasi ekspresserumisega; insertne mutageen eelistab teatud piirkondi genoomis. Sünnijärgne areng. Organid ja koed kasvavad enamasti sünkroonselt. Kasvu kolm põhmehhanismi: rakkude arvu suurenemine(proliferatsioon), tasakaal apoptoosiga; rakkude mõõtmere suurenemine; rakuvaheaine lisamine (luukude). Organid sekreteerivad omaenda kasvu inhibiitoreid, mida suuremaks organ kasvab, seda rohkem inhibiitoreid.
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal tem...
- Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid - Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom - Epigeneetika: DNA metülatsioon, impringing - Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired 3
- D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse. Kui C = 1, võtab triger sisendi väärtuse. Võib olla ka madalaktiivne. Potentsiaaliga sünkroniseeritava D-trigeri saab realiseerida potentsiaaliga sünkroniseeritava SR-trigeri baasil. Sisend D jaguneb kaheks, otseväärtus läheb S- sisendisse ja inversioon R-sisendisse. Väljundiks SR-trigeri tõeväärtustabel. Frondiga sünkroniseeritav D-triger (flip-flop) – lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0st 1ks (esifront) või vastupidi (tagafront). Lülitumine toimub ainult frondi ajal, muul ajal säilitab triger väärtuse. Kolmnurga (|> - tagafront) suund näitab, 4 millise frondiga sünkroniseeritakse
rahuldab kõige paremini süsteemi Ax = b Süsteemi Ax = b pseudolahendiks nimetatakse süsteemi A TAx = ATb mis tahes lahendit Iga Ax = b lahend on ka ATAx = ATb lahendiks. Saab näidata, et ATAx = ATb on alati lahenduv ning kui Ax = b on lahenduv, siis süsteemidel Ax = b ja A TAx = ATb on ühed ja samad lahendid. Funktsioonile f(x1, ..., xn) = ||Ax - b|| vähima väärtuse annavad parajasti võrrandisüsteemi ATAx = ATb lahendid 12. Substitutsioon. Inversioon, inversioonide arv substitutsioonis. n-ndat järku substitutsiooniks nimetatakse n esimese naturaalarvu 1, 2, ..., n iga ümberjärjestust i1, i2, .., in. Kõigi n-ndat järku substitutsioonide arv S n = n! Olgu substitutsioonist i1, i2, ..., in valitud kaks arvu ikja il selles järjekorras, nagu nad seal esinevad st k < l ehk i 1, ..., ik, ..., il, ..., in. Kui ik > il, siis öeldakse, et paar ik, il moodustab inversiooni vaadeldavas substitutsioonis. (i1, i2, ..
Pole võimalik teha algoritmi, mis ütleks suvalise etteantud programmi kohta, kas temal on omadus X. Teoreem: Iga arvutatavate funktsioonide Gödeli numbrite iga mittetriviaalne hulk on mittelahenduv. T: Oletame, et mittetriviaalne hulk HG = { n | n = Gf, f ∈ H } on lahenduv. Siis leidub karakteristlik funktsioon: Konstrueerime funktsiooni: k(x) on arvutatav ja kõikjal määratud, kuna vastavalt H mittetriviaalsusele on HG ja HG inversioon (Gödeli numrite hulga täiend) mõlemad mittetühjad. Kleene’ püsipunkti printsiibi kohaselt leidub naturaalarv u, et Kuna aga kui φu kuulub HG, siis k(u) = c', mis kuulub H'G. Seega sellise u korral k(u) ei kuulu HG. See on vastuolus esialgse väitega. Ei leidu algoritmi, mis etteantud Gödeli numbri põhjal otsustaks, kas sellele vastav funktsioon on kõikjal määratud või mitte.
MAATRIKS: Maatriks nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksi mõõtmed Maatriksit, milles on m rida ja n veergu nimetatakse täpsemalt (m,n)- maatriksiks ning arvupaari (m,n) selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Omadus, mis esineb ainult ruutmaatriksil: Näiteks Mat(n,n) nim. n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c, jne. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat(m, n) abil. Ruutmaatriks maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n Ristkülikmaatriks maatriks,...
