Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad ja lõpuks viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur. Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi arhiivieksemplaril. Pärast viidi läbi p/mettevõtete haritava maa kvaliteedi inventeerimine, mille käigus vaadati üle kogu p/mettevõtetele kuuluva haritava maa mullastik ning vajaduse korral viidi sisse korrektuur. Suuremat tähelepanu pöörati lõimise, kivisuse, reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Metsamaade kardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kardistamisüksuste nimekirja alusel. Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a
ajastamisest (kui palju tellida?). SKU – Laoartikkel (stock keeping unit – SKU) on eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. Erinevas võib seisnevad suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis või muus toote omaduses või nende kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse muudest laoartiklitest eraldi. Inventuuri viisid – Inventeerimine on ettevõttes tegelikult olemasoleva ara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatus inventeerimiskomisjon kontrollinb erinevaid varaobjekte kas ÜLELUGEMISE, KAALUMISE või MÕÕTMISE teel.
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
..1969. Selle ajavahemiku lõpuks olid suurmajandid valdavas osas mullastiku kaardiga varustatud. Ajavahemikul 1970...1976 viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur. Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi arhiivieksemplaril. Põllumajandusettevõtete haritava maa kvaliteedi inventeerimine viidi läbi 1982...1988. aastal. Selle töö käigus vaadati üle kogu põllumajandusettevõtetele kuuluva haritava maa mullastik ning vajaduse korral viidi sisse korrektuur. Korrektuuri käigus fikseeriti haritava maa mullastikus toimunud muudatused, mis tulenesid maaparandusest, väljaparandusest ning intensiivsest ja sügavamast maaharimisest. Suuremat tähelepanu pöörati lõimise, kivisuse (eriti peenkivisuse), reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele
...................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend..........
...................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend..........
palju saabus. Erikontrollimisel võrreldakse lisaks tavapärasele kontrollimise toimingutele ka seda, kas kaup on nõuetekohase kvaliteediga. 74. Millisel juhul on vaja läbi viia hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtmisel? Kauba hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul on vaja läbi viia siis kui kaup saabub mahukaubana. Seda tehakse selleks et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja inventeerimine laos oleksid efektiivsed. Selleks on vaja lahtine kaup sorteerida tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalusele. Tavaliselt tuleb hoiuühikuid moodustada selliste kaupade puhul nagu rehvid, pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika. 75. Milise kauba paigutuse korral veoühiku koormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste? Puistekauba paigutamisel on võimalik saavutada koormaruumi maksimalne täiteaste. 76
§ 294 tuleb igal juhul analoogia korras kohaldada! Lg1'automaatne vastus kas on aktsepteeritav või peaks see kinnitus sisaldama ka tahteavaldust kindlasti? muidugi kui osanik ütleb, et ei saanud kätte enne 22., siis pole midagi teha, tulemus on sama 32. Aktsiaseltsi pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 2 miljonit krooni. Hagiavalduse kohaselt oli aktsiaseltsis viidud läbi varade ebaõige inventeerimine, mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 1,5 miljonit krooni suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli aktsiaseltsil kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse aktsiaseltsi võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 2 miljonit krooni ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt
§ 294 tuleb igal juhul analoogia korras kohaldada! Lg1'automaatne vastus kas on aktsepteeritav või peaks see kinnitus sisaldama ka tahteavaldust kindlasti? muidugi kui osanik ütleb, et ei saanud kätte enne 22., siis pole midagi teha, tulemus on sama 32. Aktsiaseltsi pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 2 miljonit krooni. Hagiavalduse kohaselt oli aktsiaseltsis viidud läbi varade ebaõige inventeerimine, mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 1,5 miljonit krooni suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli aktsiaseltsil kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse aktsiaseltsi võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 2 miljonit krooni ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt
1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele).
II rindes kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m.
muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. kohaselt ta hääletas otsuse vastu. Otsus tunnistada kehtetuks ning valida uus juhatuse liige. 10. Osaühingu pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme A vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 150 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osaühingus viidud läbi varade ebaõige inventeerimine, mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 100 000 eurot suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli osaühingul kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju,
lekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. Siselogistika all mõeldakse kõikide nende toimingute teostamist, mis jäävad siseneva ja väljuva logistika vahele. Nendeks on hoiustamine, inventeerimine, väljastamine tootmisele, vastuvõtt tootmisest, samuti ka tootmis- ja tagastuslogistika. Käsitledes logistikatoiminguid, mida tehakse ettevõtte territooriumil, räägitakse ka intra- logistikast (intralogistics). Siselogistika ja intralogistika mõisted kattuvad suures ulatuses. Intra-
olemasolevat metsafondi, võtta arvesse tekkinud muutusi, analüüsida kasutatud metsanduslike abinõude efektiivsust ja planeerida tööde maht ja iseloom järgnevateks perioodideks. Riik kui omanik on huvitatud teada saama, milline on tema metsa väärtus ja seisund igas kohas ja igal ajahetkel. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades. Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