· Radoon. Ohtlik Jännistes ruumides, kus võib akumuleeruda, kui olemas allikas - U, Th. Radioaktiivne, samuti tema laguproduktid (Pb, Bi jt.), mis võivad absorbeeruda tolmuosakestele. Vees: lahustunud radoon. · Lenduvad orgaanilised ühendid: süsivesinikud jm. Transport, tööstus. Ohukvaliteedi standardid: (1) tervis (2) nähtavus, põllumajandus, ehitised. Määramine maapinnal (teoreetiline seos allikaga). Termaalne inversioon: oluline kohalikul tasandil. Gaaside levimine sõltub: vertikaalsuunalisest temperatuurigradiendist, tuule tugevusest ja suunast, takistustest. Londoni sudu. Kontrollimeetodid: soojuselektrijaamades tsüklonid, filtrid, SO 2 eemaldamise süsteemid. Madalatmperatuurilisem süütamine: vähem NOx. Järelpõleti: vähem CO. Autodel: katalüütilised konverterid, CxHy, CO asemel H2O, CO2; samas suurenenud NOx, väävelhappe sisaldus. ENERGIA JA SELLE VAJADUS
27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. Deletsioon lõigu kaotsiminek kromosoomist. Nt, 5-nda kromosoomi lühikeses õlas toimunud deletsioon põhjustab Cri-du-chat sündroomi. Duplikatsioon kromosoomilõigu kahekordistumine. Nt X kromosoomi keskmise segmendi duplikatsiooni kandval äädikakärbsel on väiksemad silmad. Inversioon segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180 kraadi ümber pööratud. o Peritsentrilise inversiooni (koos tsentromeeriga) puhul võivad muutuda kromosoomi õlgade pikkused o Paratsentrilise inversiooni puhul tsentromeeri ei kaasata Inversiooni sisaldav regioon pöördub linguna ümber, et paarduda teise DNA lõiguga. Põhjustavad meioosihäireid, mõnikord võib tekkida steriilsus. Inversiooni
nende ümberkorralduste fenotüübiline effekt. Deletsioon kromosoomi segmendi puudumine. Inimesel cri-du-chat sündroomi tõsised vaimsed, füüsilised puuded; häälitsemine kassi kräunumine. Duplikatsioon kromsoomi.segmendi kahekordistumine. N: 21. pikem õlg võib seonduda 14. kromosoomi külge. Kui selline liitkromosoom kombineerub normaalse 14. & 2 normaalse 21 kromosoomiga indiviid 21. kromosoomi suhtes trisoomne Downi sündroom. Inversioon segment kromosoomist ülejäänud osa suhtes 180 suhtes ümber pööratud. Laboritingimustes röntgenkiirtega kiiritades. Inverteerumist põhjustavad ka transponeeruvad elemendid DNA järjestused, mis võimelised liikuma genoomi ühest osast teise. 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. Translokatsioon kui segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi. Saab stimuleerida röntgenkiirtega
Mutatsioonide liigitus ulatuse alusel: >geenmutatsioonid geenisisesed DNA nukleotiidse järjestuse muutused. >kromosoommutatsioonid seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. Deletsioon kromosoomilõik on kaduma läinud Dublikatsioon kromosoomi lõik on kahekordistunud Inversioon geenide järjestus on muutunud ümberpaiknemise tõttu. Translokatsioon geenide asukoht on muutunud ümberpaiknemise tõttu. >genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu muutused (n Downi, Turneri) Mutatsioonide liigitus tekkekoha alusel: >generatiivsed hulkrakse organismi sugurakkudes, päranduvad ainult sugulisel paljunemisel, mutatsioon võib
16.Registrid. On hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 17.Vahemälu(cache) organiseerimine: Otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogunassotsiatiivne. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line). Mälu on jagatud segmentideks (Set). Vahemälus on igale grupile oma koht. Antud näites on iga segment jagatud
· [Praktilised soovitused: Minimiseerida kriitiliste piirkondade hulk ja pikkus Kõik protsessid peavad vabastama ressursid enne tagasipöördumist väljakutsuvasse funktsiooni Mitte peatada (välistada) tegumit, kui ta omab kriitilist ressurssi Kriitilised regioonid ei tohi sisaldada vigu Mitte lukustada seadmeid katkestusprogrammides (protsessides) Kriitilistes regioonides peab teostama viitade kontrolli] 33. Mis on prioriteetide inversioon, selgitada selle tekkimist? Kui madalama prioriteediga tegum blokeerib kõrgema prioriteediga tegumi (t1 pöördumine kriitilise ressursi poole). 34. Kuidas töötab päritava prioriteediga protokoll (priority inheritance protocol)? Kõrgema prioriteediga tegum püüdes kasutada madalama prioriteediga tegumi poolt hõivatud kriitilist ressurssi, pärandab oma prioriteedi madalama prioriteediga tegumile selleks ajaks, kuni nõutav ressurss vabaneb.
ling (= teisest kromosoomist ulatub see osa tipuna välja). Del võib tugeva fenotüübilise efekti anda. Nt Cri-du-chat sündroom, mis on põhjustatud 5. kromosoomi lühikesest õlast toimunud deletsioonist. Duplikatsioon krom.lõigu (kahe)kordistumine. Nt äädikakärbestel võib teatud X- kromosoomi segmendi duplikatsioon põhjustada muutusi silmade kujus. Inversioon segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180o ümber pööratud. Võivad olla erineva pikkusega, haarata kaasa erinevaid regioone. Jagunevad selle alusel kaheks: a) peritsentriline inv (haaratud ka tsentromeer), mille tulemusena võib muutuda krom õlgade pikkus ning akrotsentrilisest (ts ühe otsa lähedal) tekib metatsentriline (ts peaaegu keskel); b) paratsentriline inv (ts jääb välja).
(4) perifraas ehk ümberütlus (5) tsitaat (6) allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) (7) sentents (8) allegooria e mõistukõne (9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K) (18) gradatsioon ehk astendus
hooldust. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. Deletsioon – lõigu kaotsiminek kromosoomist (põhjustab lastel nt kassikisa sündroomi, st nad ei õpigi rääkima, puudulik vaimne areng), duplikatsioon – kromosoomilõigu kahekordistumine (mõnda valku saab liiga palju; mõjutab äädikakärbse silmaarengut – väiksemad), inversioon – segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180 kraadi ümber pööratud (inversioone võib laboris esile kutsuda röntgenkiirgusega; peritsentrilise inversiooni tagajärjel võivad muutuda kromosoomi õlgade pikkused, akrotsentrilisest kromosoomist tekib metatsentriline; paratsentrilise inversiooni puhul tsentromeere ei kaasata; inversioonid põhjustavad meioosihäireid, mille tagajärjeks võib olla steriilsus). 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke
Kordamisküsimused (Jõers) 1.Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? Puhas ruum · Puhtas ruumis hoitakse reaktsioonilahuseid · Segatakse kokku reaktsioonisegu nn. mastermix · Puhtas ruumis oma kittel, pipetid, räkid nendega ei tohi liikuda teistesse ruumidesse Mida tehakse patogeeniruumis? · DNA eraldamine proovimaterjalist (seerum, uriin jne) · Rakud lüüsitakse, DNA vabastatakse teda pakkivatest valkudest · Edasi liigub juba mittepatogeenne materjal ehk puhastatud DNA · Siin oht nakatada iseennast ja keskkonda! Segamiseruum · Segatakse kokku patogeeniruumist tulnud DNA ja puhtas ruumis kokku segatud mastermix Siin enam nakkusohtu ei ole, kuid kantakse kummikindaid oht kontamineerida testitav materjal Siin tavalisi desinfektsioonilahuseid kasutada ei saa, pindade puhastamine DNAd lõhkuvate ainetega (kloor!) Siin asub arhiiv proovimaterjalist eraldatud DNA säilitatakse 1 aasta laborikoodide alusel Ma...
See aitab kaasa viljaliha ja nahka pigmentide mahla üleminekule. Kuumutada võib kas veege või auruga, temperatuuril 65-80 °C. o Külmutamine Aeglasel külmutamisel tekkivad jääkristallid, mis lõhkuvad taimede rakud, ja tulevikus, mahl eraldub sulatamisel kergesti. Mida madalam temperatuur, seda kiiremini toimub külmutamine. Külmutamisel viljades toimuvad mõned keemilised muutused: sahharoosi inversioon, tõuseb hapete ja mineraalainete kontsentratsioon (niiskuse välja külmutamise tõttu), väheneb polüfenoolide kontsentratsion o töötlemine iooniseeriva kiirgusega, Ioniseeriv kiirgus suurendab rakkude läbilaskvust ning mahla väljaminekut. Iooniseeriva kirguse mõjul toimub pektiinide ja protopektiinide lagunemine. Tulemusena tekkib suur kogus lahustuva pektiini, mis põhjustab kudede pehmendumist. Kõige effektiivsemad kiirgusdoosid on 400 kuni 600 rad.
K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid?
b k 25 Joonis 1.5. De Morgani seaduse tõestus kontaktskeemide abil Boole'i ehk loogikafunktsioonide teisendamiseks eraldatakse nende hulgast nn elementaarfunktsioonid. Nendeks on esiteks kõik mõeldavad kahe muutuja funktsioonid, sealhulgas eespool vaadeldud inversioon, disjunktsioon ja konjunktsioon; kahe muutuja funktsioone on kokku 16 (tabel 1.5). Teiseks kuuluvad elementaarfunktsioonide hulka kõik rohkem kui kahe argumendiga funktsioonid, milles argumendid on omavahel seotud kas ainult disjunktsiooni- või ainult konjunktsioonitehtega. Tabel 1.5 a b f0 f1 f2 f3 f4 f5 f6 f7 f8 f9 f10 f11 f12 f13 f14 f15
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Lüürikas kasutatakse 3 liiki stiilikujundeid: Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet, võrdlus, metafoor Retooriline küsimus, All literatsioon, asonants, Metonüümia, hüperbool põõrdumine, hüüatus, riim, anagramm, Litootes, sünekdohk, kordused, refräänid, onomatopöa Personifikatsioon, kliimaks, antitees, allegooria, perifraas, sidesõnatus, inversioon eufenism Kõlakujundid All literatsioon sama kaashääliku kordus sõna algul (regivärsis). ,,Vanem venda vennikene" Asonant täishääliku kordu sõna algul (regivärsis). ,,Orjapõhi ohakale" Anagramm tähemäng. Isa, sai asi. Seda kasutas Voldemer Panso. ,,Osnap" Inversioon ebatavaline sõna järjestus. Laotada lilli võib ammu. Onomatopöa loodushääli jäljendavad sõnad Kõnekujundid
b) Generatiivsed toimuvad sugurakkudes ja päranduvad järglastele. Kromosoommutatsioonid : - Muutused kromosoomide struktuuris, mis haaravad korraga paljusid geene. - Võrreldes geenmutatsioonidega on kromosoommutatsioonide fenotüübiline efekt suurem(korraga mõjutatakse paljusid geene). - Kõige sagedamini põhjustavad kromosoommutatsioone füüsikalised mutageenid.(kiirgused) NB! Organismi jaoks pehmeima mõjuga on inversioon NB! Inimese jaoks on kromosoommutatsioonid väga(vahel isegi surmavalt) kahjulikud. Kromosoommutatsioonid jagunevad : 1. mutatsioonid, mille käigus muutub geneetilise materjali hulk. a) deletsioon olukord, kui kromosoomi lõik lagngeb välja ja hävib. b) Duplikatsioon mingi kromosoomi lõik kahekordistub. c) Rõngaskromosoomide teke ei saa enam geneetilist infot kätte. d) Fragmentatsioon kromosoom laguneb tükkideks, tsentromeer ja ta
geene: 1) Muutub gen materjali hulk a. Deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. Probleemid: i. Materjali kadu ii. Tekivad häired mitoosis/meioosis b. Duplikatsioon lõik kromosoomis kahekordistub. Hädad: i. Muutub geenidoosiefekt ii. Häired mitoosis/meioosis c. Rõngaskromosoomid 2) Muutub gen materjali paigutus: a. Inversioon lõik kromosoomist eraldub, pöördub tagasi. Kõige leebem mutatsioon, millel avaldub 2 tagajärge: i. Muutub geenide järjekord ii. Tekib uus naabrusefekt b. Translokatsioon lõik kromosoomist eraldub ja kandub teisele mittehomoloogilisele kromosoomile. Erand üle kandub terve kromosoom (nt. Downi sündroom) c. Isokromosoomid geneetiliselt mitteaktiivsed
b) duplikatsioon lõik kromosoomist mitmekordistub - tavaliselt kahekordistub häirib kromosoomide lahknemist mitoosis ja meioosis. c) fragmentatsioon enamus kromosoomist lagundatakse aga alles jääb tsentromeerne osa tsentromeerne osa seostub teise kromosoomiga. d) rõngaskromosoomide teke rõngaskromosoomid on geneetiliselt mitteaktiivsed. 2) Mutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust. a) inversioon lõik kromosoomist eraldub pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi muutub geenide järjestus ja tekib uus asendiefekt mõjult on see mutatsioon on see mutatsioon üks väiksemamõjulisi. b) traslokatsioon lõik ühelt kromosoomilt kandub teisele mittehomoloogilisele kromosoomile. c) isorkomosoomid lahkeb nii, et ühele poole jäävad kromosoomi lühikesed õlad ja teisele poole pikad õlad - on geneetiliselt mitteaktiivne.
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
aparaadi olek (voolu all või vooluvaba). Analoogiliselt kirjeldatakse kontaktivabu releetoimega ahelaid, kui ,,1" ja ,,0"-ga märgitakse vastavalt signaali olemasolu mingis ahelas või selle puudumist, samuti mingi elemendi kaht eristatavat olekut. Kahend- ehk Boole´i muutujate vahel kehtivad järgmised põhiseosed: _ eitus ehk negatsioon ehk inversioon. Muutuja ,,a" eitust tähistatakse ,,a" ning loetakse ,,MITTE ,,a""; konjunktsioon ehk loogiline korrutamine. Muutujate ,,a" ja ,,b" konjuktsiooni võib tähistada mitmel viisil: a & b, a b , a * b või lihtsalt ab ning loetakse ,,a" JA(NING) ,,b"; disjunktsioon ehk loogiline liitmine. Muutujate ,,a" ja ,,b" disjunktsiooni võib tähistada kas a b või a + b ning loetakse ,,a" VÕI ,,b".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
